Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

INDABA YOKUPHILA

Ngathola Okungcono Kulokuba Ngudokotela

Ngathola Okungcono Kulokuba Ngudokotela

“ELINGITSHELA khona yikho kanye engangikufisa kusukela ngisesengumntwana!” Amazwi la ngawatshela indoda lomkayo ababelande ukuzokwelatshwa ngo-1971. Ngangisanda ukuba ngudokotela futhi sengivule iklinika yami yokuqala. Babengobani abantu laba abafika eklinika yami njalo kuyini engangikufisa kusukela ngisesengumntwana? Ake ngilixoxele ukuthi ingxoxo engaba layo labo yakutshintsha njani lokho engangikuqakathekisa empilweni lokuthi kungani ngikholwa ukuthi sekuseduze ukuthi lokho engangikufisa kusukela ngisesengumntwana kugcwaliseke.

Ngazalwa ngo-1941 eParis, eFrance. Imuli yangakithi yayinganothanga. Ngangikuthanda ukufunda yikho ngadana kakhulu ngileminyaka engu-10 sokumele ngime ukufunda ngenxa yokuthi ngasengibanjwe i-TB. Odokotela bathi ngitshone ngiphumula ukuze ngingawasebenzisi nzima amaphaphu ami. Yikho okwenyanga ezinengana ngangitshona ngibala isichazamazwi njalo ngilalele inhlelo ze-University of Paris ezazisakazwa estitshini okuthiwa yiRadio Sorbonne. Ngathaba sibili udokotela wami esengitshele ukuthi sengisilile lokuthi sengingabuyela esikolo. Ngazitshela ngathi, ‘Umsebenzi owenziwa ngodokotela uyamangalisa!’ Kusukela khonapho ngahle ngafisa ukuba ngudokotela. Sonke isikhathi nxa ubaba wayengibuza ukuthi ngifuna ukuba yini nxa ngingakhula ngangisithi, “Ngifuna ukuba ngudokotela.” Yikho ukuba ngudokotela kwaba yinto engangiyifisa kulazo zonke.

ISAYENSI YANGINCEDA UKUTHI NGISONDELE KUNKULUNKULU

Imuli yangakithi yayingena isonto yeRoma. Kodwa kulutshwana engangikwazi ngoNkulunkulu njalo ngangilemibuzo eminengi. Ngaqalisa ukukholwa ukuthi izinto eziphilayo zadalwa sengifundela ukuba ngudokotela eyunivesithi.

Ngikhumbula ngiqala ukubona i-cell yesimila ngisebenzisa umtshina okuthiwa yi-microscope. Ngamangaliswa yindlela izingxenye ze-cell leli ezenza ngayo nxa zisendaweni etshisayo kumbe eqandayo. Ngaphinda ngananzelela lokuthi eyinye ingxenye ephakathi kwe-cell okuthiwa yi-cytoplasm ibancane nxa i-cell lifakwa emanzini alesawudo, ibenkulu nxa lifakwe emanzini angelalutho. Lokhu kanye lokunye okunengi okwenziwa ngama-cell kwenza izinto eziphilayo zenelise ukuqhubeka ziphila lanxa izimo zitshintsha. Ngathi senginanzelela indlela emangalisayo i-cell ngalinye elenziwe ngayo ngasala ngingathandabuzi ukuthi izinto eziphilayo zadalwa, azizange ziphonguvela.

Ngomnyaka wesibili ngifundela ukuba ngudokotela ngabona obunye ubufakazi bokuthi uNkulunkulu ukhona sibili. Sathi sifunda ngendlela umzimba womuntu obunjwe ngayo sahlola indlela ingalo esincedisa ngayo ukuthi sigobise njalo siqondise iminwe yethu. Indlela imisipha etshiyeneyo ebambana ngayo lamathambo iyamangalisa kakhulu. Ngokwesibonelo, ngafunda ukuthi umsipha osuka engalweni usiya ethanjeni lesibili lomunwe ngamunye uyehlukana ubezingxenye ezimbili, uvumela ukuthi umsipha oya ekucineni komunwe uhlale phakathi laphakathi kwawo. Kuleminye imisipha eqinileyo ebambanisa imisipha le ukuze ihlale iseduze lamathambo omunwe. Ngabe iminwe yethu ayenziwanga ngale indlela ibingasoze isebenze kuhle ngenxa yokuthi imisipha esesandleni ibiyabe idonseke kakhulu njalo iqondile. Ngabona ukuthi lowo owenza umzimba womuntu uhlakaniphile sibili.

Okunye okwenza ngasala ngibambe owangaphansi ngemisebenzi yoMdali yindlela usana oluqalisa ngayo ukuphefumula nxa lusanda kuzalwa. Ngafunda ukuthi nxa lusesesiswini akudingeki ukuthi luphefumule ngoba luthola i-oxygen oluyidingayo kunina. Yikho okungamabhora okuncane okunengi okusemaphatshini alo kuyabe kungakabi lomoya. Kodwa sokusele amaviki amalutshwane ukuthi luzalwe kuba lokuthile okusamanzi phakathi kwamabhora la. Nxa seluzelwe, ngesikhathi luphefumula okokuqala kulezinto ezimangalisayo ezenzakalayo. Isikhala esisenhliziyweni yosana siyavaleka okwenza igazi ligelezele emaphatshini. Ngalesosikhathi okusamanzi okuphakathi kwamabhora asemaphatshini kwenza ukuthi ibhora ngalinye linganamathelani beseligcwala umoya masinyane. Khonapho nje usana luhle luqalise ukuziphefumulela lodwa.

