Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-9

Lingisa UJesu Ngokusiza Abanye

Lingisa UJesu Ngokusiza Abanye

“Ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela.”—IZE. 20:35.

INGOMA 17 “Ngiyathanda”

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Ngiyiphi into ehle esiyibonako hlangana nabantu bakaZimu?

 EKADENI iBhayibheli labikezela ukuthi abantu bakaZimu ‘bazozimisela ukulandela’ isinqophiso seNdodana kaZimu ekumsebenzeleni. (Rhu. 110:3) Isiphorofidweso siyazaliseka namhlanjesi. Qobe mnyaka abantu bakaZimu ngetjiseko batjhumayela ama-iri angaba ziingidi. Ababhadelwa ngokwenza umsebenzi lo, bawenza ngombana bayathanda. Bazipha nesikhathi sokusiza abafowabo ngezinto abazitlhogako, babakhuthaze, bebaqinise nokukholelwa kwabo kuJehova. Abadala neenceku ezisizako basebenzisa isikhathi sabo esinengi balungiselela iingcenye zabo zomhlangano waphakathi neveke nokwelusa amanye amakrestu. Khuyini ebakhuthaza bona benze woke umsebenzi lo? Lithando ngoJehova nabomakhelwana.—Mat. 22:37-39.

2. Njengombana kuhlathululwe emtlolweni webeRoma 15:1-3, ngisiphi isibonelo uJesu asibekela sona?

2 UJesu wabeka isibonelo esihle sokubeka ihlalakuhle yabanye phambili kuneyakhe. Silinga koke okusemandlenethu ukumlingisa. (Funda kwebeRoma 15:1-3.) Abamlingisako bazokufumana umphumela omuhle. UJesu wathi: “Ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela.”—IzE. 20:35.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Esihlokwenesi sizokubuyekeza ezinye zezinto uJesu azenzako ukusiza abanye besibone nokuthi singamlingisa njani. Sizokucoca nangokuthi singasikhulisa njani isifiso sethu sokusiza abanye.

LINGISA ISIBONELO SAKAJESU

Nanyana bekadiniwe, uJesu wenzani lokha iwoma labantu naliza kuye? (Funda isigaba 4)

4. UJesu wayibeka njani ihlalakuhle yabanye ngaphambi kweyakhe?

4 UJesu wasiza abanye ngitjho nanyana bekadiniwe. Cabanga ngalokho uJesu akwenzako lokha iwoma labantu naliza kuye entabeni ekungenzeka beyiseduze neKapernawume. Ngayizolo kwakhona uJesu bekathandaza ubusuku boke. Kungenzeka bekadinwe khulu kodwana nakabona iwoma labantu wabazwela, khulukhulu labo abatlhagako nabagulako. Akhenge abalaphe kwaphela kodwana wabeka enye yeenkulumo eziphuma phambili kizo zoke, iTjumayelo yeNtabeni.—Luk. 6:12-20.

Kungaziphi iindlela esingalingisa ngazo isibonelo sakaJesu sokusiza abanye? (Funda isigaba 5)

5. Iinhloko zemindeni zisilingisa njani isibonelo sakaJesu sokuzidela nanyana zidiniwe?

5 Indlela iinhloko zemindeni ezimlingisa ngayo uJesu. Akhucabange nganaku: Ngemva kokusebenza budisi emsebenzini, ihloko yomndeni ifika ekhaya idiniwe. Kungenzeka beyicabanga ukutshwilisa ukuLotjha koMndeni ebekuhlelelwe ubusukobo kodwana ibawa amandla kuJehova kobana ikghone ukuraga isifundweso. UJehova uphendula umthandazwayo begodu isifundo siragwa ngendlela ejayelekileko. Ngobusukobo abentwana bafunda isifundo esiqakathekileko sokuthi kubabelethi babo, ukulotjha uZimu yinto eza qangi.

