1-2. (1) Etke elõñ ilo raan kein epen aer lõke ro ewõr aer maroñ ñan tõl? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

RAININ elõñ epen aer lõke ro ewõr aer maroñ ñan tõl. Rein rej lo bwe kien ko im kakien ko rej kõm̦m̦ani ekkã wõt aer jipañ ak kõjparok ro rem̦weiie im ro ewõr maroñ ippãer, bõtab ñe ej itok ñan ro rejeram̦õl, ejjab jim̦we aer jerbal ñan rein. Ejim̦we an Baibõl̦ ba: “Armej ewõr an maroñ ioon bar juon bwe en kõjorrããne.” (Ekl. 8:9) Kobal̦o̦k ippãn men in, ejjab em̦m̦an kõm̦m̦an ko an jet ri-tõlin kabuñ ro. Men in ear tõll̦o̦k jet ñan aer jab lõke Anij. Innem ñe juon armej em̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦ ippãd, emaroñ juon jerbal el̦ap ñan ad jipañe bwe en katak kilen lõke Jeova im lõke ro ej kããlõt er ñan tõl kõj ijin ioon lal̦.

² Ilo m̦ool, ejjab rũkkatak Baibõl̦ ro wõt rej aikuj in katak ñan jel̦ã kilen lõke Jeova im lõke doulul eo an. Kõj bareinwõt ro me eto ad pãd ilo m̦ool eo jej aikuj in jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe aolep iien wãween ko Jeova ej kõm̦m̦ani rej wãween ko rem̦m̦antata. Ewõr iien, ej wal̦o̦k jet wãween ko me remaroñ mãlejjoñe ad lõke Jeova. Ilo katak in, jenaaj etale jilu wãween ko me remaroñ mãlejjoñe tõmak eo ad: (1) ñe jej riit jet bwebwenato ko ilo Baibõl̦, (2) ñe jej bõk naanin tõl ko jãn doulul eo an Jeova, im (3) ñe jenaaj jelm̦aik mãlejjoñ ko ilo raan ko repãd im̦aan.

3. Ewi wãween an jet bwebwenato ko ilo Baibõl̦ maroñ mãlejjoñe ad lõke Jeova?

 ³ Ñe jej riiti Naanin Anij, emaroñ wõr ad kajjitõk kõn unin  an Jeova kar kõm̦m̦ane jet men ñan jet armej im kõn jet iaan pepe ko ear kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ilo bokin Bõnbõn, jej riit kõn an Jeova kar liaakel̦o̦k juon ri-Israel ñan mej kõn an kar ae kane ilo raanin Jabõt. Ilo bokin ruo Samuel, jej katak bwe elõñ bukwi iiõ ko tokãlik, Jeova ear jol̦o̦k an Kiiñ Devid bõd ke ear lejãn im uror. (Bõn. 15:32, 35; 2 Sa. 12:9, 13) Jemaroñ l̦õmn̦ak, ‘Etke Jeova ear jeorl̦o̦k an Devid bõd ke ear uror im lejãn ak ear liaakel̦o̦k em̦m̦aan eo juon ñan mej kõn juon jerawiwi me jel̦ak lale ãinwõt ñe edikl̦o̦k?’ Ñan uwaake kajjitõk in, l̦õmn̦ak kõn jilu men ko jekõn̦aan keememeji ñe jej riit Baibõl̦.

4. Ewi wãween an Jenesis 18:20, 21 im Duteronomi 10:17 kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad lõke wãween an Jeova ekajet?

