Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 8

Ani Oŋaawoo ‘Hãa Mɔ Tsui Nyaa’?

Ani Oŋaawoo ‘Hãa Mɔ Tsui Nyaa’?

“Mu kɛ tsofa-kɛ-ŋma hãa tsui nyaa; nakai nɔŋŋ kɛ́ ajɛ tsui mli awo ŋaa lɛ ehãa naanyobɔɔ ŋɔɔ.”​—ABƐI 27:9.

LALA 102 ‘Nyɛyea Nyɛbuaa Mɛi Ni Egbede Lɛ’

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. Be ni asafoŋ onukpa ko yaawo nyɛmi yoo ko ŋaa lɛ, mɛni ba? Ni mɛni ekase yɛ mli?

 AFII komɛi ni eho nɛ lɛ, asafoŋ onukpai enyɔ yasara nyɛmi yoo ko ni folɔɔ asafoŋ kpeei amli. Asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɔ kome kɛ nyɛmi yoo lɛ susu ŋmalɛi komɛi ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni esaaa akɛ afolɔɔ asafoŋ kpeei amli lɛ ahe. Esusu akɛ eye ebua nyɛmi yoo lɛ jogbaŋŋ. Shi be ni amɛshiɔ lɛ, nyɛmi yoo lɛ kɛɛ amɛ akɛ: “Eji nyɛle nɔ ni mitsɔɔ mli kulɛ, nyɛbawieŋ nɔ ni nyɛwie lɛ.” Mɛni hewɔ nyɛmi yoo lɛ wie nakai? Ewie nakai ejaakɛ be ni nyɛmimɛi lɛ ba lɛ, amɛbiii lɛ bɔ ni nibii yaa lɛ ehãa kɛ naagbai ni ekɛkpeɔ. Enɛ hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ amɛwo lɛ ŋaa moŋ nɛ, shi amɛŋaawoo lɛ yeee ebuaaa lɛ.

2 Asafoŋ onukpa lɛ ni kane ŋmalɛi lɛ eshwie nyɛmi yoo lɛ nɔ lɛ wie akɛ: “Be ni nyɛmi yoo lɛ wie nakai lɛ, miyasusu akɛ ebuuu mɔ. Shi sɛɛ mli be ni misusu sane lɛ he lɛ, mina akɛ kulɛ esa akɛ mabi lɛ saji tamɔ, ‘Te nibii yaa lɛ tɛŋŋ?’ ‘Mɛni manyɛ mafee kɛye mabua bo?’ dani makane ŋmalɛi lɛ ni mikane mihã lɛ lɛ.” Nyɛmi nuu lɛ kɛɛ ekase nii waa yɛ nakai sane lɛ mli. Ŋmɛnɛ lɛ, etsɔ asafoŋ onukpa ni nuɔ nii ahe ehãa mɔ waa ni yeɔ ebuaa nyɛmimɛi lɛ.

3. Namɔ baanyɛ awo mɔ ko ŋaa yɛ asafo lɛ mli?

 3 Akɛni asafoŋ onukpai lɛ ni kwɛɔ asafoŋbii lɛ anɔ hewɔ lɛ, sɔ̃ kã amɛnɔ akɛ amɛwo amɛ ŋaa kɛ́ ehe bahia. Shi bei komɛi lɛ, ehe bahiaa ni mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ awo mɛi ŋaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi ko baanyɛ ajɛ Biblia lɛ mli ewo enaanyo ko ŋaa. (Lala 141:5; Abɛi 25:12) Aloo nyɛmi yoo ko ni eda yɛ afii amli lɛ baanyɛ ‘awo oblayei lɛ ŋaa’ yɛ saji ni awie he yɛ Tito 2:3-5 lɛ mli lɛ eko he. Agbɛnɛ hu, esa akɛ fɔlɔi awo amɛbii ŋaa ni amɛjaje amɛ yɛ be kɛ beiaŋ. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ nikasemɔ nɛɛ kɔɔ asafoŋ onukpai lɛ ahe titri moŋ, shi wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔná he sɛɛ, ejaakɛ ebaaye ebua wɔ ni wɔna bɔ ni wɔbaafee wɔwo ŋaa kpakpa ni ‘hãa mɔ tsui nyaa’ ni kɛ́ mɛi kɛtsu nii lɛ amɛbaaná he sɛɛ.​—Abɛi 27:9.

4. Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu sanebimɔi ejwɛ komɛi ni esa akɛ wɔjwɛŋ he kɛ́ wɔyaawo mɔ ko ŋaa lɛ ahe. Nomɛi ji: (1) Mɛni hewɔ wɔyaawo ŋaa lɛ? (2) Ani ehe miihia ni wɔwo nakai ŋaa lɛ? (3) Ani wɔ esa akɛ wɔwo nakai ŋaa lɛ? (4) Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔwo ŋaa kpakpa?

MƐNI HEWƆ WƆYAAWO ŊAA LƐ?

5. Mɛni kɛ́ asafoŋ onukpa ko fee lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ mɛi ni ewoɔ amɛ ŋaa lɛ akɛ amɛbaabo eŋaawoo lɛ toi ni amɛkɛtsu nii? (1 Korintobii 13:4, 7)

5 Asafoŋ onukpai lɛ sumɔɔ amɛnyɛmimɛi lɛ asane waa. Bei komɛi lɛ, nɔ ni amɛfeɔ ni tsɔɔ nakai ji akɛ, kɛ́ amɛna akɛ amɛnyɛmi Kristofonyo ko yaakɔ gbɛ ko ni ejaaa lɛ, amɛwoɔ lɛ ŋaa. (Gal. 6:1) Shi dani asafoŋ onukpa ko baawo mɔ ko ŋaa lɛ, ebaafee nɔ ni hi akɛ ebaasusu nibii ni Paulo wie akɛ kɛ́ mɔ ko fee lɛ no tsɔɔ akɛ eyɛ suɔmɔ lɛ ahe. Nibii ni etsĩ tã lɛ ekomɛi ji, “Suɔmɔ toɔ etsui shi ni emli hi. . . . Edamɔɔ nibii fɛɛ naa, eheɔ nibii fɛɛ eyeɔ, ehiɛ kãa nibii fɛɛ nɔ, efiɔ shi yɛ nibii fɛɛ mli.” (Kanemɔ 1 Korintobii 13:4, 7.) Kɛ́ asafoŋ onukpa lɛ jwɛŋ ŋmalɛ nɛɛ nɔ lɛ, no baaye abua lɛ ni ena nɔ hewɔ ni eyaawo mɔ lɛ ŋaa kɛ bɔ ni esa akɛ ekɛ mɔ lɛ awie ahã. Kɛ́ mɔ ni awoɔ lɛ ŋaa lɛ na akɛ asafoŋ onukpa lɛ sumɔɔ esane lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ lɛ akɛ ekɛ ŋaawoo lɛ baatsu nii.​—Rom. 12:10.

6. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa bɔfo Paulo fee ehã asafoŋ onukpai?

6 Bɔfo Paulo fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ehã asafoŋ onukpai. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni ehe bahia ni ewo Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ ŋaa lɛ, efee nakai oya nɔŋŋ. Shi dani ebaawo amɛ ŋaa lɛ, ejie amɛyi yɛ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ, suɔmɔ mli ni amɛjɛɔ amɛtsuɔ nii waa, kɛ amɛshifimɔ lɛ hewɔ. Agbɛnɛ hu, ewie nibii ni tsɔɔ akɛ ele akɛ amɛkɛ shihilɛi ni mli wawai miikpe ni amɛmiifi shi yɛ amɛyi ni awaa lɛ fɛɛ sɛɛ. (1 Tes. 1:3; 2 Tes. 1:4) Ekɛɛ amɛ po akɛ, amɛmiifee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛmiihã Kristofoi krokomɛi. (1 Tes. 1:8, 9) Kwɛ bɔ ni nyɛmimɛi lɛ amii baashɛ amɛhe waa akɛ Paulo ejɛ etsuiŋ ejie amɛyi! Enɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Paulo sumɔɔ enyɛmimɛi lɛ waa. Ni no hewɔ enyɛ ewo amɛ ŋaa kpakpa yɛ woji enyɔ ni eŋmala eyahã amɛ lɛ amli lɛ.​—1 Tes. 4:1, 3-5, 11; 2 Tes. 3:11, 12.

7. Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ kɛ́ awo mɛi ŋaa lɛ amɛbooo toi lɛ?

7 Kɛ́ wɔmiiwo mɔ ko ŋaa, ni wɔfeee lɛ bɔ ni baatsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ lɛ lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba? Asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ wie akɛ: “Bei komɛi lɛ, obaanyɛ owo mɔ ko ŋaa kpakpa, shi akɛni ofeee lɛ bɔ ni baahã ena akɛ osumɔɔ lɛ lɛ hewɔ lɛ, ekɛtsuŋ nii.” Mɛni wɔkaseɔ yɛ enɛ mli? Kɛ́ wɔmiiwo mɔ ko ŋaa ni mɔ lɛ na akɛ jeee ehe ni woɔ wɔmli la lɛ hewɔ wɔfeɔ nakai shi moŋ esane ni wɔsumɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ewaaa akɛ ebaabo toi ni ekɛtsu nii.

ANI EHE MIIHIA NI WƆWO NAKAI ŊAA LƐ?

8. Dani asafoŋ onukpa ko baawo mɔ ko ŋaa lɛ, mɛɛ saji esa akɛ ebi ehe?

8 Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ eyi amɛmli akɛ amɛwo mɔ ko ŋaa nɔŋŋ lɛ, kɛkɛ lɛ amɛyawo lɛ ŋaa. Shi esaaa akɛ asafoŋ onukpai feɔ nakai. Dani asafoŋ onukpa baawo mɔ ko ŋaa lɛ, esa akɛ ebi ehe akɛ, ‘Ani ehe miihia ni mawie nɔ ko yɛ sane nɛɛ he po? Ani tɔmɔ ko yɛ nɔ ni mɔ lɛ feɔ lɛ he lɛɛlɛŋ? Ani nɔ ko yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ nɔ ni efeɔ lɛ ejaaa, aloo mi ni miisusu akɛ naagba yɛ he?’ Esaaa akɛ asafoŋ onukpai ‘yeɔ amɛhe oyai kɛwieɔ.’ (Abɛi 29:20) Kɛ́ asafoŋ onukpa ko miitao ewo mɔ ko ŋaa yɛ nɔ ko he, shi eyiŋ etɛ̃ɛɛ lɛ kɛji nɔ ni mɔ lɛ feɔ lɛ ejaaa lɛ, ebaanyɛ ebi asafoŋ onukpa kroko kɛji nɔ ko yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ nɔ ni mɔ lɛ feɔ lɛ ejaaa ni esa akɛ awo lɛ ŋaa yɛ he.​—2 Tim. 3:16, 17.

9. Mɛni Paulo wie ni baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔmiitao wɔwo mɔ ko ŋaa yɛ ehesaamɔ he? (1 Timoteo 2:9, 10)

