Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 50

Lalelani Livi Lemelusi Lomuhle

Lalelani Livi Lemelusi Lomuhle

“Titalilalela livi lami.”—JOH. 10:16.

INGOMA 3 Ungemandla Etfu Nelitsemba Letfu, Setsembele Kuwe

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Ngusiphi lesinye sizatfu lokungenteka senta Jesu wafananisa balandzeli bakhe netimvu?

JESU wacatsanisa buhlobo lanabo nebalandzeli bakhe nebuhlobo umelusi lanabo netimvu takhe. (Joh. 10:14) Jesu wasebentisa umfanekiso lomuhle. Timvu tiyamati umelusi wato futsi tiyalilalela livi lakhe. Lenye indvodza yabona kutsi loku kuliciniso. Yatsi: “Besetama kutsatsa titfombe tetimvu, ngako setama kutenta kutsi tisondzele kitsi. Kodvwa atizange tite kitsi ngobe betingalati livi letfu. Kwabese kufika umfanyana longumelusi wato; watsi nje nakatibita tamlandzela.”

2-3. (a) Balandzeli baJesu bakhombisa njani kutsi bayalilalela livi lakhe? (b) Sitawucoca ngani kulesihloko nakulesilandzelako?

2 Lokwabonwa ngulendvodza kusikhumbuta emavi aJesu lamayelana netimvu takhe, lokubafundzi bakhe. Watsi: “Titalilalela livi lami.” (Joh. 10:16) Kodvwa Jesu usezulwini. Ngako, singamlalela njani? Indlela lehamba embili lesingakhombisa ngayo kutsi siyamlalela Jesu, kutsi sikwente loko lasifundzisa kona.—Mat. 7:24, 25.

3 Kulesihloko nakulesilandzelako, sitawucoca ngaletinye tintfo letafundziswa nguJesu. Njengobe sitawubona, Jesu wasifundzisa kutsi kufanele siyekele kwenta letinye tintfo futsi sente letinye tintfo. Sitawucale sicoce ngetintfo letimbili umelusi lomuhle latsi kufanele siyekele kutenta.

“YEKELANI KUKHATSATEKA KAKHULU”

4. Ngekusho kwaLukha 12:29, yini lengenta ‘sikhatsateke kakhulu’?

4 Fundza Lukha 12:29. Jesu watjela balandzeli bakhe kutsi ‘bayekele kukhatsateka kakhulu’ ngetintfo labatidzingako. Siyati kutsi seluleko saJesu sihlale sihlakaniphile futsi sikahle. Sifuna kusisebentisa, kodvwa ngaletinye tikhatsi kungahle kube matima kwenta kanjalo. Kungani?

5. Yini lengenta labanye bakhatsateke ngalabakudzingako?

 5 Labanye bangahle bakhatsateke ngetintfo labatidzingako, njengekudla, kwekwembatsa nendzawo yekuhlala. Kungenteka bahlala eveni lapho khona bantfu labanyenti beswele futsi kulukhuni nekutfola umsebenti. Kungenteka kube matima kutsi batfole imali leyenele kuze banakekele imindeni yabo. Nobe kungenteka inhloko yemndeni seyashona, ngako emalunga emndeni lasele sekete imali leyenele yekunakekela tidzingo tawo. Kungenteka umkhuhlane we-COVID-19 ubente baphelelwa yimisebenti futsi sebete imali. (Shu. 9:11) Nangabe sibhekene naletimo, singawalalela njani emavi aJesu latsi siyekele kukhatsateka?

Kunekutsi sikhatsateke kakhulu ngekutsi sitatitfolaphi tintfo lesitidzingako, kufanele simetsembe kakhulu Jehova (Buka tigaba 6-8) *

6. Chaza lokwenteka kumphostoli Phetro.

6 Ngalelinye lilanga, umphostoli Phetro nalabanye baphostoli, bebasesikebheni eLwandle LwaseGalile futsi bekunesiphepho lesikhulu, ngesikhatsi babona Jesu ahamba etikwemanti. Phetro watsi: “Nkhosi, nangabe kunguwe, ngitjele ngite lapho kuwe ngihamba etikwemanti.” Ngemuva kwekutsi Jesu ambite, Phetro wehla esikebheni “wahamba etikwemanti wacondza ngakuJesu.” Naka kutsi kwentekani ngemuva kwaloko. “Watsi nakabona lesiphepho wefikelwa kwesaba, wase ucala kucwila, wamemeta watsi: ‘Nkhosi, ngisindzise!’” Jesu welula sandla sakhe wambamba. Phetro wakhona kuchubeka ahamba etikwemanti ngobe bekabuke Jesu. Kodvwa watsi nakabuka lesiphepho, wefikelwa kwesaba nekungabata futsi wacala kucwila.—Mat. 14:24-31.

