Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 8

Bus konsedju ta poi korason di algen kontenti?

Bus konsedju ta poi korason di algen kontenti?

‘Óliu ku insénsu ta poi korason kontenti, sima un amizadi dósi ki ta nase pamodi un konsedju sinseru.’ — PROVÉRBIOS 27:9.

KÁNTIKU 102 Nu djuda kes ki sta fraku

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Kuzê ki un irmon prende sobri da konsedju?

 DJA ten txeu anu ki dôs ansion ba faze un irman vizita di pastoreiu pamodi el ka staba ta sisti runion. Un di kes irmon lé alguns testu di Bíblia ki ta mostra ma é inportanti nu sisti runion. El atxa ma kel vizita nkoraja kel irman. Má, kantu el ku kel otu ansion staba ta sai di kaza di kel irman, el fla-s: “Nhos ka sabe kuzê ki N sta pasa pa el.” Kes irmon da kel irman konsedju sen sabe kuzê ki staba ta kontise na se vida. Pur isu, kel konsedju ki es da kel irman ka djuda-l.

2 Dipôs di pensa na kuzê ki kontise, kel ansion ki lé kes testu pa kel irman, fla: “Na kel óra N atxa ma kel irman disruspeta-m. Má, dipôs ki N pensa más dretu na kel situason, N da kónta ma envês di N fikaba ta lé tudu kes testu, N debe perguntaba el: ‘Modi ki bu sta?’ ‘Na kuzê ki N pode djuda-u?’” Kel ansion prende un grandi lison. Oji el é un ansion ki ta poi na lugar di otus i el sta prontu pa djuda.

3. Ken ki pode da konsedju na kongregason?

 3 Ansions é pastoris di kongregason. Pur isu, es ten responsabilidadi di da konsedju óras ki meste. Má alvês, otus algen na kongregason tanbê pode da konsedju. Pur izénplu, un irmon ô un irman pode da un amigu konsedju ku bazi na Bíblia. (Sal. 141:5; Pro. 25:12) Ô un irman di más idadi ‘pode konsedja kes más jóven’ ku kes palavra ki sta na Tito 2:3-5. Tanbê, pai ku mai txeu bês meste konsedja i koriji ses fidjus. Nbóra kel artigu li é pa ansions, nos tudu nu pode da konsedju. Kes konsedju ki ta djuda algen ‘ta poi korason kontenti’. — Pro. 27:9.

4. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

4 Na kel studu li, nu sta ben responde kuatu pergunta sobri da konsedju: (1) Kuzê ki debe poi un algen ta da konsedju? (2) Kel konsedju meste dadu? (3) Kenha ki debe da konsedju? (4) Modi ki nu pode da un bon konsedju?

KUZÊ KI DEBE POI UN ALGEN TA DA KONSEDJU?

5. Pamodi ki é más fásil pa un algen seta konsedju di ansion si el dadu ku amor? (1 Coríntios 13:4, 7)

5 Ansions ta ama ses irmons ku irmans. Alvês un irmon pode sta kuazi ta faze un pekadu i ansions meste da-l konsedju. Faze kel-li é un próva di amor. (Gál. 6:1) Má antis di pâpia ku kel irmon, kel ansion debe pensa dretu na alguns kuza ki apóstlu Polu fla sobri amor, na 1 Coríntios 13:4, 7. (Lé.) La ta fla: ‘Amor ten paxénxa i el é bon. El ta suporta tudu kuza, el ta kridita na tudu kuza, el ta spéra tudu kuza, el ta aguenta firmi na tudu kuza.’ Óras ki un ansion ta pensa dretu na kes versíklu di Bíblia li, kel-li ta djuda-l ten sertéza ma el sta ta da konsedju ku amor. Di kel manera li, kel algen ki sta ta resebe konsedju ta da kónta ma kel ansion ta preokupa ku el di verdadi. Asi, ta ser más fásil el seta kel konsedju. — Rom. 12:10.

