Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 9

Ju je jarhuataani máteruechani ísï eska Jesúsi na úpka

Ju je jarhuataani máteruechani ísï eska Jesúsi na úpka

“Sánderu sésiisti intsïmpini ka eska intsïmbinhani” (UKU. 20:35).

PIREKUA 17 Uékasïnga

AMBE ENGACHI EXEAKA *

1. ¿Ambe ambakiti ambe úsïni Tata Diosï Jeobaeri ireta?

 BIBLIA uandasptia eska Tata Diosï Jeobaeri ireta aiakukuarhepiringa para imani marhuakuni ka eskaksï kurhajchapiringa imeeri Uájpani (Sal. 110:3). I profesia, ini tiempu jimbo kumplirikuarhixati. Mándani uéxurhini, Tata Diosïri marhuarichaksï tsípikua jingonksï aianhpisïndi uánikua orechani ka nóksï ma sentabu kobrarpisïndi. Ístuksï jarhuataasïndi imeecheri erachichani paraksï jatsini ambe engaksï uétarhinchajka, para sési pʼikuastaantani ka parakaksï sánderu mintsikaaka Tata Diosïni. Ístu, orhejtsïkuticha ka orhejtsïkuticheri jarhuajpiricha kánikuaksï tiempu úrasïndi paraksï prepararikuarhini particha ka arhijtsïkperatecha jingoni engaksï tánguarhikuecharhu nitamatarajka ka para pʼorhembiani erachichani paraksï uinhaperantaani. Úsïndiksï ini ambe jimbokaksï xénchasïnga Tata Diosï Jeobani ka erachichani (Mat. 22:37-39).

2. Eska na arhijka Roma 15:1-3, ¿náki ambakiti ejemplujtsïni íntskuski Jesúsi?

2 Jesúsi méntkisï orheta peeraspti ambe engaksï máteruecha uétarhincheenga ka juchachi jánguarhintasïnga xáni eskachi xáni újka parachi ísï úni eska ima na úpka (arhinta je Roma 15:1-3). Engachi ísï úska, sésijtsïni nicheati. Jesúsi uandaspti: “Sánderu sésiisti intsïmpini ka eska intsïmbinhani” (Uku. 20:35).

3. ¿Ambechi exeni jaua ini jorhenguarhikua jimbo?

3 Ini jorhenguarhikua jimbo, jorhenguarhiakachi máru ambe enga Jesúsi úpka máteruechani jimbo ka nénachi uaa májkueni úni eska ima. Ístuchi exeaka ambechi uaa úni parachi sánderu uékani máteruechani jarhuataani.

JU JE MÁJKUENI ÚNI ESKA JESÚSI

Nájkiruka Jesúsi kuataratini japka, ¿ambe úspi engaksï uánikua kʼuiripuecha nípka exeni? (Exe je párrafu 4).

4. ¿Néna xarhataspi Jesúsi eska orheta peerasïreenga máteruecheri ambe?

4 Jesúsi jarhuataaspti máteruechani nájkiruka kuataratini japka. Ju je eratsentani ambe enga úpka ima engaksï uánikua kʼuiripuecha nípka exeni juátarhu ma, jamberi Kapernaúmi no iauanisïpti. Jesúsi erantskutaspti kómarhini Tata Diosïni, ísï jimbo kuataratini japti. Peru enga exeapka iámindu imani kʼuiripuechani, pʼamojkuaspti pobrichani ka pʼamenchatichani. No solu tsinaaspti pʼamenchatichani, sino ístu íntspispti ambakiti arhijtsïkperata ma enga ísï mítekateka komueska Sermón del Monte (Luk. 6:12-20).

¿Nénachi uaa májkueni jarhuataani máteruechani ísï eska Jesúsi na úpka? (Exe je párrafu 5).