7. Yini lesingayifundza esibonelweni saPhetro?

7 Kukhona lesingakufundza esibonelweni saPhetro. Ngesikhatsi Phetro ehla esikebheni, bekangacabangi kutsi utawuphazamiseka futsi acale kucwila. Bekafuna kuchubeka ahamba etikwemanti aze ayofika kuJesu. Kodvwa kunekutsi anake Jesu, wabese ukhatsateka ngalesiphepho. Kuliciniso kutsi lamuhla angeke sikhone kuhamba etikwemanti, kodvwa siyabhekana netimo letivivinya kukholwa kwetfu. Nangabe singametsembi Jehova netetsembiso takhe, kukholwa kwetfu kungaba butsakatsaka, kube shengatsi siyacwila. Ngako, ngisho sinetinkinga letimatima kangakanani, kufanele sihlale setsemba kutsi Jehova utasisita. Singakwenta njani loku?

8. Yini lengasisita kutsi singakhatsateki kakhulu ngetintfo lesitidzingako?

8 Kunekutsi sikhatsateke ngetinkinga tetfu, kufanele setsembe Jehova. Khumbula kutsi Babe wetfu lositsandzako Jehova, wetsembisa kutsi utatinakekela tidzingo tetfu nangabe senta kukhonta yena kute kucala ekuphileni kwetfu. (Mat. 6:32, 33) Bekasolo asigcina lesetsembiso sakhe. (Dut. 8:4, 15, 16; Hla. 37:25) Nangabe Jehova atinakekela tinyoni netimbali, kufanele singakhatsateki ngekutsi sitawudlani futsi sembatseni! (Mat. 6:26-30; Fil. 4:6, 7) Njengobe lutsandvo lwenta kutsi batali banike bantfwana babo loko labakudzingako, ngendlela lefanako, lutsandvo Babe wetfu wasezulwini lanalo ngatsi lwenta kutsi anakekele bantfu bakhe ngetintfo labatidzingako kuze baphile. Ngako siyaciniseka kutsi Jehova utasinakekela!

9. Yini longayifundza kulokwenteka kulabanye labashadene?

9 Cabanga nganaku lokwenteka lokusikhombisa kutsi Jehova angasipha tintfo lesitidzingako. Emahlahlandlela lashadene ahamba sikhatsi lesingetulu kweli-awa ngemoto yawo lendzala ayolandza bodzadze labahlala endzaweni yebakhoseli kuze aye nabo emihlanganweni yelibandla. Lomzalwane utsi: “Ngemuva kwemhlangano, sacela labodzadze kutsi batokudla natsi, kodvwa sabese siyabona kutsi besite kudla.” Besebatawenta njani? Lomzalwane wachubeka watsi: “Nasifika ekhaya, sakhandza tikhwama letinkhulu tigcwele kudla emnyango wetfu. Besingati kutsi tibekwe ngubani. Jehova wasinakekela.” Ngekuhamba kwesikhatsi, lemoto yalaba labashadene yalimala. Bebayidzinga nabayoshumayela, kodvwa bebete imali yekuyilungisa. Bayitsatsa bayimikisa kulelinye li-garage lebelisedvutane kuze bayobuta kutsi kungaba ngumalini kuyilungisa. Nabasayibuka kuleli-garage, kwefika lenye indvodza yatsi: “Yabani lemoto?” Lomzalwane watsi yakhe futsi beyidzinga kulungiswa. Lendvodza yatsi: “Kute inkinga. Umkami ufuna imoto lenje futsi nalombala wayo ngulalawufunako. Unganginika ngamalini?” Lomzalwane wagcina sekanemali leyenele yekutsenga lenye imoto. Watsi: “Ngajabula kakhulu ngalelo langa. Besati kutsi loku akuzange kutentakalele. NguJehova lowasisita.”

