Enda bua kuleshe mianda i muanka

Enda bua kuleshe kashibo ka mianda i muanka

MUISAMBO WA KULONGA 51

Tungunuka na “Kuteemesha Yesu”

Tungunuka na “Kuteemesha Yesu”

“Uno nyi Mwan’ande a kifulo kikata, nee na muloo pa mwanda we. Muteemesheeyi.”​—MAT. 17:5.

LOONO 54 “Eshinda . . .  byadidi’bi”

KI’ABAKUILA MUANKA *

1-2. (a) Batumibua ba Yesu babapetele muiya kinyi, na mushindo kinyi ubabadi beukokiele? (b) Nkinyi kiatukataluula mu uno muisambo?

MU PENTEKOTE kunyima kua 32 B.B., mutumibua Mpyele, Shake, na Yowano babadi bamone kimonua kia kukanya. Ku muengie wi bula, pangi ku muengie wa Hermone, Yesu belenguluile kumpala kuabo. “Mpala yaaye ibaabangile kumeekameeka bu nguba, bilamba byaaye nkutooka soo buu etaata.” (Mat. 17:1-4) Pepi na kufudilo kua kimonua batumibua babapushishe eyi d’Efile Mukulu adiamba’shi: “Uno nyi Mwan’ande a kifulo kikata, nee na muloo pa mwanda we. Muteemesheeyi.” (Mat. 17:5) Bano batumibua basatu babadi baleshe’shi abatemesha Yesu kukiila ku muikielo wabo wa mu nshalelo a kwifuku n’efuku. Atukumina kuambula kileshesho kiabo.

2 Mu muisambo ushale, tulongiele’shi kutemesha eyi dia Yesu, akupushisha kuleka kukita ingi mianda. Mu uno muisambo, atukataluula mianda ibidi ibabakuile kui Yesu yatudi balombene kukita.

“TWELELAYI KU KIBELO KIPEELA”

3. Muyile Mateo 7:13, 14, nkinyi akitungu’shi tukite?

3 Badika Mateo 7:13, 14. Tubamono’shi Yesu mutemune bibelo bibidi bilekene abituala ku mashinda abidi. Dia kumpala, “dikata” dia kabidi “dipeela.” Takui eshinda dia kasatu. Tui balombene kuisanguila atue banabene eshinda diatudi balombene kutambukila. Kino nyi kitshibilo kikata akitungu’shi tuate muanda​—akio nyi akitupetesha muwa wa ikalaika.

4. Mushindo kinyi odi mulombene kulesha bi eshinda “dikata?”

4 Abitungu mu binangu bietu tulamine kuilekena kui pankatshi pa ano mashinda abidi. Eshinda “dikata” bakuete kui ditembukila kui bantu be bungi, muanda ndipelepele kuiditambukila. Muanda wa malua, be bungi mbasangule kushala mu dino eshinda na bakuete kulonda kisaka kikata kikuete kuimutambukila. Tabakuete kutundula’shi Satana nyi sha dino eshinda, na’shi dino eshinda dikuete kutuala ku kabutu.​—1 Kod. 6:9, 10; 1 Yo. 5:19.