⁴Ejjab aolep iien Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k aolep tipdikin mel̦el̦e ko ilo juon bwebwenato. Ñan waanjoñak, jejel̦ã bwe Devid ear m̦oolin ukel̦o̦k kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani. (Sam 51:2-4, UBS) Bõtab kain armej rot em̦m̦aan eo me ear ko̦kkure kien eo kõn raanin Jabõt? Ear ke bũrom̦õj kõn men eo ear kõm̦m̦ane? Ewõr ke iien ko ear jab bar pokake kien ko an Jeova ilo kar m̦okta? Ewõr ke iien ko ear bar kõjekdo̦o̦ne ak jab pokake naanin kakkõl ko kar lil̦o̦k ñane? Baibõl̦ ejjab ba. Ijoke, jemaroñ lõke men in: Jeova “ejjel̦o̦k nana ippãn” ak ejjab juon eo me ejjab kwal̦o̦k ekajet jab jim̦we. (Dut. 32:4) Pepe ko an rej pedped ioon kein kam̦ool ko​—ejjab ioon men ko ro jet rej ba, kalijekl̦o̦k, ak jabdewõt wãween ko me ekkã aer kõm̦m̦an bwe en jab jim̦we wãween an armej l̦õmn̦ak ak ekajet kõn juon men. (Riit Jenesis 18:20, 21; Duteronomi 10:17, UBS.) El̦ak l̦apl̦o̦k ad katak kõn Jeova im l̦õmn̦ak ko an kõn men ko rem̦m̦an im renana, enaaj l̦apl̦o̦k ad lõke wãween an ekajet. Meñe jemaroñ riiti juon bwebwenato ilo Baibõl̦ me emaroñ wõr ad kajjitõk kake im jejjab maroñ uwaaki ilo tõre en̦, ak men ko jejel̦ã kake kõn Anij eo ad el̦ap aer bwe ñan kõm̦m̦an bwe jen lõke im tõmak bwe “ewãnõk ilo ial̦ ko An otemjej.”—​Sam 145:17.

5. Kõn ad jab weeppãn, ewi wãween an men in jelõt wãween ad watõk ekajet jim̦we? (Bar lale bo̦o̦k eo etan “ Jab Weeppãn ej Kõm̦m̦an an Likjab Wãween Ad Watõk Ekajet Jim̦we.”)

⁵Ad jab weeppãn ej jelõt wãween ad watõk ekajet jim̦we. Kõnke Anij ear kõm̦anm̦ane kõj ilo nemãmeen wõt e, jelukkuun kõn̦aan lo an  armej ro kõm̦m̦an ñan doon ilo jim̦we. (Jen. 1:26) Bõtab kõnke jejjab weeppãn, emaroñ bõd ad ekajet ak l̦õmn̦ak kõn jet wãween ko me rej wal̦o̦k, meñe jemaroñ l̦õmn̦ak bwe ewõr ippãd aolep mel̦el̦e ak kein kam̦ool ko. Ñan waanjoñak, keememej kõn joñan an kar Jona inepata kõn pepe eo an Jeova ñan kwal̦o̦k tũriam̦o ñan armej ro ilo Nineva. (Jona 3:10–4:1) Bõtab l̦õmn̦ak kõn ta jem̦l̦o̦k eo. Kar lo̦mo̦o̦ren mour ko an elõñl̦o̦k jãn 120,000 ri-Nineva ro me rar ukel̦o̦k! Ilo jem̦l̦o̦kin, kar Jona eo me ear aikuj kajim̦we l̦õmn̦ak eo an​—ejjab Jeova.

6. Etke Jeova ejjab aikuj kõmel̦el̦eik unin pepe ko an ñan kõj?

⁶Jeova ejjab aikuj kõmel̦el̦eik armej kõn unin an kõm̦m̦ani pepe ko. Em̦ool bwe Jeova ear kõtl̦o̦k an ri-karejar ro an ilo m̦okta kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer kõn pepe ko ear kõm̦m̦ani ak pojakin kõm̦m̦ani. (Jen. 18:25; Jona 4:2, 3) Im ewõr iien, ear kõmel̦el̦e kõn unin pepe ko an. (Jona 4:10, 11) Meñe ãindein, ak Jeova ejjab aikuj in kõmel̦el̦eik unin pepe ko an ñan kõj. Kõnke ej ri-Kõm̦anm̦an eo ad, ejjab aikuj bõk mãlim jãn kõj m̦okta jãn ak ãlikin an kõm̦m̦ane juon men.​—Ais. 40:13, 14; 55:9.