5. Familieri orhejtsïkuticha, ¿nénaksï májkueni úsïni eska Jesúsi engaksï kuataratini jarhajka?

5 Nénaksï májkueni úsïni eska Jesúsi familieri orhejtsïkuticha. Ju je eratsentani taatini ma enga kuataratini niántajka ánchikuarhitarhu uératini. Ima chúrikua, familieri jorhenguarhikua jatsisti ka eratsesïndi para mójtakuni máteru jurhiatikua jimbo, peru kurhakusïndi Tata Diosï Jeobani eska íntskuaka uinhapikua. Tata Diosï Jeoba mókukuntasïndi imeeri kómarhikuani ka jatsisïndiksï imeecheri familieri jorhenguarhikua ísï eska mándani semana. Ima chúrikua, uájpeechaksï jukaparhakua ambe jorhenguarhisïndi, eska para imeecheri taaticha Tata Diosï Jeobaeri ambe sánderu jukaparhakueska eska máteru ambe.

6. Uandanta je káni úraspi Jesúsi imeeri tiempu para máteruecha jingoni jarhani.

6 Jesúsi uékaspti máteruecha jingoni jarhani. Ju je eranhaskani ambe enga úkuarhipka ma xanhari: Jesúsi kʼamaraspti míteni eskaksï uándikuspka imeeri amigu jémba Juanuni enga itsï atauenga kʼuiripuechani ka kánikua no sési pʼikuarherani japti. Biblia uandasïndi: “Enga na mítepka Jesúsi, késtakuspti jima ka ma tepari jimbo parhikuspti japonda para niárani jima enga no nema irekapka” (Mat. 14:10-13). No no sési jarhaspti enga ima uékapiringa jandiajku jarhani. Engaksï máru kʼuiripuecha uarhiranchajka nemani, uékasïndiksï jandiajku jarhani. Joperu Jesúsi no úspti ísï úni jimboka jima enga niárapiringa, tʼuini uánikua kʼuiripuechaksï jarhasptia. ¿Ambe úspi? Eratsespti ambe engaksï ima kʼuiripuecha uétarhinchani japka ka mintsita jingoni pʼamojkuaspti. Kuenta íntskukuarhespti eskaksï kánikua uétarhinchaxapka Tata Diosïri ambe míteni ka jimbosï sóntku jarhuataapti, asta “seguirispti mámaru ambe jorhendaani” (Mar. 6:31-34; Luk. 9:10, 11).

7, 8. Uanda je na engaksï orhejtsïkuticha májkueni újka eska Jesúsi para jarhuataani máteruechani.

7 Nénaksï xarhatasïni orhejtsïkuticha eskaksï xénchaasïnga máteruechani ísï eska Jesúsi. ¿A no eskachi kánikua jukaparharasïnga ambe engaksï xáni újka orhejtsïkuticha juchantsïni jimbo? Uánikuechachi no míteska ambe engaksï xáni újka. Pori ejemplu, orhejtsïkuticha engaksï Grupurhu jaka enga jarhuatajka Testiguechani engaksï Tratamientu ma uétarhinchajka, uánikua xanhari terujkani chúrikuaksï jatsisïndi para nirani jarhuataani erachichani engaksï uétarhinchani jarhajka. Peru jimbokaksï kánikua pʼamojkuasïnga erachichani, orhejtsïkutichaksï ka imeecheri familiecha, orhetaksï peerasïndi erachicheri ambe ka eska imeecheri ambe.

8 Orhejtsïkutichaksï ístu jarhuajpesïndi para Kʼumanchikua Reinuerichani uaani ka máteru konstruksionicharhu, ka jarhuajpesïndiksï jima enga no sési ambe úkuarhijka. Kánikua tiempuksï úrasïndi para jorhentpini, jarhuajpeni ka uinhaperantaani kúnguarhikuarhu anapu erachichani. Íksï orhejtsïkuticha ka imeecheri familiecha jukanchastiksï parachi felisitariuani imeecheri ambakiti ánchikuarhita jimbo. Uékasïngachi eska Tata Diosï Jeoba seguirini jauaka újchakuraani. Ísïisti, ísï eska náki uéjki kristianu ma, orhejtsïkutichaksï no jatsipirindi para jukari tiempu úrani para kúnguarhikueri anapu ambe exeni jarhani engaksï nóteru jatsipiringia tiempu para imeecheri familia jingoni jarhani.

