Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 51

Tungunukayi ne ‘kumuteleja’

Tungunukayi ne ‘kumuteleja’

“Eu udi Muananyi, munanga, undi muanyishe. Mutelejayi.”​—MAT. 17:5.

MUSAMBU WA 54 “Njila nyeye eu”

KADIOSHA *

1-2. a) Ntshinyi tshivuabu bambile bapostolo basatu ba Yezu bua kuenza? Ntshinyi tshiakenzabu? b) Ntshinyi tshituakuila mu tshiena-bualu etshi?

PASAKA wa mu 32 P.Y., mumane kupita, mupostolo Petelo ne Yakobo ne Yone bakamona tshikena-kumona tshia dikema. Yezu wakandamuka kumpala kuabu pavuabu ku mukuna mule, pamuapa ku mukuna wa Hêmona. “Mpala wende wakatua nsese bu dîba, bilamba biende bia pa mutu biakabalakana bu butoke.” (Mat. 17:1-4) Pakavua tshikena-kumona atshi tshiya ku ndekelu, bapostolo abu bakumvua Nzambi wamba ne: “Eu udi Muananyi, munanga, undi muanyishe. Mutelejayi.” (Mat. 17:5) Bapostolo basatu abu bakaleja mu nsombelu wabu mujima muvuabu bateleje Yezu. Mbimpe tubidikije.

2 Mu tshiena-bualu tshishale tuvua bamone ne: mbimpe tulekele kuenza malu kampanda bua kuleja mutudi tuteleja dîyi dia Yezu. Mu etshi netuakule bua malu abidi adi Yezu muambe ne: tudi ne bua kuenza.

“BUELELAYI KU TSHIIBI TSHIKESE”

3. Anu mudibu baleje mu Matayi 7:13, 14, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza?

3 Bala Matayi 7:13, 14. Mona ne: Yezu mmuakule bua biibi bibidi bishilangane bidi bifikisha ku njila ibidi mishilangane, umue “mualabale” ne mukuabu “mubumbakane.” Kakuena njila muisatu to. Bidi bikengela muntu ne muntu adisunguile njila udiye ne bua kuyila. Edi ndipangadika dia mushinga mukole dia ku onso a mu nsombelu wetu, bualu kudi anu njila umue udi ufikisha ku muoyo wa tshiendelele.

4. Umvuija mudi njila “mualabale.”

4 Mbimpe tuikale bamanye dishilangane didi pankatshi pa njila ibidi eyi. Njila “mualabale” udi ne bantu ba bungi bualu mbipepele bua kuendelamu. Bidi bibungamija bualu bantu ba bungi badi basungula bua kuendela mu njila eu ne kulonda musumba wa bantu udimu. Kabena bajingulula ne: Satana Diabolo ke udi usaka bantu bua kuyilamu, ne njila muine eu udi ufikisha ku lufu to.​—1 Kol. 6:9, 10; 1 Yone 5:19.