7. Ta eo emaroñ pen ñan kõj, im etke?

⁷ Ejjel̦o̦k pere bwe jej errã kõn aolepen bũruod bwe aolep iien Jeova ej kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Bõtab, men eo emaroñ pen ñan kõj ej ad lõke ro Jeova ej kããlõt er ñan tõl kõj. Jemaroñ l̦õmn̦ak el̦aññe ro me ewõr jet maroñ ko ippãer ilo doulul eo an Jeova rej lukkuun jerbal ekkãr ñan naanin tõl ko jãn Jeova ke ak jãn er make. Emaroñ kar ãindein an jet iaan ro ilo tõre ko ilo Baibõl̦ kar l̦õmn̦ak. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak ko ilo  pãrokõrããp 3. Juon eo me ej nukũn em̦m̦aan eo ear ko̦kkure kien eo kõn raanin Jabõt, emaroñ kar l̦õmn̦ak el̦aññe Moses ear lukkuun ebbõk ennaan jãn Jeova m̦okta jãn iien eo kar liaakel̦o̦k em̦m̦aan eo nukũn ñan mej. Im juon eo me ej m̦õttan Uraia eo ear juon ri-Het, me kõrã eo pãleen ear lejãn ippãn Devid, emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe Devid ear kõjerbale maroñ eo an ãinwõt juon kiiñ bwe en jab bõk kaje eo me ekkar bwe en kar bõke. Men eo em̦ool in ej bwe jejjab maroñ ba bwe jej lõke Jeova ñe jejjab lõke ro ej kããlõt er ñan tõl kõj​—ro me Jeova ej lõke er.

8. Ta ko rej ãierl̦o̦kwõt juon ikijjeen men ko rej wal̦o̦k ilo Jerbal 16:4, 5 im wãween an eklejia ko jerbal kiiõ?

⁸ Ilo raan kein, Jeova ej tõl m̦õttan doulul eo an ijin ioon lal̦ ikijjeen “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt.” (Matu 24:45) Ãinwõt kumi eo ear lale aolep eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro, kumi in kiiõ rej loloodjake armej ro an Anij ipel̦aakin lal̦ in im rej lel̦o̦k naanin tõl ko ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko. (Riit Jerbal 16:4, 5.) Innem em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej lale bwe ren l̦oore naanin tõl kein. Jej kwal̦o̦k bwe jej lõke wãween ko an Jeova ilo ad pokake naanin tõl ko jej bũki jãn doulul eo an im jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia.

9. Ñããt eo emaroñ pen ñan ad rejetake juon pepe me em̦m̦aan ro rej kõm̦m̦ane, im etke?

⁹ Ewõr iien emaroñ pen ñan ad rejetake pepe ko an em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Ñan waanjoñak, ilo iiõ ko rej kab jem̦l̦o̦k elõñ eklejia ko im circuit ko rar aikuj in kõm̦m̦an oktak. Ewõr iien, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar kajjitõk ippãn ri-kwal̦o̦k naan ro ñan jipañ bar juon eklejia bwe en lõñl̦o̦k ro rej koortokjãn oran jea ko ilowaan juon Im̦õn Kweilo̦k. Ñe rej kajjitõk ippãd bwe jen etal ñan bar juon eklejia, emaroñ pen ñan ad etal jãn ro m̦õttad im baam̦le eo ad. Em̦m̦aan ro rej ke bõk naanin  tõl jãn Jeova ikijjeen ia ko kajjojo iaan ri-kwal̦o̦k naan ro renaaj etal ñane? Jaab. Eñin unin, emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ñan ad l̦oore naanin tõl ko jej bũki. Bõtab Jeova ej lõke em̦m̦aan ro ñan kõm̦m̦an pepe rot in, im kõj bareinwõt jej aikuj in lõke er. *

10. Ekkejell̦o̦k ippãn Hibru 13:17, etke jej aikuj in rejetake em̦m̦aan ro rej lale eklejia?

¹⁰ Etke jej aikuj in rejetake em̦m̦aan ro rej lale eklejia im pepe ko rej kõm̦m̦ani meñe pepe ko remaroñ jab ekkar ñan kõn̦aan ko ad? Kõnke ilo ad ãindein, jej jipañ kowõnm̦aanl̦o̦k wõt bõrokuk eo ibwiljin armej ro an Anij. (Eps. 4:2, 3) Enaaj em̦m̦an an eklejia ko wõnm̦aanl̦o̦k ñe rej kõttãik er im rejetake pepe ko me kumi in em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kõm̦m̦ani. (Riit Hibru 13:17.) Men eo el̦aptata, jej kwal̦o̦k ñan Jeova bwe jej lõke e ilo ad rejetake jerbal ak pepe ko an ro ej lõke er bwe ren lale kõj.​—Jrb. 20:28.

11. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad lõke naanin tõl ko jej bũki jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia?

¹¹ Jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad lõke naanin tõl ko jej bũki jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia ikijjeen ad keememej bwe rej jar kõn jetõb kwõjarjar ñe ej itok ñan men ko me rej jelõte eklejia eo. Rej bareinwõt lukkuun etale naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦ me rekkar im rejejjet, im rej etali naanin tõl ko jãn doulul eo an Jeova. Men eo relukkuun kõn̦aan ej ñan kabuñbũruon Jeova im ñan lukkuun kõjparok im lale armej ro an joñan wõt aer maroñ. Em̦m̦aan rein retiljek rejel̦ã bwe renaaj uwaak ñan Anij kõn wãween aer loloodjake eddo ko aer. (1 Pit. 5:2, 3) L̦õmn̦ak kõn men in em̦ool: Ilo lal̦ in me ebõro jepel kõn wõt an oktak aelõñ, kabuñ, im kien ko an armej jãn doon, armej ro an Jeova rej bõrokuk ippãn doon ilo aer kabuñ ñan Anij eo em̦ool. Wãween eo wõt men in emaroñ tõprak ej itok jãn an Jeova kõjeraam̦m̦ane doulul eo an!

12. Ta ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj in lukkuun l̦õmn̦ak kaki ak etali ñe rej lale el̦aññe juon armej ej ukel̦o̦k?

¹² Em̦õj an Jeova kappeik em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõn juon eddo el̦ap, ñan kõjparok eklejia eo bwe en erreo wõt. Ñe juon Kũrjin ej kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap, Jeova ej kõtmãne bwe em̦m̦aan rein ren etale im lale ñe armej eo emaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im m̦õttan eklejia eo. Ibwiljin men ko jet, rej aikuj in lale el̦aññe armej eo ej lukkuun ukel̦o̦k jãn men eo ear kõm̦m̦ane. Emaroñ ba bwe ej ukel̦o̦k, ak ej ke lukkuun dike men eo ear kõm̦m̦ane? Ej ke jek ippãn make ñan jab bar kõm̦m̦ane jerawiwi eo? El̦aññe ro ej kõm̦m̦ao ippãer ej m̦õttan un eo unin an kar kõm̦m̦an bõd, ej ke m̦õn̦õn̦õ in bõjrak jãn an aetõl er? Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej jar im etale wãween eo ikijjeen aer bõk jipañ jãn Baibõl̦, ekoba aer etale wãween an armej eo ear jerawiwi l̦õmn̦ak kõn bõd eo an. Innem rej pepe im etale el̦aññe eo ear kõm̦m̦an bõd emaroñ pãdwõt im m̦õttan eklejia eo. Jet iien, armej eo emaroñ aikuj in bukwel̦o̦k.​—1 Kor. 5:11-13.

13. Ta ko jemaroñ inepata kaki ñe juon m̦õttad ak juon nukũd ej bukwel̦o̦k?

¹³ Ta eo emaroñ mãlejjoñe ad lõke em̦m̦aan ro rej lale eklejia? El̦aññe armej eo ebukwel̦o̦k ejjab juon eo jepaake ak ejjab juon iaan ro nukũd, eokwe emaroñ pidodo ad m̦õn̦õn̦õ in rejetake pepe eo an em̦m̦aan ro. Bõtab jen ba bwe armej eo ebukwel̦o̦k ej juon eo jelukkuun epaake. Jemaroñ inepata im l̦õmn̦ak bwe bõlen em̦m̦aan ro rar jab lukkuun etale aolep mel̦el̦e ko, ak jemaroñ l̦õmn̦ak el̦aññe rar lukkuun kõm̦m̦an pepe ilo wãween eo Jeova en  kar kõm̦m̦ane. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn pepe eo aer?

