Skip to content

Skip to table of contents

LISAUN ESTUDU 8

Ita-nia konsellu “halo ema laran-haksolok” ka lae?

Ita-nia konsellu “halo ema laran-haksolok” ka lae?

“Mina no insensu halo ema laran-haksolok, nuneʼe mós belun neʼebé fó konsellu ho laran-moos sei halo laran-haksolok.”​—PROV 27:9.

KNANANUK 102 ‘Tau matan ema neʼebé fraku’

IHA LISAUN NEʼE *

1-2. Saida mak irmaun ida aprende kona-ba fó konsellu?

TINAN barak liubá, katuas naʼin-rua vizita irmán ida neʼebé la tuir reuniaun ba tempu kleur. Katuas ida hatudu eskritura balu ba irmán neʼe kona-ba tanbasá importante atu tuir reuniaun. Nia hanoin katak sira-nia vizita neʼe anima duni irmán neʼe, maibé bainhira sira atu fila, irmán neʼe hatete ba sira: “Imi la hatene buat ida kona-ba haʼu-nia situasaun.” Irmaun sira-neʼe la husu uluk irmán neʼe nia problema no mós situasaun antes fó konsellu. Rezultadu mak irmán neʼe la sente katak sira-nia konsellu ajuda nia.

2 Irmaun neʼebé uluk hatudu eskritura balu hatete: “Iha tempu neʼebá, haʼu sente katak irmán neʼe la hafolin ami-nia konsellu. Maibé tuirmai, haʼu rekoñese katak haʼu hanoin deʼit kona-ba eskritura saida mak haʼu sei uza duké hanoin kona-ba irmán neʼe nia sentimentu. Tuir loloos haʼu presiza buka-hatene uluk susar neʼebé irmán neʼe hasoru no oinsá haʼu bele ajuda nia.” Irmaun neʼe aprende lisaun importante ida husi ninia esperiénsia. Ohin loron, nia mak bibi-atan neʼebé laran-diʼak no prontu atu ajuda ema.

3. Iha kongregasaun, sé-sé deʼit mak bele fó konsellu?

 3 Nuʼudar bibi-atan, katuas sira iha responsabilidade atu fó konsellu bainhira presiza. Maibé dala ruma irmaun-irmán sira mós presiza fó konsellu ba maluk sira seluk. Porezemplu, irmaun ka irmán ida karik fó konsellu husi Bíblia ba ninia belun ida. (Sal 141:5; Prov 25:12) Ka irmán ida neʼebé idade karik fó konsellu ba “feto joven” kona-ba situasaun oioin neʼebé temi iha Tito 2:3-5. No mós dala barak inan-aman presiza fó konsellu no korrije sira-nia oan. Tan neʼe, maski informasaun iha lisaun neʼe liuliu ba katuas sira, maibé ita hotu bele hetan benefísiu hodi estuda kona-ba dalan diʼak atu fó konsellu neʼebé motiva ema, no neʼe sei “halo ema laran-haksolok”.​—Prov 27:9.

4. Iha lisaun neʼe, ita sei aprende kona-ba saida?

4 Iha lisaun neʼe, ita sei koʼalia kona-ba pergunta haat neʼebé liga ho fó konsellu: (1) Saida mak razaun neʼebé loos atu fó konsellu? (2) Ema neʼe presiza duni hetan konsellu ka lae? (3) Sé mak iha direitu atu fó konsellu? (4) Oinsá ita bele fó konsellu neʼebé diʼak?

RAZAUN ATU FÓ KONSELLU

5. Tanbasá fasil liu ba ema atu simu konsellu neʼebé katuas fó ho domin? (1 Korinto 13:4, 7)

5 Katuas sira hadomi irmaun-irmán sira. Dala ruma, sira hatudu domin neʼe liuhusi fó konsellu ba irmaun ka irmán neʼebé laʼo daudaun iha dalan neʼebé sala. (Gal 6:1) Maibé antes fó konsellu, katuas ida presiza hanoin uluk Paulo nia esplikasaun kona-ba domin. “Domin mak pasiénsia no laran-diʼak. . . . Domin lori todan hotu, fiar buat hotu, tau esperansa ba buat hotu, no tahan buat hotu.” (Lee 1 Korinto 13:4, 7.) Medita kona-ba versíkulu sira-neʼe sei ajuda katuas neʼe atu buka-hatene ninia motivu ka razaun atu fó konsellu no mós fó konsellu ho domin. Se ema neʼebé simu konsellu bele sente katak katuas sira hanoin nia, karik neʼe halo fasil ba nia atu simu konsellu.​—Rom 12:10.

