Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 51

Oupwe Sópweló le “Aüselinga”

Oupwe Sópweló le “Aüselinga”

“Iei i nei mi achengicheng üa fokun pwapwa ren, oupwe aüselinga!”​—MAT. 17:5.

KÉL 54 “Iei ewe Al”

MINNE SIPWELE KÁÉ *

1-2. (a) Met Kot a ereni úlúmén me lein néún Jesus kewe aposel ar repwe féri, me ifa usun ra apwénúetá ena? (b) Met sipwele káé lón ei lesen?

MWIRIN ewe Pasofer lón ewe ier 32, aposel Petrus, James, me Johannes ra kúna eú lángipwi mi amwarar. Wóón eú chuuk mi tekiatá, eli wóón ewe chuuk Hermon, Jesus a wililó mwen meser. “Won mesan a saramaram usun akkar, nge üfan kana ra fokun pwechela o molupolup.” (Mat. 17:1-4) Arap ngeni lesópwólóón ena lángipwi, ekkena aposel ra rong án Kot apasa: “Iei i nei mi achengicheng üa fokun pwapwa ren, oupwe aüselinga!” (Mat. 17:5) Ekkena úlúmén aposel ra pwári pwe ra aúseling ngeni Jesus ren minne ra féri lón manawer. Sa mochen áppirú ar leenien áppirú.

2 Lón ewe lesen mwen ei, sia káé pwe ach aúseling ngeni mwelien Jesus a wewe ngeni ach úkútiw le féri ekkóch mettóch. Lón ei lesen, sipwe pwóróusfengen wóón ruu mettóch Jesus a erá sipwe féri.

“OUPWE TOLONG LON EWE ASAM MI PWANGEKÜKÜN!”

3. Met a lamot sipwe féri me ren Mateus 7:13, 14?

3 Álleani Mateus 7:13, 14. Nengeni pwe Jesus a fós usun ruu asam mi emmwenikich ngeni ruuofóch al, efóch al mi “chömong” me efóch al mi “chökükün.” Ese pwal wor éúlúfóchun al. Mi lamot sipwe pwisin filatá menni al sipwe fetál wóón. Iei eú kefil mi fókkun aúchea seni meinisin, pún efóch chék me lein ekkena al epwe emmwenikich ngeni manaw esemuch.

4. Ifa usun kopwe áweweei ewe al mi “chömong”?

4 Mi lamot sipwe chemeni sókkofesenin ekkena ruuofóch al. A chómmóng aramas mi fetál wóón ewe al mi “chömong” pokiten a mecheres le fetál wóón. A mmen alólilen pwe chómmóng ra filatá ar repwe chék feffetál wóón ena al me fitaaló ewe mwichen aramas mi fetál wóón. Rese mirititi pwe Satan ewe a achocho le luki aramas ar repwe fetál wóón ena al mi emmwen ngeni máló.​—1 Kor. 6:9, 10; 1 Joh. 5:19.