6. Ki bon izénplu apóstlu Polu dexa pa ansions?

6 Apóstlu Polu é un bon izénplu di modi ki un ansion debe ser. Pur izénplu, kantu kes irmon di Tesalónika staba ta meste konsedju, Polu da-s konsedju. Má na kes karta ki el skrebe pa kes irmon na Tesalónika, antis di el da-s konsedju, el pâpia di alguns kuza sima ses fé, ses kapasidadi di aguenta firmi i di ses trabadju ki es staba ta faze ku amor. Polu tanbê pensa na ses situason. El sabia ma ses vida ka éra fásil i ma es staba ta aguenta txeu pirsigison. (1 Tes. 1:3; 2 Tes. 1:4) Polu ti fla ma kes irmon éra un izénplu pa kes otu kriston. (1 Tes. 1:8, 9) Imajina modi ki kes irmon di Tesalónika fika kontenti kantu es obi kes ilojiu! Ta da pa odja ma Polu ta amaba es txeu. Pur isu el konsigi da-s bons konsedju. — 1 Tes. 4:1, 3-5, 11; 2 Tes. 3:11, 12.

7. Pamodi ki alguns algen ka ta reaji dretu óras ki es sta dadu konsedju?

7 Kuzê ki pode kontise si nu ka da un konsedju ku amor? Un ansion ki ten txeu spiriénsa fla: “Alguns algen ka ta reaji dretu óras ki bu ta da-s konsedju. É ka pamodi sta algun kuza mariadu na kel konsedju, má é pamodi kel konsedju ka dadu ku amor.” Kuzê ki nu ta prende? É más fásil pa un algen seta un konsedju si el ka dadu ku raiba, má ku amor.

KEL KONSEDJU MESTE DADU?

8. Ki perguntas un ansion pode faze pa el disidi si el meste da un konsedju?

8 Ansions meste pensa dretu antis di da un konsedju. Un ansion pode pergunta: ‘N meste pâpia ku kel algen? N ten sertéza ma kuzê ki el faze é mariadu? Bíblia ta kondena kuzê ki el faze? Ô el toma un disizon ki é diferenti di kel ki N ta tomaba?’ Un ansion ki ten sabedoria ka ta ‘pâpia sen pensa’. (Pro. 29:20) Si un ansion ka ten sertéza ma el meste da un konsedju, el debe pergunta un otu ansion si el ta atxa ma kel algen sta ta viola algun prinsípiu di Bíblia. — 2 Tim. 3:16, 17.

9. Modi ki kes palavra di Polu na 1 Timóteo 2:9, 10, pode djuda ansions da un konsedju sobri manera di bisti i konpo?

9 Pensa na kel izénplu li. Imajina ma un ansion sta preokupadu ku manera ki un irmon ô un irman ta bisti i ta konpo. Kel ansion pode pergunta: ‘Bíblia ta fla ma kel kuza ki kel algen sta ta faze é mariadu?’ Kel ansion ka krê da se opinion sobri kel asuntu, pur isu el ta pergunta un otu ansion, un irmon ô un irman ku más spiriénsa, kuzê ki es ta atxa. I djuntu es ta lé kuzê ki apóstlu Polu skrebe sobri nos manera di bisti i di konpo. (Lé 1 Timóteo 2:9, 10.) Polu pâpia di alguns prinsípiu ki ta djuda nos tudu bisti ku ruspetu i bon juís. Polu ka faze un lista di kuzê ki nu pode bisti i di kuzê ki nu ka pode bisti. El dexa klaru ma kada kriston ten direitu di skodje ki ropa ki el krê uza, désdi ki el ka sta faze nada ki é kóntra kel ki Bíblia ta fla. Nton, kuzê ki ansions debe pensa na el óras ki es ta disidi si es meste da un konsedju? Es debe djobe si kel algen sta ta bisti ku ruspetu i bon juís.

10. Kuzê ki pode djuda-nu ruspeta disizon di otus algen?

10 Nu meste lenbra ma dôs sérvu di Jeová maduru pode toma disizons diferenti. Má, kel-li ka krê fla ma un sta sértu i kel otu sta mariadu. Nu ka debe obriga nos irmons faze kuzas sima nu ta krê. — Rom. 14:10.