6. Paulo hatudu ezemplu diʼak saida?

6 Apóstolu Paulo hatudu ezemplu diʼak nuʼudar katuas ida. Porezemplu, kuandu irmaun-irmán sira iha Tesalónika presiza konsellu, Paulo la dada an atu fó konsellu. Maibé iha karta sira neʼebé nia hakerek, Paulo temi uluk kona-ba serbisu neʼebé ema Kristaun iha Tesalónika halo ho laran-metin no domin, no mós sira-nia kbiit atu tahan susar. Nia mós hanoin kona-ba sira-nia situasaun, no nia rekoñese katak la fasil ba sira atu halaʼo moris no mós tahan susar tanba ema kontra sira. (1 Tes 1:3; 2 Tes 1:4) Nia mós fó-hatene sira katak sira hatudu ezemplu diʼak ba maluk Kristaun seluk. (1 Tes 1:8, 9) Klaru katak sira kontente tebes atu simu gaba husi Paulo. Ita la duvida katak Paulo hadomi tebes sira. Tan neʼe mak nia bele fó konsellu neʼebé diʼak iha ninia karta rua ba ema Kristaun iha Tesalónika.​—1 Tes 4:1, 3-5, 11; 2 Tes 3:11, 12.

7. Tanbasá ema balu lakohi simu konsellu?

7 Se ita la fó konsellu iha dalan neʼebé diʼak, neʼe sei lori rezultadu saida? Katuas ida neʼebé iha ona esperiénsia hatete: “Ema balu lakohi simu ita-nia konsellu, laʼós tanba buat ruma sala ho konsellu neʼe, maibé tanba ita la fó konsellu neʼe ho domin.” Saida mak ita aprende? Ema sente fasil liu atu simu ita-nia konsellu se ita hatoʼo konsellu neʼe ho domin, laʼós tanba hirus.

PRESIZA DUNI FÓ KONSELLU KA LAE?

8. Katuas sira presiza husu pergunta saida bainhira hanoin kona-ba fó konsellu?

8 Katuas sira labele ansi atu fó konsellu. Antes fó konsellu, katuas ida tenke husu ba ninia an: ‘Haʼu presiza duni fó konsellu ruma ka lae? Haʼu hatene duni katak ema neʼe nia hahalok mak sala ka lae? Nia kontra Bíblia nia prinsípiu ka lae? Ka haʼu la gosta deʼit buat neʼebé nia halo?’ Katuas sira hatudu matenek hodi la “ansi atu koʼalia”. (Prov 29:20) Bainhira katuas ida duvida kona-ba fó konsellu ba irmaun ka irmán ida, karik diʼak atu koʼalia uluk ho katuas seluk atu hatene se irmaun ka irmán neʼe nia hahalok kontra duni Bíblia no presiza hetan konsellu.​—2 Tim 3:16, 17.

9. Ita aprende saida husi Paulo kona-ba oinsá fó konsellu kona-ba hatais no hadiʼa an? (1 Timóteo 2:9, 10)

9 Porezemplu, karik katuas ida hanoin barak kona-ba dalan neʼebé irmaun ka irmán ida hatais no hadiʼa an. Se nuneʼe, katuas neʼe presiza husu ninia an: ‘Haʼu iha razaun ruma husi Bíblia atu fó konsellu ka lae?’ Katuas ida labele fó sai ninia hanoin rasik, tan neʼe karik nia bele husu katuas seluk ka haklaken-naʼin neʼebé maduru nia hanoin. Karik sira bele koʼalia hamutuk kona-ba Paulo nia konsellu kona-ba hatais no hadiʼa an. (Lee 1 Timóteo 2:9, 10.) Paulo fó prinsípiu jerál balu neʼebé dehan katak ema Kristaun tenke hatais iha dalan neʼebé hatudu dignidade, respeitu no ho hanoin neʼebé loos. Maibé Paulo la halo lista kona-ba buat neʼebé ema Kristaun bele halo no labele halo. Nia rekoñese katak irmaun-irmán sira bele hili rasik roupa neʼebé sira gosta, naran katak la kontra Bíblia nia prinsípiu. Tan neʼe antes deside atu fó konsellu ba ema ruma, katuas ida presiza hanoin kona-ba se ema neʼe nia dalan atu hatais no hadiʼa an mak hatudu respeitu no iha hanoin neʼebé loos.