5. Ifa usun ekkóch ra achocho le kútta ewe al mi “chökükün” me poputá le fetál wóón?

5 Iwe nge, ewe al mi “chökükün” a sókkóló seni ena al mi “chömong,” me Jesus a erá pwe ekkóch chék aramas repwe tongeni kúna ena al. Pwata? Lón ewe wokisin mwirin, Jesus a éúréúra néún kewe chón káé ar repwe túmúnúúr seni ekkewe soufós chofona. (Mat. 7:15) Ekkóch aramas ra erá pwe a wor fitengeréú lamalam me lap ngeniir ra erá pwe ra asukula ewe enlet. Pokiten a kon chómmóng lamalam, chómmóng aramas ra tipemwaramwar are letipengaw iwe rese pwal mwo nge kútta ewe al mi emmwen ngeni manaw. Nge aramas ra tongeni kúna ena al. Jesus a apasa: “Are oupwe aleasochisi ai kewe kapas, oupwe wesewesen nei chon kaiö. Oupwe silei ewe let, nge ewe let epwe angasakemi.” (Joh. 8:31, 32) A éch pwe kese chék fitaaló ewe mwichen aramas, nge ka fen kútta ewe enlet. Ka poputá ren óm káéfichi án Kot we Kapas pwe kopwe silei met a mochen sipwe féri me ka aúseling ngeni met Jesus a eáni káit. Me lúkún ekkena, ka káé pwe Jiowa a mochen ach sipwe ésú senikich met ekkewe lamalam chofona ra eáni káit me úkútiw le féri ekkewe apwapwa mi pop seni lamalam chofona. Ka pwal káé pwe án emén féri minne Jiowa a mochen me úkútiw le féfféri ekkewe mettóch mi eletipengawa i esap mecheres. (Mat. 10:34-36) Ese mwáál a weires óm féri ekkena siwil. Iwe nge, ka achocho pokiten ka tongei Semom we mi tong lón láng me mochen apwapwaai. A ifan me pwapwaan ren minne ka féri!​—SalF. 27:11.

IFA USUN SIPWE FEFFETÁL WÓÓN EWE AL MI CHÉKÚKKÚN?

Án Kot kewe kapasen emmwen me allúk ra álisikich ach sipwe chék feffetál wóón ewe al mi “chökükün” (Ppii parakraf 6-8) *

6. Me ren Kölfel 119:9, 10, 45, 133, met a tongeni álisikich pwe sipwe chék feffetál wóón ewe al mi chékúkkún?

6 Atun sia kerán poputá le feffetál wóón ewe al mi chékúkkún, met epwe álisikich pwe sisap rikiló seni? Ekieki ei kapas áwewe. Lón ekkóch leeni, a kan wor eú ttit mi chapaap lepekin efóch al mi chékúkkún wóón eú chuuk. A kawor ei ttit pwe epwe eú minen túmún ngeni aramas ar resap kon kinewu lepékún ewe al are turutiw. Ese wor emén epwe ngúnúngúnúngaw me erá pwe ei ttit a eppeti an epwe tikewú lepékún ewe al me feiengaw are máló. Án Jiowa kewe allúk mi nóm lón Paipel ra usun ena ttit. Ra álisikich ach sipwe chék feffetál wóón ewe al mi chékúkkún.​—Álleani Kölfel 119:9, 10, 45, 133.

7. Itá epwe ifa ekiekin ekkewe kúkkún me sáráfé usun ewe al mi chékúkkún?

7 Ámi kana kúkkún me sáráfé, fán ekkóch oua meefi pwe án Jiowa kewe allúk ra kon tichik? Ina met Satan a mochen oupwe ekieki. I a mochen oupwe nefótófót wóón met chókkewe mi feffetál wóón ewe al mi chémmóng ra féfféri, pún usun itá ra mmen fókkun pwapwa lón manawer. A mochen oupwe ekieki pwe manawemi ese apwapwa, ese usun apwapwaan manawen chienemi kewe chón sukul are chókkewe oua kúner wóón Internet. Satan a mochen oupwe ekieki pwe án Jiowa kewe allúk ra eppetikemi seni ámi oupwe kúna pwapwaan manawemi. * Nge chechchemeni ei: Satan ese mochen án chókkewe mi feffetál wóón alan we ar repwe silei ia epwe emmweniir ngeni ie. Iwe nge, Jiowa a mochen oupwe silei pwe manawemi epwe fókkun apwapwa ika oupwe feffetál wóón ewe al mi ale ngeni manaw.​—Kölf. 37:29; Ais. 35:5, 6; 65:21-23.

