Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 2

Mɛni Wɔbaanyɛ Wɔkase Kɛjɛ Yesu Nyɛmi Nuu Fioo Lɛ Dɛŋ?

Mɛni Wɔbaanyɛ Wɔkase Kɛjɛ Yesu Nyɛmi Nuu Fioo Lɛ Dɛŋ?

“Yakobo, Nyɔŋmɔ kɛ Nuŋtsɔ Yesu Kristo nyɔŋ.”​—YAK. 1:1.

LALA 88 Hã Male Ogbɛi Lɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛni obaanyɛ owie yɛ weku ni Yakobo jɛ mli lɛ he?

 YESU nyɛmi Yakobo da yɛ weku ni sɔmɔɔ Yehowa jogbaŋŋ lɛ mli. Yosef kɛ Maria, ni ji efɔlɔi lɛ, sumɔɔ Yehowa waa diɛŋtsɛ, ni amɛkɛ amɛtsui muu fɛɛ sɔmɔ lɛ. Jɔɔmɔ kroko ni ená ji, enyɛmi nuu nukpa ni batsɔ Mesia ni awo shi akɛ ebaaba lɛ. Eji hegbɛ kpele waa akɛ Yakobo yaje weku ni tamɔ nakai mli!

Yakobo le enyɛmi nukpa Yesu jogbaŋŋ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛda yɛ shĩa kome mli (Kwɛmɔ kuku 2)

2. Mɛni hewɔ kulɛ esa akɛ Yakobo kɛ Yesu abɔ waa ni ekase lɛ lɛ?

2 Kulɛ esa akɛ Yakobo kɛ enyɛmi nukpa Yesu abɔ waa ni ekase lɛ. (Mat. 13:55) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yesu eye afii 12 pɛ lɛ, ele Ŋmalɛ lɛ mli aahu akɛ, ehã tsɔɔlɔi ni yɔɔ Yerusalem lɛ anaa kpɛ amɛhe waa. (Luka 2:46, 47) Eeenyɛ efee akɛ, Yakobo kɛ Yesu fɛɛ tsu kapinta nitsumɔ lɛ. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ ebale Yesu jogbaŋŋ. Tamɔ bɔ ni no mli lɛ Nyɛminuu Nathan H. Knorr fɔɔ kɛɛmɔ lɛ, “Kɛ́ okɛ mɔ ko tsu nii lɛ, obaleɔ lɛ jogbaŋŋ.” * Biblia lɛ kɛɛ “Yesu tee ehiɛ yɛ hiɛshikamɔ kɛ gbɔmɔtsoŋ dalɛ mli, ni etee nɔ ená Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ahiɛ dromɔ.” (Luka 2:52) Ekã shi faŋŋ akɛ, Yakobo na enɛ. Ekolɛ enɛ hewɔ lɛ, mɔ ko baasusu akɛ Yakobo baafata klɛŋklɛŋ mɛi ni batsɔmɔ Yesu kaselɔi lɛ ahe. Shi jeee nakai eba lɛ.

3. Be ni Yesu tsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, te Yakobo fee enii ehã tɛŋŋ?

3 Yɛ Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, Yakobo tsɔɔɔ ekaselɔ. (Yoh. 7:3-5) Eeenyɛ efee akɛ, Yakobo fata Yesu wekumɛi ni susu akɛ “ejwɛŋmɔ tsuuu nii jogbaŋŋ” lɛ ahe. (Mar. 3:21) Ni nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ be ni asɛŋ Yesu yɛ piŋmɔ tso lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ Yakobo fata emami Maria he yɛ jɛmɛ.​—Yoh. 19:25-27.

4. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Sɛɛ mli lɛ, Yakobo he Yesu nɔ eye, ni ebatsɔ asafoŋ onukpa ni abuɔ lɛ waa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii enyɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yakobo dɛŋ. Nomɛi ji: (1) nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔba wɔhe shi, kɛ (2) bɔ ni wɔbaafee wɔle nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ.