9 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ asafoŋ onukpa ko miitao ewo mɔ ko ŋaa yɛ atade ko ni ewo loo bɔ ni esaa ehe ehã lɛ he. Asafoŋ onukpa lɛ baanyɛ abi ehe akɛ, ‘Ani nɔ ko yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ naagba ko yɛ ehesaamɔ lɛ he?’ Kɛ́ eetao ena kɛji bɔ ni esusuɔ lɛ nakai ni loo jeee nakai ni lɛ, ebaanyɛ ebi asafoŋ onukpa kroko loo nyɛmi kroko ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ esusumɔ yɛ sane lɛ he. Bɔ ni afee ni amɛna sane lɛ naa jogbaŋŋ lɛ, amɛbaanyɛ amɛfee ekome kɛsusu ŋaa ni Paulo wo yɛ atade kɛ hesaamɔ he lɛ he. (Kanemɔ 1 Timoteo 2:9, 10.) Paulo etsɔɔɔ atadei pɔtɛi ni esa akɛ Kristofoi awo kɛ nɔ ni esaaa akɛ amɛwoɔ. Moŋ lɛ, etsɔɔ Kristofoi shishitoo mlai ni esa akɛ amɛhã ehi amɛjwɛŋmɔ mli kɛ́ amɛmiitao amɛwo atade ko. Ewie akɛ, esa akɛ atade lɛ afee nɔ ni sa, nɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ, kɛ nɔ ni gbalaŋ mɛi ajwɛŋmɔ kɛbaŋ amɛnɔ bɔ ni esaaa. Paulo wie nakai ejaakɛ ele akɛ, Kristofoi baanyɛ awo atade fɛɛ atade ni amɛsumɔɔ kɛji nɔ ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ Yehowa sumɔɔɔ. No hewɔ lɛ, dani asafoŋ onukpai lɛ baakpɛ amɛyiŋ akɛ esa akɛ awo mɔ lɛ ŋaa lɛ, esa akɛ amɛkwɛ akɛ ehesaamɔ lɛ yɛ hiŋmɛi nɔ loo ebɛ hiŋmɛi nɔ.

10. Mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be?

10 Ehe miihia ni wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be akɛ, nyɛmimɛi enyɔ baanyɛ akpɛ yiŋ srɔtoi yɛ sane kome too lɛ nɔŋŋ he ni enyɔ lɛ fɛɛ lɛ, naagba ko kwraa bɛ he. Esaaa akɛ wɔnyɛɔ wɔnyɛmimɛi lɛ anɔ doo akɛ amɛfee nɔ ni wɔ wɔsusuɔ akɛ no ja.​—Rom. 14:10.

ANI WƆ ESA AKƐ WƆWO NAKAI ŊAA LƐ?

11-12. Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ na akɛ esa akɛ awo mɔ ko ŋaa lɛ, mɛɛ saji esa akɛ amɛbi amɛhe? Ni mɛni hewɔ?

11 Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ na faŋŋ akɛ esa akɛ awo mɔ lɛ ŋaa lɛ, sane ni esa akɛ amɛbi amɛhe ji, ‘Namɔ esa akɛ ewo ŋaa lɛ?’ Dani asafoŋ onukpa ko baawo nyɛmi yoo ko ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ŋaa lɛ, esa akɛ ekɛ ewu ayawie he dã. Ni nakai nɔŋŋ kɛ́ eetao ewo gbekɛ ko ŋaa lɛ, esa akɛ eyana emami loo epapa dã. * Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ekolɛ wu lɛ loo fɔlɔ lɛ baasumɔ ni lɛ diɛŋtsɛ etsu sane lɛ he nii, loo ebaasumɔ ni ehi jɛmɛ be ni awoɔ ehefatalɔ lɛ loo ebi lɛ lɛ ŋaa lɛ. Bei komɛi hu lɛ, ebaahi akɛ asafoŋ onukpai lɛ baahã nyɛmi yoo onukpa ko moŋ awo nyɛmi yoo oblayoo ko ŋaa, tamɔ atsĩ tã momo yɛ  kuku 3 lɛ mli lɛ.