5. Mmalu kayi adi bamue benza bua kupeta njila ‘mubumbakane’ ne kutuadija kuendelamu?

5 Njila muibidi mmushilangane ne njila “mualabale” bualu yeye ‘mmubumbakane,’ ne Yezu uvua muambe ne: bantu bakese ke badi bamupeta. Bua tshinyi? Mvese udi ulonda udi ukoka ntema yetu bualu Yezu udi udimuijamu bayidi bende bua kudimukila baprofete ba dishima. (Mat. 7:15) Bamue bantu batu bamba ne: kudi bitendelelu bipite bungi, ne bionso bidi bidiamba mudibi bilongesha bulelela. Bu mudiku tshibuejakaji mu bitendelelu, mbitekeshe bantu ba bungi mu maboko ne bifofomije bakuabu mêsu. Ba bungi kabatshiena nansha bajinga kukeba njila udi ufikisha ku muoyo to. Nansha nanku kudi anu mushindu wa kupeta njila au. Yezu wakamba ne: “Nuenu bashale mu dîyi dianyi, nudi bushuwa bayidi banyi, ne nenumanye bulelela, ne bulelela nebunupeshe budikadidi.” (Yone 8:31, 32) Mbimpe muudi kuyi musungule njila udi bakuabu ba bungi basungule; kadi wewe udi mukebe bulelela. Uvua mutuadije kulonga Dîyi dia Nzambi bikole bua kumanya tshidiye utulomba bua kuenza, wewe kuteleja malongesha a Yezu. Wewe kulonga ne: Yehowa mmusue bua tuepuke malongesha a mu bitendelelu bia dishima ne bua tulekele dienza mafesto adi afuma mu bitendelelu abi. Udi mulonge kabidi ne: ki mbipepele bua kuenza tshidi Yehowa utulomba ne bua kulekela kuenza malu adi kaayi apetangana ne disua diende to. (Mat. 10:34-36) Bivua mua kuikala kabidi bikole bua wewa kushintuluka mudibi bikengela. Kadi wakenza muebe muonso bua kushintuluka bualu udi munange Tatu webe wa mu diulu ne udi musue kumusankisha. Udi usanka bikole bua bualu buebe!​—Nsu. 27:11.

MUA KUSHALA MU NJILA MUBUMBAKANE

Mikenji ya Nzambi ne mibelu yende idi ituambuluisha bua kushala mu njila “mubumbakane” (Tangila tshikoso 6-8) *

6. Bilondeshile Misambu 119:9, 10, 45, 133, ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kushala mu njila mubumbakane?

6 Tuetu bamane kutuadija kuendela mu njila mubumbakane, tshitudi mua kuenza ntshinyi bua kushalamu? Tuangatayi tshilejilu etshi. Batu bakanga milonda ku muelelu kua njila mubumbakane udi muendele pambidi pa mukuna bua kukuba bakanyemesha. Milonda ayi mmiasa bua kuambuluisha bakanyemesha bua kabendedi lua ku muelelu kua njila anyi bua kabayi dia muamua dia njila to. Kakuena muntu wadilakana wamba ne: milonda ayi idi imupangisha bua kuenda mudiye musue to! Mikenji ya Yehowa idi mu Bible mmienze anu bu milonda ayi. Idi ituambuluisha bua kushala mu njila mubumbakane.​—Bala Misambu 119:9, 10, 45, 133.

7. Mmushindu kayi udi bansonga ne bua kumona njila mubumbakane?

7 Bansonga wetu, nutu imue misangu numvua bu ne: mikenji ya Yehowa idi inupangisha bua kuenza amue malu anyi? Ke tshidi Satana musue. Mmusue bua nutume meji enu ku malu adi bantu badi mu njila mualabale benza, ku tshidi tshimueneka bu masanka adibu bobu nawu. Mmusue bua nuele meji ne: kanuena nuenu ne masanka mu nsombelu bu balongi benu anyi bu bantu banutu numona ku Enternete to. Satana mmusue bua numone ne: mikenji ya Yehowa idi inupangisha bua kusanka kusankilamu. * Vulukayi ne: Satana ki mmusue bua badi bendela mu njila mualabale au bamanye tshidi tshibindile kumpala to. Kadi Yehowa yeye mmunuleje masanka mavule anuapeta nuenu bashale mu njila udi ufikisha ku muoyo.​—Mis. 37:29; Yesh. 35:5, 6; 65:21-23.

