Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

9. UURIMISARTIKKEL

Olgem ohvrimeelsed nagu Jeesus

Olgem ohvrimeelsed nagu Jeesus

„Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (AP. T. 20:35)

LAUL 17 „Ma tahan”

ÜLEVAADE *

1. Milline on Jehoova rahva meelsus?

 JUBA kaua aega tagasi ennustas piibel meie aja kohta, et Jehoova rahvas on meeleldi valmis tema poja käe all teda teenima. (Laul 110:3.) Igal aastal pühendavadki Jehoova teenijad sadu miljoneid tunde kuulutustööle. Nad teevad seda vabal tahtel ja omal kulul. Samuti aitavad nad oma vendi ja õdesid, toetades neid materiaalselt, emotsionaalselt ja usuliselt. Kogudusevanemad ja -abilised kasutavad palju aega selleks, et julgustada usukaaslasi nii koosolekulavalt kui ka isiklikult. Miks Jehoova teenijad seda kõike teevad? Põhjus on armastus, armastus Jehoova ja ligimese vastu. (Matt. 22:37–39.)

2. Millise eeskuju Jeesus meile jättis? (Roomlastele 15:1–3.)

2 Jeesus oli ennastohverdav. Ta mõtles rohkem teiste kui enda peale. Meie püüame käia tema jälgedes. (Loe Roomlastele 15:1–3.) Kui me seda teeme, tuleb see ka meile endale kasuks. Jeesus ise ütles: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (Ap. t. 20:35.)

3. Mida me selles artiklis arutame?

3 Selles artiklis vaatame mõnda näidet Jeesuse ohvrimeelsusest ja arutame, kuidas teda eeskujuks võtta. Samuti räägime sellest, kuidas kasvatada endas soovi teiste heaks tegutseda.

JEESUSE EESKUJU

Mida Jeesus väsimusest hoolimata rahva heaks tegi? (Vaata 4. lõiku.)

4. Millest oli näha Jeesuse ennastohverdavust?

4 Jeesus tegutses teiste heaks ka siis, kui ta oli väsinud. Kord oli Jeesus terve öö palvetanud ühel mäel, mis asus ilmselt Kapernauma lähedal. Järgmisel päeval tuli tema juurde suur hulk rahvast. Pole kahtlustki, et Jeesus oli väga väsinud. Kui ta aga rahvahulki ja nende seas olevaid vaeseid ja haigeid nägi, hakkas tal neist kahju. Ta tegi nad kõik terveks ja pidas ka kõigi aegade võimsaima kõne – mäejutluse. (Luuka 6:12–20.)

Kuidas Jeesuse ohvrimeelt oma elus jäljendada? (Vaata 5. lõiku.)

5. Kuidas saavad perepead Jeesuse ohvrimeelt jäljendada?

5 Kuidas perepead Jeesuse eeskuju järgivad. Kujutle pereisa, kes tuleb pärast pikka tööpäeva koju. Ta on surmväsinud. Tal on küll kiusatus pere piibliõhtu ära jätta, kuid ta palub Jehoovalt jõudu seda siiski pidada. Jehoova annabki talle jõudu ja piibliõhtu toimub nagu tavaliselt. Tänu sellele õpivad lapsed midagi väga olulist: Jehoova teenimine on nende peres tähtsam kui miski muu.

6. Too näide Jeesuse valmidusest ohverdada teiste heaks oma aega.

6 Jeesus ohverdas teiste heaks oma aega. Jeesus oli just teada saanud, et tema sõber Ristija Johannes on hukatud, ja võib vaid kujutleda millist ängistust ta tundis. Piibel ütleb: „Seda kuulnud, lahkus Jeesus sealt ja läks paadiga kõrvalisse paika, et olla omaette.” (Matt. 14:10–13.) On täiesti arusaadav, et Jeesus soovis üksi olla. Sellises olukorras tunneksid paljud meist samamoodi. Jeesusele aga selleks võimalust ei antud. Kui ta sellesse kõrvalisse paika jõudis, ootas teda juba suur hulk inimesi. Kuidas Jeesus reageeris? „Tal hakkas neist kahju, sest nad olid nagu lambad, kel pole karjast. Ja ta hakkas neile paljusid asju õpetama.” Kui Jeesus nägi, et inimesed vajavad hingekosutust, ei kõhelnud ta seda neile pakkuda. Ta ohverdas meeleldi teiste heaks aega, mida oli varunud omaette olemiseks. (Mark. 6:31–34; Luuka 9:10, 11.)

