Hla mus rau

Mus rau cov ntsiab lus

KUV LUB NEEJ

Kuv Nrhiav Tau Ib Yam Zoo Tshaj Tej Tshuaj

Kuv Nrhiav Tau Ib Yam Zoo Tshaj Tej Tshuaj

KUV nyuam qhuav pib ua ib tug kws tshuaj thiab qhib tau ib lub tsev kuaj mob nyob rau xyoo 1971. Kuv tau ntsib ib khub niam txiv thiab tau hais li no rau nkawv: “Tej neb hais rau kuv mas txij puag thaum kuv yau kuv yeej xav li ntawd thiab.” Nkawm niam txiv ntawd yog leejtwg? Thiab tej kuv xav ntawd yog dabtsi tiag? Cia kuv mam piav rau nej seb tej uas nkawv hais ntawd hloov hlo kuv lub neej li cas? Thiab tej kuv xav thaum tseem yau los yeej yuav muaj tiag.

Nyob rau xyoo 1941, kuv yug nyob rau hauv tebchaws Fab Kis, hauv lub nroog Palis. Peb tsev tibneeg kuj tsis muaj ua luaj twg thiab. Kuv nyiam nyiam kawm ntawv tiamsis thaum kuv muaj 10 xyoo kuv txawm mob tus kab mob siab daj kuv thiaj li tsis mus kawm ntawv lawm. Cov kws tshuaj hais kom kuv pw thiab so kom txaus txaus kuv lub ntsws thiaj li zoo taus. Kuv tsuas so, nyeem ntawv, thiab mloog xov tooj cua uas lub tsev kawm ntawv qib siab uas lus Askiv hu ua University of Paris tso tawm. Thaum kuv tus kws tshuaj hais tias kuv zoo lawm thiab rov qab mus kawm ntawv los tau mas ua rau kuv zoo siab kawg nkaus li. Kuv thiaj xav twj ywm rau hauv kuv nruab siab tias: “Kws tshuaj mas ua tau haujlwm zoo tiag tiag li.” Txij hnub ntawd los kuv xav kom kuv txawj kho tibneeg. Txhua zaus kuv txiv nug kuv tias: “Thaum koj los koj yuav ua dabtsi?” Kuv teb hlo tias: “Kuv yuav ua ib tug kws tshuaj.” Yog li ntawd ua ib tug kws tshuaj tseem ceeb tshaj plaws rau hauv kuv lub neej.

KEV TSHAWB TXUJ PAB TAU KUV NRHIAV VAJTSWV

Peb tsev tibneeg ntseeg Kav Tos Liv tiamsis kuv twb tsis paub Vajtswv kiag li thiab kuv muaj ntau yam kuv xav paub txog. Tiamsis tom qab kuv mus kawm ntawv txog tej tshuaj hauv lub tsev kawm ntawv qib siab, kuv mam pom tseeb hais tias yuav tsum muaj ib tug kws tsim ib puas tsav yam.

Kuv nco ntsoov thawj zaug kuv muab lub koob xoos los tsom tej nrog tsuag thiab pom tej keeb. Kuv ntseeg tsis tau tias tej yam kub thiab tej yam txias txeem tsis tau mus rau tej keeb ntawd. Kuv pom tau hais tias yog muab lub keeb tso rau cov kua ntsev ces nws txawm nkaum. Tiamsis yog muab tso rau dej ntshiab ces nws txawm su tuaj. Vim muaj zoo li no txhua yam me me li tej keeb txawm pauv mus pauv los raws tej huab cua. Thaum kuv pom tej keeb no mas ua rau kuv paub tseeb hais tias tsis yog tej ub tej no lam tshwm sim tiamsis yuav tsum muaj tus kws tsim.

Xyoo 2 thaum kuv kawm ua ib tug kws tshuaj, kuv mam li pom tau tias muaj Vajtswv tiag tiag li. Thaum peb kawm txog tibneeg lub cev ntaj ntsug los mus rau peb txhais npab kom txawj quav mus quav los thiab txawj rub peb tej ntiv tes kom txav mus txav los, kuv pom tau hais tias tej leeg thiab tej txha txawj sib txuas ua ke pes daws ua rau kuv xav tsis thoob li. Kuv kawm tau hais tias nyob rau ntawm peb caj npab muaj ib txoj leeg ncau ntawm peb cov nqaij mus rau ntawm peb cov ntiv tes. Ib tug ntiv tes twg muaj ib txoj leeg ncau mus ua ob txog leeg ntawm yag ntiv tes nrab ces hos muaj ib txog tawm hauv qab ntawm ob txog leeg ntawd mus txuas rau tus ntsis ntiv tes. Cov leeg no lo raws cov txha ntiv tes. Yog tias peb cov ntiv tes tsim tsis tau zoo li no cov leeg yuav nruj nreem thiab peb cov ntiv tes yuav txav tsis tau mus mus los los. Thaum kuv kawm tej no mas ua rau kuv pom tseeb tseeb hais tias tus kws tsim mas ntse tshaj plaws li.