8. Met ekkewe kúkkún me sáráfé ra tongeni káé seni pwóróusen Olaf?

8 Ekieki met ka tongeni káé seni pwóróusen ei alúwél Chón Kraist itan Olaf. * Chienan kewe chón sukul ra etipetipa an epwe lisowumwáál. Lupwen a áweweei ngeniir pwe Chón Pwáraatá Jiowa ra álleasochisi án Paipel kewe allúk usun liméchún manaw, ekkóch ekkewe nengngin lón an we class ra fen achocho le ekketipetipa an epwe lisowumwáál ngeniir. Nge Olaf a tipeppós fán iten minne mi pwúng. Esap chék iei ewe sóssót Olaf a kúna. I a apasa: “Nei kewe sense ra etipetipaei ai upwe fiti university pwe aramas repwe súfélitiei. Ra ereniei pwe ika use féri ena, usap tongeni kúnékún ai angang mi múrinné are kúna pwapwa lón manawei.” Met a álisi Olaf le pworacho ngeni ekkena sóssót? Iei met a apasa: “Ua chiechiéch ngeni chón ai we mwichefel. Usun nge iir chón ai famili. Ua pwal poputá le káéfichi ewe Paipel. Ai alóllóólaaló ai káé, pwal ina péchékkúlelóón ai lúkú pwe iei ewe enlet. Iwe, ua fókkun tipeppós le angang ngeni Jiowa.”

9. Met sipwe féri pwe sipwe chék nónnóm wóón ewe al mi chékúkkún?

9 Satan a mochen óm kopwe rikiló seni ewe al mi emmwen ngeni manaw. A mochen óm kopwe féri met lape ngeni aramas ra féfféri me kopwe fetál wóón ewe al “mi ale ngeni feiengau esemüch.” (Mat. 7:13) Iwe nge, sipwe chék nónnóm wóón ewe al mi chékúkkún ika sipwe sópweló le aúseling ngeni Jesus me ekieki pwe ena al ina eú minen túmún. Iei sipwele káé usun pwal och mettóch Jesus a apasa mi lamot sipwe féri.

EFISI KINAMWE LEFILÓM ME PWIIUM KEWE CHÓN KRAIST

10. Me ren Mateus 5:23, 24, met Jesus a apasa mi lamot sipwe féri?

10 Álleani Mateus 5:23, 24. Jesus a fós usun och mettóch mi fókkun lamot me ren ekkewe chón Jus mi aúseling ngeni. Anchangei án emén lón ewe imwenfel mmólnetá le ngeni ewe souasor emén man pwe an asor. Ika ena emén a chemeni lón ena fansoun pwe emén pwiin a chou ngeni, epwe likiti an we asor me “liwinla.” Pwata? Epwe met a kon aúchea lap seni án emén eáni asor ngeni Jiowa? Jesus a affata: “Kopwe [akkomw] achä ngonuk pwiüm.”

Ka tongeni áppirú tipetekisonun Jakop ren an efisi kinamwe lefilan me pwiin we? (Ppii parakraf 11-12) *

11. Apwóróusa met Jakop a féri pwe epwe efisi kinamwe lefiler me Esau.

11 Sia tongeni káé lesen mi aúchea usun ach sipwe efisi kinamwe seni pwóróusen Jakop. Mwirin ina epwe 20 ier án Jakop ló seni fénúan we, Kot a néúnéú emén chónláng le allúk ngeni an epwe liwinsefál. (Ken. 31:11, 13, 38) Nge mi wor och osukosuk. Pwiin we watte Esau, a mochen nieló. (Ken. 27:41) Jakop “a fokun niuokus o riaföü” pwe ika pwiin na mi chúen song ren. (Ken. 32:7) Met Jakop a féri pwe epwe efisi kinamwe ngeni pwiin na? Akkomw, a iinaawu ngeni Jiowa lón iótek an ei osukosuk. Mwirin, a tinaló chómmóng liffang ngeni Esau. (Ken. 32:9-15) Mwirin, atun Jakop a chuuri Esau, a akkomw pwári an súféliti. Ese chék fótopwúkútiw mwen mesen Esau fán eú are fán ruu, nge fen fán fisu! Ren féfférún Jakop mi tekisosson me ésúfél, i a efisi kinamwe ngeni pwiin na.​—Ken. 33:3, 4.