BA OHE SHI TAMƆ YAKOBO

Be ni Yesu jie ehe kpo etsɔɔ Yakobo lɛ, Yakobo ba ehe shi ni ekpɛlɛ nɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ, ni no sɛɛ lɛ, ebatsɔ Kristo kaselɔ ni yeɔ anɔkwa (Kwɛmɔ kuku 5-7)

5. Be ni atee Yesu shi ni ejie ehe kpo etsɔɔ Yakobo lɛ, te Yakobo fee enii ehã tɛŋŋ?

5 Mɛɛ be Yakobo batsɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔ? Be ni atee Yesu shi lɛ, “ejie ehe kpo etsɔɔ Yakobo, ni no sɛɛ lɛ bɔfoi lɛ fɛɛ.” (1 Kor. 15:7) Be ni Yesu jie ehe kpo etsɔɔ Yakobo lɛ sɛɛ ni ebatsɔ ekaselɔ. Be ni Yesu bɔfoi lɛ yakpe yɛ ŋwɛi asa ko nɔ yɛ Yerusalem ni amɛmiimɛ ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ afɔ amɛ mu lɛ, no mli lɛ eyɛ jɛmɛ. (Bɔf. 1:13, 14) Sɛɛ mli lɛ, Yakobo sɔmɔ akɛ klɛŋklɛŋ gbɛtsɔɔmɔ kuu lɛ mli nyo. (Bɔf. 15:6, 13-22; Gal. 2:9) Agbɛnɛ hu, Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ lɛ ni eŋma wolo eyahã Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ dani afi 62 Ŋ.B. shɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaaya ŋwɛi jio, wɔbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ jio lɛ, wɔnáa nakai wolo lɛ he sɛɛ. (Yak. 1:1) Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus wie akɛ, Yudafoi lɛ asɔfonukpa Anania, ni ji Ana binuu lɛ, hã agbe Yakobo. Yakobo ye Yehowa anɔkwa kɛtee gbele mli.

6. Mɛni hã esoro Yakobo yɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ ebeiaŋ lɛ ahe?

6 Yakobo baa ehe shi. Nɔ kome ni hãa wɔnaa nakai ji akɛ, esoro bɔ ni Yakobo fee enii ehã lɛ kwraa yɛ bɔ ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi pii fee amɛnii amɛhã lɛ he. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ Yakobo heee eyeee akɛ Yesu ji Nyɔŋmɔ Bi moŋ, shi be ni ena nibii ni tsɔɔ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ Bi ji lɛ lɛ, eba ehe shi ni ekpɛlɛ nɔ. Shi osɔfoi hiɛnaanɔbii ni yɔɔ Yerusalem lɛ efeee nakai. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛna faŋŋ akɛ Yesu etee Lazaro shi. Shi nɔ najiaŋ ni amɛbaakpɛlɛ nɔ akɛ Yehowa ni tsu Yesu lɛ, amɛkpaŋ akɛ amɛbaagbe ekɛ Lazaro fɛɛ. (Yoh. 11:53; 12:9-11) Be ni atee Yesu shi lɛ, amɛka akɛ amɛbaatsimɔ nɔ koni mɛi akale. (Mat. 28:11-15) Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi nɛɛ ekpɛlɛɛɛ Yesu nɔ akɛ Mesia lɛ ejaakɛ amɛwóɔ amɛhe nɔ.

7. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔwóɔ wɔhe nɔ?

7 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Esaaa akɛ wɔwóɔ wɔhe nɔ. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔhã Yehowa atsɔɔ wɔ nii. Bɔ ni tsui hela baanyɛ ahã ewa kɛhã tsui lɛ akɛ ebaatsu nii jogbaŋŋ lɛ, nakai nɔŋŋ henɔwomɔ baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaabo Yehowa toi. Farisifoi lɛ wó amɛhe nɔ aahu akɛ, amɛku amɛhiɛ amɛshwie nibii ni tsɔɔ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yɛ Yesu nɔ ni Nyɔŋmɔ Bi ji lɛ lɛ anɔ. (Yoh. 12:37-40) Nɔ ni amɛfee nɛɛ yɛ hiɛdɔɔ waa, ejaakɛ ebaahã naanɔ wala aŋmɛɛ amɛ. (Mat. 23:13, 33) Enɛ hãa wɔnaa akɛ, ehe miihia waa ni wɔhã Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ emumɔ lɛ aya nɔ aye abua wɔ ni wɔtsake bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhãa kɛ bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe wɔhãa lɛ, ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai. (Yak. 3:17) Yakobo hã Yehowa tsɔɔ lɛ nii, ejaakɛ ebaa ehe shi. Ni no nɔŋŋ ji nɔ ni ye ebua lɛ ni ebatsɔ mɔ ko ni le nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ, tamɔ bɔ ni wɔbaana yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ.