KENHA KI DEBE DA KONSEDJU?

11-12. Si un ansion odja ma un algen meste konsedju, kuzê ki el debe pergunta i pamodi?

11 Si un ansion odja ma el meste da un konsedju, un otu kuza ki el debe pensa na el é kenha ki debe da kel konsedju. Antis di da un irman kazadu ô un kriansa konsedju, é midjór kel ansion pâpia ku xéfi di família. Talvês kel xéfi di família ta krê rezolve kel asuntu ael. * Ô pode ser ki kel xéfi di família ta krê sta la óras ki kel ansion ta da konsedju. Tanbê, sima dja nu odja na  parágrafu 3, alvês pode ser midjór un irman di más idadi da un irman más jóven konsedju.

12 Ten otus pergunta ki un ansion debe faze: ‘Ami é kel midjór algen pa da es konsedju? Ô éra midjór otu algen da es konsedju?’ Pur izénplu, pode ser más fásil pa un algen ki ta da se kabésa poku valor obi konsedju di un ansion ki dja xintiba di mésmu manera. Kel ansion li ta ntende kel algen midjór i el pode fla-l un kuza ki ta djuda-l. Má simé, é inportanti lenbra ma tudu ansions ten responsabilidadi di nkoraja i djuda irmons ku irmans na kongregason vive di akordu ku kel ki Bíblia ta fla. Nton, sikrê ka ten un ansion ki pasa pa kes mésmu kuza ki kel algen ki meste konsedju, más inportanti é da kel konsedju.

MODI KI NU PODE DA UN BON KONSEDJU?

Pamodi ki ansions debe sta ‘prontu pa obi’? (Odja parágrafus 13 i 14.)

13-14. Pamodi ki ansions debe sta prontu pa obi?

13 Sta prontu pa obi. Óras ki un ansion ta pripara pa da un konsedju, el debe pergunta: ‘N konxe nha irmon dretu? N sabe kuzê ki sta ta kontise na se vida? El sta ta pasa pa algun prubléma ki N ka sabe? Di kuzê ki el meste gósi?’

14 Kel prinsípiu ki sta na testu di Tiago 1:19, tanbê ta aplika na da konsedju. Tiagu fla: ‘Tudu algen debe sta prontu pa obi, má ka debe pâpia faxi i nen xatia faxi’. Un ansion pode ti atxa ma el sabe tudu kuza ki sta ta kontise ku un irmon, má el sabe mê? Provérbios 18:13 ta fla: ‘Óras ki un algen responde antis di obi informason é tolisi i ta pô-l na vergónha.’ Pur isu, midjór kuza ki un ansion pode faze é pidi kel algen pa splika kuzê ki sta ta kontise ku el. Kel ansion meste obi antis di el pâpia. Bu ta lenbra di kel spiriénsa ki nu odja na komésu di kel studu li? Kel ansion prende ma envês di kumesaba kel vizita ku kes informason ki el pripara, el debe fazeba kel irman alguns pergunta, sima: “Kuzê ki sta kontise?” “Modi ki N pode djuda-u?” Si ansions sforsa pa ntende dretu kuzê ki sta ta kontise, é más fásil es nkoraja i es djuda ses irmons ku irmans.

15. Modi ki ansions pode aplika kel prinsípiu ki sta na Provérbios 27:23?

15 Konxe ovelhas dretu. Sima nu odja na komésu, pa nu da bons konsedju, nu meste más di ki sô lé testus di Bíblia ô da alguns sujiston. Nos irmons meste xinti ma nu ta preokupa ku es, ma nu ta ntende kuzê ki sta pasa ku es i ma nu krê djuda-s. (Lé Provérbios 27:23.) Ansions meste sforsa pa ser bons amigu di ses irmons na kongregason.

Kuzê ki pode djuda un ansion da konsedju? (Odja parágrafu 16.)