5. Bangi mbekitshishe mushindo kinyi bua kutundula eshinda “dipeela” na kubanga kuimutambukila?

5 Mukuilekena na eshinda “dikata,” dingi eshinda “dipeela” na Yesu bakuile’shi bapela nyi bena mushindo wa kuidipeta. Buakinyi? Muanda wi na muulo, watudi balombene kulamina mu verse ayilondo, Yesu badimuishe balondi baye pabitale batemuki ba madimi. (Mat. 7:15) Bantu bebungi, abamba’shi kui bipuilo binunu na binunu, anka bibungi bia kuabidi bikuete kulongiesha bia binyibinyi. Midiyo ya bantu lelo uno tabakia bekitshisha sunga bua kukimba eshinda adituala ku muwa nya. Muanda mbatshobolokie pa muanda wa kafutakanyi ka babatuesha kui ndanguilo. Aku namu dino eshinda mbalombene kuidipeta. Yesu bakuile’shi: ‘Su nwalama eyi dyande, nwi balondi bande eyendo anukauku binyibinyi, na binyibinyi abinwikasha bantu balungantu.’ (Yo. 8:31, 32) Biabia, tanui balonde kisaka nya, anka nui bakimbe bia binyibinyi. Nubabangile kuilongiela eyi di’Efile Mukulu ngofu bua kuuka kienutekie na nubadi batemeshe malongiesha a Yesu. Na nuibalongie’shi Yehowa akumina tusumbule malongiesha oso a bipuilo bia madimi, na misangelo na bipikua bioso biabadi batushe kui ba mpagano. Na nuibalongie dingi’shi kukita mianda ya benutekie kui Yehowa na kuleka bikitshino bioso biadi mushikue, nkulombene kuikala bukopo. (Mat. 10:34-36) Kushi mpaka okuete kuikitshisha ngofu bodia kushintula ingi mianda mu nshalelo obe. Anka, okuete kunyingila muanda we mufule Nshobe a muiyilu na okumina kukita kikiebe kieshimba diaye. Ena nfiedi pa muanda obe!​—Nki. 27:11.

BIAKUSHALA MUISHINDA DIPELA

Malango Efile Mukulu na mayi a kulonda aetukuasha buatudia kushala mu eshinda “dipeela” (Tala kikoso 6-8) *

6. Muyile Misambo 119:9, 10, 45, 133, nkinyi kilombene kuitukuasha buatudia kushala muishinda dipela?

6 Kasha tuabanga kutambukila muishinda dipeela, kinyi kilombene kuitukutshishua bua kuimushala? Tubandeyi kutala kino kileshesho. Mashinda ebungi apela aku muengie aekala na bilonda bishikiile bua kupela masaku, abikaluila yawa atambusha motoka na motoka waye. Ayibakaluila​—tala befubuila pepi na lupongo sunga kupona mu lupongo. Takui muntu atambusha mutoka su ngumune akuamba’shi bino bilonda bibetukutshua bulungantu nya! Mayi a kulonda a Yehowa e mu Bible, e nka bu bino bilonda abitukaluila. Mayi aye a kulonda aetukuasha bua’shi tushale nka muishinda dipeela.​—Badika Misambo 119:9, 10, 45, 133.

7. Satana akumina’shi ba nsongua bekale na mueneno e naminyi?

7 Ba nsongua anupusha ingi nsaa’shi mayi a kulonda a Yehowa aenukutshishua bulungantu su? Uno nyi mueneno a Satana akumina’shi nuikale naye. Akumina’shi nutompe kutula binangu bienu bioso kui baba be muishinda dikata abamueneka bu bena bulungantu bua kukita kioso kiabakiebe. Akumina nunangushene’shi tanukuete kuasha masha abiasha bena kalasa nenu sunga bena mudimo nenu, sunga kulesha bi nshalelo enu abilesha bangi bantu bi nshalelo abo ku internete nya. Akumina onangushene’shi mayi a kulonda a Yehowa aakukutshishua kuisangasha pokina mushindo wa kuibikita. * Anka tentekeshayi’shi: Satana takumina’shi baba boso abatambukila mu eshinda dikata baukie akibatengiela ku nfudilo kua luendo luabo nya. Yehowa, akumina’shi nuukie kalolo nshalelo enu biakekala buwa su nuashala muishinda diaye dipeela adituala ku muwa.​—Mis. 37:29; Yesh. 35:5, 6; 65:21-23.