¿AMBECHI UAA ÚNI PARACHI UÉKANI JARHUATAANI MÁTERUECHANI?

9. Eska na arhijka Filipusʌ 2:4, 5, ¿ambechi jatsiski para úni iámindu kristianuecha?

9 (Arhinta je Filipusʌ 2:4, 5). Ísïisti, nóchi iáminduecha orhejtsïkutiska, joperuchi iáminduecha uaaka májkueni úni eska Jesúsi enga uékapka jarhuataani máteruechani. Biblia uandasïndi eska ima ísï úkuarhintaspka komueska “jántspiri” ma (Filip. 2:7). ¿Ambechi uaa jorhenguarhini? Ambakiti jántspiri ma, jánguarhintasïndi paraka imeeri patroni jaiapanhentaaka. Jimbokachi Tata Diosï Jeobaeri jántspiriska ka ístu juchaari erachicheri, uékasïngachi jánguarhintani para sánderu sési marhuakuni Tata Diosïni ka ístu juchaari erachichani. Ju je exeni nénachi uaa ísï úni.

10. ¿Ambechi uaa kurhamarhikuarhini?

10 Ju je exeni na engachi jásïika. Uaakachi kurhamarhikuarhini: “¿Uékasïni jurajkuni juchiiti ambe para máteruechani jarhuataani? ¿Ambe úsïni engani arhinhajka eskani pʼorhembiaka erachini ma enga jatirikia o eskani paaka tánguarhikuecharhu pirenchini ma enga jatirikia? ¿Sóntkuni aiakukuarhesïni parani aseu úni jima enga kʼéri tánguarhikua úkuarhijka o parani máru ambe arreglarintani Kʼumanchikua Reinuerirhu?”. Engachi aiakukuarhepka Tata Diosï Jeobani, arhispkachi eskachi úrapiringa imani ambe engachi jatsika para imani marhuakuni, komu juchaari tiempu ka ambe engachi xáni jatsikuarheka. Ima kánikua sési pʼikuarherasïndi engachi úrajka indeni ambe parachi máteruechani jarhuataani ka no ma ambe erokuarhiparini. Peru, ¿ambechi uaa úni engachi kuenta íntskukuarheska eskachi jatsiska para sánderu sési úni ambe ma?

11. ¿Nénajtsïni uaa jarhuatani kómarhikua parachi uékani jarhuataani máteruechani?

11 Ju je mintsita jingoni kómarhini Tata Diosï Jeobani. Engachi exeska eskachi jatsiska para sánderu sési úni ambe ma, peruchi no uékani ísï úni, ju je mintsita jingoni kómarhini Tata Diosï Jeobani. Ju je aiangukuarhini iámindu ambe, na engachi pʼikuarherajka ka kurhakuni eskajtsïni jarhuataaka indeni ambe úni ka ístu parakachi uékaaka ísï úni (Filip. 2:13).

12. ¿Nénaksï úsïni jarhuajpeni kúnguarhikuarhu tumbiicha engaksï itsï atakuarhikia?

12 Engari tumbiika ka engari itsï atakuarhikia, kurhaku Tata Diosï Jeobani eskakeni jarhuataka parari uékani sánderu jarhuajpeni kúnguarhikuarhu. Máru kúnguarhikuecha jimbo, sánderu uánikua orhejtsïkutichaksï jarhasti eska orhejtsïkuticheri jarhuajpiricha, ka uánikua orhejtsïkuticheri jarhuajpiricha nóteruksï xáni sapichku jarhastia. Ka jimboka Tata Diosï Jeobaeri kúnguarhikua sánderu kʼéxaka, uétarhisïndiksï erachicha engaksï tumbiika para jarhuataani orhejtsïkutichani Tata Diosïri iretani kuidarini. Engari aiakukuarheska para marhuani nani enga sánderu uétarhijka, sésiri pʼikuarheraaka jimbokari jaiapanherantaaka Tata Diosï Jeobani, erachichaksï exeati eskari tsitisïnga jarhuajpeni ka sésiri pʼikuarheraaka jimbokari jarhuataaxaka máteruechani.