TSƆƆMƆ NII JOGBAŊŊ TAMƆ YAKOBO FEE LƐ

8. Mɛni baawa wɔ ni wɔle nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ?

8 Yakobo eyaaa skul pii. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, bɔ ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ na bɔfo Petro kɛ bɔfo Yohane akɛ “mɛi ni leee woloŋ kɛ mɛi foji kɛkɛ lɛ,” nakai nɔŋŋ amɛna Yakobo. (Bɔf. 4:13) Shi Yakobo batsɔ mɔ ko ni le nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ, ni wɔnaa enɛ yɛ wolo ni eŋma lɛ mli. Ekolɛ wɔ hu wɔyako skul pii, shi Yehowa mumɔ lɛ kɛ esafo lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔbatsɔmɔ tsɔɔlɔi ni he esa. Nyɛhãa wɔkwɛa nibii ni tsɔɔ akɛ Yakobo le nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase lɛ.

9. Te Yakobo tsɔɔ nii ehã tɛŋŋ?

9 Yakobo kɛ wiemɔi wujiwuji tsuuu nii, ni egbala nii amli bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baanu shishi. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi ni kane ewolo lɛ na nɔ ni esa akɛ amɛfee kɛ bɔ ni amɛbaafee amɛtsu he nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni etsɔɔ Kristofoi akɛ kɛ́ aaye amɛ sane fɔŋ lɛ amɛfi shi ni amɛmli akafu Yehowa lɛ, naa bɔ ni efee lɛ ehã. Ewie akɛ: “Wɔbuɔ mɛi ni fiɔ shi lɛ akɛ amɛyɛ miishɛɛ. Nyɛnu Hiob shifimɔ lɛ he, ni nyɛna bɔ ni Yehowa hã enaagbee fee ehã, akɛ Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ waa, ni enaa mɔbɔ hu.” (Yak. 5:11) Kadimɔ akɛ, be ni Yakobo tsɔɔ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ nii lɛ, ejɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli efee nakai. Ehã amɛna kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli akɛ, be fɛɛ be lɛ, Yehowa jɔɔ mɛi ni yeɔ lɛ anɔkwa tamɔ Hiob fee lɛ. Wiemɔi ni Yakobo kɛtsu nii lɛ ashishinumɔ waaa, ni bɔ ni egbala sane lɛ mli ehã lɛ hu mli kã shi faŋŋ. Enɛ hã mɛi ajwɛŋmɔ tee Yehowa nɔ, moŋ fe ni amɛjwɛŋmɔ baaba lɛ enɔ.

10. Kɛ́ wɔmiitsɔɔ nii lɛ, mɛni ji gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔkase Yakobo?

10 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Esa akɛ nibii ni wɔtsɔɔ mɛi lɛ ajɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli, ni wɔgbala saji amli bɔ ni mɛi baanu shishi oya. Kɛ́ wɔmiitsɔɔ mɛi nii lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ nibii ni baahã mɛi ana akɛ wɔle nii waa. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔhã amɛna akɛ Yehowa le nii waa ni esusuɔ amɛhe. (Rom. 11:33) Nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔfee enɛ ji, ni wɔbaajɛ Ŋmalɛ lɛ mli wɔtsɔɔ nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ kɛ shihilɛ ko kpe lɛ, esa akɛ wɔkɛ amɛ asusu Biblia mli saji ahe, ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛna bɔ ni Yehowa naa nakai shihilɛ lɛ ehãa kɛ bɔ ni enuɔ he ehãa yɛ he, moŋ fe ni wɔbaatsɔɔ amɛ nɔ ni wɔbaafee eji wɔ wɔkɛ nakai shihilɛ lɛ kpe. Enɛ baahã amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ atsu nii, ejaakɛ amɛmiitao amɛsa Yehowa hiɛ, shi jeee wɔ wɔhiɛ.

