Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 9

Tuidikijayi Yezu tuambuluisha bakuabu

Tuidikijayi Yezu tuambuluisha bakuabu

“Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.”​—BIEN. 20:35.

MUSAMBU WA 17 “Ndi musue”

KADIOSHA *

1. Ndungenyi kayi luimpe ludi nalu batendeledi ba Yehowa?

BIBLE uvua mumanyishe kukadi bidimu bia bungi ne: batendeledi ba Nzambi bavua ne bua ‘kudifila ku budisuile’ mu mudimu wa Yehowa babalombola kudi Muanende. (Mis. 110:3) Mulayi au udi wenda ukumbana lelu eu. Tshidimu tshionso etshi, basadidi ba Yehowa ba tshisumi batu benza mêba miliyo ne miliyo mu mudimu wa diyisha. Badi benza mudimu eu ku budisuile kabayi babafuta makuta to. Badi kabidi badifila bua kuambuluisha bena Kristo nabu ne bintu bidibu nabi dijinga, babakankamija, ne bakolesha ditabuja diabu kudi Yehowa. Bakulu ne basadidi ba mudimu batu bangata dîba diabu bua kulongolola midimu ya mu bisangilu ne kuenza makumbula a bulami. Ntshinyi tshitubu benzela mudimu wonso au? Mbualu mbanange Yehowa ne bantu nabu.​—Mat. 22:37-39.

2. Anu mudibu baleje mu Lomo 15:1-3, ntshilejilu kayi tshivua Yezu mushiye?

2 Yezu mmushiye tshilejilu tshia pa buatshi bualu uvua utabalela malu a bakuabu kumpala kua malu ende yeye. Tuetu petu tudi tudienzeja muetu muonso bua kumuidikija. (Bala Lomo 15:1-3.) Badi bamuidikija nebapete masanka. Yezu uvua muambe ne: “Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.”​—Bien. 20:35.

3. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

3 Mu tshiena-bualu etshi netumone amue malu avua Yezu muenze bua kuambuluisha bakuabu ne mutudi petu mua kumuidikija. Netumone kabidi tshitudi mua kuenza bua tuikale ne dijinga dikole dia kuambuluisha bakuabu.

TUIDIKIJAYI YEZU

Nansha muvua Yezu mupungile, ntshinyi tshiakenzaye pavua musumba wa bantu mulue kudiye? (Tangila tshikoso 4)

4. Mmunyi muvua Yezu utabalela malu a bakuabu kumpala kua ende yeye?

4Yezu uvua wambuluisha bakuabu nansha pavuaye mupungile. Elabi meji a bualu buakenzaye pavua musumba wa bantu mumulonde ku mukuna uvua pamuapa pabuipi ne Kapênuma. Yezu uvua musambile butuku bujima. Uvua ne bua kuikala mupungile bikole, kadi pakamonaye musumba wa bantu au wakumvuila bapele bavua munkatshi muabu ne bantu bavua basama luse. Wakabondopa ne kubelelaye kabidi muyuki wa tshikuma wa katshia ne katshia utubu babikila ne: Muyuki wa pa Mukuna.​—Luka 6:12-20.

Mmalu kayi atudi mua kuenza bua kuidikija muoyo wa kuambuluishangana uvua nawu Yezu? (Tangila tshikoso 5)

5. Mmushindu kayi utu bamfumu ba mêku balonda tshilejilu tshia Yezu dîba didibu bapungile?

5Mudi bamfumu ba mêku bidikija Yezu. Fuanyikijabi ne: mfumu wa dîku udi ufuma ku mudimu dilolo mupungile yonso. Nansha mudi muoyo umusaka bua kubenga kulombola ntendelelu wa mu dîku dilolo adi, udi usambila Yehowa bua amupeshe bukole bua kulombola ntendelelu au. Yehowa udi wandamuna disambila diende adi; badi benza ntendelelu wa mu dîku anu mutubu benza lumingu luonso. Dilolo adi, bana badi balonga bualu bua mushinga. Badi bamanya ne: baledi babu badi bangata malu a mu nyuma ne mushinga wa bungi kupita makuabu onso.