8. Ba nsongua mbalombene kulongiela kinyi ku kileshesho kia Olaf?

8 Tutaleyi kilombene kulongiela ba nsongua ku muanda wabadi bamone kui mungi nsongua abetamina bu Olaf. * Bena kalasa naye babadi bamutakule bua’shi akumine kuikala na muikelo wi bubi wa kutambuka lusandi. Anka nsaa ibadi muibapatuluile’shi ba Temue ba Yehowa bena nshalelo muipushene na mayi a kulonda a mu Bible, bangi bena kalasa naye bakashi babapushishe bubi bukile bababangile kumutakula ku bukopo bua’shi atambukie nabo lusandi, anka Olaf badi mukambile kiakia kitompuanga, na ta nka penda uno nyi muanda ubadi mupete bu kitompuanga nya. Olaf akula’shi: “Balongieshi bande babatompele kunshinkamisha’shi su nende ku universite bantu be bungi ababanga kunemeka sunga kunfula. Babadunguile’shi su tshimulongie ku universite ntangobesha nshalelo ande nya.” Nkinyi kibadi kikuashe Olaf buadia kukambila kiakia kitompuanga? Amba’shi: “Nadi mubangie kutamisha kipuano kiande kibuwa na bakuetu ba mu kakongie, kuandi babadi nka bu bena kifuko kiande. Nabangile kuilongiela Bible ngofu. Panadi nanyinsha kubadika Bible ngofu, nadi munyishe kushinkamisha’shi nadi na binyibinyi. Bu kipeta, natshile kitshibilo kiakufubila Yehowa.”

9. Baba boso abakumina kushala mu eshinda dipeela abitungu bakite kinyi?

9 Satana akumina kuinukatusha muishinda adituala ku muwa. Akumina’shi nuisangie ku kisaka kia bantu be bungi be muishinda “dikata adifwishana ku kabutu.” (Mat. 7:13) Biabia atushala mu dino eshinda dipeela nka su tubatungunuka na kutemesha Yesu. Nakumona dino eshinda bu aditukaluila. Bua binobino tutaleyi kingi kintu kibabakuile kui Yesu kiatudi balombene kukita.

KITA BUTAALE NA MUKWENU

10. Muyile Mateo 5:23, 24, kinyi kibakuile Yesu kiatudi balombene kukita?

10 Badika Mateo 5:23, 24. Mu ino verse Yesu akula pabitale muanda ubadi na muulo ngofu kui bena Yunda babadi abalanguila, babadi abamutemesha. Banda kunangushena uno muanda ubakitshikile mu ntempelo muntu kampanda mupue kuilumbula bua’shi ape tshite-muakuidi nyema aye akiebe kutusha bu mulambu. Yaya nsaa su muntu atentekiesha’shi mukuabo mumukitshine muanda kampanda abanda kuleka mulambu waye, na “alukiile.” Bua nkinyi? Nkinyi kibadi kilombene kuikala na muulo ukata kumpala kua kulambula Yehowa? Yesu badi mupatuule kalolo uno muanda pabakuile’shi: “Obande kwenda okapwaane na mukwenu kumpala.”

Okatulu kino kileshesho kia Yakobo kuishimba badi muiyishe, atula butaale su? (Tala kikoso 11-12) *

11. Lesha bibadi bikite Yakobo bua kukita butaale na Esau.

11 Tui balombene kulongiela mianda ibungi pabitale kukita butaale nsaa yatutaluula mianda ibadi ikitshikie mu nshalelo a mfumu a kifuko Yakobo. Kunyima kua kukatuka ku’eumbo diabo dia butandua munda mua bipua 20 Yehowa bamualuishe kuanka kukila kui muikeyilu. (Kib. 31:11, 13, 38) Anka kubadi muanda. Tuutu aye Esau badi akiebe ku muipa. (Kib. 27:41) Yakobo ‘bakwetwe na kenyongoshi’ kakata’shi mukuabo mulombene kuikala nka na suungu biadi mulombene ku muipa. (Kib. 32:7, EEM) Yakobo bakitshine kinyi buadia kukita butaale na mukuabo? Kia kumpala, badi mutekie Yehowa n’eshimba diaye dioso pabitale wawa muanda. Kunyima, badi mutumine Esau kia buuntu kia muulo ukata. (Kib. 32:9-15) Ku nfudilo kua bioso, pa babafumankene mpala kua mpala, Yakobo batshile mpango yakulesha Esau kinemo. Badi muele mpala pashi kumpala kua Esau kushi mususa umune sunga ibidi, kadi misusa musambobidi! Pa muanda wa bino bikitshino bia kuiyisha, na kanemo Yakobo bakitshine butaale na mukuabo.​—Kib. 33:3, 4.

