Skip to content

Skip to table of contents

MWAHA ONTHOKORORIWA 8

Miruku swe “Minnahakalaliha murima anyu”?

Miruku swe “Minnahakalaliha murima anyu”?

“Sowunkhela ni erupani sinnahakalaliha murima, siso tho miruku sa nthamwene sinnasiviha murim’awe.”—MIR. 27:9.

ETXIPO 102 “Mwaakhaliheryeke Anna Ootteettheya”

ELE NINKELA AHU OXUTTERA *

1-2. Ti heeni munna oxuttenraawe voohima sa ovaha ikano?

 MWA IYAAKHA sintxipale samuttuli, asithokweene eeli yaarowa ompaka pastoreiyu wa murorora aahinnye orowela mithukumano. Mmoha asithokweene ale, aasoma soolepa sa mBiblyani seiyo soonihera otthuneya waya woonela mithukumano. Owo uupuwelela weera aamulipia murokora ole, mene emaara yaakhumaaya vaate vale, murokora ole enre: “Nyuwo khamusuwenle etthu enkeera.” Asinna ale yanvaha ikano murokora ole ehisuwelaka etthu yanvira mweekumini mwawe. Mwa yeeyo, miruku iya awo yanvanhaaya khasamukhavihenre.

2 Uupuwelaka ele yeereñye, munna ole aamusomenle murokora soolepa enre: “Mwa ehuhu ene yeele, miyo kuupuwela weera murokora ole khaarino nttittimiho mene vahoolo vaya kuupuwelenleene nnene, kaahoona weera ohiya paahi osoma soolepa soophwanelela, kannatthuneya opaka makoho oophwanelela ntoko ala: ‘itthu sineetta hayi? Ti heeni kintthuneyaaka wookhaviherani?’” Mutokweene ole ammulokoni, oxuttera etthu yootthuneya olelo va owo mukukhuli ansivelo ni ootthunexexa okhavihera.

3. Taani mmulokoni omphwanelela ovaha ikano?

 3 Asithokweene ammulokoni, akukhuli amuloko, mwa yeeyo, awo atthu arinono mwiritti woowaavaha ikano asinna naari arokora waatthuneyaka vale, mene emaara ekina atthu akina ammulokoni pooti ovaha ikano. Mwa ntakihero, munna naari murokora, pooti onvaha ikano nthamwene awe sinkhuma mBiblyani. (Nsal. 141:5; Mir. 25:12) Naari murokora oowunnuwela, ‘pooti onvaha ikano mwaamwali,’ ntoko ikano siri va Tito 2:3-5. Ekhaikhai weera asititthi mwiritti aya waalaka anaaya. Mwa yeeyo, nnamweera yoosoma ela yuulumaka weera asitokweene amphwanelela ovaha ikano, ootheene iyo pooti oxuttera tho moota woovaha ikano. Ikano seiyo sinrowa ovareleyaka muteko, sinrowa okhavihera ni sinrowa ‘ohakalaliha murima.’—Mir. 27:9.

4. Eheeni ninrowaahu woona yoosomeene yeela?

4 Yoosoma ela, nnoorowa waakhula makoho maxexe voohima sa moota woovaha ikano: (1) Teevi eneera ekhaleke yoolakelaahu naavahaka ikano? (2) Neereke onnatthuneya ovahana ikano? (3) Taani ori oophwanelela ovaha ikano? (4) Moota heeni woovaha ikano sooreera?

TEEVI ENEERA EKHALEKE YOOTTHUNAAHU NAAVAHAKA IKANO?

