Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-50

Asilaleleni Iimfundiso ZakaJesu

Asilaleleni Iimfundiso ZakaJesu

“Zizolilalela ilizwi lami.”—JWA. 10:16.

INGOMA 3 Jehova Ulithemba Lethu Namandlethu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Ngiliphi ibanga elenze uJesu wafanisa abalandeli bakhe nezimvu?

UJESU wafanisa itjhebiswano analo nabalandeli bakhe nalelo elihlangana nomelusi nezimvu zakhe. (Jwa. 10:14) Ukufanisokhu kuyafaneleka. Izimvu ziyalazi ilizwi lakamelusazo beziyalilalela. Esinye isivakatjhi sazibonela ngokwaso indaba le. Satlola sathi: “Besifuna ukutjhuda ezinye izimvu, yeke sazibiza bona zize kithi. Akhenge zisilandele ngombana bezingawazi amaphimbwethu. Ingasikade, kwavela umsanyana ongumelusazo, wazibiza bezamlandela.”

2-3. (a) Abalandeli bakaJesu batjengisa njani ukuthi bayalilalela ilizwi lakhe? (b) Sizokucoca ngani esihlokwenesi nesilandelako?

2 Okwenzakalele isivakatjhesi kusikhumbuza amezwi kaJesu amalungana nezimvu zakhe, okubafundi bakhe. Wathi ngezimvu zakhe: “Zizolilalela ilizwi lami.” (Jwa. 10:16) UJesu usezulwini, njeke singamlalela njani? Simlalela ngokwenza izinto asifundise zona ekuphileni kwethu.—Mat. 7:24, 25.

3 Esihlokwenesi nesilandelako, sizokucoca ngezinye zeemfundiso zakaJesu. Sizokubona nokuthi uJesu wasifundisa ukuthi kunezinto ekufuze silise ukuzenza nalezo ekufuze sizenze. Akhe sithome ngokucoca ngezinto ezimbili umelusethu athi kufuze silise ukuzenza.

‘LISANI UKUTSHWENYEKA NGEZINTO ENINGAQINISEKI NGAZO’

4. Ngokomtlolo kaLukasi 12:29, khuyini engasenza ‘sitshwenyeke ngezinto esingaqiniseki ngazo’?

4 Funda uLukasi 12:29. UJesu wakhuthaza abalandeli bakhe ukuthi ‘balise ukutshwenyeka ngezinto abangaqiniseki ngazo’ okuzizinto abazitlhogako bona baphile. Siyazi ukuthi isiyalo sakaJesu sihlakaniphile begodu silungile. Siyafuna ukusilalela kodwana ngezinye iinkhathi sikufumana kubudisi ukwenza njalo. Kubayini?

5. Khuyini engenza abanye batshwenyeke ngezinto abazitlhogako?

 5 Abanye abantu bangatshwenyeka ngezinto abazitlhogako, njengokudla, izambatho nendawo yokufihla ihloko. Kungenzeka bahlala enarheni lapho ubujamo bezomnotho bungasibuhle khona. Kungaba budisi ngabo bona bafumane imali eyaneleko ukwenzela bona batlhogomele imindenabo. Okhunye godu kungaba kukuthi umuntu obekabatlhogomela sele ahlongakele, lokho kwenze umndeni udose emhlweni. Abanengi balahlekelwe msebenzi ngebanga le-COVID-19. (UMtj. 9:11) Nangabe sehlelwe zizinto ezibalwe ngehla namkha ezinye, singasilandela njani iseluleko sakaJesu sokulisa ukutshwenyeka khulu?

Kunokuthi sitshwe- nyeke khulu ngezinto esizitlhogako, asiqinise ukuthemba kwethu uJehova (Funda iingaba 6-8) *

6. Hlathulula ukuthi kwenzekani kumpostoli uPitrosi kesinye isenzakalo.

6 Kesinye isenzekalo, umpostoli uPitrosi nakanabanye abapostoli esikepeni eLwandle leGalile kunesiwuruwuru, babona uJesu akhamba phezu kwamanzi. UPitrosi wathi: “Kosi, nangabe nguwe, ngitjela bona ngize kuwe ngikhamba phezu kwamanzi.” Ngemva kokuthi uJesu athi “iza,” uPitrosi waphuma ngesikepeni begodu “wakhamba phezu kwamanzi watjhinga kuJesu.” Tjheja ukuthi kwenzekani ngemva kwalokho. “Nakaqala isiwuruwuru, wasaba. Nakathoma ukuminza, warhuwelela wathi: “Kosi, ngisindisa!’” UJesu walula isandla sakhe wamsindisa. Kuyakhanya ukuthi uPitrosi wakghona ukukhamba phezu kwamanzi anamandla nakadzimelelise amehlwakhe kuJesu. UPitrosi nakaqala isiwuruwuru, wathoma ukuzaza kwaba kuminza kwakhe.—Mat. 14:24-31.