Ngangifuna ukumazi lowo owenza izimanga ezingaka yikho ngakukhuthalela ukubala iBhayibhili. Yangimangalisa imithetho yenhlanzeko uNkulunkulu ayinika ama-Israyeli eminyakeni engaphezu kwengu-3 000 eyadlulayo. Wawatshela ukuthi agqibele ingcekeza yawo, ahlale egeza njalo ahlalise umuntu olomkhuhlane othelelwanayo yedwa. (Levi. 13:50; 15:11; Dute. 23:13) IBhayibhili likhuluma ngendlela imikhuhlane ememetheka ngayo, okuyinto abesayensi ababengayizwisisi kwaze kwaba seminyakeni engu-150 eyadlulayo. Ngabona lokuthi imithetho emayelana lenhlanzeko endabeni zemacansini esebhukwini likaLevi yayivikela isizwe sonke emikhuhlaneni. (Levi. 12:1-6; 15:16-24) Ngaphetha ngokuthi uMdali wanika ama-Israyeli imithetho le ukuze ancedakale lokuthi wayebabusisa labo ababeyilalela. Ngangingasathandabuzi ukuthi iBhayibhili liphefumulelwe nguNkulunkulu, uNkulunkulu engangingakalazi ibizo lakhe.

UKUBONANA LOMKAMI LOKUFUNDA NGOJEHOVA

Mhlaka 3 April 1965, ngelanga mina loLydie esatshada ngalo

Ngabonana lentombi okuthiwa nguLydie, engacina ngithandana layo ngesikhathi ngiseyunivesithi ngifundela ukuba ngudokotela. Satshada ngo-1965 sengiphakathi laphakathi kwezifundo zami. Ngo-1971 sasesilabantwana abathathu futhi sazoba labanye abathathu. ULydie ungisekele kakhulu emsebenzini wami wokuba ngudokotela lasemulini yethu.

Ngasebenza esibhedlela okweminyaka emithathu ngingakavuli eyami iklinika. Kungakayi ngaphi indoda lomkayo engikhulume ngabo ekuqaliseni, babuya belande ukuzokwelatshwa. Ngathi sengibhalela indoda le imithi umkayo wathi: “Dokotela sicela ungasibhaleli imithi elegazi.” Ngabuza ngimangele ngathi: “Hawu, yindaba?” Waphendula wathi: “SingoFakazi bakaJehova.” Ngangingakaze ngizwe ngoFakazi bakaJehova njalo ngangingakwazi ukuthi bafundisani ngegazi. Umama lo wangivulela iBhayibhili wangitshengisa ukuthi kungani bengafuni ukwelatshwa ngegazi. (ImiSeb. 15:28, 29) Yena lomkakhe baphinda bangitshengisa lokho okuzakwenziwa nguMbuso kaNkulunkulu, ukuthi uzaqeda ukuhlupheka, ukugula lokufa. (Isam. 21:3, 4) Ngamangala ngathi: “Elingitshela khona yikho kanye engangikufisa kusukela ngisesengumntwana! Ngafundela ubudokotela ukuze ngincede abahluphekayo.” Ngakukholisa esasikuxoxa okokuthi ingxoxo yethu yathatha ihora lengxenye. Bathi sebesukile, ukuba ngumRoma kwakungasekho enhliziyweni yami njalo ngasengifunde ukuthi uMdali engangimbuka kangaka wayelebizo elithi Jehova.

OFakazi laba bangivakatshela kathathu eklinika yami futhi sasixoxa okwesikhathi esedlula ihora. Ngabacela ukuthi babuye endlini yami ukuze sibe lesikhathi esinengi sokuxoxa ngeBhayibhili. Lanxa uLydie wavuma ukufunda iBhayibhili kwakunzima ukuthi avume ukuthi ezinye izinto esasizifundiswa eRoma zazingamanga. Yikho ngacela umfundisi weRoma ukuthi asivakatshele ngekhaya. Saxoxa ngezimfundiso zesonto sisebenzisa iBhayibhili kuphela kwaze kwabaphakathi kobusuku. Ingxoxo le yatshiya uLydie engasathandabuzi ukuthi oFakazi bakaJehova bafundisa iqiniso. Saqhubeka sifunda futhi sasesimthanda kakhulu uJehova okokuthi sobabili sabhabhathizwa ngo-1974.

SAQAKATHEKISA UKUKHONZA UJEHOVA

Ngathi sengifunde ngalokho uNkulunkulu ahlose ukukwenzela abantu ngatshintsha lokho engangikuqakathekisa. Mina loLydie sasesiqakathekisa ukukhonza uJehova ukwedlula loba yini. Sasizimisele ukukhulisa abantwabethu silandela lokho okutshiwo liBhayibhili. Sabafundisa ukuthi bathande uNkulunkulu labantu futhi lokhu kwenza imuli yethu yabambana.—Mat. 22:37-39.