6. Fila tshilejilu tshia muvua Yezu muangate dîba diende bua kuambuluisha bakuabu.

6Yezu uvua utabalela bakuabu nansha dîba divuaye ujinga kuikala nkayende. Udi mua kudifuanyikijila tshivua Yezu mumvue pavuabu bamuambile ne: mbakose mulunda wende Yone Mubatiji mutu anyi? Bivua ne bua kuikala bimubungamije bikole be! Badi bamba mu Bible ne: “Pakumvua Yezu bualu [bua lufu lua Yone] ebu, wakumbuka muaba au mu buatu, kuyaye muaba uvua kawuyi bantu bua kuikalaye nkayende.” (Mat. 14:10-13) Tudi mua kumvua bua tshinyi uvua ujinga kuikala nkayende. Bamue bantu batu basue kudidila muaba udi kawuyi bantu. Kadi Yezu kavua ne mushindu wa kuikala muaba wa pa nkayende to. Musumba wa bantu wakamudianjidila muaba uvuaye uya au. Ntshinyi tshiakenza Yezu? Wakela meji a malu avua matonde bantu abu ne “wakabumvuila luse.” Uvua mumone ne: bavua ne dijinga dikole dia kukoleshibua mu nyuma, ke yeye kubambuluisha diakamue. Nunku “wakatuadija kubalongesha malu [ki nganu mmakese to, kadi] a bungi.”​—Mâko 6:31-34; Luka 9:10, 11.

7-8. Fila tshilejilu tshia mutu bakulu badi ne dinanga bidikija Yezu padibi bikengela kuambuluisha muntu mu tshisumbu.

7Mudi bakulu badi ne dinanga bidikija Yezu. Tudi tuanyisha bikole mushindu udi bakulu betu badifila ne muoyo mujima bua kutuambuluisha! Bia bungi bitubu benza kabatu babimona kudi bana betu ba bungi mu tshisumbu to. Tshilejilu, padiku bualu bua tshimpitshimpi mu malu a luondapu, bena mu Komite wa diumvuangana ne mpitadi batu baya lukasa bua kuambuluisha bena Kristo nabu. Malu a nunku atu atamba kujuka anu mundankulu! Kadi bakulu betu abu ne mêku abu batu baditeka pa muaba wa bena Kristo nabu badi mu dikenga, batabalela malu a bana babu aba kumpala kua abu bobu.

8 Bakulu batu kabidi bambuluisha mu mudimu wa luibaku lua Nzubu ya Bukalenge ne nzubu mikuabu ya bulongolodi buetu, bambuluisha kabidi padi bipupu bienzeka. Batu kabidi bangata dîba diabu dia bungi bua kutulongesha ne kutukankamija. Bana betu ba balume bonso aba ne mêku abu mba kuela kalumbandi ne muoyo mujima. Yehowa atungunuke anu ne kubenesha bionso bidibu benza ebi! Bushuwa bidi bikengela ne: bakulu bikale ne nkatshinkatshi anu bu bantu bakuabu bonso. Ki mbimpe bikale bapitshisha dîba diabu dionso anu mu midimu ya bulongolodi bapangila bua kutabalela bena mu mêku abu to.

TSHIA KUENZA BUA KUIKALA NE MUOYO WA KUAMBULUISHA BAKUABU

9. Bilondeshile Filipoyi 2:4, 5, ndungenyi kayi ludi bena Kristo bonso ne bua kuikala nalu?

9 Bala Filipoyi 2:4, 5. Nansha mutudi tuetu bonso katuyi bakulu, tudi mua kuidikija Yezu tutabalela malu a bakuabu kumpala kua etu. Bible udi wamba ne: ‘wakangata tshimuenekelu tshia mupika.’ (Filip. 2:7) Elabi meji a tshidi mvese eu mua kutulongesha. Mupika anyi muena mudimu udibu banange utu ukeba mpunga ya kusankisha mfumuende. Bu mutudi bapika ba Yehowa ne tukuatshila bena Kristo netu mudimu, tudi basue kuikala ne mushinga ku mêsu kua Yehowa ne kua bena Kristo netu abu. Tudi mua kuenza nanku tuetu balonde mibelu idi ilonda eyi.

10. Nnkonko kayi itudi mua kudiela?

10Dikonkonona. Diela nkonko bu mudi eyi: ‘Ntu ne muoyo wa kudifila muanyi muonso bua kuambuluisha bakuabu anyi? Tshilejilu, ntshinyi tshingenza bobu bandombe bua kukumbula muanetu wa balume kampanda mukulakaje kumbelu kuende peshi bua kuya ne muanetu wa bakaji kansanga mukulakaje mu bisangilu? Ntu mudiakaje bua kuambuluisha padibu bakeba bena budisuile bua kusukula muaba wa dienzela mpungilu anyi bua kulongolola Nzubu wa Bukalenge anyi?’ Bitu bisankisha Yehowa patutu tufila dîba dietu ne bintu bietu ne muoyo mujima bua kuambuluisha bakuabu, bualu tudi badilambule kudiye ne bietu bionso. Tuetu bamone ne: bidi bikengela tuakaje amue malu, tshitudi mua kuenza ntshinyi?