7. Singafundani esibonelweni sakaPitrosi?

7 Singafundani esibonelweni sakaPitrosi? UPitrosi nakaphuma esikepeni begodu akhamba phezu kwamanzi, bekangakalindeli ukuthikaziseka bekaminze. Bekafuna ukukhamba phezu kwamanzi abe ayokufika kuJesu kodwana akhenge adzimelele emnqophwenakhe. Namhlanjesi, angeze sakghona ukukhamba phezu kwamanzi kodwana siqalana nobujamo obungalinga ukukholwa kwethu. Nasingasusa amehlwethu kuJehova neenthembisweni zakhe, itjhebiswano lethu naye lizokubogaboga. Nanyana singaqalana neentjhijilo ezibudisi ekuphileni kwethu, kufuze sidzimelelise amehlwethu kuJehova nokuthi angakghona ukusisiza. Singakwenza njani lokho?

8. Khuyini engasenza sibalekele ukutshwenyeka khulu ngezinto esizitlhogako?

8 Kunokuthi sitshwenyeke ngemiraro esiqalana nayo, sitlhoga ukuthembela kuJehova. Khumbula ukuthi uBabethu onethando, uJehova, uyasiqinisekisa ukuthi uzositlhogomela ngezinto esizitlhogako, ikani nasifuna umBuso qangi. (Mat. 6:32, 33) Uhlala asizalisa isithembisweso. (Dut. 8:4, 15, 16; Rhu. 37:25) Nange uJehova atlhogomela iinyoni namathuthumbo, akukafuzi sitshwenyeke ngokuthi sizokudlani namkha sizokumbathani! (Mat. 6:26-30; Flp. 4:6, 7) Njengombana ithando lihlohlozela ababelethi bona batlhogomele abantwana babo, ithando lenza uBabethu wezulwini bona atlhogomele abantu bakhe. Yeke, singaqiniseka ngokuthi uJehova uzositlhogomela!

9. Ufundani kilokhu okwenzakalele esinye isibili?

9 Akhe siqale isibonelo sendlela uJehova asitlhogomela ngayo. Abatjhadikazi abasebenzela uZimu isikhathi esizeleko bebatjhayela isikhathi esingaphezu kwe-iri ngemoderabo edala bayokuthatha abodade ebebahlala ekampeni yababaleki bese bakhambe nabo esifundweni. Umfowethu nakahlathululako uthi: “Ngemva kwesifundo, samema abodadwethwaba bona bazokudla nathi kodwana salemuka ukuthi akunakudla ngendlini.” Besizokwenzani isibilesi? Umfowethu nakaragako uthi: “Nasifika ekhaya, bekuneenkhwama ezimbili ezizele ukudla phambi komnyangwethu. Besingazi ukuthi iinkhwamezi zibekwe ngubani. UJehova wasitlhogomela.” Ngokukhamba kwesikhathi, isibilesi saphukelwa yikoloyi. Bebayitlhoga bona bayokutjhumayela kodwana bebanganayo imali bona bayoyilungisa. Bayisa la kulungiswa khona iinkoloyi. Ngemva kwalokho kwafika enye indoda beyabuza yathi: “Ngeyakabani ikoloyi le?” Umfowethu wathi ngeyakhe begodu itlhoga ukulungiswa. Indoda le yathi: “Lokho akutshwenyi. Umkami ufuna umhlobo lo wekoloyi, ngawo wona umbala lo. Ungangithengisela malini?” Umfowethu wathengisa ikoloyakhe bewafumana nemali eyaneleko bona athenge enye. Waphetha ngokuthi: “Besithabe kwambala ngombana siyazi ukuthi akukazenzakaleli kodwana bekusisandla sakaJehova.”

10. IRhubo 37:5 lisikhuthaza njani ukuthi silise ukutshwenyeka ngezinto esizitlhogako?

10 Nasilalela uJesu bese silisa ukutshwenyeka ngezinto esizitlhogako, singaqiniseka ngokuthi uJehova uzositlhogomela. (Funda IRhubo 37:5; 1 Pit. 5:7) Cabanga ngeentjhijilo okukhulunywe ngazo  esigabeni 5. Bekube nje, kungenzeka uJehova usebenzise ihloko yomndeni namkha umqatjhi bona asisize ngezinto esizitlhogako zaqobe langa. Nangabe ihloko yomndeni ayisakwazi ukusitlhogomela namkha silahlekelwa msebenzi, uJehova uzositlhogomela ngezinye iindlela begodu singaqiniseka ngalokho. Kwanjesi, akhe sicoce ngokhunye umelusi asikhuthaza ukuthi silise ukukwenza.