Mina loLydie sijayele ukuhleka nxa sicabanga ngendlela abantwabethu ababehlala bebona sivumelana ngayo kuzo zonke izinqumo esasizenza. Babekwazi ukuthi emulini yethu sasilalela amazwi kaJesu athi “ilizwi lenu elithi ‘Yebo’ kalibe nguyebo, lelithi ‘Hatshi’ kalibe nguhatshi.” (Mat. 5:37) Ngokwesibonelo, ngesikhathi eyinye yamadodakazi ethu ileminyaka engu-17, uLydie wayalisa ukuthi iyezilibazisa labangane bayo. Omunye umngane wayo wathi, “Cela kubabakho nxa umama engafuni.” Kodwa yona yaphendula yathi: “Khonokho akuncedi. Bahlala bevumelana.” Abantwabethu abangu-6 bakubona sibili ukuthi sasibambene ekusebenziseni lokho okutshiwo liBhayibhili. Siyambonga uJehova ngoba lamuhla silemuli enkulu emkhonzayo.

Lanxa ukufunda iBhayibhili kwasekutshintshe lokho engangikuqakathekisa ngangifuna ukusebenzisa ulwazi lwami lokuba ngudokotela ukuthi ngincede abantu bakaNkulunkulu. Yikho ngavolontiya ukuba ngudokotela eBhetheli eyayiseParis. Ngokuhamba kwesikhathi yaba seLouviers futhi ngaqhubeka ngingudokotela lapho. Sekuleminyaka engaba ngu-50 ngincedisa eBhetheli. Ngibe labangane abahle kakhulu eBhetheli futhi abanye babo sebeleminyaka edlula 90. Ngelinye ilanga ngahlangana lomunye umfowethu owayesanda kufika eBhetheli. Ngathola ukuthi ngesikhathi ezalwa yimi engabelethisa unina eminyakeni engaba ngu-20 eyadlulayo. Lokhu kwangithokozisa njalo kwangimangalisa.

NGIBONILE SIBILI UKUTHI UJEHOVA ULENDABA LABANTU BAKHE

Okweminyaka yonke le, ngibone indlela uJehova akhokhela ngayo lavikela ngayo abantu bakhe esebenzisa inhlanganiso yakhe futhi lokhu kwenze ngamthanda kakhulu. Ekuqaliseni kwabo-1980 iQula Elikhokhelayo laqalisa uhlelo eMelika lokunceda odokotela labanye ababona ngezokwelapha ukuthi bazwisise isinqumo saboFakazi bakaJehova sokwelatshwa bengafakwa igazi.

Ngo-1988 iQula Elikhokhelayo labumba uHlangothi Oluphathisa Ngolwazi Lwezokwelatshwa (i-Hospital Information Services). Ekuqaliseni uhlangothi lolu olwaluseBhetheli lwalukhangela amakhomithi ayeseMelika asebenzelana lezibhedlela (ama-HLC), ayenceda oFakazi abagulayo ukuthi bathole odokotela ababevuma ukubelapha bengasebenzisanga igazi. Amakhomithi la athi esebunjwa emhlabeni wonke yabakhona eyinye eFrance. Indlela inhlanganiso kaJehova etshengisa ngayo ukuthi iyabathanda abafowethu labodadewethu abagulayo ngesikhathi bedinga uncedo ingitshiya ngibambe owangaphansi.

ISIFISO SAMI SAGCWALISEKA

Silokhu sikukholisa ukutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu

Ngangiqakathekisa ukuba ngudokotela ukwedlula loba yini. Kodwa ngathi sengicabangisisile ngananzelela ukuthi okwakuqakatheke kakhulu yikuncedisa abantu ukuthi bafunde njalo bakhonze uJehova uNkulunkulu onguMthombo wokuphila. Ngathi sengithethe ipentsheni, mina loLydie saba ngamaphayona esikhathi sonke futhi sasiqeda amahora amanengi inyanga ngayinye sitshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu. Silokhu sisenza konke okusemandleni ethu emsebenzini lo osindisa ukuphila.

NgiloLydie ngo-2021

Ngilokhu ngisenza engikwenelisayo ukuze ngelaphe abagulayo. Kodwa ngiyakwazi ukuthi lodokotela oyingcitshi kulabo bonke kenelisi ukwelapha yonke imikhuhlane kumbe ukwenza ukuthi abagulayo bangafi. Yikho ngisilindele isikhathi lapho ubuhlungu lokugula lokufa okuyabe kungasekho khona. Emhlabeni omutsha osekuseduze ukuthi ufike ngizafunda ngezinto uNkulunkulu azidalileyo kuze kube nini lanini okugoqela lendlela emangalisayo adala ngayo umzimba womuntu. Sekuseduze ukuthi lokho engangikufisa kusukela ngisesengumntwana kugcwaliseke ngokupheleleyo. Angithandabuzi ukuthi kulezinto ezinhle ezisilindeleyo!