Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

N atxa un kuza midjór di ki ser dotor

N atxa un kuza midjór di ki ser dotor

“KUZÊ ki nhos sta ta fla-m, é un kuza ki N sunha ku el désdi pikinoti!” É si ki N flaba un kazal ki ba konsulta na mi na anu 1971. Kel-li kontise poku ténpu dipôs ki N abriba nha própi klínika. Má, ken ki éra kel kazal i kal ki éra nha sonhu? Nhos dexa-m konta nhos modi ki kel konbérsu ki N tevi ku kel kazal muda nha vida i pamodi ki N ta atxa ma nha sonhu ta ben kontise.

N nase na Paris, na Fransa, na anu 1941. Nha família tinha un vida sinplis i N gostaba txeu di prende. Nton, imajina modi ki N fika tristi kantu ku 10 anu N panha tuberkulozi i N tevi ki para di bai skóla! Dotor fla-m pa N fika detadu pamodi nha pulmon staba fraku. Nton, N pasa alguns mês ta lé un disionáriu i ta obi prugramas di Rádiu di Universidadi di Paris. Kantu dotor fla-m ma dja N staba kuradu i ma N podia baba pa skóla, N fika uma kontenti. N fika ta pensa: ‘Dotoris ta faze un bon trabadju!’ Di la pa dianti nha sonhu éra kura algen. Sénpri ki nha pai ta perguntaba mi kuzê ki N krê sérba óras ki N biraba grandi, nha respósta éra sénpri kel mê: “N krê ser dotor.” Kel ideia li bira kuza más inportanti na nha vida.

SIÊNSIA PÔ-M TA KRÊ KONXE DEUS

Nha família éra katóliku. Má N sabia poku kuza sobri Deus i N tinha txeu pergunta. Sô dipôs ki N kumesa ta studa na universidadi ki N fika ku sertéza ma ta izisti un Kriador.

N ta lenbra primeru bês ki N odja sélulas di un flor na un mikroskópiu. N fika dimiradu di odja modi ki sélulas ta proteje di kalor i di friu. Tanbê, N odja ma déntu di sélula ten un párti ki txoma sitoplasma. Óras ki sal da na el, el ta fika pikinoti, má óras ki el podu na agu el ta fika más grandi. Pamodi kel kapasidadi li ki es ten i txeu otus kapasidadi, kes vida pikinoti ta konsigi vive di akordu ku lugar ki es sta. Kantu N odja modi ki sélulas ta faze txeu kuza difísil, N fika ku sertéza ma vida ka parse el sô.

Na nha sugundu anu di kursu, N fika ku más sertéza inda ma Deus ta izisti. Na kes aula ki nu ta studaba modi ki nos korpu ta funsiona, nu prende modi ki nos brasu ta djuda-nu dobra i disdobra nos dédu. Manera ki musklus sta ligadu na osu i manera ki es ta trabadja djuntu ta dexa algen dimiradu. Pur izénplu, N prende ma kes tendon ki ta liga un di kes musklu di nos brasu ku kel sugundu osu di nos dédu, ta dividi na dôs. Asi, ta forma alguns ponti i kes tendon ki ta bai ti pónta di dédu ta disliza dibaxu di kes ponti sen sai di ses lugar. Tanbê, kes tendon ta fika pértu di osu di nos dédu. Si nos dédu ka éra si, kes tendon ta fikaba stikadu i nos dédu ka ta funsionaba dretu. N odja klaru ma kel Algen ki faze nos korpu é txeu intilijenti.

N fika más dimiradu inda ku nos Kriador, kantu N studa modi ki un bebé ta kumesa ta respira dipôs ki el nase. N prende ma óras ki un bebé sta na bariga di se mai, el ka meste respira pamodi el ta resebe oksijéniu di se mai. É pur isu ki ses pulmon inda ta sta sen ar. Má alguns simana antis di kel bebé nase, un líkidu spesial, ta kubri un párti déntu di ses pulmon. Nton, óras ki un bebé nase i el kumesa ta respira pa primeru bês, ta kontise kuzas ki ta dexa-nu dimiradu. Un braku na korason di bebé ta fitxa i kel-li ta poi sangi ta bai pa pulmon. Kel líkidu spesial ki dja entraba na pulmon ta djuda pa pulmon intxi di ar lógu i sen difikuldadi. Na kel momentu, kel bebé ta kumesa ta respira el sô.

