Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

FARKARKOR 8

Wos Anun Buk Na ”Nafrur Sne Namarisen” Ke?

Wos Anun Buk Na ”Nafrur Sne Namarisen” Ke?

”Mani ma dupa nafrur sne namarisen; rarirya kako bati ḇebuk wos anun kuker sne ḇesiper.”​—AMS. 27:9.

DOYA 102 ”Kofnoḇek Snonkaku Ḇeryar Ḇa”

ROI NA KOFARKOR *

1-2. Farkarkor rosai penatua oso ismai na ḇekur byuk wos anun ḇe ḇesesya?

 TAUN naiwara, penatua risuru sumamfar imbesrar oso ḇeso fananjur wer ḇa ro swaf ono. Oso ro penatua ansuya iwasya mnuk ḇeḇeso ro Refo ḇekofenḇair koso ro fananjur ima fyandun kaku. Kyara rarama suḇedine na nasambraḇser imbesrar ani. Imbape fafisu imbe subur imbesrar ani ikofen yoḇ su, ”Mambesrar muya, muma mufawi samswen yasmai ro kenem ayenane ḇa.” Mambesrar ansuya subuk wos anun mboi sufuken imbesrar ani ḇa samswen rosai ismai na. Inja, imbesrar ani ḇyaḇir wos anun subuk ḇe i na nafnoḇek i ḇa.

2 Rofyor penatua ani fyar fawawar anine ikofen, ”Randak ya yakara imbesrar ani ḇyesyowi nu ḇa. Ḇape yakara ker na wer, mura yafawi ayama yakara monda faro mnuk-mnuk inari yawasya na, mboi faro imbesrar ani samswen ismai na ḇa. Kakuya yafuken radine, ’Imbesrar rarso?’ ’Nwa samswen ke?’ ’Rosai bisa yafrur na fa yafnoḇek au?’ Penatua ani ismai farkarkor ḇefandun kaku ro fawawar ḇyedine. Kirine ima manfarandows ḇefasnai fawawi ma furpyum.

3. Ro sidang yadori, mansei monda na ḇebuk wos ananun?

 3 Penatua sima manfarandows sirya ma sna fakamaman fa sbuk wos anun rofyor sefandun na. Ḇape, nono ido naek srar ḇesesya ro sidang fandun fa sakbuk wos anun kako. Imnis ra, mambesrar ḇaido imbesrar oso byuk wos anun ḇeknam ro Refo faro bati ḇyedi. (Mz. 141:5; Ams. 25:12) Ḇaido imbesrar ḇesinan kwar imbude byuk wos anun faro inai babo oso ḇekur roi ḇeyap ro Titus 2:3-5. Ma sinan sya nari sbuk ker wos anun ma sisonek romawa sesya. Farkarkor ine kyur ḇepon faro penatua sya, rarirya mboi kokame nari kosmai payamyum fafisu koso pyum anun ḇero farkarkor ine. Rarirya rofyor wos kobuk anun nari nun payamyum ḇe snonggaku bese, nadif si fa sifrur roi ḇepyum, ma ”nafrur sne namarisen”.​—Ams. 27:9.

4. Rosai na kawos ro farkarkor ineni?

4 Ro farkarkor ine, nari kawos fakfuken ri fyak nane: (1) Rosai ḇefnai kaku kobuk wos anun ya? (2) Sfandun kaku wos anun ke? (3) Mansei ḇesrow fa ḇebuk wos anun? (4) Rariso na buk wos anun ḇeyun payamyum ḇe ḇesesya?

ROSAI ḆEFNAI KAKU KOBUK WOS ANUN YA?