5. Mutokweene ammulokon yoolakelaawe ekhalekeno eheeni aavahaka ikano atthu akina? (1 Akorinto 13:4, 7)

5 Asitokweene ammulokoni annaasivela asinna ni asirokora, ikwaha ikina munna ammulokoni pooti ohalaka vaakhaani ottheka, nto mutokweene ammulokoni oonelela eyo, onnatthuneya onvaha ikano munna owo. Opaka eyo enoonihera nsivelo. (Agal. 6:1) Mene ahinaakuve orowa wuuluma ni mutthu owo, mutokweene a mmulokoni waamureerela wuupuwelela itthu murummwa Paulo uulummawe voohima sa nsivelo, iri va 1 Akorinto 13:4, 7. (Mmusome) Vawo, murummwa Paulo enre: “Osivelana onnavilela, . . . onnatexa sothene, onnìwelela sothene, onnaroromela sothene, onnavilela sothene.” Ophimelela iversu iya sa mBiblyani, sinoomukhavihera mutokweene ammulokoni ovaha ikano moota woophwanelela ni woonihera mukhalelo wooreera weera haawo, enoomukhaviihera mutthu ole onvahiwa ikano woonelela weera, mutokwene ammulokoni onnamphwattha mutthu owo. Nave mutthu owo onookweya waakhulela ikano.—Arom. 12:10.

6. Ntakihero heeni nooreera murummwa Paulo aavanhaawe asitokweene ammulokoni?

6 Ntakihero na murummwa Paulo, ti nooreera asitokweene ammulokoni antthuneyaaya otthara. Mwa ntakihero, asinna oTesalonika. Emaara yaatthuneyaaya ovahiwa ikano, murummwa Paulo aapaka eyo. Mwaha ekaratta aalepemlaawe Atesalonika ahinaakuve waavaha ikano, owo aathaliha sa nroromelo naya, ororomeleya waya ni ovilela wa asinna ni aahaattottopela mwaha woovara waya muteko ni nsivelo. Murummwa Paulo annawehexexa tho makhalelo asinna asuwelaka weera, okumi aya khawaakhanle wookhweya. Ni awo yeera evirihaka ottharatthariwa. (1 Ates. 1:3; 2 Ates. 1:4) Nave tho Paulo enre asinna awo yaari ntakihero nooreera wa akristu akina. (1 Ates. 1:8, 9) Nkuupuwelani moota asinna oTesalonika yaahakalanlaaya wiiwa moota yaattottopelinwaaya! Awo khayaahovela weera Paulo onnaasivela vantxipale nto tiyeeyo ikano sa murummwa Paulo saakhumenlaaya nnene oTesalonika.—1 Ates. 4:1, 3-5, 11; 2 Ates. 3:11, 12.

7. Heeni atthu akina ankhoottaaya wiiwelela ikano?

7 Eheeni enrowa okhumelela wakhala weera khanivanhe ikano moophwanelela? Mutokweene mmoha orinono sookumanano sintxipale ohimme ha: “Atthu akina annakhootta wiiwelela ikano khaiyene mwaha wooweera ikano iyo ti soonanara, hooye, mene mwaha wooweera, ikano iyo khasivahinwe mwa nsivelo.” Eheeni ninxutteraahu? Ori wookhweya wiiwelela ikano waakhala weera sivahinwe ni nsivelo, ohiiya moonyonyiwa.

NEEREKE ONNATTHUNEYA OVAHANA IKANO?

8. Makoho heeni mutokweene a mmulokoni ontthuneyaawe wiikoha waatthuneyaka omvaha ikano mutthu?

8 Asitokweene a mmulokoni, annatthuneya wuupuwelela nnene ehinaakuve ovaha ikano. Mutokweene a mmulokoni annatthuneya wiikoha makoho ala: ‘Neereke tthiri miyo kinnatthuneya wuuluma etthu? Miyo kinnaroromela tthiri weera etthu opankaawe mutthu ola ti yoonanara? Owo oohiya otthara ikano sa mBiblyani? Apaale opanke yootthanla yoovirikana niile kaarowaaka opaka?’ Mutokweene a mmulokoni a miruku, “khanuuluma ni nvayi.” (Mir. 29:20) Mutokweene a mmulokoni wakhala weera khansuwela waatthuneyaka oonvaha ikano mutthu mukina, onnatthuneya omukoha mutokweene mukina a mmulokoni. Wakhala weera mutthu ole, ari ahiyaka otthara miruku sa mBiblyani.—2 Tim. 3:16, 17.

9. Masu a murummwa Paulo ari va 1 Timotheyo 2:9, 10, enaakhavihera hayi asitokweene a mmulokoni moota woovaha ikano sa moota woowara?