12 Nɔ kroko ni esa akɛ asafoŋ onukpa ko asusu he dani ewo mɔ ko ŋaa ji, ‘Ani mi ji mɔ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ mawo ŋaa nɛɛ? Aloo ebaafee nɔ ni hi akɛ mahã asafoŋ onukpa kroko ayatsu he nii?’ Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛmi ko nuɔ he akɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ, ni asafoŋ onukpa ko ni enu he nakai pɛŋ lɛ yawo lɛ ŋaa lɛ, ewaŋ tsɔ akɛ ebaabo ŋaawoo lɛ toi ni ekɛtsu nii, ejaakɛ nakai asafoŋ onukpa lɛ baanu he waa ehã nakai nyɛmi lɛ. Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ, kɛ́ esa akɛ awo nyɛmi ko hewalɛ loo awo lɛ ŋaa lɛ, ja aná asafoŋ onukpa ko ni etsɔ eshihilɛ lɛ mli dã, ejaakɛ eji asafoŋ onukpai lɛ fɛɛ asɔ̃ akɛ amɛwo amɛnyɛmimɛi hewalɛ ni amɛwo amɛ ŋaa. No hewɔ lɛ, kɛ́ ŋaawoo he miihia mɔ ko lɛ, nɔ ni he hiaa ji ni abaawo lɛ ŋaa lɛ.

TE WƆBAAFEE TƐŊŊ WƆWO ŊAA KPAKPA?

Mɛni hewɔ esa akɛ asafoŋ onukpai ahe afee “oya kɛ sane toiboo”? (Kwɛmɔ kuku 13-14)

13-14. Kɛ́ asafoŋ onukpa ko yaawo mɔ ko ŋaa lɛ, mɛni hewɔ ehe hiaa ni ehã mɔ lɛ awie klɛŋklɛŋ ni ebo lɛ toi jogbaŋŋ lɛ?

13 Hã mɔ lɛ awie klɛŋklɛŋ, ni obo lɛ toi jogbaŋŋ. Kɛ́ asafoŋ onukpa ko miitao eyawo mɔ ko ŋaa lɛ, esa akɛ ebi ehe akɛ, ‘Ani mile shihilɛ mli ni nyɛmi lɛ yɔɔ? Te nibii yaa lɛ tɛŋŋ kɛhã lɛ? Ani ekɛ naagbai komɛi miikpe ni mileee? Mɛni ji nɔ ni he hiaa lɛ bianɛ?’

14 Kɛ́ wɔyaawo mɔ ko ŋaa lɛ, esa akɛ wɔhã shishitoo mla ni yɔɔ Yakobo 1:19 lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ he afee oya kɛ sane toiboo, ekaye ehe oyai kɛwie, emli akafu oya.” Ekolɛ asafoŋ onukpa ko baasusu akɛ ele shihilɛ mli ni mɔ lɛ tsɔɔ. Shi ani ele lɛɛlɛŋ? Abɛi 18:13 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni hãa sane hetoo dani eboɔ sane lɛ mli toi lɛ, eefee buulu ni eeshwie ehiɛ shi hu.” No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ asafoŋ onukpa lɛ baahã mɔ lɛ awie klɛŋklɛŋ ni ebo lɛ toi jogbaŋŋ. Ni tsɔɔ akɛ, ebaabi mɔ lɛ saji ni mɔ lɛ atsɔɔ lɛ shihilɛ mli ni etsɔɔ diɛŋtsɛ. Kaimɔ asafoŋ onukpa lɛ ni wɔwie esane yɛ nikasemɔ nɛɛ shishijee lɛ. Ena akɛ, kulɛ esa akɛ ebi nyɛmi yoo lɛ saji tamɔ, “Te nibii yaa lɛ tɛŋŋ?” “Mɛni manyɛ mafee kɛye mabua bo?” dani ekane ŋmalɛi lɛ ni ekane ehã lɛ lɛ. Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ to amɛtsui shi amɛbi mɔ lɛ saji ni amɛna shihilɛ fɛɛ ni mɔ lɛ tsɔɔ mli lɛ, ewaaa akɛ amɛbaaye amɛbua mɔ lɛ ni amɛwo lɛ hewalɛ.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai baanyɛ amɛkɛ shishitoo mla ni yɔɔ Abɛi 27:23 lɛ atsu nii?