5. Rariso insama penatua sbuk wos anun simarisen fa srower na? (1 Korintus 13:4, 7)

5 Penatua sya na siswar naek srar sesi. Naiso nadif si fa sbuk wos anun faro snonggaku ḇembran sasar ya. (Gal. 6:1) Imbape fyor sbuk wos anun ḇe snonggaku ani ḇaim, penatua sya nari skara kaku wos Manwawan Paulus ikofen nane, ”Saswar ani kaḇaḇaḇ ma ḇaḇenaḇye. . . . fyarmku roḇarpon ro roi ḇeḇor nakam ma imarisen ikyar roi ḇeḇye ro snonkaku oser-oser, rofafisu ḇerariso wer kako saswar ani kakyar ḇyedi ryobur iḇa ma ikḇaḇ iwaf roi ḇeborkam.” (Wasya 1 Korintus 13:4, 7.) Penatua sya skarauser wos ḇero mnuk suru suine ido, nari wos anun sbuk na neknam ro saswar ya ma sbuk na kuker nyan ḇepyum. Ḇesmai wos anun ani ḇyaḇir siswar i ido, nari imarisen syadi fa ryower ma iso wos anun sbuk na.​—Rm. 12:10.

6. Rosai nyan ḇepyum Manwawan Paulus fyasnai ḇe penatua sya?

6 Manwawan Paulus ima penatua ḇefrurpyum diri. Fafisu naek srar ro Tesalonika sfandun wos anun, Paulus byuk na beri. Imbape, rofyor fyas syapram ḇesuru ḇyedi faro si, fyas randak kaku wos sandik ḇe si snar sfararur marbak kwar, sfasnai kakyar, saswar, ma simkuepen. Irya monda ḇa, Paulus fyasnai ima ifawi roi ḇekur kankenem sena. Ifawi sismai ḇaḇewayam ma kandera. (1 Tes. 1:3; 2 Tes. 1:4) Ḇesyadi ya Paulus ikofen sima sfasnai nyan ḇepyum kaku faro min Kristen ḇesesya. (1 Tes. 1:8, 9) Na simarisen kaku fafisu srower Manwawan Paulus byuk wos sandik ḇe si! Ine kyurfasnai Paulus iswar kaku si. Iso ḇefnai fa bisa byuk wos anun kuker nyan ḇepyum faro si. Paulus fyasnai nyan ḇepyum kaku faro penatua ḇero baboine sya!​—1 Tes. 4:1, 3-5, 11; 2 Tes. 3:11, 12.

7. Rosai na ḇefrur snonggaku oso fa imewer ryower wos anun sbuk ḇe i na?

7 Sbuk wos anun kuker nyan ḇepyum ḇa ido rosai na ḇejadi ya? Penatua oso ḇefarmyan fyoro kwar ikofen, ”Sia simewer srower wos anun kukro wos anun sbuk na nasrow faro si naisyaḇa, mboi snar sbuk wos anun anna kuker nyan ḇesaswar ḇa.” Rosai farkarkor ya ḇe ko? Kobuk wos anun ḇe snonggaku oso snar koswar i mboi kofafayaf faro i ḇa ido, wos anun kobuk na nari imarisen syadi fa ryower ma isouser na.

SFANDUN KAKU WOS ANUN KE?

8. Rofyor penatua sbuk wos anun ḇe snonggaku oso ḇaim rosai monda skara kaku na?

8 Penatua sya sipok sbuk fasawsaw wos anun ḇe ḇesesya awer. Fyor sbuk wos anun ḇe oso ḇaim, skara kaku roi annane resari: ’Ima fyandun wos anun ro penatua ke? Roi ifrur na sasar nairya ke? Yamarisen ḇa faro roi ifrur na monda ke ḇaido snar iyuk wos farkin ro Refo ya kwar ke?’ Penatua sya fandun fa sisasor si insama ”sawos fasawsaw ḇa”. (Ams. 29:20) Penatua oso ifawi manggun ḇa snonggaku oso fyandun kaku wos anun ke roḇa ido, na dor fafnoḇek ro penatua ḇese ḇekur roi ine.​—2 Tim. 3:16, 17.