9 Nkoonani ntakihero nna ninttharelana, nkuuupuwelani weera mutokweene mukina a mmulokoni onnaxupeya nimawarelo a mutthu a mmulokoni. Apaale mutokweene a mmulokoni onnatthuneya wiikoha ha: ‘Keereke mutthu ola etthu ompakaawe onnahiya wiiwelela ikano sa mBiblyani?’ Mutokweene khontthuneya paahi, ohima muupuwelo awe. Nto mwaha wa yeeyo, onnamukoha mutokweene mukina a mmulokoni ni murokora oowunnuwela omunepani weera ehime moonelo aya voohima sa mwaha owo. Ootheene ennuupuwela masu Paulo olempaawe voohima sa mawarelo. (Mmusome 1 Timotheyo 2:9, 10.) Paulo oohima ikano voohima sa akristu moota antthuneyaaya owaraka moophwanelela ni moohuuliha muru. Paulo khapanke elista ya itthu nintthuneyaahu opaka naari ohipaka. Mene owo ohiwanyeiha weera mutthu ti mutthu pooti othanla mawarelo ontthunaawe ahihiyakaru otthara ikano sa mBiblyani. Vano eheeni entthuneya ohela mpuwa waatthuneyaka onvaha ikano mutthu? Wakhala weera mutthu oneera apakaka itthu soohuuliha muru ni mawarelo oophwanelela.

10. Eheeni enrowa onikhavihera ottittimiha soothanla sa atthu akina?

10 Ninnatthuneya wuupuwelela weera asinna eeli oowunnuwa omunepani pooti okhalano soothanla soovirikana, nto nnaamweera vareene hiiho, soothanla iyo sootheene ti sooreera. Khontthuneya oweeriha asinna weera yaakhuleleke soothanla sahu naari moota nimpakaahuno itthu.—Arom. 14:10.

TAANI ORI OOPHWANELELA OVAHA IKANO?

11-12. Waatthuneyaka onvaha mutthu ikano, eheeni asitokweene a mmulokoni antthuneyaaya wiikohaka? Ni mwaha wa heeni?

11 Mpakana va, nahoona weera ti wootthuneya ovaha ikano, mene voottharelana ninrowa woona taani antthuneya ovaha ikano? Mutokweene a mmulokoni ahinaakuve onvaha ikano murorkora oottheliwa naari mmiravo, waamureerela wuuluma ni muhoolelei a etthoko. Apaale muhooleli owo a etthoko, pooti othanla wuuluma ni atthu awo avatthokoni vawe. * Naari muhooleli a etthoko pooti othanla okhala vamoha ehuhu nyuwo munrowaanyu ovahaka ikano. Ni ntoko ehiimwalaaya va  eparagrafu 3, emaara ekina ti wooreera murokora oowunnuwela onvaha ikano murokora mwaamwali.

12 Yookhala etthu ekina entthuneya ohela mpuwa, mutokweene a mmulokoni onnitthuneya wiikoha makoho ala: “Keereke miyo mutthu oophwanelela ovaha ikano? Naari ookhala mutthu mukina eera akhale oophwanelela ovaha ikano iya?” Mwa ntakihero, pooti weera ookhala mutthu orinono mukhalelo wa ohisonelamo nto anatthuneya ovahiwa ikano. Wakhala weera ti hiiho, apaale waamukhala wooreerela, mutthu ovaha ikano akhaleke mutthu okumanneno mukhaleelo owo khalayi. Onookhala wookweya mutokweene a mmulokoni omwiiwexexa mutthu ole nave mutthu ole, onoomukweela waakhela ikano onrowaawe ovahiwa. Hata vareene hiiho, ti vootthuneya wuupuwelela weera asitokweene ootheene a mmulokoni, aakhalano muritti woowaalipiha, waakhavihera asinna ni asirokora mmulokoni. Weera yeetteleke malamulo a mBiblyani. Naari ohikweyaka omphwanya mutokweene a mmulokoni orinono sookumanano imoharu sa mutthu owo, onnatthuneya ovaha ikano.

MOOTA HEENI WOOVAHA IKANO SOOREERA?

