Kaʼax ja bʼa sbʼaʼal

Kaʼax ja bʼa sbʼaʼali

¿Wan maʼ xa naʼa aʼtel soka tuk?

¿Wan maʼ xa naʼa aʼtel soka tuk?

«KʼOT ajyukon ja bʼa stsʼeʼeli jastal jun aʼtijum jel chapan, […] tolanibida gusto ajyiyon ja bʼa stiʼ sati» (Prov. 8:30). Ja bersikulo it wa xchiktes ke bʼajtanto oj jakuk bʼa Luʼum, ja Yunin ja Dyosi aʼtiji soka sTat jitsan lek jabʼil. Cha wa xchiktes ke aʼtel soka Dyos jelni aji gustoʼaxukyuj.

Ja bʼa satkʼinali, ja Jesús snebʼa modoʼalik jel tʼilan bʼa oj aʼtijuk lek soka tuki. Sok tsaʼan, yajni ti ajyi bʼa Luʼum, yayile jun lekil sjejel ja matik koltaji yuji. ¿Jastal wa skoltayotik ja sjejel yaʼa? Yajni wantik spaklajel, oj kiltik oxe rason bʼa oj skoltayotik bʼa oj kiʼ jbʼajtik lek soka tuk bʼa yajel ajyuk ja lamanil sok skoltajel jbʼajtik.

Snochjel ja sjejel bʼa Jyoba sok bʼa Jesús, puesto la ajyukotik bʼa skʼepjelyi ja tuk ja experiencia sok ja snajelil kiʼojtik.

BʼAJTAN RASON: «JEʼAWIK WAXA KISA BʼAJEX»

Ja kristyano bʼa wa snaʼa aʼtel soka tuki wani xyaʼa sbʼaj chʼin, chaʼanyabʼal wa xyila ja matik wa x-aʼtijisoki sok mi stoyo sbʼaj. Ja Jesús yilani ja modoʼal jaw ja bʼa sTati. Ama ja Jyoba kechan yeʼn wa sbʼajin oj ajuk sbʼiʼiluk Kʼuluman, pe xchiktesni ja aʼtel jel tʼilan skʼulan ja skeremi ja yajni aʼtijisok lajani. Sok jachni wa x-ilxi ja bʼa jas yala ja Dyosi: «La jkʼuluktik ja winik jastal jplantatik» (Gén. 1:26). Yajni ja Jyoba yala ja jaw, ja Jesús yaʼa sbʼaj kuenta ke ja sTati chʼini wa xyaʼa sbʼaj (Sal. 18:35).

Ja bʼa Luʼum, ja Jesús cha chʼini yaʼa sbʼaj. Yajni toyji yuja kristyanoʼik yuja jastik wa skʼulani, ja yeʼn tolabida ja yayi stoyjel ja Jyoba (Mar. 10:17, 18; Juan 7:15, 16). Chomajkil, skʼujolan bʼa oj ajyuk laman soka snebʼumaniki sok yila jastal yamigoʼe, sok mini jastal smosoʼik (Juan 15:15). Asta sakʼayi ja yoke bʼa sjejelyile ke jelni tʼilan chʼin oj yaʼ sbʼaje (Juan 13:5, 12-14). Jastalni Jesús, jelni tʼilan oj kiltik chaʼanyabʼal ja jmojtiki sok yajel bʼajtan ja jas wa skʼanaweʼi. Yajni wa xkisa jbʼajtik sok mi wa xcham jkʼujoltik sbʼaja maʼ oj toyjuki, jelni jas wa xbʼobʼ lajxukujtik (Rom. 12:10).

Ja kristyano bʼa chʼin wa xyaʼa sbʼaji cha wani snaʼa ke ‹wani xlajxikujtik jastik lek yajni ay jitsan akʼa rason› (Prov. 15:22). Chikan janekʼ snajel kiʼojtik ma janekʼ wa xbʼobʼkujtik, la jul jkʼujoltik ke mini jun kristyano wa snaʼa spetsanil. Asta ja Jesús snaʼa ke ayni jastik bʼa mi snaʼa (Mat. 24:36). Chomajkil, wani skʼana oj snaʼ ja jas wa spensaraʼan ja snebʼumanik bʼa mulanume (Mat. 16:13-16). Ja yuj, ja smojik aʼteli jelni gusto x-ajyiye ja teyesoki. Cha jachni junxta, yajni chʼin wa xkaʼa jbʼajtik sok tʼabʼan jkʼujoltik ja janekʼ wa xlajxi kujtik puesto wala ajyitik bʼa smaklajel ja jas wa spensarane ja tuk, wa xkatik ajyuk ja lamanil sok kibʼanaltik «wa xlajxikujtik jastik lek».

