Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 50

Aúseling Ngeni Mwelien ewe Chón Masen Siip mi Múrinné

Aúseling Ngeni Mwelien ewe Chón Masen Siip mi Múrinné

“Repwe aüseling ngeni mweliei.”​—JOH. 10:16.

KÉL 3 Ám Ápilúkéch, Ám Péchékkúl, Ám Lúkúlúk

MINNE SIPWELE KÁÉ *

1. Ifan eú popun Jesus a apépééi néún kewe chón káé ngeni siip?

JESUS a apépééi ewe riri lefiler me néún kewe chón káé ngeni ririéchún emén chón masen siip ngeni néún kewe siip. (Joh. 10:14) A fókkun múrinné an apépéfengeniir. Ekkewe siip ra silleni ewe mi wisen túmúnúúr me aúseling ngeni mwelian. Emén tourist a kúna pwúngún ena. Iei met a apasa: “Aua mochen fichi sasingin ekkóch siip me aua sótun féri ar repwe kine ngenikem. Nge rese mochen pwe rese silleni mweliem. Mwirin, emén kúkkún át chón masen siip a war me kériir, iwe ra mwittir tapweló mwirin.”

2-3. (a) Ifa usun néún Jesus kewe chón káé ra pwári pwe ra aúseling ngeni mwelian? (b) Met sipwe pwóróusfengen wóón lón ei lesen me ewe lesen mwirin?

2 Minne a fis ngeni ena tourist, a áchema ngenikich met Jesus a apasa usun néún kewe siip, néún kewe chón káé. A erá: “Repwe aüseling ngeni mweliei.” (Joh. 10:16) Nge Jesus a nóm láng iei. Ifa usun sipwe aúseling ngeni? Sia aúseling ngeni atun sia apwénúetá lón manawach ekkewe mettóch a asukula ngenikich.​—Mat. 7:24, 25.

3 Lón ei lesen me ewe lesen mwirin, sipwe pwóróusfengen wóón ekkóch mettóch Jesus a eáni asukul. Sipwe káé usun ekkóch mettóch Jesus a erá sipwe úkútiw le féri me pwal ekkóch mettóch a erá sipwe féri. Sipwe akkomw pwóróus wóón ruu mettóch ena chón masen siip mi múrinné a áiti ngenikich ach sipwe úkútiw le féri.

“OUSAP ÖÜREK”

4. Me ren Lukas 12:29, met a tongeni efisi ach sipwe “öürek”?

4 Álleani Lukas 12:29. Jesus a pesei ngeni néún chón káé ar repwe úkútiw le ‘öüreki’ minne ra osupwangan lón pekin aion. Sa silei pwe án Jesus kapasen éúréúr ra pwúng me tipachem fansoun meinisin. Sa mochen ach sipwe apwénúetá, nge neman fán ekkóch epwe áweires ngenikich ach sipwe apwénúetá. Pwata?

5. Pwata neman ekkóch ra aúreki osupwanger lón pekin aion?

 5 Ekkóch neman repwe aúreki ifa usun repwe awora ener mwéngé, úfer, me leenier. Neman ra nóm lón eú leeni chómmóng aramasen lón ra osupwang me áweires kúnékúnen angang. Eli ese naf néúr moni le ataweei osupwangen ar famili. Are neman ewe mi wor an angangen moni lón ewe famili a máló, iwe ese chúen wor néún ewe famili moni le mééni met ra osupwangan. Neman ewe semmwen mi chéú COVID-19, a efisi án chómmóng repwe katowu seni ar angangen moni. (SalAf. 9:11) Ika a torikich eú me lein ekkeei osukosuk are pwal ekkóch, ifa usun sipwe álleasochisi án Jesus kapasen éúréúr ren ach sipwe úkútiw le aúrek?