11. Mmunyi mudi disambila mua kutuambuluisha bua kupeta muoyo wa kuambuluisha bakuabu?

11Sambila Yehowa ne muoyo mujima. Udi pamuapa mua kujingulula ne: bidi bikengela ushintulule malu kampanda mu nsombelu webe, kadi kuena umvua muoyo wa kuashintulula to. Biobi nanku sambila Yehowa ne muoyo mujima. Muambila malu mudiwu. Muambila muudi udiumvua ne umulombe bua akupeshe “dijinga ne bukole bua kuenza malu adi amusankisha.”​—Filip. 2:13.

12. Mmushindu kayi udi bana betu ba balume batshidi bansonga bakadi batambule mua kuambuluisha mu bisumbu biabu?

12 Wewe muikale muanetu wa balume utshidi nsonga ukadi mutambule, sambila Yehowa akuambuluishe bua wikale ne dijinga dia kudifila bikole bua kuambuluisha bena Kristo nebe mu tshisumbu. Mu matunga makuabu bakulu batu ba bungi mu bisumbu kupita basadidi ba mudimu. Ba bungi ba ku basadidi aba mbantu bashindame anyi bakadi bakulakaje. Bu mudi bantu benda anu bavula mu bisumbu, tudi dijinga ne bana betu batshidi bansonga bua kuambuluisha bakulu mu mudimu wa ditabalela bana betu ba balume ne ba bakaji. Wewe muikale ne muoyo wa kuambuluisha muaba kayi wonso udibu bakulomba bua kuambuluisha, nebikusankishe. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu neusankishe Yehowa, neumanyike bu muntu utu musue kuambuluishangana, ne diambuluishangana adi nedikupeteshe disanka.

Bena Kristo ba mu Yudaya bakasabuka musulu wa Yadene bobu kunyemena ku Pela. Bakavua badianjile mu tshimenga atshi badi babanyina batshidi bafikilaku biakudia (Tangila tshikoso 13)

13-14. Mmalu kayi masunguluke atudi mua kuenzela bena Kristo netu bua kubambuluisha? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

13Ikala utangila bua kumanya dîba didibi bikengela bua kuambuluisha muntu. Mupostolo Paulo wakafundila bena Kristo ba mu Yudaya ne: “Kanupu muoyo bua kuenza malu mimpe ne kuabanyangana bintu binudi nabi ne bakuabu, bualu Nzambi udi usanka bua milambu ya nunku.” (Eb. 13:16) Eu uvua mubelu muimpe be! Matuku makese panyima pa bena Kristo aba bamane kupeta mukanda eu, bakenzejibua bua kushiya nzubu yabu, midimu yabu ya bungenda, kushiya ne balela babu bavua kabayi bena Kristo, bualu bivua bikengela “batuadije kunyemena ku mikuna.” (Mat. 24:16) Kakuyi mpata, tshikondo atshi bivua bikengela menemene bua bikale bambuluishangana. Bikalabi ne: bakavua ne tshibidilu tshia kuambuluishangana ne bintu bivuabu nabi anu muvua Paulo mubabele, bivua mpindieu mua kuikala bipepele bua bobu kuibidilangana ne nsombelu wa dikala ne bintu bikese.

14 Bena Kristo netu kabatu anu batuambila misangu yonso bidibu nabi dijinga to. Tshilejilu, muanetu kampanda udi mua kuikala mufuishe mukajende. Udiku dijinga ne wa kumuambuluisha bua kulamba biakudia, kuenza midimu ya kumbelu, peshi bua kumufikisha muaba kampanda anyi? Udi mua kubenga kulomba diambuluisha wela meji ne: neatutondeshe nsombelu. Kadi tuetu badiangatshile dipangadika dia kumuambuluisha udi mua kusanka bikole. Ki mbimpe tuele meji ne: muntu mukuabu neamuambuluishe peshi ne: pikalaye dijinga ne tshintu neatuambile to. Diebeja ne: ‘Bu meme muikale mu nsombelu wa buena eu, nntshinyi tshimvua mua kujinga bua bangenzele?’

15. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza tuetu basue kuambuluisha bakuabu?