14. Ta eo emaroñ jipañ kõj el̦aññe pepe eo an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõn juon eo ear kõm̦m̦an bõd ej jelõte kõj?

¹⁴ Jekõn̦aan keememej bwe bukwel̦o̦k ej karõk eo an Jeova im bwe ej ñan tokjãn eo an eklejia eo im eo ear kõm̦m̦an bõd. El̦aññe juon eo me ejjab ukel̦o̦k en kar pãdwõt ilowaan eklejia eo, emaroñ bar kapoik ro jet ñan kõm̦m̦an jerawiwi. (Gal. 5:9) Kobal̦o̦k ippãn men in, emaroñ jab kile joñan an nana jerawiwi eo ear kõm̦m̦ane, im emaroñ jab lukkuun em̦m̦akũt ñan kõn̦aan ukot wãween an l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko an bwe Jeova en bar buñbũruon ippãn. (Ekl. 8:11) Jemaroñ tõmak im lõke bwe ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej etale im lale el̦aññe juon armej ej aikuj bukwel̦o̦k, rej lukkuun lale wãween aer kõm̦m̦ane ak kajejjete eddo eo aer. Ãinwõt ri-ekajet ro ilo Israel eo etto, rej kile bwe rej “ekajet jab ñan armej ro, a ñan Jeova.”—2 Kro. 19:6, 7.

15. Etke el̦apl̦o̦k ad aikuj lukkuun kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan lõke im tõmak naanin tõl ko an Jeova kiiõ?

¹⁵ Ilo an epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, el̦apl̦o̦k ad aikuj in lukkuun lõke im tõmak bwe aolep iien wãween ko Jeova ej kõm̦m̦ani rejim̦we. Etke? Ilo nãj eñtaan eo el̦ap, jemaroñ bõk naanin tõl ko me emaroñ pen ad mel̦el̦e kaki ak l̦oori. Ilo m̦ool, Jeova eban kajju kõnnaantok ñan kõj. Emaroñ naaj letok naanin tõl ko ikijjeen ro ej kããlõt er ñan tõl kõj. Ilo naaj iien en̦, eban juon iien ñan ad pere naanin tõl ko ak bõk kain l̦õmn̦ak rot eo me jej l̦õmn̦ak ippãd make im ba, ‘M̦ool ke bwe naanin tõl kein rej itok jãn Jeova, ke ta em̦m̦aan rein rej make kõm̦m̦an aer pepe?’ Naaj ewi wãween am̦ em̦m̦akũt ilo iien en̦ me ej make wõt kauwõtata ilo bwebwenatoun mour an armej? Uwaak eo emaroñ wawa ioon wãween am̦ watõk naanin tõl ko me doulul in an Anij ej litoki kiiõ. El̦aññe kwõj lõke naanin tõl ko jej bũki kiiõ im kwõj pojakin pokake, ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj kõm̦m̦ane ejja men in wõt ilo naaj eñtaan eo el̦ap.​—Luk 16:10.

16. Ta ko remaroñ mãlejjoñe ad lõke an Jeova ekajet ilo naaj raan ko repãd im̦aan?

¹⁶ Ebar wõr juon men jej aikuj in l̦õmn̦ak kake​—an Jeova ekajet ilo naaj jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in. Ilo tõre in, ej wõr wõt ad kõjatdikdik bwe elõñ iaan ro rejjab karejar ñan Jeova, ekoba ro nukũd me rejjab pãd ilo m̦ool eo renaaj oktak im karejar ñane. Bõtab ilo Armagedon, ikijjeen Jesus, Jeova enaaj kwal̦o̦k jem̦l̦o̦kin pepe eo kõn ilju im jekl̦aj eo aer. (Matu 25:31-33; 2 Tes. 1:7-9) Ejjab kõj eo jenaaj pepe kõn wõn ro renaaj bõk tũriam̦o eo an Jeova im wõn ro reban. (Matu 25:34, 41, 46) Jenaaj lõke wãween an Jeova ekajet  ke, ak enaaj kõm̦m̦an bwe jen l̦õkatip? Alikkar bwe jej aikuj in kal̦apl̦o̦k ad lõke Jeova kiiõ bwe jen maroñ lõke e kõn aolepen bũruod ilo raan ko repãd im̦aan.