Jelni tʼilan juntiro ke ja ansyanoʼik aya sbʼaje chʼin jastal Jesús yajni wa x-aʼtijiye lajan. Tʼilani oj jul skʼujole ke ja yip ja Dyosi wani xbʼobʼ snik chikan jas ansyano bʼa ay jas oj yal bʼa skoltajel ja tsome ansyanoʼik bʼa oj stsaʼe lek ja jas oj skʼuluke. Ta ja bʼa sreʼunione wa skʼujolane yajel ajyuk lamanil, jachuk ja tuk ojni bʼobʼ yale ja jas wa spensaraneʼi, sok ja jas oj stsaʼe skʼulajeli ojni ya el slekilal spetsanil ja kongregasyon.

XCHABʼIL RASON: «A-SNAʼE YIBʼANALE KE JA WEʼNLEXI KʼOTELEX KRISTYANOʼIK BʼA WALA OCHYEX RASON»

Jun lekil jmojtik wani xyabʼ stojol ja tuk. Ja yuj mi xjelxi sok puesto wa x-ajyi bʼa yijel ja jas wa xyala ja tuk. Wani xkʼuʼantik lek, sen ja Jesús yilani jitsan ekʼele janekʼto wa xyabʼ stojol ja sTati. Jun sjejel, ja Jyoba sjekakon bʼa yajel el libre ja kristyanoʼik ja bʼa chamelal wa sbʼajineʼi (Juan 3:16).

Ja Jesús yaʼa sbʼaj ja yajni ajyi stʼilanili. La ka jul jkʼujoltik jastal ja yeʼn skoltay jun ixuk fenicia ama ja yeʼn kechani jekubʼal bʼa chonabʼ Israel (Mat. 15:22-28). Cha yabʼni stojol ja snebʼumaniki yajni mi skʼana mas ja bʼa janekʼ wa xbʼobʼyujileʼi. Yajni ja lekil yamigo Pedro yala mi snaʼa sbʼaj bʼa stiʼ sat jitsan kristyanoʼik, ja Jesús puesto ajyi bʼa yajel perdon, sok mas tsaʼan yayi cholalik jel tʼilan (Luc. 22:32; Juan 21:17; Hech. 2:14; 8:14-17; 10:44, 45). Ja sjejel bʼa Jesús wa sjeʼa jaman lek ke tʼilani oj ka jbʼajtik perdon bʼa jachuk yibʼanale oj yile ke kʼotelotik kristyanoʼik bʼa wala ochtik rason (Filip. 4:5).

Ta wala ochtik rason, cha puesto oj ajyukotik bʼa oj jkoltay jbʼajtik sok tuktukil tikʼe kristyano. Ja Jesús jelni lek yiʼaj sbʼajsok ja kristyanoʼiki sok ja yuj tajkiye ja skontraʼiki sok sleʼaweyi smul ke yamigo ja tsoma kontribusyoniki sok ja mulanumik bʼa skisawe ja jas xcholo (Mat. 11:19). ¿Wan maʼ xbʼobʼ jkʼuluktik ja jas skʼulan ja Jesús sok gustoxta aʼtel soka tuk ama tuke lek yuja keʼntiki? Jun hermano sbʼiʼil Louis, bʼa aʼtel jastal biajante sok bʼa Betel, cha aʼtelsok hermanoʼik bʼa tuktukil ja jastal taxeleʼi, ja yeʼn wa xyala: «Bʼa keʼna, kada tsome hermanoʼik jachni kʼotel jastal jun yibʼ naʼits kʼulubʼalsok ton bʼa tuktukil sniwakil. Slatsjel lek jujuntik ton wani xbʼobʼ kʼeʼuk toj ja yibʼ naʼitsi. Cha jkʼujolan bʼa stojbʼesel ja jmodo bʼa aʼtel lajan soka tuk sok bʼa jachuk lek oj eluk ja aʼteli». ¡Juni lekil modo!