11. Mɛɛ naagbai Kristofoi komɛi ni hi shi yɛ Yakobo beiaŋ lɛ yɔɔ? Ni mɛni ewo amɛ hewalɛ ni amɛfee? (Yakobo 5:13-15)

11 Yakobo hã enyɛmimɛi lɛ le naagbai ni amɛyɔɔ. Yɛ wolo ni Yakobo ŋma lɛ mli lɛ, wɔnaa akɛ ele naagbai ni enyɛmimɛi Kristofoi lɛ kɛkpeɔ, ni etsɔɔ amɛ bɔ ni amɛbaafee amɛtsu he nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ ewa kɛhã nyɛmimɛi lɛ ekomɛi akɛ amɛkɛ ŋaawoo baatsu nii. (Yak. 1:22) Mɛi komɛi hu kɛ shikatsɛmɛi yeɔ jogbaŋŋ fe mɛi ni bɛ nɔ ko tsɔ lɛ. (Yak. 2:1-3) Mɛi komɛi hu nyɛɛɛ akudɔ amɛlilɛi. (Yak. 3:8-10) Naagbai nɛɛ yɛ hiɛdɔɔ waa, shi Yakobo na akɛ enyɛmimɛi lɛ baanyɛ atsake. Etsɔɔ amɛ naagbai pɔtɛi ni amɛyɔɔ lɛ kɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee yɛ he, shi efeee lɛ bɔ ni baawo amɛ hiɛgbele. Agbɛnɛ hu, ewo mɛi ni ewa kɛhã amɛ akɛ amɛbaatsu amɛnaagbai lɛ ahe nii lɛ hewalɛ ni amɛyana asafoŋ onukpai lɛ koni amɛye amɛbua amɛ.​—Kanemɔ Yakobo 5:13-15.

12. Kɛ́ wɔmiiye wɔmiibua wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛtsake?

12 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Tsɔɔmɔ mɛi naagbai ni amɛyɔɔ, shi naa amɛ akɛ mɛi ni baanyɛ atsake. Ekolɛ ewa kɛhã mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ ateŋ mɛi pii akɛ amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ baatsu nii. (Yak. 4:1-4) Ekolɛ ebaahe amɛ be saŋŋ dani amɛbaakpa nibii ni ehiii ni amɛfeɔ lɛ, ni amɛná sui kpakpai. Tamɔ Yakobo fee lɛ, esa akɛ wɔfee ekãa ni wɔtsɔɔ amɛ naagbai ni amɛyɔɔ ni esa akɛ amɛtsu he nii lɛ. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔhe wɔye akɛ amɛbaanyɛ amɛtsake, ejaakɛ Yehowa yeɔ ebuaa mɛi ni baa amɛhe shi lɛ ni ewajeɔ amɛ koni amɛnyɛ amɛtsake amɛjeŋba.​—Yak. 4:10.

13. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Yakobo 3:2 lɛ, te Yakobo na ehe ehã tɛŋŋ?

13 Yakobo enaaa ehe tsɔ. Enuuu he akɛ weku mli ni ejɛ loo sɔɔmɔ hegbɛi krɛdɛi ni eyɔɔ lɛ ahewɔ lɛ, ehe yɛ sɛɛnamɔ fe enyɛmimɛi lɛ loo enɔ kwɔ fe amɛ. Etsɛ Kristofoi krokomɛi lɛ akɛ “minyɛmimɛi ni misumɔɔ.” (Yak. 1:16, 19; 2:5) Efeee enii oookɛɛ nɔ ni lɛ lɛ etɔ̃ɔɔ. Moŋ lɛ, ewie akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo.” Ni tsɔɔ akɛ lɛ hu efata he.​—Kanemɔ Yakobo 3:2.

14. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔfeɔ wɔnii tamɔ nɔ ni wɔ lɛ wɔtɔ̃ɔɔ lɛ?