9. Rofyor imbe kobuk wos anun ḇe snonggaku oso ḇekur moḇ isansun i ma moḇ isnai raya, rosai kofarkor ro Manwawan Paulus i? (1 Timotius 2:9, 10)

9 Kokarapan roi ḇeuser ine. Penatua oso kyara mambesrar ḇaido imbesrar oso moḇ isansun i ma moḇ isnai raya rya namnis ḇa kero. Rarirya ido fandun fa kyara resari, ’Roi snonggaku ani kyinfir ya imnis wos farkin ro Refo ḇa ke?’ Insama byuk wos anun imnis kakara ḇyena bardi monda ḇa, bisa dor penatua bese ḇaido min Kristen ḇese ḇemas kwar ya fa dakkara roi anine. (Wasya 1 Timotius 2:9, 10.) Ramnai suyawawos ananun Paulus byuk na, ḇekur moḇ kosansun ko ma moḇ kosnai raya. Paulus ikofen monda wos farkin ine: Snonggaku Kristen fandun fa skara pyum insama sansun sisun na namnis, nasyadadi ḇa, ma nfasnai kakara ḇepyum. Ḇape, Paulus dapmnis oser-oser ḇa rosai snonggaku Kristen bisa sisun na ma sisun awer na. Ifawi snonggaku Kristen simkei fa skinfir ro manggunsi sansun simarisen na, imbape namnis kuker wos farkin ro Refo ya. Inja penatua sya sbuk wos ananun ḇaim ido, fandun fa skara resari snonggaku oso moḇ isansun i ma moḇ isnai raya namnis kaker kuker wos farkin Paulus byuk na ke roḇa.

10. Rosai ḇefnai fa kodif snonggaku ḇese awer fa siso kakara koḇena?

10 Fandun fa koswarapen roi ine, snonggaku Kristen ri suru ḇemas kwar kako na roi sukinfir na naḇese. Mboi ine nbair ḇa oser ya syasar ma sumin ya syasar ḇa. Kopok kodif min koḇesya awer fa siso rosai kokara ḇe roi ḇesasar ḇa.​—Rm. 14:10.

MANSEI ḆESROW FA ḆEBUK WOS ANUN?

11-12. Rya sfandun wos anun ido, penatua sya na skara ḇepon fakfuken rosai, ma rosai ḇefnai sifuken radirya?

11 Sia sfandun kaku wos anun ido, ipyum ya penatua sya skara fakfuken ḇeuser ine: Mansei ḇesrow fa ḇebuk wos anun ani? Ḇefandun wos anun ani iso imbesrar ḇefarbuk kwar ḇaido ḇyeromawa kaker ido, penatua sya na sawos epon kuker ḇebukor ro kina ya. Imbude ḇebukor ro kina ani kyara manggundi iso ḇebuk wos anun anna. * Ḇaido penatua sya sor i fa daksowarpu si fafisu sisya sbuk wos anun faro oso ro kina ḇyedi. Ma raris ḇeyap ro  syos 3, ipyum ya imbesrar ḇesinan syadi iso ḇebuk wos anun faro imbesrar ḇebabo ya.

12 Penatua sya na skara kako fakfuken suine: ’Aya iso ḇesrow syadi fa yabuk wos anun ani ke? Ḇaido ipyum ya snonggaku ḇese iso ḇebuk wos anun ani?’ Rupa ra, mambesrar oso ḇemamkyof manggundi rya ipyum syadi ismai wos sonek ro penatua ḇeyaksmai samswen ḇemnis ra i ro fafisu iwara. Penatua ani na ifawi pyum mambesrar ani moḇ ḇyaḇir raya, inja na imarisen syadi ryower ma isouser wos anun byuk na. Imbape, penatua syakam sakna fakamaman fa sisambraḇser naek srar sesi fa siso mnis wos farkin ro Refo ya. Inja, penatua ḇebuk wos anun dakna samswen raris mambesrar ḇesmai wos anun ani ḇa ido, ima sasar oḇa. Ḇefandun syadi ya, mambesrar ani ismai wos anun fyandun na.