“LISANI UKWAHLULELA”

Singakulisa ukwahlulela abanye nasidzimelela ebuntwini obuhle abanabo (Funda iingaba 11, 14-16) *

11. Ngokuya ngoMatewu 7:1, 2, uJesu wathi silise ukwenzani begodu kubayini kungaba sitjhijilo?

11 Funda uMatewu 7:1, 2UJesu bekazi ukuthi abantu banesono begodu esikhathini esinengi, bathanda ukudzimelela khulu emtjhaphweni yabanye. Kungebangelo athi: “Lisani ukwahlulela.” Singalinga ngamandla ukungahluleli abantu esilotjha nabo kodwana soke sinesono. Khuyini esingayenza nasilemuka ukuthi sinomukghwa wokwahlulela abanye? Singalalela uJesu begodu silise ukwahlulela.

12-13. Ukucabangisisa ngendlela uJehova ebekaqala ngayo uDavida, kungasisiza njani silise ukwahlulela abanye?

12 Singazuza ngokucabangisisa ngesibonelo sakaJehova. Uqala okuhle ebantwini. Lokhu sikubona endleleni ebekasebenzelana ngayo neKosi uDavida, indoda ebeyinemitjhapho eminengi. Ngokwesibonelo, waziphatha kumbi ngokwamabhayi noBhathi-Tjheba bewabangela nokuthi indodakwakhe ibulawe. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 24) Umphumela waba kukuthi akhenge kulimale uDavida kwaphela kodwana nomndenakhe kuhlanganise nabafazi bakhe abanye. (2 Sam. 12:10, 11) Kobunye ubujamo, uDavida akhenge athembele kuJehova ngombana wathi kubalwe amasotja wakwa-Israyeli ekubeni uJehova akhenge atjho njalo. Kungenzeka bekahlohlozelwa kuzikhakhazisa nobukhulu bebutho lakhe. Waba yini umphumela? Kwahlongakala ama-Israyeli angaba ma-70 000 ngebanga lokugula!—2 Sam. 24:1-4, 10-15.

13 Ngathana bewuhlala kwa-Israyeli ngesikhatheso, bewuzomthatha njani uDavida? Kghani bewuzokuthi akakafanelwa mumusa kaJehova? UJehova akhenge amthathe njalo. Kunalokho, wadzimelela ekutheni uDavida bekathembekile ngaphambilini bewaqala nokutjhuguluka kwakhe ngokusuka ehliziyweni. Ngebanga lalokho, uJehova wamlibalela uDavida ezonweni zakhe ezinengi. UJehova bekazi ukuthi uDavida umthanda ngokusuka ehliziyweni begodu bekafuna ukwenza okulungileko. Kghani akukuthabisi na ukwazi ukuthi uJehova uhlala afuna okuhle kithi?—1 Kho. 9:4; 1 Kron. 29:10, 17.

14. Khuyini esiza amaKrestu ukuthi alise ukwahlulela abanye?

14 UJehova akakalindeli ukuthi singenzi iimtjhapho, yeke nathi kufuze singalindeli ukuthi abanye bangenzi umtjhapho. Esikhathini esinengi, kulula ukuthi sitshwaye imtjhapho yabanye besibahlulele. Nanyana kunjalo, umuntu othanda uZimu usebenzelana kuhle nabanye, ngitjho nanyana alemuka ukuthi banemtjhapho. Idayimani emakghwakghwa ingaqaleka ingasiyihle kodwana umuntu ohlakaniphileko uyazi ukuthi ngemva kobanyana ilungiswe kuhle, izokuba ngeyenani eliphezulu. NjengoJehova noJesu, kufuze singadzimeleli emtjhaphweni yabanye, kunalokho, siqale ubuntu obuhle abanabo.