12. Nkinyi kibatulongiela ku kileshesho kia Yakobo?

12 Tui kulongiela mianda ibungi ku mushindo ubadi Yakobo mukite kumpala kua kufumankana na mukuabo, na mushindo ubadi mubangie kuisamba naye. Na kuiyisha koso Yakobo batekiele bukuashi kui Yehowa. Na dingi badi muleshe’shi badi mutumikile bioso bibadi mutekie Yehowa mu luteko luaye paye kuikitshisha bua’shi akakite butaale na mukuabo. Nsaa ibabafumankene, Yokobo tamukimbe bia kulesha Esau’shi aye nyi mupiile sunga’shi nyi mubingie nya. Kepatshila ka Yakobo kabadi ka penda kukita butaale na mukuabo. Mushindo kinyi watudia kuambula kileshesho kia Yakobo?

BIA KUKITA BUTAALE NA BANGI

13-14. Su tui bakokoshe muina Kidishitu netu, abitungu tukite kinyi?

13 Atue abakumina kutambukila mu eshinda dipela adituala ku muwa abitungu tulame kipuano kietu kia butaale na bakuetu balume na bakashi. (Lom. 12:18) Nkinyi kiatudi balombene kukita nsaa yatusangana’shi tui bakokoshe muina Kidishitu netu? Nka bu Yakobo, abitungu tutekie Yehowa n’eshimba dietu dioso. Tui balombene ku muteka bua’shi elele kuikitshisha kuetu miabi bua’shi tukekale mu kipuano na mukuetu.

14 Abitungu dingi tuate nsaa yatudia kuitaluula atue banabene. Tui balombene kuiyipusha nkonko bu ino: ‘Nekudi buandia kukatusha kuitatula, na kuteka lusa na kuiyisha koso, bua kutuesha butaale su? Yehowa na Yesu be kupusha naminyi su n’ata mpango ya tukita butaale na mukuetu mulume sunga mukashi?’ Lualuulo lua ku ino nkonko ndulombene kushinkamisha muntu bua kutemesha Yesu na mushindo wa kuisamba na mukuetu mulume sunga mukuetu mukashi na kuiyisha koso na kepatshila ka kutuesha buutale. Mu uno muanda dingi abitungu tulonde kileshesho kia Yakobo.

15. Kutumikila eyi dia kulonda diatupete mu Bena-Efeso 4:2, 3, kuikuitukuasha buatudia kupeta mushindo wa kutuesha butaale pankatshi petu na mukuetu naminyi?

15 Banda kungushena kibadi kilombene kukitshika su Yakobo badia kuikakena na mukuabo Esau pabitale kuuka mupiile na mubingie! Mianda ta yibadia kufudila kalolo nya. Nsaa yatuende kui mukuetu atudi naye kilumbu, mu kutuesha butaale abitungu tuikale beyishe. (Badika Bena-Efeso 4:2, 3.) Nkindji 18:19 abanga na ano mayi: “Kutôsha eshimba dya mukwenu dy’odi mufîtshishe, kwi bukopo kukila kutshokola kibalo ki na bipempe, su wekutwena n’ê, akekala k’odi bukome nka bu kîbi ki na bibao bya bilonda.” Kuikala muiyishe bua kuteka lusa kulombene kuitupa mushindo wa kukita butaale na mukuetu.

16. Nkinyi kiatudia kunangushena kumpala, na buakinyi?

16 Dingi abitungu tunangushene kalolo ku kiatukiebe nkakula na mukuetu na mushindo watukekiakula. Su tuibelumbule kalolo buatudia kuibikita, tui balombene kuifubuila kui mukuetu atudi baluishishe na kepatshila ka kukatusha malonda e munda mueshimba diaye. Mulombene kuakula ingi mianda ishi ilombene nkusankisha sunga yoshi mulombene kutemesha. Bi kuikala bibofole kukuata nsuungu sunga kubanga kuibingisha, kadi kukita bino nkulombene kufuisha butaale su? Mu binyibinyi nya. Tentekieshayi’shi kutuesha butaale na mukuenu nyi kintu ki na muulo ukata pamutue pa kukimba kuuka mubingie na mupile.​—1 Kod. 6:7.