Heeni asitokweene antthuneyaaya okhala oolikaneene weeera yiiwe? (Nwehe eparagrafu 13-14)

13-14. Mwaha wa heeni asitokweene a mmulokoni antthuneyaya okhala oowiiwexexa?

13 Mukhale oolikaneene weera nwiriyane. Vaavo mutokweene a mmulokoni onirehereraawe weera avahe ikano, onnatthuneya wiikoha: ‘Miyo koomusuwela nnene munna ola? Koosuwela itthu simmukhumelela mweekumini mwawe? Neere aakhala maxupo munna ola onkumanaaweno miyo kihisuwenlaaka? Eheeni owo ontthunaawe vaanano vaava?’

14 Miruku siri va Yakobe 1:19, mweekhaikhai sinnavareleya muteko emaara yoovaha ikano. Yakobe ohimme ha: “mutthu ti mutthu àkuvele owiriyana, apise wuluma, anyi, apise onyonyiwa.” Mutokweene a mmulokoni pooti wuupuwelaka weera oosuwela itthu sootheene. Vano neereke oosuwela tthiri? Miruku 18:13, onnanuupuxera eeraka: “Onàkhula ahinaye wiwa, animùliwa muru nthowa na ololo awe.” Etthu yootthuneya opka ori onvekela ole munrowaanyu onvaha ikano, weera ahime etthu emweereela mweekumini. Nto weera ewere opaka eyo, asitokweene entthuneya wiiwaka ehinaaye olokolela. Neereke nyuwo munnuupuwelela yooweereya ele nonnaahu woopatxerani wa yoosoma ela? Mutokweene ole oxuttera weera ohiya opatxera oxekura wawe (pastoreiyu) asomaka soolepa sa mBiblyani, waatthuneya weera apatxere ompakela makoho murorkora ole. Mwa ntakihero: “itthu ineetta hayi?” “Etthu heeni kikhanlaaka owokhaviherani?” Wakhala weera asitokweene a mmulokoni anniilipihera wiiwexexa itthu sootheene sinvoleihera mpuwa, vanrowa okhala vookweya waalipiha ni waakhavihera asinna ni asirokora.

15. Asitokweene a mmulokoni anrowa ovarihela hayi muteko miruku simphwanyeya va yoolepa ya Miruku 27:23?

15 Mwaasuwele nnene asinna. Ntoko nonnaahu woopatxerani, weera mutthu awere ovaha ikano sooreera khontthuneya paahi osoma soolepa sa mBiblyani naari ovaha miruku. Asinnihu entthuneya weera yooneke weera hiyo, ninnaapwattha ni weera ninniiwexexa ele awo anvirihaaya ni anhawelaaya. (Mmusome Miruku 27:23.) Asitokweene a mmulokoni entthuneya weera yiilipihereke weera ekhale asinthamwene aasinna a mmulokoni.

Eheeni enrowa omukhweihera mutokweene a mmulokoni ovaha miruku? (Nwehe eparagrafu 16)

16. Etthu heeni eneera yaakhavihere asithokweene a mmulokoni ovaha ikanoi?

16 Asitokweene a mmulokoni khentthuneya woonihera weera awo antthekula nii asinna a mmulokoni yaatthunaka paahi waavaha ikano. Mweekhaikhai, asitokweene a mmulokoni annatthekula ni asinna ni asirokora ni asitokweene a mmulokoni annaphwattha mweekhaikhai itthu sineereya mweekumini mwa asinna. Mutokweene orinono sookumanano sintxipale ohimme ha: “Wakhala weera nyuwo munnatthekula ni asinna, onookela okhala wookweya okhala asinthamwene asinna awo. Nto wakhala weera muntthuna ovaha ikano, vanrowa okhala vookweya opaka eyo.” Vanoorowa tho okhala vookweya wa mutthu ole munrowaanyu onvaha ikano, wiiwa ikano iyo ni waakhulela.

