Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

STADI 8

?Advaes Blong Yu i “Mekem Hat Blong Man i Glad”?

?Advaes Blong Yu i “Mekem Hat Blong Man i Glad”?

“Taem wan man i tok stret long yu blong givim advaes, hemia i save mekem se yutufala i kam gudfala fren, sem mak olsem we oel mo insens i mekem hat blong man i glad.”—PROV. 27:9.

SINGSING 102 Yumi “Givhan Long Olgeta We Oli No Strong”

BIGFALA TINGTING *

1-2. ?Wan brata i lanem wanem long fasin ya blong givim advaes?

LONG sam yia we i pas, tu elda i go visitim wan sista we i stap mestem ol miting. Elda we i lidim visit ya, i soem plante vas blong Baebol we i tokbaot from wanem i impoten blong kam long ol miting. Brata ya i ting se visit blong tufala i leftemap tingting blong sista ya, be taem tufala i stap rere blong aot, sista ya i talem se: “Yutufala i no kasemsave long ol problem blong mi.” Tufala brata ya i givim advaes, be tufala i no askem sista ya long saed blong ol problem we hem i stap fesem. Taswe, hem i no harem se advaes blong tufala i givhan long hem.

2 Elda we i lidim visit ya i talem se: “Long taem ya, mi ting se sista ya i no gat respek long mitufala. Be taem mi tingting gud long samting ya, mi luksave se mi bin yusum plante gudfala vas blong Baebol, be mi no bin askem ol gudfala kwestin long saed blong hem, olsem: ‘?Wanem ol samting we yu stap fesem long laef?’ ‘?Mi save mekem wanem blong halpem yu?’” Elda ya i lanem wan impoten lesen long ekspiriens ya, mo tede hem i wan gudfala elda we i stap givhan long ol narafala.

3. ?Long kongregesen, hu i save givim advaes?

 3 Ol elda we oli olsem ol man blong lukaot long sipsip, oli gat wok ya blong givim advaes taem oli luk se i gat nid. Be samtaem, ol narafala insaed long kongregesen tu oli save givim advaes. Eksampol, wan brata o sista i save givim advaes we i stanap long Baebol, long wan fren blong hem. (Sam 141:5; Prov. 25:12) O wan olfala sista i save “givim advaes long ol yangfala woman” long saed blong ol samting we Taetas 2:3-5 i tokbaot. Mo tu, oltaem ol perens oli nidim blong givim advaes mo stretem ol pikinini blong olgeta. Taswe, nating se atikol ya i go long ol elda, be i save givhan long yumi evriwan blong luk olsem wanem yumi save givim advaes we i givhan long man, mo i “mekem hat blong [hem] i glad.”—Prov. 27:9.

4. ?Bambae yumi tokbaot wanem long stadi ya?

4 Long stadi ya bambae yumi tokbaot fo kwestin long saed blong fasin ya blong givim advaes: (1) ?Wanem stret risen blong givim advaes? (2) ?I rili nidim blong givim advaes? (3) ?Hu i stret blong givim advaes ya? (4) ?Olsem wanem yu save givim advaes we i givhan long man?

?WANEM STRET RISEN BLONG GIVIM ADVAES?

5. ?Wanem bambae i mekem i isi blong wan man akseptem advaes? (1 Korin 13:4, 7)

5 Ol elda oli lavem ol brata mo sista blong olgeta. Samtaem, oli soemaot lav ya taem oli givim advaes long wan we oli luk se i stap folem wan rod we i no stret. (Gal. 6:1) Bifo we wan elda i givim advaes long wan man olsem, i gud hem i tingbaot sam samting long saed blong fasin lav we aposol Pol i tokbaot, hem i se: “Man we i gat lav, hem i gat longfala tingting mo i kaen. . . . Hem i no letem wan samting i daonem tingting blong hem, mo hem i bilif long olgeta samting, hem i gat hop long olgeta samting, mo hem i stanap strong long olgeta samting.” (Ridim 1 Korin 13:4, 7.) Taem wan elda i tingting dip long ol vas ya, hemia bambae i givhan long hem blong meksua se lav nao i pulum hem blong givim advaes long rod we i stret. Sipos man we i kasem advaes i harem save se ol elda oli kea long hem, bambae i isi blong hem i akseptem advaes.—Rom 12:10.