6. Nikela isibonelo sendlela uJesu asebenzisa ngayo isikhathi sakhe sokuba yedwa bona asize abanye.

6 UJesu wathatha isikhathi sakhe sokuba yedwa wasisebenzisela ukuba nabanye. Kghani ungakghona ukucabanga bona uJesu wazizwa njani nakezwa ukuthi umnganakhe, uJwanisi uMbhabhadisi ubulewe? Kungenzeka lokho kwamzwisa ubuhlungu khulu uJesu. IBhayibheli lithi: “UJesu nakezwa [ngokufa kwakaJwanisi], wasuka lapho ngesikepe waya endaweni enganabantu bona abe yedwa.” (Mat. 14:10-13) Singazwisisa bona kubayini bekafuna ukuba yedwa. Abanye abantu bakhetha ukuba bodwa nabezwa ubuhlungu. UJesu akhenge akghone ukuba yedwa, ngebanga lokuthi iwoma labantu lafika qangi endaweni ebekaya kiyo. Wazizwa njani uJesu? Wacabanga ngalokho ebekutlhogwa babantu begodu ‘wabarhawukela.’ UJesu walemuka ukuthi batlhoga isizo nenduduzo evela kuZimu yeke wathoma ukubasiza. Kuhlekuhle ‘wathoma ukubafundisa [ingasi izinto ezimbalwa kodwana] izinto ezinengi.’—Mar. 6:31-34; Luk. 9:10, 11.

7-8. Nikela isibonelo sokuthi abadala abanethando basilingisa njani isibonelo sakaJesu nakunomuntu otlhoga isizo ebandleni.

7 Indlela abadala abanethando abamlingisa ngayo uJesu. Sithokoza khulu ngomsebenzi wokuzidela abadala abasenzela wona! Inengi labafowethu nabodadwethu ebandleni alazi ngomsebenzi abawenzako. Ngokwesibonelo, nakunobujamo oburhabako okuphathelene nezokwelapha, abafowethu abasebenza neKomidi Yokuthintana neemBhedlela bayarhaba ukusiza abafowethu nabodadwethu. Esikhathini esinengi ubujamo oburhabako vane buvele ngamathathakusa! Ngebanga lokuthanda abafowabo nabodadwabo abasemrarweni loyo, abadala kunye nemindenabo babeka ihlalakuhle yamakrestu akunye nawo phambili kuneyabo.

8 Abadala bayasiza ekwakhiweni kwamaWolo womBuso neminye imakhiwo kuhlanganise nomsebenzi wokuhlangula. Asisayiphathi-ke yama-awara amanengi abadala abawasebenzisako ukulungiselela ukusiyala, ukusikhuthaza, nokusisekela. Boke abafowethwaba nemindenabo batlhoga ukubukwa. Kwanga uJehova angababusisa! Kuliqiniso njengawo woke umuntu, abadala nabo batlhoga ukulinganisela. Akukafuzi bakhuthale khulu ngezinto zebandla bebalibale ngemindenabo.

INDLELA YOKUBA NOMMOYA WOKUZIDELA

9. Ngokuya ngokwebeFilipi 2: 4, 5, amaKrestu kufuze acabange njani?

9 Funda kwebeFilipi 2: 4, 5. Nanyana soke singasibadala kodwana singakghona ukulingisa isibonelo sakaJesu sokuzidela. IBhayibheli lithi: “waba njengenceku.” (Flp. 2:7) Cabanga ngokuthi singafundani evesineli. Inceku eligugu namkha isisebenzi sizokufunana namathuba wokuthabisa ikosayo. Njengombana uyinceku kaJehova nesisebenzi sabafowenu akunakuzaza bona ufuna ukuba lisizo kuJehova nakwamanye amakrestu. Ungakwenza lokho ngokucabanga ngananzi iinqophiso ezilandelako.