Apéchékkúlaló ach lúkúlúk wóón Jiowa nge sisap fen akokakicheló lón ach aúreki osupwangach lón pekin aion (Ppii parakraf 6-8) *

6. Apwóróusa met a fis ngeni aposel Petrus lón eú atun.

6 Lón eú atun, ewe aposel Petrus me ekkewe pwal ekkóch aposel ra nóm wóón waar we lón ewe Nóómun Kalilea atun eú mélúmél, nge ra kúna Jesus an a fetál wóón ewe mataw. Petrus a apasa: “Ai Samol, ika pwe en wesewesen na, kopwe üreniei pwe üpwe asaila reöm won ei matau.” Mwirin án Jesus ereni Petrus “kopwe feito,” a tétiw me wóón ewe waa me “asaila ren Jesus won ewe matau.” Nge katol met a fis mwirin. “Lupwen a nengeni pöchökülen ewe asepwäl, a niuokus o popuetä le kokotiu. Iwe, a puchörütä, ‘Ai Samol, kopwe amanauaei!’” Jesus a eitieló péún me seláni i. A lamot sipwe chemeni pwe Petrus a tongeni fetál wóón ewe mataw ika epwe chék nennengeni Jesus. Nge lupwen Petrus a nengeni ewe mélúmél a niwokkus me tipemwaramwar me a poputá le kokotiw.​—Mat. 14:24-31.

7. Met sia tongeni káé seni pwóróusen Petrus?

7 Sia tongeni káé seni pwóróusen Petrus. Atun a tétiw seni wóón ewe waa, ese ekieki pwe epwe niwokkus ren ewe mélúmél me poputá le kokotiw. I a mochen an epwe chék nóm wóón ewe mataw tori an epwe tikeri néún we Masta. Iwe nge, ese fen nefótófót wóón Jesus nge a fen aúreki ewe mélúmél. Lón ei fansoun a lamot ngenikich lúkú pwe sipwe tongeni likiitú ngeni ach kewe osukosuk, usun chék an lamot ngeni Petrus lúkú pwe epwe tongeni fetál wóón ewe mataw. Ika sise nefótófót wóón Jiowa me an kewe pwon, ach lúkú a tongeni apwangapwangoló, iwe usun itá nge sipwele kokoló lón ach aúrek. Iwe ikaamwo epwe wor watteen osukosuk epwe torikich lón manawach, mi lamot sipwe nefótófót wóón Jiowa me an tufichin álisikich. Ifa usun sia tongeni féri ena?

8. Met a tongeni álisikich ach sisap kon aúreki osupwangach lón pekin aion?

8 A lamot ach sipwe lúkúlúk wóón Jiowa lap seni ach sipwe aúreki ach kewe osukosuk. Chemeni pwe Semach we mi tong, Jiowa, a pwon pwe epwe awora ngenikich met sia osupwangan lón pekin aion ika sipwe akkomwa i lón manawach. (Mat. 6:32, 33) Fansoun meinisin I a kan apwénúetá an na pwon. (Tut. 8:4, 15, 16; Kölf. 37:25) Ika pwe Jiowa a túmúnú ekkewe machchang me ekkewe péén irá, iwe ese fókkun wor popun ach sipwe aúreki met sipwe áni are úfeni! (Mat. 6:26-30; Fil. 4:6, 7) Tong a amwékútú ekkewe sam me in ar repwe awora ngeni néúr kewe minne mi lamot ngeniir lón pekin aion, pwal ina usun ren Semach we lón láng, tong a pwal amwékútú an epwe awora ngeni néún kewe aramas minne mi lamot ngeniir lón pekin aion. Ewer, sia fókkun tongeni lúkúlúk pwe Jiowa epwe túmúnúkich!