15 Bɔɔ mɔdɛŋ ni ole onyɛmimɛi lɛ jogbaŋŋ. Tamɔ bɔ ni awie yɛ nikasemɔ nɛɛ shishijee gbɛ lɛ, kɛ́ wɔjɛ Ŋmalɛ lɛ mli wɔwo wɔnyɛmimɛi lɛ ŋaa, shi wɔhãaa amɛna akɛ wɔsumɔɔ amɛ, wɔnuɔ amɛ shishi, ni wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua amɛ lɛ, ebaawa kɛhã amɛ akɛ amɛkɛ nakai ŋaawoo lɛ baatsu nii. (Kanemɔ Abɛi 27:23.) No hewɔ lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ afee nibii ni baahã amɛnyɛmimɛi lɛ ana amɛ akɛ amɛnanemɛi ni sumɔɔ amɛsane waa.

Mɛni kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ fee lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ amɛ akɛ amɛbaawo nyɛmimɛi lɛ ŋaa? (Kwɛmɔ kuku 16)

16. Mɛni kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ fee lɛ, ebaahã kɛ́ amɛwo mɔ ko ŋaa lɛ mɔ lɛ abo toi ni ekɛtsu nii?

16 Esaaa akɛ ebaa lɛ akɛ be fɛɛ be ni asafoŋ onukpai lɛ kɛ nyɛmi ko baagba sane lɛ, belɛ nyɛmi lɛ efee nɔ ko ni amɛyaawo lɛ ŋaa. Moŋ lɛ, esa akɛ amɛkɛ nyɛmimɛi lɛ agba sane be fɛɛ be ni amɛhã amɛna akɛ amɛsane kã amɛtsui nɔ ni amɛmiisumɔ ni amɛye amɛbua amɛ kɛ amɛnaagbai lɛ. Asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ wie akɛ: “Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ fee nakai lɛ, nyɛmimɛi lɛ baana amɛ akɛ amɛnanemɛi. Kɛkɛ lɛ, kɛ́ ehe bahia ni amɛwo amɛ ŋaa lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ amɛ akɛ amɛbaafee nakai.” Ni ewaŋ tsɔ kɛhãŋ nyɛmimɛi lɛ akɛ amɛbaabo ŋaawoo lɛ toi ni amɛkɛtsu nii.

Kɛ́ asafoŋ onukpa ko miiwo mɔ ko ŋaa lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ eto etsui shi ni ekawie kɛ mlifu? (Kwɛmɔ kuku 17)

17. Mɛɛ be ehe baahia ni asafoŋ onukpai lɛ ato amɛtsui shi waa?

17 Too otsui shi ni kaawie kɛ mlifu. Asafoŋ onukpai, kɛ́ nyɛjɛ Biblia lɛ mli nyɛwo mɔ ko ŋaa shi mɔ lɛ kɛ ŋaawoo lɛ tsuuu nii amrɔ nɔŋŋ lɛ, bei komɛi lɛ ewa waa. Shi esa akɛ nyɛto nyɛtsui shi ni nyɛkwɛ jogbaŋŋ ni nyɛmli akafu mɔ lɛ. Agba yɛ Yesu Kristo he akɛ: “Ekuŋ gãlã ko ni mli edɔ, ni egbeŋ kane mli kpãa ni tsoɔ sulii lɛ.” (Mat. 12:20) No hewɔ lɛ, kɛ́ oosɔle lɛ, kpa Yehowa fai ni eye ebua mɔ ni ehe ebahia ni owo lɛ ŋaa lɛ koni ena nɔ hewɔ ni owoɔ lɛ ŋaa lɛ ni ekɛtsu nii. Bei komɛi lɛ, ehe baahia ni mɔ lɛ aná be ni ekɛsusu ŋaawoo lɛ he dani ebaana sɛɛnamɔ ni yɔɔ he. Bei pii lɛ, kɛ́ oowo mɔ ko ŋaa ni oto otsui shi ni owieee kɛ mlifu lɛ, eboɔ toi ni ekɛtsuɔ nii. Shi be fɛɛ be lɛ, esa akɛ ojɛ Ŋmalɛ lɛ mli owo ŋaa lɛ.