10. Tihlabelelo 37:5 tisikhutsata njani kutsi siyekele kukhatsateka ngetintfo lesitidzingako?

10 Nangabe silalela livi lemelusi lomuhle futsi siyekela kukhatsateka kakhulu ngetintfo lesitidzingako, singaciniseka kutsi Jehova utasinakekela. (Fundza Tihlabelelo 37:5; 1 Phet. 5:7) Cabanga ngaletimo letimatima lokukhulunywe ngato  esigabeni 5. Kuze kube ngunyalo, kungenteka Jehova usebentise inhloko yemndeni nobe umcashi kuze asinakekele. Nangabe inhloko yemndeni ingasakhoni kusinakekela nobe nasiphelelwa ngumsebenti, Jehova utasinakekela ngaletinye tindlela. Siyaciniseka kutsi utasinakekela. Nyalo asesicoce ngalokunye umelusi lomuhle lasicela kutsi siyekele kukwenta.

“YEKELANI KWEHLULELA”

Kubuka buntfu lobuhle balabanye kungasisita kutsi siyekele kubehlulela (Buka tigaba 11, 14-16) *

11. Ngekusho kwaMatewu 7:1, 2, yini Jesu latsi asiyekele kuyenta, futsi kungani loku kungaba matima?

11 Fundza Matewu 7:1, 2Jesu bekati kutsi bantfu labanesono bayatsandza kunaka emaphutsa alabanye. Kungako atsi: “Yekelani kwehlulela.” Kungenteka setama kamatima kungabehluleli bazalwane betfu nabodzadze. Nobe kunjalo, sonkhe sinesono. Yini lokufanele siyente nangabe ngaletinye tikhatsi sihle sinaka emaphutsa alabanye? Lalela Jesu, futsi wetame kamatima kuyekela kwehlulela.

12-13. Kucabanga ngendlela Jehova layiphatsa ngayo iNkhosi Davide kusisita njani kutsi siyekele kwehlulela labanye?

12 Kungasisita kuzindla ngesibonelo saJehova. Unaka lokuhle kubantfu. Loku sikubona endleleni laphatsa ngayo iNkhosi Davide, leyenta emaphutsa lamakhulu. Sibonelo nje, yaphinga naBhatisheba futsi yahlela kutsi kubulawe indvodza yakhe. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 24) Ngenca yaloko Davide lakwenta, yena nemndeni wakhe kanye nalabanye bafati bakhe babhekana netinkinga. (2 Sam. 12:10, 11) Ngalesinye sikhatsi, Davide akazange akhombise kutsi wetsembele kuJehova ngesikhatsi atsi akuyobalwa emadvodza lalungele imphi ka-Israyeli. Kungenteka Davide bekatigcabha ngalelibutfo lakhe lelikhulu futsi etsembela kulo. Waba yini umphumela? Ema-Israyeli langaba ngu-70 000 abulawa sifo lesibulalako!—2 Sam. 24:1-4, 10-15.

13 Kube bewuhlala ka-Israyeli ngaleso sikhatsi, bewutawutiva njani ngaDavide? Bewungacabanga kutsi awumfaneli yini umusa waJehova? Jehova akazange acabange kanjalo. Wanaka kutsi Davide bekasolo etsembekile, nekutsi uphendvuke mbamba. Ngako Jehova wamcolela ngalamaphutsa lamakhulu lebekawentile. Jehova bekati kutsi Davide umtsandza kakhulu nekutsi ufuna kwenta lokulungile. Awujabuli yini ngekutsi Nkulunkulu wetfu ubuka lokuhle kitsi?—1 Khos. 9:4; 1 Khr. 29:10, 17.

14. Yini lesite emaKhristu kutsi ayekele kwehlulela labanye?

14 Nangabe Jehova angakagadzi kutsi singawenti emaphutsa, natsi kufanele singagadzi kutsi labanye bangawenti emaphutsa futsi kufanele sibuke lokuhle kubo. Kumelula kubona emaphutsa alabanye bese siyabasola. Nobe kunjalo, umuntfu lolingisa Jehova uchubeka asebenta kahle nalabanye ngisho angawabona emaphutsa abo. Lidayimane lelingakalungiswa kahle alisilihle, kodvwa umuntfu lohlakaniphile uyati kutsi litawuba lihle futsi libe ligugu naselilungiswe kahle. NjengaJehova naJesu, kufanele singawanaki emaphutsa alabanye bantfu kodvwa kufanele sinake buntfu babo lobuhle.

15. Kucabanga ngetimo tebantfu kungasisita njani kutsi singabehluleli?

15 Ngetulu kwekunaka buntfu lobuhle kulabanye, yini lengasisita kutsi singabehluleli? Yetama kucabanga kutsi kunjani kuphila kwabo. Cabanga nganasi sibonelo. Ngalelinye lilanga ethempelini, Jesu wabona umfelokati lobekaphuye kakhulu afaka ebhokisini lemnikelo tinhlavu letimbili temali lebetitelinani lelincane kakhulu. Akazange atsi: “Kungani angakafaki imali lenyenti?” Kunekutsi Jesu anake kutsi lomfelokati unikele ngemali lengakanani, wanaka tisusa takhe netimo lebekabhekene nato futsi wamdvumisa ngekutsi wente konkhe lebekangakhona kukwenta.—Luk. 21:1-4.