14 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Kaimɔ akɛ wɔ fɛɛ lɛ, eshafeelɔi ji wɔ. Esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ wɔhi fe mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ. Mɛni hewɔ? Kɛ́ wɔhã wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ nu he akɛ wɔ lɛ wɔtɔ̃ɔɔ lɛ, ebaaje amɛnijiaŋ wui ni ebaahã amɛnu he akɛ amɛnyɛŋ amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ. Shi kɛ́ wɔhã amɛle akɛ jeee be fɛɛ be wɔnáa lɛ mlɛo akɛ wɔkɛ Biblia mli gbɛtsɔɔmɔi baatsu nii, shi Yehowa yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔfeɔ nakai lɛ, no baanyɛ ahã amɛ hu amɛna akɛ amɛbaanyɛ amɛfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ.

Nɔkwɛmɔnii ni Yakobo kɛtsu nii lɛ ashishinumɔ waaa, amɛmli kã shi, ni amɛmɔɔ shi jogbaŋŋ (Kwɛmɔ kuku 15-16) *

15. Te onaa nɔkwɛmɔnii ni Yakobo kɛtsu nii lɛ ohãa tɛŋŋ? (Yakobo 3:2-6, 10-12)

15 Yakobo kɛ nɔkwɛmɔnii ni taa mɔ tsuiŋ tsu nii. Eyɛ mli akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni ye ebua lɛ moŋ, shi eeenyɛ efee akɛ, lɛ hu ekase nii waa kɛjɛ nɔkwɛmɔnii ni enyɛmi nukpa Yesu kɛtsu nii lɛ amli, ni no ye ebua lɛ ni ele bɔ ni akɛ nɔkwɛmɔnii tsuɔ nii ahãa. Nɔkwɛmɔnii ni Yakobo kɛtsu nii lɛ ashishinumɔ waaa, ni ehã otii ni etaoɔ ekɛtsɔɔ lɛ hu fee faŋŋ.​—Kanemɔ Yakobo 3:2-6, 10-12.

16. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ nɔkwɛmɔnii ni sa atsu nii?

16 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Okɛ nɔkwɛmɔnii ni sa atsu nii jogbaŋŋ. Kɛ́ okɛ nɔkwɛmɔnii ni sa tsu nii lɛ, mɛi nyɛɔ amɛfeɔ nibii ni otsɔɔ amɛ lɛ ahe mfoniri yɛ amɛjwɛŋmɔ mli. Enɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛnyɛɔ amɛkaiɔ otii titrii ni otsɔɔ amɛ kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ. Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii jogbaŋŋ, ni enyɛmi Yakobo kase lɛ. Nyɛhãa wɔsusua nɔkwɛmɔnii ni Yakobo kɛtsu nii lɛ ekome he ni wɔkwɛ nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ esa jogbaŋŋ lɛ.

17. Mɛni hewɔ nɔkwɛmɔnɔ ni Yakobo kɛtsu nii yɛ Yakobo 1:22-25 lɛ sa jogbaŋŋ lɛ?

17 Kanemɔ Yakobo 1:22-25. Yakobo nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ ashwishwɛ he lɛ sa jogbaŋŋ. No mli lɛ, eetao ekɛtsɔɔ oti ko ni he hiaa waa, ni no ji, kɛ́ wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkane lɛ atsu nii, no dani wɔbaaná he sɛɛ. Agbɛnɛ hu, ekɛ mɔ ko ni miikwɛ ehiɛ yɛ ashwishwɛ mli ni fee nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ni enɛ ji nɔ ko ni mɛi ni ekɛwieɔ lɛ le jogbaŋŋ. Te nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ kɔɔ oti ni eetao ekɛtsɔɔ lɛ he ehãa tɛŋŋ? Kɛ́ mɔ ko kwɛ ashwishwɛ mli ni ena naagba ko yɛ bɔ ni esaa ehe ehã lɛ he ni etsuuu he nii lɛ, belɛ sɛɛnamɔ bɛ he akɛ eyakwɛ ashwishwɛ lɛ mli. Nakai nɔŋŋ kɛ́ mɔ ko kane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni ena subaŋ ko ni esa akɛ etsake ni etsakeee lɛ, belɛ sɛɛnamɔ bɛ he akɛ eyakane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ.