8. Ntshinyi tshidi bualu buvua buenzekele Olaf mua kulongesha bansonga?

8 Mona tshidi bualu buvua buenzekele muanetu mukuabu utshidi nsonga diende Olaf mua kukulongesha. * Balongi babu bavua bamusaka bua kudituaye mu malu a tshiendenda. Pavuaye mubumvuije ne: Bantemu ba Yehowa batu banemeka mikenji mitumbuke ya mu Bible ya bikadilu, balongi babu bakuabu ba bakaji bakenza muabu muonso bua kumuitabijija bua alale nabu. Kadi Olaf wakakandamana kushalaye mulamate anu ku malu makane. Kakatuilangana anu ne diteta dimue adi to. Udi utungunuka wamba ne: “Balongeshi betu bavua benza muabu muonso bua kungitabijija bua meme kulonga tulasa tua iniversite, bamba ne: ke tshienza bua bantu bikala bannemeka. Bavua bamba kabidi ne: meme tshiyi muenze nanku tshiakupeta mudimu muimpe peshi nsombelu wa disanka to.” Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Olaf bua kukandamena mateta au? Udi wamba ne: “Ngakadia bulunda bushême ne ba mu tshisumbu tshietu. Bakalua anu bu bena mu dîku dietu. Ngakatuadija kabidi kulonga Bible bikole. Pamvua ndonga nanku mvua mfika ku dituishibua menemene ne: malu amvua ndonga avua bulelela. Nanku biakenza bua ngikale mudisuike bua kuenzela Yehowa mudimu.”

9. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kushala mu njila mubumbakane?

9 Satana udi ujinga kukusaka bua kuenza malu adi mua kukufikisha ku diumbuka mu njila udi ufikisha ku muoyo. Mmusue bua uditue ku tshia bantu ba bungi badi basungule bua kuendela mu njila mualabale “udi ufikisha ku kabutu.” (Mat. 7:13) Kadi tuetu batungunuke ne kuteleja Yezu ne batungunuke ne kumona ne: mu njila mubumbakane tudi mu bukubi, netushale anu mu njila eu. Mpindieu tukonkononayi bualu bukuabu buvua Yezu muambe ne: tudi ne bua kuenza.

LENGEJANGANA NE MUANENU

10. Bilondeshile Matayi 5:23, 24, ntshinyi tshivua Yezu muambe ne: ke tshitudi ne bua kuenza?

10 Bala Matayi 5:23, 24. Muaba eu Yezu uvua wakula bua bualu kampanda buvua ne mushinga wa bungi kudi bena Yuda bavua bamuteleja. Anji fuanyikijabi muntu kampanda ku ntempelo ne mulambu wende wa nyama ujinga kuwufila kudi muakuidi kansanga. Anu pa dîba adi muntu au yeye muvuluke ne: udi tshilumbu ne muanabu, udi ne bua kuanji kushiya mulambu wende ne ‘kuya.’ Bua tshinyi? Bualu kuvua tshintu tshikuabu tshivua ne mushinga wa bungi tshia yeye kuenza kumpala kua kufilaye mulambu kudi Yehowa. Yezu uvua muleje patoke ne: “Anji lengejangana ne muanenu.”

Newidikijaku tshilejilu tshia Yakoba wakadipuekesha bua kukeba ditalala ne muanabu anyi? (Tangila tshikoso 11-12) *

11. Leja malu onso avua Yakoba muenze bua kulengejangana ne muanabu Esau.

11 Tudi mua kulongela malu a bungi a mushinga bua dilengejangana ne bana betu ku tshivua tshifikile Yakoba musangu mukuabu. Panyima pa bidimu bitue ku 20 yeye mumane kumbuka mu musoko wabu, Nzambi wakamuambila kupitshila kudi muanjelu bua apingane. (Gen. 31:11, 13, 38) Kadi kuvua lutatu kampanda. Tutuende Esau uvua ujinga kumushipa. (Gen. 27:41) Yakoba uvua wamba kufua ne ‘buôwa bua bungi, kupampakanaye’ wela meji ne: tutuende utshivua umumvuila bukuku. (Gen. 32:7) Ntshinyi tshivua Yakoba muenze bua kulengejangana ne muanabu? Tshia kumpala, wakasambila ne muoyo mujima, kukuatshilaye Yehowa bualu abu. Pashishe kutuminaye Esau bintu bia bungi menemene. (Gen. 32:9-15) Ndekelu wa bionso, pakatuilanganabu tshimona mêsu, Yakoba wakadipuekesha kumpala kua muanabu. Kuinamaye panshi kumpala kua Esau misangu muanda-mutekete mijima! Yakoba uvua ne budipuekeshi. Ke bualu kayi wakaleja muanabu kanemu, kulengejanganabu nende.​—Gen. 33:3, 4.

