Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 9

Sirbi otus algen sima Jizus ta sirbiba

Sirbi otus algen sima Jizus ta sirbiba

‘É más sábi da di ki toma.’ — ATOS 20:35.

KÁNTIKU 17 ‘N krê sin’

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Ki bon atitudi nu ta odja na povu di Jeová?

 DJA ten txeu ténpu ki Bíblia flaba ma povu di Deus ta ‘ofereseba ses kabésa di livri vontadi’ pa sirbi Jeová dibaxu di orientason di se Fidju. (Sal. 110:3) Di sertéza kel profesia li sta ta kunpri oji. Tudu anu, povu di Jeová ta gasta milhons di óra na trabadju di pregason. Es ka ta pagadu pa ses trabadju, es ta faze kel-li pamodi es krê. Tanbê, es ta tra ténpu pa djuda ses irmon ten kes kuza ki es meste, pa nkoraja-s i pa djuda-s ten un amizadi fórti ku Jeová. Ansions ku ajudantis di kongregason ta gasta txeu óra na pripara pártis pa runion i na faze vizita di pastoreiu. Pamodi ki povu di Jeová ta faze kes trabadju li? É pamodi ses amor pa Jeová i pa pesoas. — Mat. 22:37-39.

2. Sima sta na Romanos 15:1-3, ki izénplu Jizus dexa pa nos?

2 Jizus mostra ma el ta preokupaba más ku nisisidadi di otus algen di ki di sel. Kel-li é un bon izénplu pa nos. Nu krê faze nos midjór pa nu ser sima el. (Lé Romanos 15:1-3.) Si nu faze kel-li, é nos ki ta ganha. Jizus fla: ‘É más sábi da di ki toma.’ — Atos 20:35.

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Na kel studu li, nu sta ben odja alguns kuza ki Jizus faze pa djuda otus algen i modi ki nu pode imita se izénplu. Tanbê, nu sta ben odja modi ki nu pode ten más dizeju di sirbi otus.

IMITA IZÉNPLU DI JIZUS

Nbóra Jizus staba kansadu, kuzê ki el faze kantu un monti di algen bai na el? (Odja parágrafu 4.)

4. Modi ki Jizus mostra ma el ta preokupaba ku otus más di ki se kabésa?

4 Jizus djuda otus ti mésmu kantu el staba kansadu. Pensa na modi ki Jizus reaji kantu txeu algen ba nkontra ku el na un monti, talvês pértu di Kafarnaun. Jizus dja pasaba noti interu ta faze orason i talvês el staba txeu kansadu. Má kantu el odja kel monti di algen, el xinti péna di kes póbri i kes duenti ki staba ku es. El kura-s i tanbê el faze un di kes midjór diskursu ki dja fazedu ti gósi. — Lucas 6:12-20.

Modi ki nu pode imita izénplu di Jizus na nos vida? (Odja parágrafu 5.)

5. Modi ki xéfis di família ta sigi izénplu di Jizus óras ki es sta kansadu?

5 Modi ki xéfis di família pode imita izénplu di Jizus. Pensa na kel situason li: Na fin di un dia di trabadju, un xéfi di família ta txiga kaza uma kansadu. Nbóra na kel noti el pode ka xinti gana di faze Adorason na família, el ta pidi Jeová pa da-l forsa pa el studa ku se família. Jeová ta responde se orason i el ta studa ku se família sima el ta faze tudu simana. Na kel noti, se fidjus ta prende ma adorason pa Jeová é kuza más inportanti pa ses pai ku ses mai.

6. Da un izénplu di modi ki Jizus uza se ténpu pa djuda otus.

6 Jizus tra ténpu pa otus algen. Bu ta konsigi imajina modi ki Jizus xinti kantu el obi ma se amigu Juan Batista matadu? Di sertéza el fika uma tristi. Bíblia ta fla: ‘Kantu Jizus obi [ma Juan matadu], el sai na barku i el ba fika na un lugar el sô.’ (Mat. 14:10-13) Ta da pa ntende pamodi ki el krê fikaba el sô. Txeu di nos ta krê fika nos sô óras ki nu sta tristi. Má Jizus ka konsigi fika el sô. Un monti di algen txiga na kel lugar izoladu antis di el. Kuzê ki Jizus faze? El pensa na kuzê ki es staba ta meste i el ‘xinti péna di es’. Jizus repara ma es staba ta meste ajuda i konsolu di Deus i el djuda-s lógu. Na verdadi, ‘el kumesa ta inxina-s [ka poku kuza, má] txeu kuza.’ — Marcos 6:31-34; Lucas 9:10, 11.

7-8. Da alguns izénplu ki ta mostra modi ki ansions ta imita Jizus óras ki un algen meste di ajuda.