Judea anapu kristianuechaksï sïpakuarhispti ka riu Jordáninksï parhikuspti paraksï niárani Pela. Imeecha engaksï orheta niárapka tʼirekuaksï íntskuaxati imeechani engaksï apenasi niáraka (Exe je párrafu 13).

13, 14. ¿Ambechi uaa úni parachi jarhuataani erachichani? (Exe je dibujuni enga uénakuarhu jaka i rebistarhu).

13 Ju je jingontku jarhani parachi exeni ambe engaksï uétarhinchajka máteruecha. Apostoli Pablu ini konsejuni íntskuaspti Judea anapuechani: “Ka asï jáma je mirikurhini jarhuajperani ka sési útsperani, jimboka inde jásï kéjtsïtakua jindeeska enga [Tata] Diosï jaiapanhentajka” (Ebr. 13:16). ¡Xáni ambakiti uandakuecha! Ísï tátsekua engaksï na ini kartani intsïnhantapkia, Judea anapu erachichaksï jatsispti para jurajkuani imeecheri kʼumanchikuechani, negosiuechani ka parientichani engaksï no kristianuepka ka juátarhisïksï nirani sïpakuarhini (Mat. 24:16). Imani tiempu jimbo jukaparhakuespti eskaksï jarhuajperapiringa. Engaksï antesi ísï úpkia eska Pablu na arhiapka paraksï intsïmperani ambe ma, nóksï úkua jukanchapirindi arisku sáni irekani.

14 Jamberi juchaari erachichajtsïni no méntkisï aianguati ambe engaksï uétarhinchani jauaka. Pori ejemplu, erachi ma enga tsïndi pakaraka, úpirindi uétarhinchani eska nema jarhuataaka úmantani, eskaksï paaka nani o kʼumanchikuarhu anapu ambe jingoni. Jamberi no ma ambe uandaati jimbokajtsïni no uékasïnga ójkutani. Joperu seguru eska kánikua jukaparharaaka engachi jarhuataska. Nóchi jatsiska para eratseni eska máteru nema jarhuataxakaia o eskajtsïni méntkisï ima arhiaka ambe enga uétarhinchani jauaka. Uaakachi eratsentani ini ambe: “Engani ji ísï nitamakuarhini japiringa, ¿ambe uékapirini eskaksï úpiringa máteruecha jíndeni jimbo?”.

15. ¿Ambechi jatsiski para úni engachi uéjka máteruechani jarhuataani?

15 Ju je jánguarhintani parakajtsïni máteruecha jarhuajperata kurhacheaka. Seguru eska juchaari kúnguarhikuarhu jarhaskaksï erachicha ka pirenchicha engaksï méntkisï uékani jarhajka jarhuataani máteruechani. Nójtsïni méni ísï pʼikuastasïndi enajkichi ójkutaani japiringa. Sánderu sési, míteskachi eskaksï imeecha méntkisï jima jauaka parajtsïni jarhuatani ka uékasïngachi májkueni úni eska imeecha. Alan, orhejtsïkuti ma enga 45 jatiriika, jánguarhintasïndi parakaksï máteruecha no kʼuratseaka jarhuajperata kurhakuni. Enga eratsentajka Jesúsiri ejempluni, ima uandasïndi: “Jesúsi uánikua ambe jatsisïreendi para úni, joperuksï kʼérati ka sapirhaticha uékasïreendi imani jingoni jarhani ka nóksï kʼuratsesïrendi jarhuajperata kurhakuni. Imeechaksï mítespti eska Jesúsi meru uandanhiasïreenga imeecha jimbo. Ji uékasïnga ísïini eska Jesúsi ka eskaksï máteruecha exeaka eskani uékasïnga jarhuataani, eskani sési kámpisïnga ka eskani jingontku jarhasïnga imani ambe jingoni engaksï uétarhinchani jarhajka”.