RARISO BUK WOS ANUN ḆEBUK PAYAMYUM ḆE ḆESESYA?

Rosai ḇefnai fa penatua sya ’sisamberen fa simnaf’? (Mam syos 13-14)

13-14. Rosai ḇefnai fa penatua oso fandun fa ryower epon rofyor dawos ḇaime?

13 Rwower pyum kada. Fafisu penatua isya ifrur fasasos fa byuk wos anun, na kyara kaku fakfuken nane: ’Naek ani moḇsa kenem ḇyedi rai? Rosai monda ismai na? Rosai monda ḇekur kenem ḇyedi? Rosai samswen ḇyena yafawi mnis na ḇa? Rosai fyandun kaku ro kirine?’

14 Snonggaku ḇebuk wos anun fandun fa sisouser wos farkin ro Yakobus 1:19, ḇekofen, ”Mko kam mkosamberen famkomnaf, ḇape mkowawos ma mkomasasor fasaw awer kako.” Penatua oso imbude kyara ifawi kam kankenem ro snonggaku nari byuk wos anun ḇe i, ḇape kakuya rarirya ḇa. Amsal 18:13 byuk swarapepen ḇe ko, ”Snonggaku oso byuk kankarem ḇepon fyor ryower kakaku ḇyena ḇaim ido, ima ifawi royoḇa ma ifrur mamyai.” Penatua sifuken beri ḇe snonggaku ani mande na sifawi kakaku ḇyenakam. Inja fandun fa srower pyum fyor sawos ḇaim. Koswarepen fawar ro penatua ḇeyap ro randak farkarkor ine. Insape ifawi, fyor byuk wos anun fyasos kwar na ḇaim ido, fandun fa ifuken ḇepon ḇe imbesrar ani, ”Imbesrar rarso?” ”Nwa samswen ke?” ”Rosai bisa yafrur na fa yafnoḇek au?” Penatua sya sbuk swaf fa sisewar insama sifawi kakaku ḇyenakam ido, wos anun sbuk na nari nsambraḇser ma nbuk payamyum ḇe naek srar sya.

15. Rariso penatua sya siso wos farkin ḇero Amsal 27:23?

15 Swewar fa mamḇir pyum ma fanam kuker naek srar sya. Imnis ḇeyap ro randak farkarkor ine, insama kobuk wos anun ḇebuk payamyum ḇe ḇesesya nari kowasya mnuk ḇeḇeso ma kobuk anun monda ḇa. Naek srar koḇesi fandun fa sḇaḇir koma koswar si, kofawi pyum roi ḇekur si na, ma komarisen kofnoḇek si. (Wasya Amsal 27:23.) Inja penatua sya na sisewar kaku insama sḇebati fanam kuker naek srar ro sidang.

Rariso insama naek srar sya simarisen syadi srower wos anun ro penatua sya? (Mam syos 16)

16. Rariso insama naek srar sya simarisen syadi fa srower ma sisouser wos anun ro penatua sya?

16 Penatua simewer naek srar sya skara rofyor sfanam fa sawos kuker si, fandun sena iso imbe sbuk wos anun ḇe si monda. Inja, ipyum ya penatua sna swaf nabor fa sfarfyar kuker naek srar sya ma sfasnai sima siswar si fafisu ono sisya sismai samswen. Penatua ḇefarmyan fyoro kwar oso ikofen, ”Kofrur rarirya ido nari kofanam syadi kuker si. Inja rofyor fandun fa kobuk wos anun, nari napyan syadi fa kofrur na.” Rarirya, snonggaku ḇesmai wos anun anna kako nari simarisen syadi fa srower ma sisouser na.