10. Ngimiphi imibuzo esingazibuza yona?

10 Hlolisisa indlela ocabanga ngayo. Zibuze imibuzo enjengale: ‘Ngizimisele kangangani ukudela isikhathi sami bona ngisize abanye? Bengizokwenzani nange ngokwesibonelo, bangibawa bona ngivakatjhele umfowethu olupheleko ekhaya labalupheleko namkha ngiphekelele udadwethu olupheleko esifundweni? Ngiyarhaba na ukusiza lokha nakutlhogeka amavolontiya bona ayokuhlwengisa endaweni lapho kuzokubanjelwa khona umhlangano namkha nakulungiswa iWolo lomBuso?’ Nasizinikela kuJehova, simthembisa bona sizokusebenzisa koke esinakho ukuthi simlotjhe. Ufuna sisebenzise isikhathi sethu, amandlethu, nezinto zethu eziphathekako bona sisize abanye. Yeke uyathaba lokha nasisiza abanye. Nangabe sibona ukuthi kufuze sithuthukise khuyini esingayenza?

11. Umthandazo ungasisiza njani bona sithuthukise isifiso sethu sokusiza abanye?

11 Thandaza ngokusuka ehliziyweni kuJehova. Akhesithi mhlamunye uyalemuka bona kunetlhogeko yokuthi uthuthukise indlela ozidela ngayo kodwana awunamandla wokukwenza lokho. Ebujamweni obunjalo, thandaza kuJehova ngokusuka ehliziyweni. Mtjele koke. Tjela uJehova indlela ozizwa ngayo bewumbawe ukuthi akuphe “kokubili isifiso namandla wokusebenza.”—Flp. 2:13.

12. Umfowethu osesemutjha obhajadisweko angalisiza njani ibandla?

12 Nangabe ungumfowethu osesemutjha obhajadisiweko, bawa uJehova akusize uthuthukise isifiso sakho sokusiza khudlwana ebandleni. Kezinye iinarha kunabadala abanengi ukudlula iinceku ezisizako nazo esele zikhulile ezinye sele ziluphele. Njengombana ihlangano iragela phambili ikhula, kutlhogeka abafowethu abatjha abangeziweko ukusiza ekutlhogomeleni abantu bakaZimu. Nangabe uzimisele ukusetjenziswa nanyana kukuphi la utlhogeka khona uzokuthaba. Kubayini? Ngebanga lokuthi uzabe uthabisa uJehova, abafowethu bazokubona ukuthi uzimisele ukusiza abanye begodu uzokufumana nethabo elibangelwa kusiza abanye.

Amakrestu weJudiya abalekela ePhela adlula emlanjeni iJordani. Labo esele banesikhathi bafikile basiza amaKrestu aqeda ukufika ngokubapha ukudla (Funda isigaba 13)

13-14. Ngimaphi amagadango esingawathatha bona sisize abafowethu nabodadwethu? (Qala isithombe esingaphandle.)

13 Hlala ukuphaphamele ukusiza abanye. UPowula watjela amaHebheru wathi: “Ningakukhohlwa ukwenza okuhle nokwabelana lokho eninakho nabanye, ngombana uZimu uthatjiswa khulu mihlatjelo enjalo.” (Heb. 13:16) Leso bekusiseluleko esilisizo! Ingasikade ngemva kokufumana incwadi le, amaKrestu ebekahlala eJudiya kwafuze atjhiye imizawo, amarhwebawo neenhlobo zawo ezingakholwako begodu “abalekele eentabeni.” (Mat. 24:16) Ngesikhatheso akunakuzaza ukuthi bekutlhogeka bona basizane. Nangabe bewasisebenzisa iseluleko sakaPowula sangaphambilini sokuthi babelane ngezinto bekuzoba bulula ukuthi bazivumelanise nendlela etja yokuphila.

14 Abafowethu nabodadwethu kungenzeka bangasitjeli ngezinto abazitlhogako. Ngokwesibonelo, udade uyahlongakala atjhiye indodakwakhe izwa ubuhlungu. Kghani umfowethu utlhoga ukusizwa ngokudla, ngesithuthi, namkha ngemisebenzi yangendlini? Kungenzeka angalibawi isizo ngebanga lokuthi usaba ukusitshwenya. Nanyana kunjalo angathokoza khulu nange singamsiza ngitjho nanyana angakasibawi. Akukafuzi sihlale sicabanga ukuthi yoke into izokukhamba kuhle namkha loyo otlhoga isizo uzositjela nakalitlhogako. Zibuze, ‘Nangabe bengisebujamwenobo ngiliphi isizo ebengingathabela ukulifumana?’