12. Met sia káé seni pwóróusen Jakop?

12 Sia káé lesen seni án Jakop mmólnetá le ló chuuri pwiin we me met a féri atun a pwere ngeni Esau. Fán tipetekison, Jakop a tingorei Jiowa an álillis. Mwirin, a pwári enletin met a tingor ren an achocho úkúkún an tufich le efisi kinamwe lefiler me pwiin we. Lupwen ekkeei pwipwi ra chufengen, Jakop ese ánini ngeni Esau ren ién leir a pwúng me ién a mwáál. Ewe mettóch Jakop a achocho ngeni, ina an epwe efisi kinamwe ngeni pwiin we. Ifa usun sia tongeni áppirú Jakop?

IFA USUN SIPWE EFISI KINAMWE LEFILACH ME ARAMAS?

13-14. Ika sia eletipengawa emén chienach Chón Kraist, met a lamot sipwe féri?

13 Ika sia mochen fetál wóón ewe al mi emmwen ngeni manaw, mi lamot ach sipwe apéchékkúla ewe kinamwe lefilach me chienach kewe Chón Kraist. (Rom 12:18) Met sipwe féri ika sia mirititi pwe sia eletipengawa emén chienach Chón Kraist? Sipwe áppirú Jakop le tingor álillis seni Jiowa. Sia tongeni tingorei an epwe efeiéchú ach achocho le efisi kinamwe lefilach me chienach na.

14 A lamot sipwe pwal awora fansoun le etittina pwisinkich. Sia tongeni pwisin eisinikich ekkeei esin kapas eis: ‘Ua tongeni erá pwe ngang ua mwáál, omusomus fán tipetekison, me efisi kinamwe? Met meefien Jiowa me Jesus ika ua wisen mwékút le efisi kinamwe lefilem me pwii we Chón Kraist?’ Minne sia pélúwen ngeni ekkeei kapas eis, ra tongeni álisikich ach sipwe aúseling ngeni Jesus me tipemecheres le efisi kinamwe ngeni chienach Chón Kraist. Ach féri ei a tongeni álisikich le áppirú Jakop.

15. Ifa usun ewe kapasen emmwen lón Efisos 4:2, 3 a álisikich le efisi kinamwe lefilach me emén pwiich?

15 Anchangei met a tongeni fis ika Jakop a ánini ngeni Esau usun ién leir a pwúng me ién leir a mwáál. Ese mwáál epwe fókkun watte osukosuk lón ar chufengen. Lupwen sia ló chuuri emén pwiich pwe sipwe efisi kinamwe ngeni, a lamot sipwe tipetekison. (Álleani Efisos 4:2, 3.) Än Salomon Fos 18:19, a apasa: “Eman pwipwi mi fön letipan a weires ach sipwe liapeni, lap seni ach liapeni eu telinimw mi pöchökül. Nge kapasen anini ra pöchökül usun chök pöchökülen lokkun asamen imwen king.” Emén pwiich mi song rech a usun ena “lokkun asamen imwen king” mi péchékkúl, nge ika sia omusomus ngeni a tongeni álisi an epwe tipemecheres le efisi kinamwe ngenikich.

16. Met a pwal lamot ach sipwe ekieki usun, me pwata?

16 A pwal lamot ach sipwe ekiekifichi met sipwe apasa ngeni pwiich we mi letipengaw rech me ifa usun sipwe apasawu. Atun sia mmólnetá le féri ena, sipwe ló fós ngeni me álisi an esap chúen chou ngenikich. Akkomwan neman epwe apasa mettóch epwe emengiringirikich. Neman sipwe mwittir song ren are apasa och mettóch epwe ámmeef ngeni pwe esap tipisich, nge met, ach féri ena epwe efisi kinamwe lefilach? Aapw. Chemeni pwe ach efisi kinamwefengen lefilach a fókkun aúchea lap seni ach kútta ién leich a pwúng me ién a mwáál.​—1 Kor. 6:7.