6. ?Wanem gudfala eksampol we aposol Pol i soemaot?

6 Aposol Pol i wan elda we i soem gudfala eksampol. Traem tingbaot, Pol i no fraet blong givim advaes long ol brata long Tesalonaeka taem oli nidim. Long ol leta blong hem, fastaem hem i tokbaot ol gudfala wok we oli mekem wetem bilif mo lav, mo fasin blong olgeta blong stanap strong. Mo tu, hem i tingbaot laef blong olgeta, mo i talem se hem i save we laef blong olgeta i no isi, mo i save se oli stanap strong taem man i agensem olgeta. (1 Tes. 1:3; 2 Tes. 1:4) Hem i talem long olgeta tu se oli soem gudfala eksampol long ol narafala Kristin. (1 Tes. 1:8, 9) !Yes, ol brata sista long Tesalonaeka oli glad tumas long gudfala toktok blong Pol! I sua se Pol i lavem olgeta tumas. Taswe, hem i givim gudfala advaes long tufala leta we hem i raetem i go long ol brata long Tesalonaeka.—1 Tes. 4:1, 3-5, 11; 2 Tes. 3:11, 12.

7. ?Wanem i save mekem se samfala oli no akseptem advaes?

7 ?Wanem i save hapen sipos fasin blong yu blong givim advaes i no stret? Wan elda we i gat ekspiriens i talem se: “Samfala oli no glad blong folem advaes we oli kasem, i no from we advaes ya i nogud, be from we fasin blong brata blong givim advaes i no kaen.” ?Yumi lanem wanem long tok blong brata ya? Sipos lav nao i pulum yumi blong givim advaes, bambae i isi blong man i akseptem.

?I RILI NIDIM BLONG GIVIM ADVAES?

8. ?Wan elda i mas tingbaot wanem taem hem i wantem givim advaes?

8 Ol elda oli no mas kwik blong givim advaes. Taem wan elda i wantem givim advaes, hem i mas askem hem wan se: ‘?I rili nidim blong mi givim advaes? ?Mi mi sua se samting we narafala ya i stap mekem i rong? ?Baebol i agensem samting we hem i mekem? ?O samting we hem i mekem i defren long tingting blong mi?’ Ol elda oli waes sipos oli no ‘toktok kwik, we oli no tingting gud fastaem.’ (Prov. 29:20) Sipos elda ya i no sua se bambae hem i mas givim advaes o no, maet i gud hem askem tingting blong wan narafala elda blong luk sipos samting we man ya i mekem i agensem Baebol mo sipos hem i nidim blong kasem advaes.—2 Tim. 3:16, 17.

9. ?Yumi lanem wanem long advaes we Pol i givim long saed blong klos mo hea? (1 Timoti 2:9, 10)

9 Traem tingbaot. Sipos wan elda i wari from stael blong klos o hea blong wan narafala Kristin, i gud hem i askem hem wan se: ‘?I gat wan vas blong Baebol we i talem wan tingting long saed ya?’ Sipos elda ya i no wantem talemaot prapa tingting blong hem, maet hem i save askem wan narafala elda o wan Kristin we i bigman long spirit, blong i save talem tingting blong hem long saed ya. Maet oli save lukluk tugeta ol advaes blong Pol long saed blong klos mo hea. (Ridim 1 Timoti 2:9, 10.) Pol i givim sam advaes we i soemaot se klos mo hea blong wan Kristin i mas stret, mo i mas soemaot se hem i gat respek mo stret tingting. Be Pol i no mekem ol rul long saed blong wanem klos we man i mas werem. Hem i save se ol Kristin oli gat raet blong jusum klos we oli wantem werem, we i no agensem ol rul blong Baebol. Taswe, bifo we elda i givim advaes, hem i mas tingbaot sipos desisen blong man ya i soemaot se hem i gat respek mo stret tingting o nogat.

10. ?Yumi mas tingbaot wanem taem narafala i mekem prapa desisen blong hem?