Heeni asitokweene a mmulokoni ontthuneyaaya okhala oovilela ni oomoriwa ikharari yaavahaka ikano? (Nwehe eparagrafu 17)

17. Mwa ehuhu heeni mutokweene a mmulokoni ontthuneyaawe okhala oovilela ni oomoriwa ikharari?

17 Mukhaleke oovilela ni oomoriwa ikharari. Ti vootthuneya okhala oovilela ni oomoriwa ikharari otepaxawene wakhala weera mutthu munanvahaanyu ikano simkhuma mBiblyani owo onnakhootta. Mutokweene a mmulokoni onntthuneya wiikosoopa weera ahaakuveke onyoonyiwa, wakhala weera mutthu khanaakhulela ikano woopatxerani seiyo onvahiwaawe. Biblya ohimme ha voohima sa Yesu: “Owo khàntaka etthere yophowa nari khatxipiha ntthampo nintthuwa mwixi.” (Math. 12:20) Mutokweene a mmulokoni aatakihaka ovilela ni omoriwa ikharari wa Yesu, aneereke opaka mavekelo ni onvekela Yehova weera amukhavihere munna ole wiiwexexa ni waakhulela ikano onvahiwaawe. Apaale munna ole pooti otthunaka ehuhu weera uupuwele ikano owo ovahiwaawe. Mutokweene a mmulokoni akhala oovilela ni oomoriwa ikharari, onookhala vookhweya munna waakhulela ikano onvahiwaawe. Ekhaikhai weera ikano sintthuneya weera sikhumeke mBiblyani.

18. (a) Ekhaikhai heeni nintthuyaahu wuupuwelela ni eheeni nintthuneyaahu wiilipiheraka opaka? (b) Ntoko nnoonaahu ilataratho ni moovarihana ni equadru, eheeni asitiithi anuulumaaya?

18 Nixuttereka ni soopahula sahu. Ekhakhai weera hiyo naatthu oohimalela khaninrowa oweraka otthara itthu sootheene nixuttenraahu mwa yoosoma ela. (Yak. 3:2) Hiyo nneereke opahula vano yeereya eyo, onnatthuneya wiillipihera oxuttera ni soopahula sahu. Wakhala weera nonveeha munna, mwaha wa etthu hiyo nipankaahu naari nuulumaahu. Onoorowa okhala wookhweya muuna ole onilevelela owo oonelela weera hiyo ninnamusivela.—Nwehe tho equadru “ Miruku anvahiwaaya asitiithi.

EHEENI NIXUTTENRAAHU?

19. Ninkela owera hayi ohakalaliha mirima sa asinnihu?

19 Ntoko nonnaahu mwa yoosoma ela, khonkweya ovaha ikano, mwaha weera hiyo naatthu oohimalela ni atthu ninrowaahu waavahaka ikano tohimalela. Mene mweerereke wuupowelela itthu nixuttenraahu yoosoma ela, mvaheke ikano ni yootthuna yooreera muupuweleleke wakhala weera nyuwo mwa mutthu oophwanelela ovaha ikano naari mutthu heeni eera akhale oophwanelela ovaha ikano iyo. Muhinaakuve ovaha ikano, mwiipakeke makoho ni mmwiiwexexeke mutthu ole munrowaanyu onvaha ikano. Mwapaka eyo, munoowera wiiwexexa etthu mutthu ole onvirihaawe mweekumini. Mweerereke wiihela nipuro namutthu owo. Mukhaleke oomoriwa ikharari ni mpakeke onthamwene ni asinna ni asirokora a mmulokoni. Muupuweleke weera yootthuneya khaiyene ovaha ikhano sooreera mene ‘ohakalaliha mirima’ sa asinna.—Mir. 27:9.

ETXIPO 103 Axitokweene: Yoovaha ya Yehova

^ eparag. 5 Khaiyene ehuhu yootheene ti wookhweya ovaha ikano. Mene wakhala weera ti wootthuneya ovaha ikano, ninrowa ovaha hayi ikano sookhavihera ni soowaalipiha atthu akina? Yoosomeene yeela, nnoorowa oxuttera moota asitokweene ammulokoni anrowaaya ovahaka ikano soovara murima.

^ eparag. 11 Nwehe mwaha oneera: “Nlamulo noohoolela mmulokoni” va Nwehereri a Fevereiro a 2021.