Kuv qhuas tus Tswv Tsim kawg nkaus li thaum kuv kawm tau hais tias ib tug menyuam yug tau los nws mam li txawj ua pa. Thaum ib tug menyuam xeeb hauv plab nws ua pa nrog leej niam xwb. Yog li ntawd nws lub ntsws thiaj li tsis muaj pa nyob rau hauv. Ob peb lub lim tiam ua ntej leej niam yuav yug tus menyuam txawm muaj ib co kua los mus puv nkaus tus menyuam lub ntsws. Thaum yug tau tus menyuam lub qhov uas nyob hauv tus menyuam lub plawv txawm kaw nkaus ces cov ntshav txawm ntsawj kiag mus rau tus menyuam lub ntsws. Vim muaj cov kua ntawd twb xub nyob rau hauv lub ntsws lawm lub ntsws thiaj li ntim tau cov pa los nyob rau hauv lub ntsws. Thaum ntawd tus menyuam thiaj li txawj ua pa ntshuj nthsis.

Kuv xav xav paub tus uas tsim tej yam zoo uas hais tas los no. Yog li ntawd kuv thiaj li kub siab lug nyeem phau Vajlugkub. Kuv qhuas txoj kevcai uas Vajtswv tau muab rau nws cov tibneeg Yixalayees nyob li 3,000 xyoo dhau los lawm. Vajtswv qhia rau cov Yixalayees kom tawm rooj ces nco ntsoov muab faus, nco ntsoov da dej, thiab yog ib tug twg muaj mob muaj nkeeg nws yuav tau caiv. Phau Vajlugkub twb qhia tej no ntev lawm tiamsis tej kws tshawb fawb nyuam qhuav hais 150 xyoo dhau los xwb. (Levis Kevcai 12:1-6; 15:16-24) Thiab tej kevcai uas hais txog kev pw ua txwj nkawm nyob hauv Levis Kevcai pab tau haiv neeg Yixalayees kom noj qab haus huv. (Levis Kevcai 12:1-6; 15:16-24) Kuv xam pom hais tias tus kws tsim ntuj tsim teb nws muab tej kevcai no los tiv thaiv cov Yixalayees txojkev noj qab haus huv thiab nws foom koob hmoov rau tus uas mloog nws tej lus sam hwm. Kuv ntseeg hais tias phau Vajlugkub no yuav tsum yog Vajtswv muab xwb xwb li tiamsis thaum lub sijhawm ntawd kuv tseem tsis tau paub tus Vajtswv no kiag li.

NTSIB KUV POJNIAM THIAB NRHIAV TAU YEHAUVAS

Hnub kuv pojniam wb sib sau ua neej yog lub 4 Hlis tim 3 xyoo 1965

Thaum kuv tabtom kawm ua ib tug kws tshuaj kuv txawm ntsib ib tug hluas nkauj lub npe hu ua Laidim (Lydie) ua kuv lub siab qaug lais rau. Nyob rau xyoo 1965, wb txawm sib sau los ua neej. Thaum lub sijhawm ntawd kuv tsuas kawm ntawv txog nrab xwb. Nyob rau xyoo 1971, kuv pojniam wb muaj 3 tug menyuam lawm tiamsis tag nrho wb cov menyuam muaj 6 leej. Kuv tus pojniam tab cuab kawg li, nws yeej pab rau lub cuab lub yig thiab txhawb kuv mus ua ib tug kws tshuaj.