12. Ntshinyi tshitudi tulongela ku tshilejilu tshia Yakoba?

12 Muaba eu tudi bapete dilongesha dia muvua Yakoba mulongolole malu bua kutuilanganaye ne muanabu Esau. Wakalomba Yehowa diambuluisha ne budipuekeshi buonso. Pashishe wakenza malu avua apetengana ne disambila diende, kuenzaye tshionso tshivuaye mua kuenza bua kulengejanganaye ne muanabu. Pakatuilanganabu, Yakoba kakelangana ne Esau bua kumanya uvua mupile ne uvua mubinge nansha! Kadi tshipatshila tshiende tshivua tshia kulengejangana ne muanabu. Mmushindu kayi utudi mua kuidikija tshilejilu tshia Yakoba?

MUA KULENGEJANGANA NE BAKUABU

13-14. Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu benzele muena Kristo netu bibi?

13 Tuetu basue kutungunuka ne kuendela mu njila udi ufikisha ku muoyo, mbimpe tuikale mu ditalala ne bena Kristo netu. (Lomo 12:18) Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu bajingulule ne: tudi benzele muena Kristo netu bibi? Tudi mua kusambila petu Yehowa ne muoyo mujima anu muvua Yakoba muenze. Tudi mua kumulomba bua abeneshe bionso bitudi tuenza bua kulengejangana ne muanetu.

14 Mbimpe tukebe kabidi dîba dia kudiela tuetu bine ku tshipimu. Tudi mua kudiela nkonko bu mudi: ‘Ntuku ngitaba pandi mu tshilema, ndipuekesha ndomba luse ne ndengejangana ne muanetu anyi? Yehowa ne Yezu nebumvue mushindu kayi meme muele tshidia tshia kumpala bua kulengejangana ne muanetu wa balume anyi wa bakaji?’ Mandamuna atuafila adi mua kutusaka bua kuteleja Yezu ne kudipuekesha kuya kudi muanetu bua kulengejangana nende. Mu bualu ebu tudi mua kulonda tshilejilu tshia Yakoba.

15. Mmushindu kayi udi kutumikila mubelu udi mu Efeso 4:2, 3 mua kutuambuluisha bua kulengejangana ne bana betu?

15 Anji fuanyikijabi tshivua mua kuikala tshienzeke bu Yakoba mutuadije kuelangana ne Esau dîba divuabu batuilangane bua kumanya uvua mupile anyi mubinge. Malu kaavua mua kuikala mende bimpe to nansha kakese! Patudi tuya kudi muanetu bua kulengejangana nende, mbimpe tuikale ne budipuekeshi. (Bala Efeso 4:2, 3.) Nsumuinu 18:19 udi wamba ne: “Mbikole bua kutekesha muanetu muenzela bibi kupita tshimenga tshikolesha, ne kudi matandu adi bu milonda ya muaba mukolesha.” Tuetu balombe muanetu luse ne muoyo mujima bidi mua kuenza bua itabe bua tulengejangane nende.

16. Mbualu kayi bukuabu butudi ne bua kuelela meji? Bua tshinyi?

16 Mbimpe tuele kabidi meji a tshitudi mua kuambila muanetu ne mushindu utuamuambilatshi. Tuetu bamane kudiakaja nanku, mbimpe tuyukile ne muntu utudi benzele bibi au ne tshipatshila tshia kumuambuluisha bua atukije kanyinganyinga kadiye naku. Pamuapa udi mua kuanji kutuandamuna bibi. Bidi mua kuikala bipepele bua kufiika tshiji anyi kutuadija kukeba mua kudibingisha, kadi kuenza nanku ke kuafikisha ku ditalala anyi? Tòo. Tuikalayi bamanye ne: kulengejangana ne muanetu kudi ne mushinga wa bungi kupita kumanya patupu udi mupile ne udi mubinge.​—1 Kol. 6:7.