N krê konxeba kel Algen ki faze tudu kes kuza bunitu li. Pur isu, N kumesa ta lé Bíblia asériu. N fika dimiradu ku kes lei sobri linpéza ki dja ten uns 3 mil anu ki Jeová daba israelitas. El flaba israelitas pa es nteraba ses pupú, pa es lababa mô sénpri i pa es poba na korenténa kalker algen ki tinha algun duénsa ki ta pegaba. (Lev. 13:50; 15:11; Deut. 23:13) Dja ten txeu ténpu ki Bíblia pâpia sobri kes kuza li, má sientistas diskubri modi ki duénsa ta spadja sô na kes últimu 150 anu. I kes lei sobri séksu ki sta na livru di Levítico, djuda nason di Israel mante un bon saúdi. (Lev. 12:1-6; 15:16-24) N ntende ma kes lei ki Deus daba israelitas, éra pa djudaba es i el ta abensuaba kes ki ta obiba ku kes lei. N fika ku sertéza ma Bíblia é Palavra di Deus. Má na kel ténpu, inda N ka konxeba nómi di Deus.

MODI KI N KONXE NHA MUDJER I JEOVÁ

Mi ku Lidie na dia di nos kazamentu, na dia 3 di abril di anu 1965

Timenti N staba na universidadi ta studa medisina, N konxe un jóven, ki txoma Lidie, i N fika paxonadu pa el. Nu kaza na anu 1965, kantu inda N staba na universidadi. Na anu 1971, dja nu tinha três fidju i dipôs nu ben ten más três. Lidie sénpri djuda-m na nha trabadju i na família.

N trabadja três anu na un ospital, antis di N abri nha klínika. Lógu dipôs, kel kazal ki dja N pâpia di es na komésu, ba konsulta na nha klínika. Kantu N staba ta ba skrebe un reseita di ramedi pa kel maridu, se mudjer fla-m: “Dotor, nu krê un ramedi sen sangi.” N fika dimiradu i N pergunta-l: “Asériu? Pamodi?” El responde-m: “Anos é Tistimunhas di Jeová.” Nunka N ka obiba ningen ta pâpia di Tistimunhas di Jeová i sobri kuzê ki es ta inxina sobri sangi. El abri se Bíblia i el mostra-m pamodi ki es ka ta toma sangi. (Atos 15:28, 29) Dipôs, el ku se maridu mostra-m ma Reinu di Deus ta ben kaba ku tudu sufrimentu, duénsa i mórti. (Apo. 21:3, 4) Kel óra N fla-s: “Kuzê ki nhos sta ta fla-m, é un kuza ki N sunha ku el désdi pikinoti! N bira dotor pa N pode djuda kes algen ki sta ta sufri.” N fika uma kontenti ku kuzas ki N staba ta obi ki nu pasa un óra i meia ta pâpia. Kantu N tirmina di pâpia ku es, N disidi ma N ka krê sérba katóliku más. N prende ma kel Kriador, ki N ta dimiraba txeu ten un nómi, ki é Jeová!

Kel kazal torna bai pa nha klínika más três bês i na tudu kes bês nu pâpia pa más di un óra. N konvida-s pa nha kaza pa nu pode papiaba más sobri Bíblia. Lidie disidi studa Bíblia djuntu ku mi, má el ka ta setaba ma alguns kuza ki Igreja Katóliku ta inxina sta mariadu. Pur isu, N konvida un padri pa nos kaza. Nu pâpia sobri kes kuza ki igreja ta inxina ti astanta di noti i nu uza sô Bíblia. Kel konbérsu djuda Lidie ten sertéza ma Tistimunhas di Jeová staba ta inxina verdadi. Di la pa frenti, nos amor pa Jeová ba ta bira más fórti i nu batiza na anu 1974.