Kuv ua haujlwm nyob hauv tsev kho mob tau 3 lub xyoos ua ntej kuv mus qheb ib lub menyuam tsev kuaj mob. Tsis ntev tom qab ntawd txawm muaj ib khub niam txiv tuaj kuaj mob rau ntawm kuv. Kuv tseem tabtom yuav sau ib co tshuaj rau tus txiv tau noj tiamsis tus pojniam hais rau kuv li no: “Kws tshuaj, thov txhob muab cov tshuaj uas muaj ntshav nyob rau hauv.” Kuv txawm teb hais tias: “Vim li cas koj ho hais li ko?” Tus niam txawm teb hais tias: “Peb yog Yehauvas Cov Timkhawv.” Kuv tsis tau hnov dua Yehauvas Cov Timkhawv ib zaug li thiab kuv tsis paub tias lawv tsis siv ntshav. Nws txawm rho hlo nws phau Vajlugkub los nyeem cov nqe Vajlugkub qhia tias vim li cas lawv tsis siv ntshav. (Tes Haujlwm 15:28, 29) Nkawv ob niam txiv txawm qhia kuv tias thaum Vajtswv kav lawm yuav tsis muaj kev ntxhov siab, kev quaj ntsuag, kev mob kev nkeeg thiab kev tuag. (Tshwmsim 21:3, 4) Kuv txawm teb hlo hais tias: “Tej neb hais rau kuv mas txij puag thaum kuv yau kuv yeej xav li ntawd thiab. Kuv ua kws tshuaj ces twb yog los daws kev ntxhov siab ntag.” Kuv zoo siab tiag tiag li uas peb tau tham yuav luag muaj 2 txoos teev. Tom qab nkawv ob niam txiv mus lawm kuv tsis xav ua ib tug Kav Tos Liv ntxiv. Kuv kawm tau ntawm nkawv tias tus kws tsim uas kuv qhuas qhuas ntawd muaj ib lub npe hu ua Yehauvas.

Kuv tau ntsib ob niam txiv no 3 zaug hauv kuv lub tsev kuaj mob lawm tiamsis txhua zaus uas kuv ntsib nkawv peb yeej tham ntev tshaj li 1 txoos teev. Kuv txawm caw nkawv tuaj rau tom kuv tsev kom peb thiaj li muaj sijhawm tham Vajlugkub ntxiv. Kuv pojniam kuj los nrog peb tham Vajlugkub thiab tiamsis nws kuj haj tseem hais tias tej uas cov Kav Tos Liv qhia yeej tsis phem ua luaj twg. Yog li ntawd kuv thiaj li mus caw ib tug txiv plig tuaj rau hauv wb lub tsev. Peb txawm hais mus hais los txog kev ntseeg ib hmos nkaus thiab tsuas siv phau Vajlugkub xwb. Thaum peb tham tag lawm thiaj li pab tau kuv tus pojniam pom tias Yehauvas Cov Timkhawv yeej qhia qhov tseeb lawm tiag. Ces tom qab ntawd wb txojkev ntseeg txawm loj zuj zus rau Yehauvas thiab wb tseem ua kevcai raus dej rau xyoo 1974.

YEHAUVAS YOG THAWJ TUG HAUV KUV LUB NEEJ

Thaum kuv kawm tau hais tias Yehauvas lub hom phiaj rau noob neej yog li cas tiag, ua rau kuv lub neej hloov hlo lawm. Kuv pojniam wb muab wb lub neej los ua Yehauvas tes haujlwm lawm xwb. Wb ob niam txiv yeej cob qhia wb cov menyuam coj lawv lub neej raws li phau Vajlugkub qhia. Wb cob qhia kom wb cov menyuam ntseeg Vajtswv thiab nyiam tej kwvtij zej zog. Peb tsev neeg yeej noj sib hlub haus sib ce dua li yav tag los lawm.​—Mathais 22:37-39.

Nyob nyob tej hnub kuv pojniam wb kuj xav txog thaum wb tseem tu wb cov menyuam. Txhua yam wb ua wb puavleej xav tib yam nkaus. Wb cov menyuam yeej paub txog Yexus cov lus uas hais tias: “Qhov uas yog, nej cia li hais tias, ‘Yog;’ qhov uas tsis yog, nej cia li hais tias, ‘Tsis yog.’” (Mathais 5:37) Qhov no yog txojkev coj noj coj ua nyob rau hauv peb yim neeg. Xws li, thaum wb tus ntxhais hlob muaj 17 xyoo, nws thov kom kuv pojniam tso cai rau nws mus nrog ib co phoojywg ua ke. Muaj ib tug ntxhais hluas txawm hais rau kuv tus ntxhais tias: “Yog koj niam tsis kam, ces mus taij koj txiv xwb.” Kuv tus ntxhais txawm teb hlo tias: “Nkawv xav tib yam nkaus xwb os, tsis tas yuav mus hais nkawv li os.” Muaj tseeb tiag, wb 6 leej menyuam yeej paub hais tias wb sib koom siab coj li nyob hauv phau Vajlugkub qhia. Wb zoo siab tiag tiag li uas niaj hnub niam no wb tej nruab ze kuj los nrog wb teev tiam Yehauvas lawm thiab.