16. Yini loyifundzako kuloko lokwenteka kuVeronica?

16 Lokwenteka kuVeronica kuyasikhombisa kutsi kungani kubalulekile kucabanga ngekutsi kunjani kuphila kwalabanye. Ebandleni lebekakulo, bekunadzadze lokhulisa indvodzana yakhe ayedvwana. Veronica utsi: “Bengibona shengatsi abakavami kuba khona emihlanganweni yelibandla nasemsebentini wekushumayela. Ngako bengite umbono lokahle ngabo. Kodvwa ngalelinye lilanga sahamba nalodzadze sayoshumayela. Wangitjela kutsi indvodzana yakhe ikhubateke engcondvweni. Bekenta konkhe langakhona kukwenta kuze aciniseke kutsi banako labakudzingako kuze baphile futsi bachubeke banebuhlobo lobucinile naJehova. Ngaletinye tikhatsi, ngenca yemphilo yendvodzana yakhe, bekahle atfola imihlangano kulelinye libandla.” Veronica uchubeka utsi: “Bengingati kutsi kuphila kwakhe kulukhuni kangaka. Nyalo sengimhlonipha kakhulu lodzadze ngako konkhe lakwentako kuze akhonte Jehova.”

17. Umbhalo waJakobe 2:8 usikhutsata kutsi senteni, futsi loko singakwenta njani?

17 Yini lokufanele siyente nangabe sibona kutsi sehlulele lomunye umKhristu? Kufanele sikhumbule kutsi kufanele sibatsandze bazalwane betfu. (Fundza Jakobe 2:8.) Ngetulu kwaloko, kufanele sithantaze, sincenge Jehova kutsi asisite siyekele kwehlulela labanye. Singenta loko lesikuthantazele ngekutsi sicitse sikhatsi naloyo lesimehlulele. Loku kungasisita kutsi simati kahle. Singamcela kutsi ahambe natsi nasiyoshumayela nobe simcele kutsi asivakashele sitodla naye. Njengobe simati kancono umzalwane wetfu, singetama kulingisa sibonelo saJehova naJesu ngekutsi sibuke lokuhle kuye. Nasenta njalo, sitawube siyakhombisa kutsi siyawulalela umyalo wemelusi lomuhle lotsi asiyekele kwehlulela.

18. Singakhombisa njani kutsi siyalilalela livi lemelusi lomuhle?

18 Njengobe timvu tililalela livi lemelusi wato, nebalandzeli baJesu bayalilalela livi lakhe. Nangabe setama kamatima kuyekela kukhatsateka ngetintfo lesitidzingako futsi siyekele kwehlulela labanye, Jehova naJesu batasibusisa. Ngisho nobe siyincenye ‘yemhlambi lomncane’ nobe ‘singuletinye timvu,’ shengatsi singachubeka sililalela livi lemelusi lomuhle. (Luk. 12:32; Joh. 10:11, 14, 16) Esihlokweni lesilandzelako, sitawucoca ngetintfo letimbili Jesu latjela balandzeli bakhe kutsi batente.

INGOMA 101 Kusebenta Ndzawonye Ngebunye

^ sig. 5 Ngesikhatsi Jesu atsi timvu takhe titawulalela livi lakhe, bekasho kutsi bafundzi bakhe batawulalela loko lakufundzisako futsi bakusebentise ekuphileni kwabo. Kulesihloko, sitawucoca ngetintfo letimbili letafundziswa nguJesu, lokukuyekela kukhatsateka ngetintfo lesitidzingako nekuyekela kwehlulela labanye. Sitawukhuluma ngekutsi singasisebentisa njani seluleko sakhe.

^ sig. 51 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Umzalwane uphelelwe ngumsebenti, ute imali yekunakekela umndeni wakhe, futsi kufanele atfole lenye indzawo yekuhlala. Angase akhatsateke kakhulu bese kukhonta Nkulunkulu akuseti kucala ekuphileni kwakhe.

^ sig. 53 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Umzalwane ufika sekwephutile emhlanganweni. Kodvwa ukhombisa buntfu lobuhle njengobe ashumayela angakahleli, asita losakhulile futsi anakekela liHholwa leMbuso.