10 I impoten blong tingbaot se tu Kristin i save mekem tu defren desisen long wan samting, be hemia i no min se wan i stret mo wan i rong. Yumi no mas putum prapa rul blong yumi long saed blong samting we i stret mo samting we i no stret, mo fosem ol narafala Kristin blong oli folem.—Rom 14:10.

?HU I STRET BLONG GIVIM ADVAES YA?

11-12. Sipos i nidim blong wan elda i givim advaes, ?hem i mas tingbaot wanem mo from wanem?

11 Sipos i klia se i nidim blong givim advaes, nekis kwestin se, ?hu nao i stret blong givim advaes ya? Bifo we wan elda i givim advaes long wan sista we i mared o wan pikinini, i gud we fastaem hem i toktok long hed blong famle, from we maet hed blong famle nomo bambae i glad blong stretem bisnes ya. * O maet elda i save askem hed blong famle blong hem tu i stap taem oli givim advaes. Mo olsem we yumi tokbaot long  paragraf 3, samtaem i gud moa se wan olfala sista i givim advaes long wan yangfala sista.

12 I gat wan narafala samting tu we ol elda oli mas tingbaot. Maet wan elda i save askem se: ‘?I stret we mi mi givim advaes ya, o i moa gud wan narafala i givim?’ Eksampol, wan man we i gat filing ya blong ting nating long hem wan, bambae i glad moa blong lesin long advaes blong wan elda we bifo hem tu i gat filing olsem. From we elda ya i bin gat ol filing olsem, bambae hem i kasemsave moa long man ya, mo bambae i talem ol samting we man ya bambae i glad moa blong folem. Nating se i olsem, evri elda oli gat responsabiliti ya blong enkarejem mo pulum ol brata sista blong folem ol samting we Baebol i talem. Samting we i impoten hemia se man i kasem advaes, nating sipos elda we i givim advaes i no gat sem ekspiriens.

?OLSEM WANEM YU SAVE GIVIM ADVAES WE I GIVHAN LONG MAN?

?From wanem ol Kristin elda oli mas “rere oltaem blong lesin”? (Haf 13-14)

13-14. ?From wanem i impoten blong wan elda i lesin gud fastaem?

13Rere blong lesin. Taem wan elda i rere blong givim advaes, hem i mas askem se: ‘?Mi mi save wanem long saed blong brata ya? ?Wanem ol samting we hem i fesem long laef blong hem? ?Hem i stap fesem sam trabol we mi mi no save? ?Wanem samting nao we hem i nidim moa naoia?’

14 Bigfala tingting we i stap long Jemes 1:19 i go long olgeta we oli stap givim advaes. Jemes i talem se: “Evri man i mas rere oltaem blong lesin, i no mas hariap blong toktok, mo i no mas hariap blong kros.” Maet wan elda i save talem se hem i gat evri save finis long saed blong wan bisnes, ?be i tru se i olsem? Ol Proveb 18:13 i talem se: “Fasin ya we man i givim ansa long wan bisnes, bifo we hem i lesin blong faenem stret save, hem i krangke mo i fasin blong sem.” Taswe, i gud blong askem stret long man ya blong i tokbaot situesen blong hem. Hemia i min se elda i mas lesin fastaem bifo we hem i toktok. Tingbaot lesen we yumi lanem long elda we yumi tokbaot hem long stat blong stadi ya. Hem i luksave se hem i no sud statem visit ya wetem ol vas we hem i rerem finis, be hem i sud askem fastaem long sista ya ol kwestin olsem: “?Wanem ol samting we yu stap fesem long laef?” “?Mi save mekem wanem blong halpem yu?” Sipos ol elda oli tekem taem blong faenemaot situesen fastaem, bambae i isi blong oli givhan mo leftemap tingting blong ol brata mo sista.

15. ?Olsem wanem ol elda oli save folem advaes we i stap long Ol Proveb 27:23?

15Save gud ol sipsip. Olsem we yumi tokbaot long stat, blong givim advaes we i givhan long man, yumi mas mekem sam moa samting i bitim we yumi ridim ol vas nomo o givim sam tingting. Ol brata mo sista oli mas harem save se yumi kea long olgeta, yumi kasemsave long olgeta, mo yumi wantem halpem olgeta. (Ridim Ol Proveb 27:23.) Ol elda oli mas mekem bes blong olgeta blong frengud wetem ol brata mo sista.