7 Modi ki ansions ta imita izénplu di Jizus. Nu ta da txeu valor pa sforsu ki ansions ta faze pa djuda-nu! Txeu di nos ka ta odja tudu trabadju ki ansions ta faze. Pur izénplu, óras ki irmons ku irmans meste faze un tratamentu di saúdi urjenti, kes irmon ki ta faze párti di Kumison di ligason ku ospital, ta bai faxi pa djuda-s. Txeu bês kes situason li ta kontise astanta di noti! Má, pamodi konpaxon ki es ta xinti pa ses irmons ku irmans, kes ansion li i ses família ta poi interesi di ses irmons na primeru lugar.

8 Ansions tanbê ta partisipa na konstruson di Salons di Reinu i na otus konstruson di organizason. Tanbê, es ta djuda óras ki kontise dizastri. Es ta pasa txeu ténpu ta inxina-nu, ta nkoraja-nu i ta djuda-nu. Tudu kes irmon li i ses família merese nos ilojiu. Nu ta pidi Jeová pa rekonpensa kel sforsu ki es ta faze! Má, ansions meste ser ikilibradu sima tudu algen. Si es pasa ténpu dimás ta djuda kongregason es pode fika sen ténpu pa kuida di ses família.

MODI KI NU PODE DIZENVOLVE DIZEJU DI DJUDA OTUS

9. Sima sta na Filipenses 2:4, 5, ki atitudi tudu kriston debe dizenvolve?

9 Filipenses 2:4, 5. É ka sô ansions ki debe imita Jizus, nos tudu nu debe imita se izénplu. Bíblia ta fla ma el ‘seta ser sima un skravu’. (Fil. 2:7) Pensa na kuzê ki kel-li krê fla. Un bon skravu, ô un sérvu, ta djobe oportunidadi di poi se sinhor ta fika kontenti. Dja ki nos é skravu di Jeová i nu ta sirbi nos irmons, di sertéza nu krê faze más pa Jeová i pa nos irmons. Nu ben odja alguns manera ki nu pode faze kel-li.

10. Ki perguntas nu pode faze nos kabésa?

10 Pensa na bu atitudi. Faze bu kabésa perguntas sima kes-li: ‘N sta prontu pa N uza nha ténpu i forsa pa N djuda otus? Pur izénplu, kuzê ki N ta fazeba si N pididu pa N ba vizita un irmon ki dja sta di idadi ô pa N leba un irman di idadi pa runion? N sta prontu pa N djuda óras ki mestedu algen pa linpa un lugar ki nu ta faze kongrésu ô pa N kuida di Salon di Reinu?’ Kantu nu da nos vida pa Jeová, nu promete ma nu ta uza tudu kel ki nu ten pa nu sirbi-l. Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta uza nos ténpu, forsa i kuzas material ki nu ten pa djuda otus. Si nu odja ma nu meste midjora, kuzê ki nu pode faze?

11. Modi ki orason pode djuda-u dizenvolve dizeju pa djuda otus?

11 Faze orason pa Jeová di korason. Imajina ma bu meste midjora na algun kuza, má bu ka tene vontadi di faze kel mudansa. Nton, faze orason pa Jeová di korason. Ser onéstu. Fla Jeová modi ki bu sta xinti i pidi-l pa el da-u ‘dizeju i forsa pa bu pode aji.’ — Fil. 2:13.

12. Modi ki jóvens batizadu pode djuda ses kongregason?

12 Si bo é un irmon jóven batizadu, pidi Jeová pa djuda-u dizenvolve dizeju di faze más na kongregason. Na alguns país, ten más ansion di ki ajudantis di kongregason i txeu di kes ajudanti di kongregason ka sta jóven más. Sima organizason di Jeová sta ta fika más grandi, nu meste más jóvens pa djuda kuida di povu di Jeová. Si bu sta prontu pa sirbi na undi ki mestedu, bu ta ser filís. Pamodi? Pamodi Jeová ta fika kontenti, irmons ku irmans ta odja ma bu sta prontu pa djuda i bu ta xinti alegria ki ta ben di djuda otus.

Kristons di Judea pasa pa riu Jurdon kantu es fuji pa sidadi di Péla. Kes kriston ki txiga primeru na kel sidadi sta ta da kumida pa kes ki txiga dipôs. (Odja parágrafu 13)

13-14. Kuzê ki nu pode faze pa djuda nos irmons ku irmans? (Odja dizenhu na kapa.)

13 Djobe ken ki meste ajuda. Apóstlu Polu da kristons na Judea kel konsedju li: ‘Ka nhos skese di faze bondadi i di dividi kel ki nhos ten ku otus, pamodi Deus ta fika kontenti ku kes sakrifisiu li.’ (Heb. 13:16) Kel-li éra un konsedju inportanti! Poku ténpu dipôs ki es resebe kel karta di Polu, kes kriston na Judea tevi ki dexa ses kaza, ses nogósiu, ses família ki ka éra kriston i es tevi ki ‘fuji pa kes montanha.’ (Mat. 24:16) Na kel ténpu la, éra txeu inportanti es djudaba kunpanheru. Si dja es staba ta aplika kel konsedju di Polu di dividi kel ki es tinha ku kunpanheru, ta sérba más fásil es lidaba ku kel novu manera di vive.