9. Met sia tongeni káé seni pwóróusen ei pean pwúpwúlú?

9 Katol ei pwóróus mi pwári ifa usun Jiowa a tongeni awora minne sia osupwangan lón pekin aion. Eú pean pwúpwúlú mi angang ngeni Jiowa full-time ra ssá wóón waar we mesin tarakú úkúkún eú awa pwe repwe angei ekkóch Chón Kraist fefin mi nónnóm lón eú leenien chón choisá pwe repwe fiti mwich. Ewe Chón Kraist mwán a erá: “Sárin ewe mwich, aua etiwa ekkena fefin ám aupwe ekis mwéngéfengen, nge aua chemeni pwe ese wor met aua tongeni amwéngéén ngeniir.” Met ena pean pwúpwúlú ra féri? Ena mwán a sópweló le apasa: “Atun aua tikeri imwem we, aua kúna ruu watteen pwotoun mwéngé ppen asamem we. Ause silei ién a wato. Jiowa a túmúnúkem.” Mwirin och fansoun, waar we tarakú a ta. A mmen lamot ngeniir lón angangen afalafal, iwe nge, ese wor néúr moni le férsefáli. Atun waar na a nóm lón eú shop mi chék kkan ngeniir, emén mwán a feito me eis: “Wáán ié ei?” Pwiich na a erá pwe waan nge a lamot epwe fférsefál. Ena mwán a erá: “Nge meit pún ina ewe sókkun tarakú pwúlúwei we a mochen me pwal ina ewe esin anúwan a sani. Fite liwinin ka mochen améméló wóón?” Pwiich na a amémé ngeni átena waan na me ena úkúkún moni a naf ngeni an epwe mééni pwal efóch tarakú. A erá: “Aua fókkun pwapwa lón ena ránin. Aua silei pwe esap chék sereseran an fis ena. Jiowa ewe a álisikem.”

10. Ifa usun Kölfel 37:5 a pesekich ach sisap aúreki minne sia osupwangan lón pekin aion?

10 Ika sia aúseling ngeni ewe chón masen siip mi múrinné me úkútiw le kon aúreki osupwangach lón pekin aion, sia tongeni lúkúlúk pwe Jiowa epwe awora ngenikich. (Álleani Kölfel 37:5; 1 Pet. 5:7) Ekieki usun ekkewe esin weires  parakraf 5 a fós usun. Tori lón ei fansoun, eli Jiowa a néúnéú ewe mékúren famili are néúch boss lón ach angang le álisikich le awora minne sia osupwangan rán me rán. Ika ewe mékúren famili ese chúen tongeni féri ena are ika sia katowu seni ach angang, Jiowa epwe awora túmún ngenikich lón pwal eú napanap. Sa fókkun tongeni lúkúlúkú ena. Iei sipwele ppii pwal eú mettóch ewe chón masen siip mi múrinné a pesei ngenikich ach sipwe úkútiw le féri.

“OUSAP APWÜNGÜ ARAMAS”

Ika sipwe nefótófót wóón múrinnéén napanapen ekkewe ekkóch, sia tongeni úkútiw le apwúngúúr (Ppii parakraf 11, 14-16) *

11. Me ren Mateus 7:1, 2, met Jesus a apasa sisap féri, me pwata ena a tongeni áweires?

11 Álleani Mateus 7:1, 2. Jesus a silei pwe aramas rese unuséch me fán chómmóng ra kan nefótófót wóón mwáállin ekkewe ekkóch. Ina minne, a apasa ei: “Ousap apwüngü aramas.” Ese mwáál sia achocho pwe sisap apwúngú pwiich kewe Chón Kraist ren ach eáni ekiek are fós ese pwúng usur. Iwe nge, kich meinisin sise unuséch. Ika fán ekkóch sia kúna pwe sia kan nefótófót wóón mwáállin aramas, met a lamot sipwe féri? Sipwe aúseling ngeni Jesus me achocho le úkútiw le apwúngú aramas ren ach sisap eáni ekiek are fós ese pwúng usur.

12-13. Ifa usun ach ekilonei féfférún Jiowa ngeni King Tafit a tongeni álisikich ach sipwe úkútiw le apwúngú aramas?