?Wanem bambae i mekem i isi blong ol elda oli givim advaes? (Haf 16)

16. ?Wanem i save halpem ol elda blong givim advaes we i givhan long man?

16 Ol elda oli no mas givim tingting ya long ol brata mo sista se taem oli kam blong toktok wetem olgeta, hemia i blong givim advaes nomo long olgeta. Be oli mas toktok wetem ol brata mo sista oltaem, mo soem se oli kea long olgeta taem oli fesem ol trabol. Wan elda we i gat ekspiriens i talem se: “Sipos yu mekem olsem, bambae yu frengud wetem olgeta. Biaen, taem i nidim blong yu givim advaes, bambae i moa isi blong mekem.” Mo bambae i moa isi blong man we i kasem advaes i folem.

?From wanem wan elda i mas gat longfala tingting mo i kaen taem i givim advaes? (Haf 17)

17. ?Wetaem i nidim blong wan elda i gat longfala tingting mo kaen?

17Gat longfala tingting mo kaen. I nidim longfala tingting mo kaen fasin, speseli taem wan man i no wantem folem ol advaes blong Baebol. Wan elda i no mas harem nogud sipos wan brata o sista i no folem advaes we oli givim long hem. Baebol i tokbaot Jisas se: “Waelken we i haf brok finis, bambae hem i no brekem, mo wik blong laet we faea blong hem klosap i ded, bambae hem i no kilim.” (Mat. 12:20) Taswe taem wan elda i prea hem wan, hem i save askem Jehova blong i blesem man ya we i nidim advaes, mo halpem hem blong i kasemsave from wanem hem i nidim advaes ya mo folem. Maet i tekem taem blong man we i kasem advaes i tingting long samting we ol elda oli talem. Sipos elda i gat longfala tingting mo i kaen, bambae i isi blong man ya i lesin long advaes. Mo oltaem advaes i mas stanap long Tok blong God.

18. (1) ?Yumi mas tingbaot wanem taem yumi givim advaes? (2) Folem pija mo bokis, ?ol perens ya oli stap tokbaot wanem?

18Lanem samting from mastik blong yu. From we yumi sinman, bambae yumi no naf blong folemgud evri samting we yumi lanem long stadi ya. (Jem. 3:2) Bambae yumi mekem mastik, be sipos i olsem, yumi mas lanem samting from. Sipos ol brata mo sista oli harem save se yumi lavem olgeta, bambae i isi blong oli fogivim yumi, taem yumi talem o mekem wan samting we i mekem oli harem nogud.—Yu luk bokis ya tu “ Advaes We i Go Long Ol Papa Mama.”

?YUMI LANEM WANEM?

19. ?Olsem wanem yumi save mekem hat blong ol brata mo sista i glad?

19 Olsem we yumi luk, i no isi blong givim advaes we i givhan long man, from we yumi we yumi givim advaes mo olgeta we oli kasem advaes, evriwan i sinman. Taswe i gud blong tingbaot ol samting we yumi tokbaot long stadi ya. Meksua se lav nao i pulum yu blong givim advaes. Mo tu, sipos i rili nidim blong givim advaes, mo se yu nao yu stret man blong givim advaes. Bifo we yu givim advaes, i gud blong askem ol kwestin mo lesin gud, blong yu naf blong kasemsave problem we narafala i stap fesem. Traem gat lukluk olsem hem. Mo yu mas kaen mo fren gud wetem ol brata mo sista. Rimemba, mak blong yumi se: Yumi wantem givim advaes we i givhan long man, be tu blong “mekem hat blong man i glad.”—Prov. 27:9.

SINGSING 103 God i Givim Ol Man Blong Lukaot Long Sipsip

^ par. 5 I no isi oltaem blong givim advaes. Be sipos yumi mas mekem, ?olsem wanem yumi save givim advaes long wan fasin we i givhan long man mo i mekem hem i harem gud? Stadi ya bambae i halpem yumi, antap moa ol elda blong oli givim advaes we i save mekem narafala i glad blong lesin mo folem.

^ par. 11 Yu luk stadi ya “Kasemsave Long Otoriti Blong Elda Long Kongregesen” long Wajtaoa blong Februari 2021.”