17. Nkinyi kiodi mulombene kulongiela ku kileshesho kia Gilbert?

17 Mukuetu mulume abetanyina bu Gilbert badi muikitshishe ngofu buadia kuikala muntu atuesha butaale. Atentekiesha’shi: “Kingi kipungo nadi mupete nkalakashi ibukopo na ungi muina kifuko nami a ku mbidi. Munda mua bipua bikile pa bibidi, nadi muikitshishe bua kuakula naye uno muanda pa butooka na mu butaale mu mushindo wa’shi tualushe naye dingi kipuano kibuwa.” Gilbert badi mukite dingi kinyi? Akula’shi: “Mususa oso kumpala kuatudia kuakula na uno mukuetu nadi nakitshi luteko na kuilumbula ami nabene mu binangu’shi, tala nafita munda nsaa itadi akula muanda kampanda wi bubi. Bibadi abitungu’shi nyikale muilumbule bua kumufuila lusa. Nadi muukie’shi tshimulombene nka kuibingisha nya, anka petatshila kande kabadi kakutuesha nka butaale.” Nkipeta kinyi kibatukile? Gilbert amba’shi: “Lelo uno ne na butaale bua mu binangu muanda wa kipuano ki buwa kiandi nakio na bakuetu ba mu kifuko.”

18-19. Su tuibaluishishe mukuetu tuikale na kitshibilo kia kukita kinyi, na buakinyi?

18 Mu kikoso abitungu tuikale na kitshibilo kia kukita kinyi, su tubasangana’shi tuibaluishishe bena Kidishitu netu. Abitungu tulonde buludiki bua Yesu bua kutuesha butaale. Lungula Yehowa uno muanda mu luteko na kulupila mu bukome buaye bua kikudi kiselele bodia kuikala muntu afuisha butaale. Su bokitshi bino okekala na muloo na okekala mushinkamishe binyibinyi’shi okuete kutemesha Yesu.​—Mat. 5:9.

19 Tuina lutumbu lui bungi bu bi Yehowa etulesha kifulo kiaye pa kuitupa buludiki kukiila kui “mfumu a kakongye” Yesu Kidishitu. (Ef. 5:23) Tuikaleyi na kitshibilo kia “kumuteemesha,” bu bibatshile Mpyele mutumibua, Shake, na Yowano. (Mat. 17:5) Tubakatuka mu kumona mushindo watudi balombene kukita bua kutuesha butaale su tuibaluishishe muina Kidishitu netu. Su tubakitshi bino atushala muishinda dipeela adituala ku muwa, na dingi atupete miabi i bungi binobino na muloo wa loso mu mafuku aafiki.

LOONO 130 Twifwileneyi lusa

^ par. 5 Yesu etutekie buatudia kutambukila mu kashinda kapela akatuala ku muwa. Etutekie dingi buatudia kuikala mu butaale na bena Kidishitu netu. Nkalakashi kinyi yatudi balombene kufumankana nayo patuikitshisha bua kutumikila elango diaye, na mushindo kinyi watudi balombene kuiyikambila?

^ par. 7 Tala lukonko lua 6 mu broshure a Myaluulo ku nkonko 10 yabeyipushaa kwi bansongwa, aluamba’shi: “Ne kukambila binangu bibubi bya bangi naminyi?” Na video a muntu kuete kusola kwibaya amba’shi: Kambila binangu bibubi bya benoobe! E mu jw.org. (pa mbalo ifunde’shi: MALONGYESHA A MU BIBLE > BA NSONGWA.)

^ par. 8 Angi mashina mbeashintule.

^ par. 56 BI MU BIFUATULO: Patushala muishinda dipeela diabadi batule kui Yehowa bua “kuitukaluila,” tatupete masaku aatukila ku pornografi, sunga kuikala na bakuuku be bubi, na tatukalekiela baba abetulungula buatudia kukita ma univercite akata bua’shi bekale na bukitshishi kuatudi nya.

^ par. 58 BI MU BIFUATULO: Bua kukieba kutuesha butaale Yakobo muiname pashi kumpala kua mukuabo Esau.