12 Sia tongeni kúna feiéch seni ach ekilonei án Jiowa leenien áppirú. I a nefótófót wóón án aramas féffér me napanap mi múrinné. Sia kúna ena lón féfférún ngeni King Tafit atun a féri ekkewe tipis mi chou. Áwewe chék, i a lisowumwáál ngeni Patsipa, me a pwal mwo nge nieló pwúlúwan we. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 24) Minne Tafit a féri a atoto riáfféú ngeni pwisin i me an we famili, kapachelong pwúlúwan kewe. (2 Sam. 12:10, 11) Lón pwal eú atun, Tafit ese pwári an unusen lúkúlúk wóón Jiowa ren an álleani chóchóón ekkewe soufiun Israel inaamwo ika Jiowa ese allúk ngeni an epwe féri. Ese mwáál, Tafit a féri ena pokiten a lamalamtekia me lúkúlúk wóón chómmóngun néún kewe soufiu. Met mwirilóón? Úkúkún 70,000 chón Israel ra máló ren málapalap!​—2 Sam. 24:2-4, 10-15.

13 Ika ka nóm lón Israel lón ena atun, epwe ifa ekiekum usun Tafit? Kopwe ekieki pwe Jiowa esap fókkun tongeni omusaaló tipisin? Esap ina ekiekin Jiowa. I a nefótófót wóón úkúkún tuppwélún Tafit lón ánein manawan me an enletin aiersefál. Iwe, a omusaaló án Tafit keei tipis mi chou. Jiowa a silei pwe Tafit a fókkun tongei me mochen féri minne mi pwúng. A ifa me kilisouch ren án Jiowa nefótófót wóón féfférúch me napanapach kewe mi múrinné!​—1 King 9:4; 1 Kron. 29:10, 17.

14. Met a álisi ekkewe Chón Kraist le úkútiw seni ar apwúngú aramas?

14 Pokiten Jiowa ese ekieki pwe sipwe unuséch lón féfférúch, a lamot kich sisap pwal ekieki pwe ekkewe ekkóch repwe unuséch lón féfférúr me sipwe nefótófót wóón napanaper kewe mi múrinné. A mmen mecheres ach sipwe kúna mwáállin ekkewe ekkóch me ákkápiir. Iwe nge, emén mi áppirú Jiowa a chiechiéch ngeni ekkewe ekkóch inaamwo ika a silei apwangapwanger kewe. Eféú féún diamond esaamwo anapanap, ese ling, nge emén mi tipachem a silei pwe mwirin an epwe anapanap me echcheriw epwe fókkun ling me wor aúchean. A lamot sipwe áppirú Jiowa me Jesus, sisap nefótófót wóón apwangapwangen aramas nge fen wóón napanaper kewe mi múrinné.

15. Pwata ach ekieki usun nónnómun manawen ekkewe ekkóch a tongeni álisikich ach sisap apwúngúúr?

15 Me lúkún ach nefótófót wóón múrinnéén napanapen ekkewe ekkóch, pwal met a tongeni álisikich ach sisap apwúngúúr? Anchangei ika ifa nónnómun manawer. Ekieki usun ei. Lón eú atun me lón ewe imwenfel, Jesus a kúna án emén fefin mi osupwang mi má seni pwúlúwan waalong rúúeféú kúkkún moni lón ewe pwórun asor. I ese apasa: “Pwata a chék inaan úkúkún met neminnan e waalong?” Jesus ese nefótófót wóón úkúkún met ewe fefin a eáni asor, nge a fen ekieki ewe popun a asor me nónnómun manawan me a apúnga ren an achocho le féri ena úkúkún an tongeni.​—Luk. 21:1-4.