15. Ukuzifaka eenyathelweni zabanye kungasisiza njani ukuthi silise ukwahlulela abanye kabuhlungu?

15 Ngaphezu kokuthi siqale ubuntu obuhle abantu abanabo, khuyini enye engasisiza singabahluleli kabuhlungu? Linga ukuzifaka eenyathelweni zabo. Cabanga nganasi isibonelo. Ngelinye ilanga uJesu asethempelini, wabona umhlolokazi otlhagako aphosela iimpaparwana ezimbili zenani eliphasi ebhoksini lomnikelo. Akhenge abuze ukuthi: “Kubayini angaphoseli okungeziweko?” Kunokudzimelela ekutheni umhlolokazi lo uphosele malini, uJesu waqala iinsusa zakhe, ubujamo bakhe bewambuka ngokwenza okusemandlenakhe.—Luk. 21:1-4.

16. Sifundani kilokhu okwenzeke ku-Veronica?

16 Isibonelo saka-Veronica siveza ukuqakatheka kokuzifaka eenyathelweni zabanye. Ebandleni ebekakilo, bekunomma okhulisa indodanakhe ayedwa. U-Veronica nakahlathululako uthi: “Bekubonakala bangezi qobe esifundweni nesimini. Lokhu kwangenza ngabaqala ngenye indlela. Ngelinye ilanga, sakhamba sobabili nomma lo esimini. Wangihlathululela ukuthi umntwanakhe unokugula kwe-autism. Bekasebenza budisi ukuthi atlhogomele umntwanakhe ngezinto azitlhogako nokuthuthukisa itjhebiswano lakhe noZimu. Ngebanga lokugula kwendodanakhe, ngezinye iinkhathi bekaya kamanye amabandla ukuthi ayokubamba isifundo.” U-Veronica uphetha ngokuthi: “Bengingalemuki bona uqalene nesitjhijilo esingaka. Nje, ngiyamthanda bengiyamhlonipha udadwethu lo ngebanga lakho koke akwenzako ukuthi alotjhe uJehova.”

17. UJakopo 2:8 usikhuthaza ukuthi senzeni begodu singakwenza njani lokho?

17 Khuyini esingayenza nasilemuka ukuthi sahlulele umuntu esilotjha naye uZimu? Kufuze sikhumbule ukuthi kufanele sihlale sithanda abafowethu nabodadwethu. (Funda uJakopo 2:8.) Kufuze godu sithandaze ngokusuka ehliziyweni kuJehova, simbawe asisize silise ukwahlulela abanye. Singenza ngokuvumelana nemithandazwethu ngokuthi sithathe amagadango wokukhulumisana nomuntu ebesilokhu simahlulela. Lokho kungasenza simazi ngconywana. Singambawa bona asebenze nathi esimini namkha azokudla nathi. Njengombana sizomazi ngcono, singalingisa isibonelo sakaJehova noJesu sokuqala ubuntu obuhle kwaphela. Ngendlela le, sitjengisa ukuthi silalela umelusi nakathi silise ukwahlulela.

18. Singatjengisa njani ukuthi siyalilalela ilizwi lakamelusethu?

18 Njengombana izimvu zilalela ilizwi lakamelusazo, nabalandeli bakaJesu bayalilalela ilizwi lakhe. Nasenza okusemandlenethu ukulisa ukutshwenyeka ngezinto esizitlhogako nokwahlulela abanye, uJehova noJesu bazoyibusisa imizamwethu. Kungayi ngokuthi ‘simhlambi omncani’ namkha “ezinye izimvu,” singaragela phambili silalela begodu senza ngokukhambisana nelizwi lakamelusethu. (Luk. 12:32; Jwa. 10:11, 14, 16) Esihlokweni esilandelako, sizokucoca ngezinto ezimbili uJesu athi abalandeli bakhe kufuze bazenze.

INGOMA 101 Asibambisaneni Sibe Munye

^ isig. 5 UJesu nakathi izimvu zakhe zizolilalela ilizwi lakhe, bekatjho ukuthi abafundi bakhe bazokulalela iimfundiso zakhe bebazisebenzise ekuphileni kwabo. Esihlokwenesi, sizokucoca ngeemfundiso ezimbili zakaJesu, ukulisa ukutshwenyeka khulu ngezinto eziphathekako nokulisa ukwahlulela abanye. Sizokucoca ngokuthi singasisebenzisa njani iseluleko sakhe.

^ isig. 51 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu ulahlekelwe msebenzi, akanayo imali eyaneleko yokutlhogomela umndenakhe bewutlhoga nendawo yokuhlala. Iintjhijilwezi zingamenza atshwenyeke, zingamphazamisa nekulotjheni kwakhe uZimu.

^ isig. 53 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu ufika lada esifundweni. Utjengisa ubuntu obuhle ngokutjhumayela kungakahlelwa, ukusiza umuntu olupheleko nokusebenza ekutlhogomeleni iWolo lomBuso.