Txawm kuv lub neej hloov hlo thaum paub Yehauvas lawm los, kuv xav siv tej kuv paub txog. Xws li, ib tug kws tshuaj los mus pab Vajtswv cov tibneeg thiab. Yog li ntawd, kuv thiaj li mus pab ua ib tug kws tshuaj hauv Npe-ee ntawm lub nroog Paslis. Ces tom qab no, kuv ho mus pab lub Npe-ee nyob hauv lub zos Luvi-as (Louviers). Kuv niaj hnub mus ua haujlwm hauv Npe-ee rau 50 lub xyoos. Nyob rau ncua sijhawm ntawd, kuv kuj ntaus tau ib co phoojywg uas tuaj ua haujlwm hauv Npe-ee thiab. Tamsim no ib co hnub nyoog muaj kwvlam li 90 lub xyoos lawm. Kuv zoo siab kawg li kuv ntsib ib tug uas nyuam qhuav tuaj ua haujlwm rau hauv Npe-ee. Wb txawm sib tham mus tham los, ua ciav kuv twb yog tus kws tshuaj uas pab nws niam yug nws ntag!

YEHAUVAS SAIB XYUAS NWS COV TIBNEEG

Tau ntev niaj ntau xyoo, kuv pom tias Yehauvas yeej saib xyuas nws lub koom haum thiab nws cov tibneeg kawg nkaus li. Nyob hauv tebchaws Yunaithim Xatej (United States) xyoo 1980 ntawd, Pab Uas Ntaus Thawj tau tsim tsa ib txojkev los mus pab kom cov kwvtij nkauj muam ntseeg thiab tej kws tshuaj sib nkag siab vim li cas Yehauvas Cov Timkhawv tsis siv ntshav thaum kho mob.

Nyob rau xyoo 1988 ntawd, Pab Uas Ntaus Thawj tsa Chav Qhia Txog Kev Kho Mob. Thaum chiv thawj chav no yog los mus pab cov kwvtij sawv cev kev kho mob nyob hauv tebchaws Yunaithim Xatej nrhiav tej tug kws tshuaj uas tsis siv ntshav. Chav no kuj muaj mus thoob plaws qab ntuj thiab kuj tsa muaj ib ceg nyob rau tebchaws Fab Kis. Kuv qhuas Yehauvas lub koom haum kawg nkaus li tias lawv ua ntau yam los mus pab cov kwvtij nkauj muam ntseeg thaum lawv muaj mob muaj nkeeg.

YAM UAS KUV XAV TAU

Wb niaj hnub mus qhia tibneeg txog Vajtswv txojkev kav

Ua ib tug kws tshuaj yog thawj yam uas kuv nyiam tshaj. Tiamsis tamsim no, kuv to taub lawm tias qhov uas yuav pab tibneeg los mus teev tiam Yehauvas yog ib yam uas zoo tshaj ua ib tug kws tshuaj vim Yehauvas yog tus pub sia. Tom qab kuv so tsis ua haujlwm ntxiv, kuv pojniam wb ua ob tug tho kev thiab siv sijhawm ntau heev mus pab tibneeg los paub txog Vajtswv txojkev kav. Wb yeej ua npaum li wb ua tau pab tibneeg los mus paub txog Yehauvas.

Kuv pojniam wb xyoo 2021

Niaj hnub niam no, kuv tsuas ua npaum li kuv ua tau los mus pab cov tibneeg muaj mob xwb. Kuv paub hais tias txawm ib tug kws tshuaj yuav txawj kho mob npaum li cas los, nws yeej pab tsis tau kom tibneeg txhob muaj mob muaj nkeeg thiab txawj laus txawj tuag. Kuv tos ntsoov txog hnub tsis muaj mob thiab tsis txawj tuag ntxiv lawm. Thaum txog lub ntiajteb tshiab, kuv yuav muaj ib txhis los mus kawm txog txhua yam uas Vajtswv tau tsim, xws li tibneeg lub cev ntaj ntsug. Yam kuv xav tau thaum kuv tseem yau, tsis ntev tom ntej no yuav muaj raws li ntawd tiag!