Jun lekil jmojtik mi jas wa snakʼa bʼa jachuk yeʼn oj ajyuk bʼa skʼabʼ ja jastiki

¿Jastal oj bʼobʼ kʼotkotik kristyanoʼik bʼa wala ochtik rason ja bʼa kongregasyon? Jun sjejel, bʼobʼta ja bʼa jgrupotik bʼa xcholjel ay hermanoʼik bʼa tuk sjabʼile ma ayiʼoje cholalik ja bʼa spamilyaʼe bʼa tuk lek yuja bʼa keʼntiki. Yajni wa xcholotik soka yeʼnle, ¿oj maʼ kabʼtike stojol ja janekʼ wa xlajxiyujile ma ja tikʼe xcholjel mas wa skʼanawe bʼa oj yabʼye stsamalil ja xcholjeli?

YOXIL RASON: «PUESTO AʼAJYUKE BʼA SKʼEPJEL»

Ja lekil jmojtiki ‹puesto aye bʼa skʼepjel› (1 Tim. 6:18). Yajni aʼtiji soka sTati, sen ja Jesús yilani ke ja Jyoba mini jas snakʼa. Yajni ja Jyoba «stojbʼes ja satkʼinali», ja Jesús «tini ajyi tiw» sok wani xbʼobʼ snebʼ bʼa yeʼna (Prov. 8:27). Mas tsaʼan, ja Jesús gustoxta yala yabʼ ja snebʼumanik ja jas yabʼ yala ja sTati (Juan 15:15). Snochjel ja sjejel bʼa Jyoba, tʼilani puesto oj ajyukotik bʼa skʼepjel soka tuk ja snajelil sok ja experiencia kiʼojtik. Chikani lek ke jun lekil jmojtik mini snakʼa jastik tʼilan bʼa yeʼn oj ajyuk bʼa skʼabʼ ja jastiki. Jaʼuktoma, jelni gusto xyabʼ skʼepjelyi ja tuk ja jastik lek snebʼuneji.

Pilan modo bʼa skʼepjel jani stsatsankʼujolajel ja kermanotiki. ¿Anke jelni lek xkabʼtik yajni ay maʼ wa xyila ja janekʼ wa xkʼujolantik sok wa xyakitik tsʼakatal sok spetsanil skʼujol? Ja Jesús spilani tyempo bʼa yaljelyabʼ ja smojik aʼtijum ja jastik lek wa xyila bʼa yeʼnle (cha kʼela ja Mateo 25:19-23; Luc. 10:17-20). Asta yala yabʼye ke ojni skʼuluke «jastik masto niwak yabʼalil» ke yuja yeʼn (Juan 14:12). Sok ja bʼa akwal yajni ojxta chamuki stoyo ja sjekabʼanumik toji. Yala yabʼye: «Ja weʼnlexi tini ajyelex jmok ja bʼa jpruebaʼiki» (Luc. 22:28). Seguro ke jelni tsatsankʼujolajiye yuja jas yala sok nikjiye bʼa oj skʼuluke. Ta ja keʼntiki wa xpilatik tyempo bʼa stoyjel ja kermanotik, masni gusto oj ajyuke sok mas oj lajxukyujile ja bʼa yaʼtele.

JA WEʼN WANI XBʼOBʼA NEBʼ AʼTEL SOKA TUK

Jun hermano sbʼiʼil Kayode wa xyala: «Mini tʼilanuk toja bʼa oj kʼotan jun lekil mojtanum aʼtel, pe ojni bʼobʼ wa gustoʼaxuk ja tuk sok mi yajel wokolanuke ja bʼa yaʼteleʼi». ¿Wan maʼ xbʼobʼ alxuk ja jaw bʼa weʼn? ¿Jas yuj mixa jobʼoyi tuk hermanoʼik ta wa xyilawa jastal jun lekil mojtanum aʼtel? ¿Jel maʼ gusto wa x-ajyiye amok jastal ja snebʼumanik ja Jesús ti wa x-ajyiye soka yeʼn? Ta jachkʼa, ja weʼn cha wani xbʼobʼa wal jastal yala ja jekabʼanum Pablo: «Kʼotelotikon koltanumik bʼa jachuk ja weʼnlexi gusto oj ajyanik» (2 Cor. 1:24).