16. Kuzê ki ta djuda ansions da konsedju?

16 Ansions ka krê pa irmons pensa ma es ta pâpia ku es sô óras ki es faze algun kuza mariadu. Na verdadi, ansions sénpri ta pâpia ku ses irmons ku irmans i es ta preokupa ku kuzê ki sta kontise na ses vida. Un ansion ki ten txeu spiriénsa fla: “Si sénpri bu ta pâpia ku irmons, bu ta konsigi ser ses amigu di verdadi. Asi óras ki bu meste da-s un konsedju, ta ser más fásil bu faze-l.” Tanbê, ta ser más fásil pa kel algen ki sta ta obi-u seta kel konsedju.

Pamodi ki un ansion meste mostra paxénxa i bondadi, óras ki el ta da un konsedju? (Odja parágrafu 17.)

17. Na ki situason ki é más inportanti inda pa un ansion mostra paxénxa i bondadi?

17 Mostra paxénxa i bondadi. É inportanti faze kel-li, prinsipalmenti óras ki un algen ka ta krê seta un konsedju di Bíblia. Un ansion meste toma kuidadu pa el ka fika xatiadu si un algen ka seta ô ka aplika lógu na komésu kel konsedju ki el da-l. Bíblia ta fla kel-li sobri Jizus: ‘El ka ta pila ninhun kana kebradu, nen el ka ta paga un pabiu ki inda sta ta bota fumu’. (Mat. 12:20) Nton, na se orason, un ansion pode pidi Jeová pa djuda kel irmon ntende i seta kel konsedju ki el da-l. Talvês kel irmon meste más ténpu pa el pensa na kel konsedju. Si kel ansion mostra paxénxa i bondadi, ta ser más fásil pa kel irmon seta kel konsedju. Má, konsedju sénpri debe dadu ku bazi na Bíblia.

18. (a) Ki verdadi nu debe lenbra di el i kuzê ki nu debe sforsa pa nu faze? (b) Sima kel fotu ki sta na kuadru ta mostra, kuzê ki kel pai ku mai sta ta faze?

18 Prende ku bus éru. Dja ki nos é inperfetu, nu ka ta konsigi aplika tudu kes kuza ki nu prende na kel studu li di manera perfetu. (Tia. 3:2) Nu pode fadja! Má óras ki kel-li kontise, é inportanti nu sforsa pa nu prende ku nos éru. Óras ki nu mágua un irmon pamodi algun kuza ki nu faze ô ki nu fla, ta ser más fásil el purdua-nu si el xinti ma nu ta ama-l di verdadi. — Tanbê odja kuadru “ Un konsedju pa pai ku mai”.

KUZÊ KI NU PRENDE?

19. Modi ki nu pode poi korason di nos irmons ta fika kontenti?

19 Sima nu odja na kel studu li, nen sénpri é ka fásil da konsedju. Nos é inperfetu i kes algen ki nu ta da konsedju tanbê é inperfetu. Má, lenbra sénpri di kes kuza ki nu prende na kel studu li. Da konsedju ku amor. Pensa dretu si kel algen meste di kel konsedju i ken ki debe da kel konsedju. Antis di da un konsedju, faze perguntas i obi ku atenson. Asi, bu ta konsigi ntende kuzê ki sta ta pasa ku kel algen. Tenta poi na lugar di kel algen. Mostra bondadi i faze bons amizadi ku irmons i irmans di bu kongregason. Tanbê, lenbra ma obijetivu é ka sô da bons konsedju, má ‘poi korason’ di bus irmons ta fika ‘kontenti’. — Pro. 27:9.

KÁNTIKU 103 Ansions é un prenda di Jeová

^ par. 5 Nen sénpri é ka fásil da konsedju. Má óras ki meste, modi ki nu pode da konsedju ki ta djuda otus algen i ta nkoraja-s? Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki ansions pode da konsedju ki pesoas ta krê obi i aplika.

^ par. 11 Djobe artigu “Autoridadi ki ansions ten na kongregason” na Sentinéla di febreru di 2021.