15. Khuyini ekufuze sizimisele ukuyenza nasifuna ukusiza abanye?

15 Ngeneka. Akunakuzaza ukuthi uyabazi abafowethu nabodadwethu ebandleni lenu abahlala bazimisele ukusiza abanye. Abasenzi sizizwe ngathi siyabatshwenya. Siyazi ukuthi singathembela kibo nasitlhoga isizo begodu sifuna ukubalingisa! U-Alan umdala osemnyakeni ema-40 ufuna ukungeneka. Nakacabanga ngesibonelo sakaJesu uthi: “UJesu bekamajadu kodwana boke abantu bebakuthanda ukuya kuye begodu bebatjhaphulukile ukubawa isizo kuye. Bebazi ukuthi unendaba nabo. Ngifuna ukulingisa isibonelo sakaJesu begodu ngaziwe njengomuntu ongenekako, onethando nonendaba nabanye.”

16. Ukusebenzisa lokho okutjhiwo liRhubo 119:59, 60 kusisiza njani bona silandele isibonelo sakaJesu eduze?

16 Akukafuzi siphele amandla nasibhalelwa kulingisa isibonelo sakaJesu ngokupheleleko. (Jak. 3:2) Umfundi akasimkhulu kunomfundisi. Njengombana afunda emtjhaphwenakhe begodu alwela ukulingisa umfundisakhe ngendlela angakghona ngayo, umfundi uzokuthuthuka. Ngendlela efanako nange sisebenzisa lokho esikufunda eBhayibhelini ekuphileni kwethu begodu siragele phambili sithuthuka, silandela isibonelo sakaJesu eduze.—Funda IRhubo 119:59, 60.

IINZUZO ZOKUSIZA ABANYE

Ngokulingisa isibonelo sakaJesu sokusiza abanye, abadala babekela abasesebatjha isibonelo esihle abangasilandela (Funda isigaba 17) *

17-18. Sizokuzuza njani ngokulingisa isibonelo sakaJesu sokusiza abanye?

17 Nasizimisele ukusiza abanye, nabanye bazokuba nesifiso sokusiza. U-Tim ongumdala uthi: “Sinabafowethu abasesebatjha abathuthukileko bebaba ziinceku ezisizako, abanye basesebatjha khulu lokhu kungebanga lokuthi balingisa isibonelo sabafowethu ebebazimisele ukusiza abanye. Imizamwabo yokuzidela isiza amabandla begodu isiza nabadala.”

18 Siphila ephasini elikhuthaza ukuba marhamaru. Abantu bakaJehova bahlukile. Sikhuthazwe sibonelo sakaJesu sokuzidela begodu sizimisele ukusilingisa. Kuliqiniso ukuthi angeze sawulandela umtlhalakhe ngokupheleleko kodwana singakghona ‘ukulandela umtlhalakhe eduze.’ (1 Pit. 2:21) Njengombana senza koke okusemandlenethu ukulingisa isibonelo sakaJesu sokusiza abanye nathi sizokuthaba ngokwamukelwa nguJehova.

INGOMA 13 UKrestu Usibonelo Sethu

^ isig. 5 UJesu bekahlala abeka ihlalakuhle yabanye phambili kuneyakhe. Esihlokwenesi sizokucoca ngeendlela esingalingisa ngazo isibonelo sakhe. Sizokufunda nokuthi sisizeka njani ngokulingisa isibonelo sakhe.

^ isig. 57 IHLATHULULO YESITHOMBE: Umfowethu osesemutjha u-Dan uqale abadala ababili bebandla njengombana bavakatjhele ubabakhe esibhedlela. Isibonelo sabadala ababilaba siyamkhuthaza u-Dan ukuthi naye afune iindlela zokusiza abanye ebandleni. Omunye umfowethu osesemutjha u-Ben ubona indlela u-Dan azimisele ngayo ukusiza. Isibonelo saka-Dan sikhuthaza u-Ben bona asize ekuhlwengiseni iWolo lomBuso.