17. Bualu buvua buenzekele Gilbert budi mua kukulongesha tshinyi?

17 Muanetu mukuabu diende Gilbert uvua wenza muende muonso bua kuikala muena ditalala. Udi wamba ne: “Tuakatandangana ne muananyi wa bakaji. Munkatshi mua bidimu bibidi bijima, mvua anu ndienzeja bua kuyukila nende mu buimpe ne lutulu bua kuakaja malanda etu nende.” Ntshinyi tshikuabu tshivua Gilbert muenze? Udi wamba ne: “Misangu yonso kumpala kua meme kuyukila nende mvua nganji nsambila, ngakaja lungenyi luanyi bua nansha yeye mungandamune bibi tshifiiki munda to. Bivua bikengela ngikale mudiakaje bua kumubuikidila. Ngakalonga bua kubenga kukeba anu bua kudibingisha, ne bua kuikala kukeba anu ditalala.” Biakafikisha ku tshinyi? Gilbert udi wamba ne: “Lelu wa ndaya ndi ne ditalala mu lungenyi bualu ndi mu malanda mimpe ne bena mu dîku dianyi bonso.”

18-19. Ntshinyi tshitudi ne bua kudisuika bua kuenza tuetu benzele muntu bibi? Bua tshinyi?

18 Nunku wewe mujingulule ne: udi muenzele muena Kristo nebe bibi, bidi bikengela wikala mudisuike bua kuenza tshinyi? Tumikila mubelu wa Yezu bua kukeba ditalala. Sambila Yehowa bua bualu abu, weyemene nyuma wende muimpe bua akuambuluishe wikale mukebi wa ditalala. Wewe wenza nanku neupete disanka, ne nebimueneke patoke ne: udi uteleja Yezu.​—Mat. 5:9.

19 Tudi tuela Yehowa tuasakidila bua mudiye muteke Yezu Kristo “ku mutu kua tshisumbu,” utulombola ne dinanga dionso. (Ef. 5:23) Tuikalayi badisuike bua ‘kumuteleja’ anu bu mupostolo Petelo, ne Yakobo, ne Yone. (Mat. 17:5) Tudi bakonkonone mutudi mua kuenza bualu ebu, tshilejilu patudi tulengejangana ne bena Kristo netu batudi benzele bibi. Tuetu tuenza nanku ne tuetu bashale anu mu njila mubumbakane udi ufikisha ku muoyo, netupete mabenesha a bungi lelu eu ne masanka a kashidi mu matuku atshilualua.

MUSAMBU WA 130 Tuikale tubuikidilangana

^ tshik. 5 Yezu mmutuambile bua kubuelela ku tshiibi tshikese tshidi tshifikisha ku njila wa muoyo. Mmutuambile kabidi bua kulengejangana ne bena Kristo netu. Nntatu kayi itudi mua kupeta patudi tudienzeja bua kutumikila mubelu wende eu? Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuyitantamena?

^ tshik. 7 Tangila Lukonko 6 mu broshire wa Nkonko 10 idi bansonga badiela ne mandamuna ayi elu: “Mmunyi mundi mua kukandamena buenzeji bubi bua bansonga nanyi?” ne filme wa bazola bimfuanyi wa Kandamana padi bantu bakusaka ku malu mabi, mu www.pr418.com. (Buela mu MALONGESHA A MU BIBLE > BANSONGA.)

^ tshik. 8 Tudi bashintulule amue mêna.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Tuetu bashale tuendela mu njila “mubumbakane” udi Nzambi mukange ne milonda ku mielelu, netuepuke njiwu ya ditangila bindidimbi bia bantu kabayi bilamba, ya malu a tshiendenda, ne ya ditusaka bua kuteka dilonga tulasa tutumbuke pa muaba wa kumpala mu nsombelu.

^ tshik. 58 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Bua kukeba ditalala, Yakoba wakinamina muanabu Esau misangu ya bungi.