17. Met ka tongeni káé seni pwóróusen Gilbert?

17 Emén Chón Kraist mwán itan Gilbert a achocho le efisi kinamwe. A apasa: “A chómmóng ám osukosukfengen me nei we nengngin. Lap seni ruu ier, ua achocho úkúkún ai tufich le fós ngeni fán kinamwe pwe aupwe tongeni ririéchfengensefál.” Met Gilbert a pwal féri? A apasa: “Me mwen ai upwe fós ngeni nei ei, ua akkomw iótek me áchema ngeniei pwe usap song ika a apasa ngeniei och mettóch mi ésúfélúngaw. A lamot upwe tipemecheres le omusaaló tipisin. Ua káé pwe a lamot ai usap sótun ánneta pwe ngang ua pwúng me wisei ai upwe achocho le efisi kinamwe.” Met mwirilóón? Gilbert a apasa: “Lón ei fansoun, a kinamwe ekieki pún aua ririéchfengen me meinisin chón ai we famili.”

18-19. Ika sia eletipengawa emén, met a lamot sipwe tipeppós le féri, me pwata?

18 Met ka tipeppós le féri ika ka mirititi pwe ka eletipengawa emén chiechiom Chón Kraist? Álleasochisi án Jesus we kapas emmwen ren óm kopwe efisi kinamwe. Iótek ngeni Jiowa usun óm na osukosuk, me lúkúlúk pwe an we ngún mi fel epwe álisuk óm kopwe emén chón efisi kinamwe. Ika ka féri ena, kopwe pwapwa me kopwe pwári pwe ka akkaúseling ngeni Jesus.​—Mat. 5:9.

19 Sia fókkun kilisou ren án Jiowa awora ngenikich emmwen mi múrinné me ren ewe “möküren mwichefel,” Jesus Kraist. (Ef. 5:23) Amwo sipwe áppirú aposel Petrus, James, me Johannes ren ach úppós le “aüselinga” Jesus. (Mat. 17:5) Sia fen káé ifa usun sia tongeni féri ena ren ach efisi kinamwe ngeni chienach we Chón Kraist mi letipengaw rech. Ach féri ena me feffetál wóón ewe al mi chékúkkún mi emmwen ngeni manaw, epwe atoto ngenikich chómmóng feiéch iei me pwapwafóchófóch lón mwachkkan.

KÉL 130 Omusaaló Tipisin Aramas

^ par. 5 Jesus a pesekich ach sipwe tolong lón ewe asam mi pwangekúkkún mi emmwenikich ngeni ewe alen manaw. A pwal éúréúra ngenikich ach sipwe efisi kinamwe lefilach me pwiich kewe Chón Kraist. Ikkefa ekkewe minen eppet neman epwe torikich atun ach achocho le apwénúetá an na éúréúr, me ifa usun sipwe pwákiniir?

^ par. 7 Ppii ewe brochure Pélúwen 10 án Kúkkún me Sáráfé Kapas Eis, kapas eis 6: Ifa Usun Upwe Tongeni Ú Ngeni Etipetipaen Táppi Kewe? me ewe video Stand Up to Peer Pressure! wóón www.pr418.com. (Ttiki BIBLE TEACHINGS > TEENAGERS.)

^ par. 8 Ekkóch ekkeei it ra siwil.

^ par. 56 ÁWEWEEN SASING: Ach nónnóm wóón ewe al mi “chökükün” mi túmún ren ewe ttit Kot a awora, epwe túmúnúkich seni ekkeei esin minen efeiengaw, áwewe chék ren sasingin me kachitoon kapasingaw, chiechi mi ngaw, me ewe etipetip ach sipwe akkomwa sukul tekia lón manawach.

^ par. 58 ÁWEWEEN SASING: Ren án Jakop epwe efisi kinamwe, a fótopwúkútiw mwen mesen pwiin we Esau fán chómmóng.