10. Ita presiza hanoin-hetan saida kona-ba ema seluk nia desizaun?

10 Importante atu hanoin-hetan katak dala ruma ema Kristaun neʼebé maduru bele halo desizaun neʼebé la hanesan, maibé neʼe la dehan katak ema ida mak loos no ema seluk sala. Ita labele obriga irmaun-irmán sira atu halo tuir buat neʼebé ita hanoin katak loos.​—Rom 14:10.

SÉ MAK PRESIZA FÓ KONSELLU?

11-12. Se presiza fó konsellu, katuas ida presiza husu pergunta saida ba ninia an, no tanbasá?

11 Se ita presiza duni fó konsellu ba irmaun ka irmán ida, diʼak atu husu ba ita-nia an: ‘Sé mak tenke fó konsellu neʼe?’ Antes fó konsellu ba irmán neʼebé kaben ona ka ba labarik ida, diʼak atu katuas ida koʼalia uluk ho família nia ulun, no karik família nia ulun hakarak atu fó konsellu rasik. * Ka karik família nia ulun husu atu akompaña katuas sira bainhira sira fó konsellu. No hanesan temi iha  parágrafu 3, dala ruma diʼak liu atu irmán neʼebé maduru mak fó konsellu ba irmán neʼebé joven.

12 Iha buat seluk tan neʼebé katuas sira presiza hanoin. Katuas ida karik bele husu: ‘Diʼak liu haʼu mak fó konsellu, ka katuas seluk mak fó konsellu ba irmaun ka irmán neʼe?’ Porezemplu, karik fasil liu ba ema neʼebé sente folin-laek atu simu konsellu husi katuas neʼebé mós uluk sente hanesan neʼe, duké simu konsellu husi irmaun neʼebé nunka sente ida-neʼe. Katuas neʼe karik sei komprende liu ema neʼe no sei koʼalia buat neʼebé fó kmaan no fasil atu simu. Maibé katuas hotu iha responsabilidade atu anima no motiva irmaun-irmán sira atu halo mudansa tuir Eskritura. Tan neʼe bainhira ema ida presiza konsellu, katuas sira presiza halo nuneʼe maski sira rasik seidauk hasoru situasaun neʼe.

OINSÁ ATU FÓ KONSELLU NEʼEBÉ DIʼAK?

Tanbasá katuas kongregasaun sira tenke “lalais atu rona”? (Haree parágrafu 13-14)

13-14. Tanbasá katuas sira presiza rona didiʼak?

13 Sai prontu atu rona. Bainhira katuas ida prepara atu fó konsellu, nia presiza husu ba ninia an: ‘Saida mak haʼu hatene kona-ba irmaun ka irmán neʼe nia situasaun? Saida mak akontese daudaun iha ninia moris? Nia hasoru daudaun susar ruma neʼebé haʼu seidauk hatene ka lae? Saida mak nia presiza tebes agora?’

14 Prinsípiu iha Tiago 1:19 aplika duni ba sira neʼebé fó konsellu. Tiago hakerek: “Ema hotu tenke lalais atu rona, la ansi atu koʼalia, no neineik atu hirus.” Katuas ida labele dehan katak nia hatene faktu hotu. Provérbios 18:13 fó-hanoin ita: “Kuandu ema ida hatán kedas antes nia rona buat hotu, neʼe mak hahalok beik no sei hamoe nia an rasik.” Diʼak atu husu ema neʼe konta ninia situasaun. Neʼe katak ita tenke rona uluk antes koʼalia. Hanoin-hetan esperiénsia husi katuas neʼebé temi ohin. Nia rekoñese katak duké fó sai kedas informasaun neʼebé nia prepara ona, diʼak liu atu husu uluk: “Agora daudaun ita hasoru susar saida?” “Oinsá mak haʼu bele ajuda?” Se katuas sira uza tempu atu buka-hatene faktu, sira sei prontu atu ajuda no anima irmaun-irmán sira.

15. Oinsá mak katuas sira bele halo tuir prinsípiu iha Provérbios 27:23?

15 Koñese bibi sira. Hanesan temi ohin, atu fó konsellu neʼebé diʼak, laʼós deʼit lee eskritura ka fó sujestaun ida ka rua. Irmaun-irmán sira tenke sente katak katuas sira hanoin, komprende, no hakarak atu ajuda sira. (Lee Provérbios 27:23.) Katuas sira presiza hakaʼas an atu habelun ho irmaun-irmán sira.