17. Enaaj ewi wãween ad bõk tokjãn jãn wãween an Jeova ekajet ilo naaj jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in?

¹⁷ L̦õmn̦akel̦o̦k m̦õk wãween ad naaj eñjake ilo naaj lal̦ eo ekããl an Anij ñe jenaaj loi ta ko renaaj wal̦o̦k itok wõt jãn wãween an Jeova ekajet. Enaaj jako kabuñ ko reriab, bareinwõt peejnej ko rekũbbon̦ ilo lal̦ in, im kien ko me eto an nana aer kõm̦m̦an im kaeñtaan armej jãn jinoin. An nana ãjmour ko ad, ad lukkuun rũtto, im an mej ro rejitõnbõro ippãd reban bar m̦õttan men ko jej iiooni ilo mour ko ad kajjojo raan. Setan im tim̦on̦ ro an renaaj kalbuuj ium̦win juon to̦ujin iiõ ko. Aolep men ko renana me rej wal̦o̦k itok wõt jãn an rein jum̦ae, renaaj jako. (Rev. 20:2, 3) Jenaaj lukkuun kam̦m̦oolol bwe jaar lõke wãween ko Jeova ej kõm̦m̦ani!

18. Ta ko jemaroñ katak kaki jãn waanjoñak eo an ri-Israel ro, ãinwõt an wal̦o̦k ilo Bõnbõn 11:4-6 im 21:5?

¹⁸ Ilo jukjukun pãd eo ekããl an Anij, emaroñ ke wõr wãween ko me remaroñ mãlejjoñe ad lõke wãween ko me Jeova ej kõm̦m̦ani? Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ejjabto ãlikin an kar ri-Israel ro kar rõl̦o̦k jãn aer kõm̦akoko ilo Ijipt. Jet rar jino ellotaan kõnke rar oñ kõn m̦õñã ko rar m̦õn̦õn̦õ kaki ilo Ijipt, im rar kwal̦o̦k aer dike manna eo, m̦õña eo Jeova ear lel̦o̦k kijeer. (Riit Bõnbõn 11:4-6; 21:5.) Jemaroñ ke bõk ejja l̦õmn̦ak rot in wõt ãlikin an jem̦l̦o̦k eñtaan eo el̦ap? Jejjab jel̦ã ewi joñan ad nãj aikuj jerbal ñan julo̦k ak karreoiki aolep men ko rar wal̦o̦k itok wõt jãn ko̦kkure eo an jukjukun pãd in im ad nãj jidik kõn jidik kõm̦m̦an bwe lal̦ in en erom juon pedetaij. Ejjel̦o̦k pere, ilo jinoin enaaj l̦ap jerbal im emaroñ wõr jet wãween ko jenaaj iiooni me rejjab lukkuun pidodo ñan kõj. Jenaaj ke ellotaan kõn men ko Jeova ej litok ñan kõj ilo iien en̦? Juon men me el̦ap an alikkar ej eñin: Ñe el̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k kam̦m̦oolol kõn men ko Jeova ej litok ñan kõj kiiõ, enaaj l̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn men ko ej litok ñan kõj ilo naaj iien en̦.

19. En kar ewi wãween am̦ kõmel̦el̦eik ilo tukadu boin ko rel̦l̦ap ilo katak in?

¹⁹ Aolep iien ejim̦we wãween ko Jeova ej kõm̦m̦ani. Jej aikuj in tõmak im lõke men in. Jej aikuj in bar lukkuun lõke ro Jeova ej lõke er ñan kajejjeti naanin tõl ko an. Jab mel̦o̦kl̦o̦k naan ko Jeova ear kwal̦o̦ki ikijjeen ri-kanaan Aiseia: “Ami kajoor enaaj ilo tõt im ilo lõke.”—​Ais. 30:15.