Rosai ḇefnai penatua sya fandun fa sekaḇaḇaḇ ma sfasnai furpyum fafisu sbuk wos ananun? (Mam syos 17)

17. Fafisu risai penatua sya na sfasnai kaḇaḇaḇ ma furpyum?

17 Ḇekaḇaḇaḇ ma fasnai furpyum. Penatua oso fandun fa ikḇaḇ ma fyasnai furpyum, ḇesyadi fafisu mambesrar ḇesmai wos anun randak ya pyampum wos anun ro Refo byuk na. Penatua ani na syewar insama fyafayaf ḇa fafisu wos anun byuk na isouser beri na ḇa. Na imarisen isouser Yesus rari ḇyena. Refo ikofen ḇepon ḇekur Yesus i radine, ”Ajumek ḇekorew ma ḇesawayom nari pyankar iba, ma marom ḇepawya nari Fyasye i ḇa, isof Ifrur fa sasoser ya ḇyefainda.” (Mat. 12:20) Ro nadi ḇyena penatua ya dor ḇe Yahwe insama ifnoḇek mambesrar ani fa ifawi rosai ḇefnai fyandun wos anun ma isouser na. Imbude fyandun swaf fa kyara wos anun ani. Penatua ani ḇyekaḇaḇaḇ ma fyasnai furpyum fyor dawos ido, mambesrar ḇesmai wos anun nari imarisen syadi fa ryower wos anun byuk na. Ḇape, koswarepen kaku roi ine: Iḇye kada wos anun kobuk na neknam ro Allah Wos Ḇyena ḇesya kwar.

18. (a) Rosai wer fandun fa koswarepen na? (b) Imnis sonin ḇero kotak, rosai fandun fa sinan sya sawos kuker romawa sesi rofyor sbuk wos anun ḇaim?

18 Wun farkarkor ro sasar wafrur na. Koswarepen kokame konapes ḇa kaker, eḇedari na kosomnis kam anun ḇeyap ro farkarkor ine ḇa. (Yak. 3:2) Nari kofrur sasar kako, imbape fyor kofrur sasar kun farkarkor ro na. Naek srar sya sḇaḇir koma koswar si ido, nari napyan syadi ḇe si fa sbuk maf ḇe ko fafisu kawos ḇaido kofrur roi ḇefrur fa simsore.​—Mam kako kotak ” Anun Swarapepen faro Sinan Sya”.

ROSAI KOFARKOR KWAR NA?

19. Rariso insama kobuk wos anun ḇefrur naek srar sya sisnesna namarisen?

19 Imnis kawos insanja kobuk wos anun ima roi ḇepyan risyaḇa. Koma konapes ḇa, ma snonggaku kobuk wos anun ḇe si kako sinapes ḇa. Koswarepen wos farkin ro Refo kawos ro farkarkor ine. Mam mnis insama wafawi rosai ḇefnai kaku buk wos anun ya. Osower ido, kwarapan sfandun kaku wos anun ke roḇa ma Au iso ḇesrow kaku fa ḇebuk wos anun anna ke? Buk wos anun ḇe snonggaku oso ḇaim, wafuken moḇsa kenem ḇyedi imbran raya ma rwower pyum i insama wafawi rosai ḇekur i na. Swewar fa wafawi moḇ ḇyaḇir raya. Wafrur pyum naek srar sya ma ḇebati fanam kuker si. Waswarepen roi imbe kofrur ya iso kobuk wos anun ḇebuk payamyum monda ḇa, ḇape wos anun koḇuk na ”nafrur sne namarisen”.​—Ams. 27:9.

DOYA 103 Manfarandows​—Roi Ḇeḇye faro Snonkaku

^ syos 5 Kobuk wos anun ḇe ḇesesya ima roi ḇepyan risyaḇa. Imbe kobuk wos anun ido, rariso insama wos anun kobuk na nun payamyum ma nasambraḇser snonggaku ḇese? Ro farkarkor ine, nari kawos penatua sya, ma ko kako, moḇsa insama snonggaku ḇese simarisen srower wos anun kobuk na ma nsun ro sisnesna.

^ syos 11 Mam farkarkor ”Moḇsariso Ḇeyuf Papoik Ro Sidang Yadori Simbranser Na Rai?” ro syap Baryas paik Februari 2021.