18. (a) Mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be? (b) Yɛ mfoniri ni kɔɔ akrabatsa lɛ he lɛ mli lɛ, mɛni he fɔlɔi lɛ wieɔ lɛ?

18 Kasemɔ nii kɛjɛ otɔmɔi amli. Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛ ŋaawoi fɛɛ ni akɛhã yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ atsu nii pɛpɛɛpɛ be fɛɛ be. (Yak. 3:2) Wɔbaatɔ̃ kɛ̃, shi kɛ́ wɔtɔ̃ lɛ, esa akɛ wɔkase nii kɛjɛ mli. Kɛ́ wɔnyɛmimɛi lɛ na akɛ wɔsumɔɔ amɛ lɛ, no lɛ kɛ́ wɔwie nɔ ko loo wɔfee nɔ ko ni egba amɛnaa lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ amɛ akɛ amɛkɛbaake wɔ.​—Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “ Nɔ Ko Ni Esa Akɛ Fɔlɔi Akadi” lɛ hu.

MƐNI WƆKASE?

19. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ atsui baanya?

19 Nikasemɔ nɛɛ ehã wɔna akɛ, kɛ́ wɔyaawo mɔ ko ŋaa ni wɔmiitao ni mɔ lɛ abo toi ni ekɛtsu nii lɛ, nibii pii yɛ ni esa akɛ wɔfee. Wɔyeee emuu, ni mɛi ni wɔwoɔ amɛ ŋaa lɛ hu yeee emuu. No hewɔ lɛ, hã saji ni wɔsusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Kɛ́ oyaawo mɔ ko ŋaa lɛ, hã mɔ lɛ ana akɛ, esane ni osumɔɔ lɛ hewɔ ooba obawo lɛ ŋaa lɛ. Bi ohe akɛ, ‘Ani ehe miihia ni mawo ŋaa nɛɛ? Ni ani mi ji mɔ ni esa akɛ ewo?’ Agbɛnɛ hu, okɛ ohe awo eshihilɛ mli. Dani obaawo lɛ ŋaa lɛ, bi lɛ saji koni ole nɔ tuuntu ni gbaa enaa. Tse ohiɛ ohã onyɛmimɛi lɛ, ni okɛ amɛ abɔ naanyo. Hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, wɔmiitao ni ŋaa fɛɛ ŋaa ni wɔbaawo lɛ afee ŋaawoo kpakpa ni ‘hãa mɔ tsui nyaa.’​—Abɛi 27:9.

LALA 103 Nɔkwɛlɔi​—Hii Ni Ji Nikeenii

^ Jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo akɛ wɔbaawo mɔ ko ŋaa. Kɛ́ ehe bahia ni owo mɔ ko ŋaa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ ofee lɛ bɔ ni baawo mɔ lɛ hewalɛ ni ehã ená miishɛɛ? Nikasemɔ nɛɛ kɔɔ asafoŋ onukpai lɛ ahe titri, ni ebaaye ebua amɛ ni kɛ́ amɛmiiwo mɔ ko ŋaa lɛ, amɛfee lɛ bɔ ni baahã mɔ lɛ anya ŋaawoo lɛ he ni ekɛtsu nii.

^ Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Bɔ Ni Yitsoyeli He Gbɛjianɔtoo Lɛ Tsuɔ Nii Ehãa Yɛ Asafo Lɛ Mli” ni je kpo yɛ February 2021 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.