16. Met sia tongeni káé seni pwóróusen Veronica?

16 Pwóróusen emén Chón Kraist fefin itan Veronica a áiti ngenikich lamoten ach sipwe ekieki usun nónnómun manawen ekkewe ekkóch. Lón an we mwichefel a wor emén in mi wor emén néún át nge ese wor pwúlúwan. Veronica a erá: “Me rei pwe rese kan fiffiti ekkewe mwich me ewe angangen afalafal iteitan. Ua ekiekingaw ngeniir pokiten ena. Nge atun aua mwin me ewe in le afalafal a ereniei pwe a úri néún we át eú semwenin tupwu. A achocho úkúkún an tufich le awora minne ra osupwangan lón pekin aion me apéchékkúla ar riri ngeni Jiowa. Pokiten apwangapwangen néún na át, fán ekkóch a fiti án ekkóch mwichefel mwich.” Veronica a apasa: “Use fókkun silei úkúkún áweiresin nónnómun manawan. Iei ua fókkun tongei me súféliti ren met a féri lón an angang ngeni Jiowa.”

17. Met James 2:8 a pesekich le féri, me ifa usun sa tongeni féri ena?

17 Met sipwe féri ika sa mirititi pwe sia apwúngú pwiich kewe lón ekiekich me lón ach fós? Sipwe chechchemeni pwe a lamot ach sipwe tongei pwiich kewe. (Álleani James 2:8.) Sipwe pwal iótek ngeni Jiowa seni lón letipach me tingormaú ngeni an epwe álisikich pwe sipwe úkútiw le apwúngú ekkewe ekkóch. Sia tongeni etipeeúfengeni ach féffér ngeni ach kewe iótek ren ach chiechi ngeni ewe emén sia fen piin akkapwúngú. Ei a tongeni álisikich le sissileeló i. Sia tongeni eisini ika sia tongeni mwin le afalafal are fitikich le ekis mwéngéfengen. Ika sia sissileeló i, sipwe áppirú án Jiowa me Jesus leenien áppirú ren ach nefótófót wóón napanapan kewe mi múrinné. Ach féri ei, a ánnetatá pwe sia aúseling ngeni án ewe chón masen siip mi múrinné allúk ach sipwe úkútiw le apwúngú aramas.

18. Ifa usun sipwe pwáraatá pwe sia aúseling ngeni mwelien ewe chón masen siip mi múrinné?

18 Néún Jesus kewe chón káé ra aúseling ngeni mwelian, usun chék án ekkewe wesewesen siip aúseling ngeni mwelien ewe chón maser. Ika sia achocho le úkú seni ach aúreki osupwangach lón pekin aion me úkútiw le apwúngú ekkewe ekkóch, Jiowa me Jesus repwe efeiéchú ach achocho. Ese lifilifil ika kich chón ewe “mwich mi kisikis” are ekkewe ‘ekoch sip,’ sipwe sópweló le aúseling ngeni mwelien ewe chón masen siip mi múrinné me álleasochisi. (Luk. 12:32; Joh. 10:11, 14, 16) Lón en lesen mwirin ei, sipwe pwóróusfengen wóón ruu mettóch Jesus a ereni néún chón káé ar repwe féri.

KÉL 101 Angangfengen lón Tipeeú

^ par. 5 Atun Jesus a erá pwe néún kewe siip repwe aúseling ngeni mwelian, a mochen néún kewe chón káé repwe aúseling ngeni minne a asukula me apwénúretá lón manawer. Lón ei lesen, sipwe pwóróus wóón ruu mettóch Jesus a eáni káit, ina ach sipwe úkútiw le aúreki mettóchun aion me úkútiw le apwúngú aramas. Sipwe pwóróusfengen wóón ifa usun sa tongeni apwénúetá minne a áiti ngenikich.

^ par. 51 ÁWEWEEN SASING: Emén Chón Kraist mwán a katowu seni an angangen moni, ese naf néún moni le kamé enen an famili, me a lamot epwe kút imwen an we famili. Ika ese túmúnúéch, a tongeni kon aúrek iwe ese chúen akkomwa Jiowa lón manawan.

^ par. 53 ÁWEWEEN SASING: Emén Chón Kraist alúwél a waremmang ngeni mwich. Nge a pwári an napanap mi múrinné ren an afalafal sereseréch, álisi emén chinnap, me álillis lón limelimen ewe Leenien Mwich.