14 É ka sénpri ki nos irmons ku irmans ta fla-nu kuzê ki es ta meste. Pur izénplu, imajina ma mudjer di un irmon móre i el fika el sô. Talvês kel irmon meste ajuda ku kumida, algen pa da-l buleia ô pa djuda-l faze trabadjus di kaza. El pode ka pidi-nu ajuda pamodi el ka krê inkomoda-nu. Má, el ta fikaba txeu kontenti si nu oferese pa djuda-l na kel ki el meste antis di el pidi. Nu ka debe pensa ma un otu algen ta djuda-l ô ma sénpri el ta fla-nu kuzê ki el sta meste. Pur isu, pergunta bu kabésa: ‘Si N staba na kel situason li, ki ajuda N ta gostaba di resebe?’

15. Kuzê ki nu meste faze si nu krê djuda otus?

15 Mostra ma bu sta prontu pa djuda. Di sertéza bu konxe irmons ku irmans na bu kongregason ki sta sénpri prontu pa djuda. Nunka es ka ta pô-nu ta xinti ma nu sta pruveta di es. Nu sabe ma nu pode konta ku es óras ki nu meste ajuda i nu ta gostaba di ser sima es! Un ansion di 45 anu, ki txoma Alan, krê sérba un algen ki sta prontu pa djuda. El pensa na izénplu di Jizus i el fla: “Jizus éra un algen txeu okupadu, má pesoas di tudu idadi gostaba di el i es ka tinha medu di pidiba el ajuda. Es odja ma el éra un ómi ki ta preokupaba ku otus di verdadi. N krê imita Jizus i ser un algen ki sta prontu pa djuda otus, ki ta mostra amor i ki ta preokupa ku otus.”

16. Modi ki Salmo 119:59, 60 ta djuda-nu sigi izénplu di Jizus?

16 Nu ka debe fika dizanimadu si nu ka sta konsigi imita izénplu di Jizus di manera perfetu. (Tia. 3:2) Un algen ki sta ta studa arti ka ta konsigi imita di manera perfetu trabadju di se profesor, ki é artista. Má, si kel studanti ba ta prende ku se éru i el sforsa pa imita izénplu di se profesor, el ta kontinua ta midjora. Di mésmu manera, si nu faze sima nu ta prende na nos studu pesoal di Bíblia i nu kontinua ta midjora, nu ta konsigi imita izénplu di Jizus. —  Salmo 119:59, 60.

KUZÊ KI TA KONTISE ÓRAS KI NU TA IMITA IZÉNPLU DI JIZUS

Óras ki ansions ta imita atitudi di Jizus, es ta da un bon izénplu pa kes más jóven. (Odja parágrafu 17.) *

17-18. Kuzê ki ta kontise óras ki nu ta imita izénplu di Jizus?

17 Óras ki nu sta prontu pa djuda otus nu pode motiva-s pa es faze mésmu kuza. Un ansion ki txoma Tim, fla: “Alguns irmon na nos kongregason ki é jóven inda, diziginadu ajudanti di kongregason. Es bira ajudanti pamodi es odja ma otus staba prontu pa djuda i es krê fazeba mésmu kuza. Kes irmon li, sta ta da txeu ajuda pa kongregason i pa ansions.”

18 Txeu algen oji ta pensa sô na ses kabésa. Má povu di Jeová é diferenti. Óras ki nu ta pensa na modi ki Jizus staba prontu pa djuda otus, kel-li ta mexe ku nos i nu ta krê imita se izénplu. Nu ka ta konsigi sigi se pasus di manera perfetu, má nu ta konsigi ‘sigi se pasus di manera fiel.’ (1 Ped. 2:21) Si nu faze nos midjór pa nu imita Jizus, nu ta fika kontenti pamodi nu sta ta agrada Jeová.

KÁNTIKU 13 Kristu é nos izénplu

^ par. 5 Jizus sénpri preokupa ku otus más di ki se kabésa. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki nu pode imita se izénplu. Tanbê, nu sta ben odja modi ki faze sakrifisius pa otus ta djuda-nu.

^ par. 57 SPLIKASON DI FOTUS: Un irmon jóven, ki txoma Daniel, sta ta odja dôs ansion ta vizita se pai na ospital. Ses bon izénplu mexe ku Daniel i kel-li pô-l ta krê djuda otus algen na se kongregason. Un otu irmon jóven, ki txoma Brunu, sta ta odja ma Daniel ta preokupa ku otus. Izénplu di Daniel insentiva Brunu pa djuda linpa Salon di Reinu.