7., 8. Too näide sellest, kuidas kogudusevanemad Jeesuse eeskuju järgivad.

7 Kuidas kogudusevanemad Jeesuse eeskuju järgivad. Kogudusevanemad, kes ennastohverdavalt teisi aitavad, teevad tänuväärt tööd, kusjuures suur osa sellest tööst jääb kogudusele nähtamatuks. Näiteks meditsiinilise hädaolukorra puhul tõttavad haiglasidekomitee vennad usukaaslastele appi. Tihti juhtuvad sellised asjad keset ööd. Kuna aga kogudusevanemad armastavad oma vendi ja õdesid, on nad valmis teiste heaks enda mugavusest loobuma. Samuti on seda valmis tegema nende pereliikmed.

8 Paljud kogudusevanemad osalevad ka Jehoova rahva ehitusprojektidel ja katastroofiabi andmises. Ja meie enda koguduse vanemad pühendavad tohutult palju aega selleks, et meid julgustada ja õpetada. Kogudusevanemad ja nende pereliikmed väärivad kuhjaga kiitust, ning Jehoova peab neid väga kalliks. Muidugi tuleb vanematel, nagu meil kõigil, hoida oma elus tasakaalu. Nad ei tohiks pühendada koguduse asjadele nii palju aega, et oma pere kannatab.

KUIDAS OHVRIMEELT KASVATADA

9. Millise suhtumisega peaksid olema kõik kristlased? (Filiplastele 2:4, 5.)

9 Loe Filiplastele 2:4, 5. Kristuse ohvrimeelsus pole eeskujuks mitte ainult kogudusevanematele, vaid meile kõigile. Piibel ütleb Jeesuse kohta, et ta „sai orja sarnaseks”. (Filipl. 2:7.) Ori, kel oli hea isand, lausa otsis võimalusi teda võimalikult hästi teenida. Meie isand on Jehoova ja me soovime võimalikult hästi teenida nii teda kui ka oma õdesid-vendi. Abiks on järgmised soovitused.

10. Millistele küsimustele võiksime mõelda?

10 Revideeri oma hoiakut. Esita endale järgmised küsimused. Kui meelsasti ma teiste heaks ohvreid toon? Näiteks, kuidas ma reageerin, kui mul palutakse külastada hooldekodus olevat eakat venda või tuua mõnd eakat õde koosolekutele? Kui otsitakse vabatahtlikke, kes aitaksid kokkutulekusaali koristada või kuningriigisaali hooldada, kas olen kohe valmis oma abi pakkuma? Jehoovale pühendudes lubasime, et kasutame oma aega ja kõike, mis meil on, tema teenimiseks. Tema teenimise hulka kuulub ka teiste aitamine. Kui märkame, et meil on arenguruumi, siis mida teha?

11. Kuidas tugevdada soovi olla ohvrimeelne?

11 Palu Jehoovalt abi. Kas sa näed küll oma vajakajäämisi, kuid tunned, et sul jääb puudu motivatsioonist midagi ette võtta? Kui see on nii, palu Jehoovalt abi. Räägi talle avameelselt, mida sa tunned, ja palu temalt nii tahtmist kui jõudu tegutseda talle meelepäraselt. (Filipl. 2:13.)

12. Miks on koguduses vaja noorte vendade abi?

12 Noored ristitud vennad võiksid paluda, et Jehoova annaks neile soovi koguduse heaks rohkem teha. Mõnel maal on kogudusevanemaid rohkem kui koguduseabilisi ja paljud abilised on keskeas või vanemad. Kuna organisatsioon aina kasvab, on üha rohkem vaja noorte vendade abi. Kui oled teenistusvalmis, oled õnnelik, sest siis on Jehooval su üle hea meel, sa saavutad hea maine ja tunned rõõmu teiste aitamisest.

Juudamaa kristlastel tuli teisel pool Jordanit asuvasse Pellasse põgeneda. Need, kes jõudsid kohale varem, jagavad äsja saabunud usukaaslastele toitu (Vaata 13. lõiku.)

13., 14. Mida konkreetset me saame õdede-vendade heaks teha? (Vaata kaanepilti.)