Saida mak bele halo fasil ba katuas sira atu fó konsellu? (Haree parágrafu 16)

16. Saida mak bele ajuda katuas sira atu fó konsellu neʼebé diʼak?

16 Katuas sira lakohi atu irmaun-irmán sira hanoin katak katuas sira iha tempu atu koʼalia só deʼit kuandu atu fó konsellu. Katuas sira presiza koʼalia beibeik ho irmaun-irmán sira, no hatudu katak sira hanoin irmaun-irmán sira neʼebé hasoru susar. Katuas ida neʼebé iha esperiénsia hatete: “Se ita halo nuneʼe, ita sei iha relasaun diʼak ho irmaun-irmán sira. No neʼe sei halo fasil ba ita atu fó konsellu bainhira presiza.” No mós sei fasil liu ba irmaun ka irmán neʼe atu simu konsellu.

Tanbasá katuas ida tenke hatudu pasiénsia no laran-diʼak bainhira fó konsellu? (Haree parágrafu 17)

17. Iha tempu oinsá mak katuas sira presiza liu atu hatudu pasiénsia no laran-diʼak?

17 Hatudu pasiénsia no laran-diʼak. Ita presiza hatudu pasiénsia no laran-diʼak liuliu kuandu ema ida lakohi simu kedas ita-nia konsellu neʼebé bazeia ba Bíblia. Katuas ida labele hirus se irmaun ka irmán ida lakohi simu ka aplika kedas konsellu. Bíblia fó-hatene nanis kona-ba Jesus: “Nia sei la halo tohar duʼut-kain neʼebé kleʼuk ona, no nia sei la hamate ahi-oan neʼebé besik atu mate.” (Mt 12:20) Katuas ida bele halo orasaun mesak atu husu Jeová haraik bensaun ba ema neʼebé presiza simu konsellu, ajuda ema neʼe komprende tanbasá nia hetan konsellu no mós aplika konsellu neʼe. Karik ema neʼebé simu konsellu presiza tempu atu hanoin kona-ba neʼe. Se katuas sira hatudu pasiénsia no laran-diʼak, fasil liu ba irmaun ka irmán atu rona ba konsellu. No ita-nia konsellu sempre presiza bazeia ba Bíblia.

18. (a) Ita tenke hanoin-hetan saida bainhira fó konsellu? (b) Hanesan hatudu iha dezeñu neʼebé liga ho kaixa, inan-aman koʼalia ba malu kona-ba saida?

18 Aprende husi Ita-nia sala. Tanba ita la perfeitu, karik la fasil atu aplika sujestaun hotu iha lisaun neʼe. (Tgo 3:2) Ita sei halo sala, maibé bainhira ita halo sala, ita presiza aprende husi ita-nia sala. Se irmaun ka irmán sira sente katak ita hadomi sira, karik neʼe sei halo fasil ba sira atu perdua ita bainhira ita hakanek sira-nia laran liuhusi ita-nia liafuan ka hahalok.​—Haree mós kaixa “ Avizu ba inan-aman sira”.

SAIDA MAK ITA APRENDE ONA?

19. Oinsá ita bele halo irmaun-irmán sente laran-haksolok?

19 Hanesan ita aprende ona, dala barak la fasil atu fó konsellu neʼebé diʼak. Ita la perfeitu, nuneʼe mós ho ema sira neʼebé simu konsellu husi ita. Hanoin-hetan prinsípiu sira neʼebé ita aprende ona iha lisaun neʼe. Ita tenke iha razaun neʼebé loos atu fó konsellu. No mós ita tenke buka-hatene se irmaun ka irmán ida presiza duni konsellu ka lae no sé mak diʼak atu fó konsellu neʼe. Antes fó konsellu, husu pergunta no rona didiʼak, atu nuneʼe ita bele komprende problema neʼebé karik irmaun ka irmán hasoru. Koko atu hatene irmaun ka irmán neʼe nia hanoin. Hatudu laran-diʼak no habelun ho irmaun-irmán sira. Ita-nia objetivu mak atu fó konsellu neʼebé diʼak no mós “halo ema laran-haksolok”.​—Prov 27:9.

KNANANUK 103 Bibi-atan sira mak prezente

^ par. 5 Dala barak la fasil atu fó konsellu. Oinsá ita bele fó konsellu iha dalan neʼebé lori benefísiu no anima ema? Lisaun neʼe sei ajuda katuas sira atu fó konsellu iha dalan neʼebé book ema atu simu no aplika ida-neʼe.

^ par. 11 Haree informasaun “Komprende arranju ulun nian iha kongregasaun” iha Livru Haklaken Fevereiru 2021.