18. Kɛ́ wɔmiitao wɔkɛ nɔkwɛmɔnɔ ko atsu nii lɛ, mɛɛ nibii etɛ esa akɛ wɔfee?

18 Kɛ́ ootao okase Yakobo ni okɛ nɔkwɛmɔnii atsu nii jogbaŋŋ lɛ, feemɔ nibii etɛ nɛɛ: (1) Taomɔ nɔkwɛmɔnɔ ni baaye abua bo ni onyɛ ogbala oti ni otaoɔ otsɔɔ lɛ mli jogbaŋŋ. (2) Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ni ewaŋ kɛhãŋ otoibolɔi lɛ akɛ amɛbaanu shishi lɛ atsu nii. (3) Hã ana oti hewɔ ni ogba nɔkwɛmɔnɔ lɛ faŋŋ. Kɛ́ ewa kɛhã bo akɛ obaaná nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛmɔ Watch Tower Publications Index lɛ saneyitso ni ji “Illustrations” lɛ shishi, ni obaaná pii yɛ jɛmɛ. Kaimɔ akɛ, bɔ ni kɛ́ awie awo maikrofoŋ mli lɛ ehãa wiemɔ lɛ gbɛɔ waa lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ akɛ nɔkwɛmɔnɔ tsu nii lɛ, ehãa akaiɔ oti hewɔ ni agba lɛ waa. No hewɔ lɛ, hã onɔkwɛmɔnii lɛ akɔ otii titrii ni otaoɔ mɛi akai waa lɛ pɛ ahe. Kaahã ohiɛ kpa nɔ akɛ, nɔ hewɔ ni wɔtaoɔ ni wɔle nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ ji, koni wɔnyɛ wɔye wɔbua mɛi pii ni amɛbafata Yehowa webii ni yɔɔ miishɛɛ lɛ ahe, shi jeee koni mɛi ana akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ.

19. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ?

19 Yakobo kase nii kɛjɛ enyɛmi nukpa ni eye emuu lɛ ŋɔɔ. Wɔ lɛ, wɔbɛ nyɛmi nukpa ni eye emuu. Shi wɔyɛ nyɛmimɛi Kristofoi babaoo ni wɔ kɛ amɛ efee ekome kɛmiisɔmɔ Yehowa. Kɛ́ wɔkɛ amɛ bɔ, wɔkase nii kɛjɛ amɛŋɔɔ, ni wɔ kɛ amɛ fee ekome kɛshiɛ ni wɔtsɔɔ mɛi nii lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛ. Kɛ́ wɔkase bɔ ni Yakobo ba ejeŋ ehã, bɔ ni efee enii ehã, kɛ bɔ ni etsɔɔ nii ehã lɛ, ebaahã awo Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni sumɔɔ wɔ lɛ hiɛnyam, ni ebaahã mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ abasɔmɔ lɛ.

LALA 114 “Nyɛtoa Nyɛtsui Shi”

^ Yakobo nyɛmi nuu nukpa ji Yesu, ni amɛ fɛɛ amɛda yɛ shĩa kome mli. Enɛ hewɔ lɛ, ele Nyɔŋmɔ Bi ni eye emuu lɛ jogbaŋŋ fe mɛi pii ni hi shi yɛ nakai beiaŋ lɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yesu nyɛmi nuu fioo ni batsɔ mɛi ni nyiɛ hiɛ yɛ blema Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ateŋ mɔ kome lɛ wala shihilɛ kɛ bɔ ni etsɔɔ nii ehã lɛ mli.

^ Nathan H. Knorr sɔmɔ akɛ Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo, ni egbo yɛ afi 1977.

^ NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Yakobo kɛ la bibioo fee nɔkwɛmɔnɔ kɛtsɔɔ bɔ ni kɛ́ wɔkɛ wɔlilɛi tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ eye awui ehã. Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ sa jogbaŋŋ, ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ ena la bibioo pɛŋ.