NU POI JEOVÁ NA PRIMERU LUGAR

Kantu N prende sobri kuzê ki Deus krê faze pa nos, kel-li bira kuza más inportanti na nha vida. Mi ku Lidie, nu poi sirvisu di Jeová na primeru lugar na nos vida. Nu krê kriaba nos fidjus di akordu ku leis di Bíblia i nu inxina-s ama Deus i otus algen. Kel-li poi nos família ta fika más unidu. — Mat. 22:37-39.

Nos fidjus sabia ma mi ku Lidie sénpri nu tinha mésmu opinion sobri nos disizon. Alvês nu ta ri óras ki nu ta lenbra di kel-li. Es sabia ma kel orientason di Jizus di ‘dexa nhos palavra “sin” ser sin, i pa nhos “nau” ser nau’, éra régra na nos kaza. (Mat. 5:37) Pur izénplu, kantu un di nos fidju-fémia tinha 17 anu, Lidie ka dexa-l sai ku se amigas. Má dipôs, un di kes minina fla-l: “Si bu mai ka krê dexa-u bai, pidi bu pai!” Má nos fidju fla: “Ka bale péna. Nha pai ku nha mai sénpri ta konkorda ku kunpanheru.” Tudu nos 6 fidju sabia ma nu ta pensaba mésmu kuza sobri prinsípius di Bíblia. N ta agradese Jeová pamodi txeu algen di nos família oji sta ta sirbi-l.

Nbóra medisina dexa di ser kel kuza más inportanti pa mi, ti inda N krê uzaba kel ki N prende na medisina pa N djudaba povu di Deus. Pur isu, N oferese pa N ser dotor na Betel di Paris i dipôs na kel novu Betel di sidadi di Louviers. Dja ten kuazi 50 anu ki N sta ta trabadja pa Betel. Duránti kes anu li, N faze amizadi ku txeu betelita i alguns di es ten más di 90 anu. Un dia, N tevi un surpréza sábi. N konxe un novu betelita i N diskubri ma éra mi ki djuda se mai kantu el staba ta nase. Dja tinha uns 20 anu ki kel-la kontiseba!

N ODJA MODI KI JEOVÁ TA KUIDA DI SE POVU

Sima ténpu ba ta pasa, nha amor pa Jeová ba ta bira más txeu pamodi N odja modi ki el ta uza se organizason pa orienta i proteje se povu. Na komésu di anus 80, Grupu Enkaregadu di Óbra, kria un prugrama na Mérka pa djuda dotoris i kes algen ki ta trabadja na ospital, ntende midjór pamodi ki Tistimunhas di Jeová ka ta seta sangi.

Dipôs, na anu 1988, Grupu Enkaregadu di Óbra kria un novu dipartamentu na Betel, ki txoma Sirvisu di informasons pa ospital. Na komésu, kel dipartamentu li ta kuidaba di Kumison di ligason ku ospital (CLH), ki kriadu na Mérka, pa djuda Tistimunhas di Jeová atxa tratamentu di saúdi sen sangi. Kel kumison li kriadu na otus párti di mundu i na Fransa tanbê. N ta fika kontenti di odja modi ki organizason di Jeová ta djuda nos irmons ku irmans óras ki es sta duenti!

NHA SONHU KONTISE

Nu sta kontinua ta prega notísias sábi di Reinu di Deus

Medisina éra kuza más inportanti na nha vida. Má, N ntende ma kuza más inportanti é djuda pesoas konxe i sirbi Jeová. Pur isu, dipôs ki N reforma, mi ku Lidie, nu bira pioneru fíksu i nu kumesa ta gasta más óra tudu mês ta prega notísia sábi di Reinu. I ti oji nu ta faze nos midjór na es trabadju ki ta salva vida.

Mi ku Lidie na anu 2021

Inda N sta ta faze nha midjór pa djuda kes algen ki sta duenti. Má N sabe, ma ti mésmu kes midjór dotor ka ta konsigi kaba ku tudu duénsa ô mórti. Pur isu, N tene gana di odja kel ténpu ki dór, duénsa i mórti ka ta ben ten más. Na kel mundu novu ki sta kuazi ta txiga, N ta ben ten tudu ténpu pa N prende más sobri kriason di Deus sima manera ki el faze nos korpu. Na verdadi, un párti di nha sonhu dja kontise, má kel midjór inda sta pa ben!