16. ¿Nénajtsïni jarhuatasïni ambe enga arhijka Salmo 119: 59, 60 parachi májkueni úni eska Jesúsi?

16 Nóchi jatsiska para no sési pʼikuarherani engachi no meru ísï úska eska Jesúsi na úpka (Sant. 3:2). Nema enga arteri ambe jorhenguarhini jaka, no uaati iámindu ambe májkueni úni eska imeeri maestru, joperu enga jorhenguarhijka ima ambeeri enga no sési újka ka enga jánguarhintaska májkueni úni eska imeeri maestru, sánhani arhiati sánderu sési úni ambe enga jorhenguarhini jaka. Sáno májkueni, engachi úska ambe engachi jorhenguarhiaka juchaari Biblieri jorhenguarhikuarhu ka engachi jánguarhintaska para sánderu sési úni ambe ma, májkuenchi úni jauaka eska Jesúsi (arhinta je Salmo 119:59, 60).

AMBE ENGACHI ANDAJKA ENGACHI JARHUATAAJKA MÁTERUECHANI

Engaksï orhejtsïkuticha jarhuataajka máteruechani ísï eska Jesúsi na úpka, ambakiti ejempluksï íntskuani jarhasïndi tumbiichani. (Exe je párrafu 17). *

17, 18. ¿Ambechi andaa engachi jarhuataaska máteruechani ísï eska Jesúsi na úpka?

17 Engachi jarhuajpejka, máteruechajtuksï uékasïndiksï májkueni úni. Orhejtsïkuti ma enga Tim arhinhajka, uandasïndi: “Juchaari kúnguarhikuarhuksï jarhasti tumbi sapirhaticha engaksï sési marhuakuni jaka Tata Diosïni ka engaksï niáraka orhejtsïkuticheri jarhuajpirini, jimbokaksï exeska na engaksï máteruecha jarhuajpejka ka uékasïndiksï májkueni úni. Ambe engaksï újka, jarhuatasïndi kúnguarhikuani ka ístuksï kánikua jarhuataasïndi orhejtsïkutichani”.

18 Parhakpinirhu, kʼuiripuechaksï no uandanhiasïndi máteruechani jimbo, joperuchi Jeobaeri testiguecha no májkueni úsïnga. Mintsitarhujtsïni niárachesïndi ambe enga úpka Jesúsi máteruechani jimbo ka juchajtuchi uékasïnga májkueni úni. Ísïisti, nóchi uaaka meru májkueni úni ísï eska Jesúsi, joperuchi uaaka jánguarhintani sáno májkueni ambe úni (1 Ped. 2:21). Engachi jánguarhintaska xáni eskachi xáni uaaka para máteruechani jarhuataani ísï eska Jesúsi na úpka, sésichi pʼikuarheraaka jimbokachi míteaka eskajtsïni Tata Diosï Jeoba jaiapanhentaxaka.

PIREKUA 13 Kristu juchari ejempluesti

^ párr. 5 Jesúsi méntkisï orheta peerasti ambe engaksï máteruecha uétarhincheenga. Ini jorhenguarhikua jimbo, exenchi jauaka nénachi uaa májkueni úni eska ima ka ambe engachi andaaka engachi ísï uaaka.

^ párr. 57 AMBE ENGAKSÏ XARHATAJKA IMAJENICHA: Erachi ma enga Daniel arhinhajka, exesïndi eskaksï tsimani orhejtsïkuticha nirasïnga pʼorhembini imeeri taati jémbani ospitalirhu. Na engaksï xáni xénchpejka i erachicha, úsïndi eska i tumbi sánderu jingontku jauaka imani ambe jingoni engaksï erachicha uétarhinchajka. Benjamín, máteru tumbi kúnguarhikuarhu anapu exesïndi ambe enga Daniel újka. Danieliri ambakiti ejemplu úsïndi eska Benjamín jarhuajpeaka aseu úni Kʼumanchikua Reinuerirhu.