13 Märka teiste vajadusi. Paulus innustas Juudamaa kristlasi: „Ärge ka unustage head teha ja jagada teistega seda, mis teil on, sest sellised ohvrid on Jumalale meelepärased.” (Heebr. 13:16.) See oli hea nõuanne. Ei kulunud kuigi kaua, kui need samad kristlased pidid maha jätma oma kodud, ärid ja sugulased, kes ei teeninud Jehoovat, ning põgenema mägedele. (Matt. 24:16.) Sel ajal oli neil väga vaja üksteist aidata ja toetada. Neil, kes olid Pauluse nõuande järgi toiminud ja jaganud teistega seda, mis neil on, oli nüüd lihtsam uue eluga kohaneda.

14 Meie vennad ja õed ei tihka alati abi paluda. Näiteks kui mõne venna abikaasa sureb, võib vend vajada abi toiduvalmistamisel ja majapidamistöödes, samuti võib ta vajada transporti. Ta ei pruugi meile midagi öelda, kuna ta ei taha meile tüli teha, kuid ta võib olla väga tänulik, kui me omal algatusel talle abi pakume. Me ei peaks lihtsalt eeldama, et küll tema eest hoolitsetakse või küll ta ise ütleb, kui ta midagi vajab. Me võiksime endalt küsida: „Millist abi mina tema olukorras vajaksin?”

15. Millised inimesed me võiksime püüda olla?

15 Ole abivalmis. Me kõik teame vendi ja õdesid, kes on alati valmis aitama. Nendega ei teki kunagi tunnet, et oleme neile tüliks. Me teame, et võime neile loota, ja me tahaksime olla nende moodi. Neljakümnendates aastates kogudusevanem Alan ütleb: „Jeesusel oli väga palju teha, aga ta ei jätnud kunagi muljet, et ta on liiga hõivatud. Igas vanuses inimesi tõmbas tema poole ja nad julgesid temalt abi paluda. Nad tajusid, et ta tõesti hoolib neist. Ma tahan ka ise olla selline, kelle poole on kerge pöörduda ja kes on soe ja sõbralik nagu Jeesus.”

16. Mis aitab meil järjest paremini Jeesuse jälgedes käia? (Laul 119:59, 60.)

16 Me ei peaks masenduma, kui me ei suuda Jeesuse eeskuju alati järgida. (Jaak. 3:2.) Ka õpipoiss ei küüni meistri tasemeni. Aga kui ta oma vigadest õpib ja jäljendab meistrit nii hästi, kui oskab, saab ta pisitasa osavamaks. Meiega on sama lugu. Kui rakendame piiblist õpitut ellu ja lihvime hoolega oma isiksust, suudame Jeesuse jälgedes järjest paremini käia. (Loe Laul 119:59, 60.)

OHVRIMEEL ON VAEVA VÄÄRT

Kogudusevanemate ohvrimeelsus võib vallandada doominoefekti (Vaata 17. lõiku.) *

17., 18. Miks on ohvrimeel vaeva väärt?

17 Ennastohverdav hoiak on nakkav. Kogudusevanem Tim ütleb: „Paljud vennad on määratud koguduseabiliseks juba väga noorelt, seda osalt just sellepärast, et neid on innustanud teiste teenistusvalmidus. Nii kogudusel kui ka kogudusevanematel on neist vendadest palju abi.”

18 See maailm on isekusest läbi imbunud. Kuid Jehoova teenijad on teistsugused. Me imetleme Jeesuse ennastohverdavust ja püüame olla tema moodi. Me ei suuda käia tema jälgedes täiuslikult, kuid me võime teha seda hoolsalt. (1. Peetr. 2:21.) Selline ennastohverdav hoiak teeb meid rõõmsaks, kuna teame, et Jehooval on meist hea meel.

LAUL 13 Kristus, meie eeskuju

^ Jeesus oli ennastohverdav. Selles artiklis vaatame, kuidas temast eeskuju võtta ja miks tasub seda teha.

^ PILTIDE SELGITUS. Noor vend Dan vaatab, kuidas kaks kogudusevanemat külastavad tema isa, kes on haiglas. Kogudusevanemate eeskuju nakatab teda ja ta tahab ka ise midagi kogudusekaaslaste heaks teha. Teine noor vend, Ben, saab omakorda innustust Dani eeskujust ja lööb kaasa kuningriigisaali koristamises.