15Ikala muntu udibu mua kukuatshila bualu bipepele. Bushuwa, tudi bamanye bena Kristo ba mu tshisumbu tshietu batu ne tshibidilu tshia kuambuluisha bakuabu. Kabatu batuleja ne: tudi tubatondesha nsombelu to. Tudi bajadike ne: nebikale anu pabuipi bua kutuambuluisha patuikala ne dijinga kampanda. Nunku tuetu petu tudi basue kuenza malu anu bu bobu. Mukulu mukuabu wa bidimu 45 diende Alan, utu musue kuikala muntu wa bantu. Udi wela meji a tshilejilu tshivua Yezu mushiye wamba ne: “Yezu uvua ne bia bungi bia kuenza, kadi bantu bavua balua kudiye bakulumpe ne bana badilekelele, kabayi batshina bua kumulomba diambuluisha to. Bavua bamanye ne: uvua ubatabalela. Ndi musue kuenza muanyi muonso bua kufuana Yezu ne kumanyika bu muntu wa bantu, muntu wa dinanga udi utabalelangana.”

16. Mmushindu kayi udi kutumikila mêyi a mu Misambu 119:59, 60 mua kutuambuluisha bua kulonda bimpe menemene tshilejilu tshia Yezu?

16 Tuetu katuyi bakokeshe bua kuidikija Yezu katuteketshi mu mikolo to. (Yak. 3:2) Mulongi katu anu ukokesha bua kuenza malu bimpe menemene anu bu mulongeshi wende to. Kadi yeye wakaja amue malu adiye kayi muenze bimpe, udienzeja bua kulonda menemene tshilejilu tshia mulongeshi wende, neatungunuke ne kuya kumpala. Bia muomumue, tuetu tutumikila bitudi balonge mu didilongela dietu dia Bible, tudienzeja bua kuakaja bilema kayi bionso bitudi mua kuikala tuenza, tudi mua kukokesha bua kulonda bimpe menemene tshilejilu tshivua Yezu mutushile.​—Bala Misambu 119:59, 60.

MASANKA ATUDI TUPETA PATUDI TUAMBULUISHA BAKUABU

Padi bakulu bidikija lungenyi luvua nalu Yezu lua kuambuluishangana badi bashila bansonga tshilejilu tshimpe tshia kulonda (Tangila tshikoso 17) *

17-18. Mmasanka kayi atuapeta tuetu tulonda lungenyi lua Yezu lua kuambuluishangana?

17 Tuetu ne tshibidilu tshia kuambuluishangana nebisake bakuabu bua kutuidikija. Mukulu mukuabu diende Tim udi wamba ne: “Mu tshisumbu tshietu tudi ne bana betu ba balume batshidi bansonga badi bakumbaje malu malomba ne babateke basadidi ba mudimu. Bamue ba kudibu mbalue basadidi patshivuabu ne bidimu bishadile menemene bualu bavua bamone muvua bakuabu bambuluishangana; biobi kubasaka pabu bua kuikala kuenza nanku. Bana betu abu badi bambuluisha tshisumbu tshietu bua lungenyi luabu luimpe alu ne belesha bakulu diboko mu malu a bungi.”

18 Tudi mu ndongoluelu udi bantu bikale badinangi. Kadi batendeledi ba Yehowa mbashilangane nabu. Lungenyi luvua nalu Yezu lua kuambuluisha bakuabu ndulenge mioyo yetu bikole; nunku tudi badisuike bua kuidikija tshilejilu tshiende. Bushuwa, katuena mua kukokesha bua kulonda mu makasa ende mu mushindu mupuangane to, kadi tudi mua “kulonda mu makasa ende bimpe menemene.” (1 Pet. 2:21) Tuetu tudienzeja muetu muonso bua kuikala ne lungenyi luvua nalu Yezu lua kuambuluishangana, netuikale ne disanka bualu Yehowa udi utuanyisha.

MUSAMBU WA 13 Kristo udi tshilejilu kutudi

^ tshik. 5 Yezu uvua utamba kutabalela bakuabu kupita muvuaye uditabalela yeye muine. Mu tshiena-bualu etshi netumone mishindu mishilashilangane itudi mua kumuidikija. Netumone kabidi mudi kumuidikija aku kutuambuluisha.

^ tshik. 57 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume mukuabu utshidi nsonga diende Dan mutangile mudi bakulu babidi basamba tatuende mu lupitadi. Dinanga dia bakulu abu didi dimusaka bua kukebaye pende mpunga ya kuambuluisha bakuabu mu tshisumbu. Nsonga nende mukuabu diende Ben udi umona mushindu udi Dan utabalela bakuabu. Tshilejilu tshia Dan tshidi tshisaka Ben bua kuambuluisha mu disukula ku Nzubu wa Bukalenge.