Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

vaalkkai saridhai

sirandha marundhai kandupiditthēn

sirandha marundhai kandupiditthēn

“nīnga solradha kēttaa chinna vayasula naan kanda kanavu niraivērara maadhiri irukkudhu.” 1971-il ennidam sigichaikku vandha kanavan manaiviyidam indha vaartthaigalaitthaan romba aachariyamaaga sonnēn. naan daaktaraagi appōdhudhaan pudhidhaaga oru klinik aarambitthirundhēn. ennidam sigichaikku vandha andha kanavan manaivi yaar? ennudaiya kanavu enna? andraikku avargal ennidam pēsiya vishayam ennudaiya vaalkkaiyai eppadi maatriyadhu? chinna vayadhil naan kanda kanavu niraivērum endru enakku ēn appōdhu thōndriyadhu? idhai patri naan ungalidam solgirēn.

naan 1941-il pirandhēn. engal kudumbam praansil irukkira paarisil irundhadhu. naangal avvalavu panakkaarargal kidaiyaadhu. padippu endraal enakku romba pidikkum. aanaal, enakku patthu vayadhu irukkumpōdhu tibi nōi vandhadhaal ennaal skūlukku pōga mudiyavillai. padippai niruttha vēndiyirundhadhu. ennudaiya nuraiyīral romba balavīnamaaga irundhadhaal daaktargal ennai padutthēyirukka sonnaargal. vīttil irundhapōdhu, diksnariyai paditthēn, paaris palgalaikkalagam nadatthiya rēdiyō nigalchigalai kēttēn. ippadiyē pala maadhangal ōdivittana. oruvaliyaaga, ennudaiya daaktar, ‘nī gunamaayitta, ini skūlukku pōgalaam’ endru sonnaar. adhai kēttapōdhu, enakku romba sandhōshamaaga irundhadhu. daaktargalaal eppadi ivvalavu periya vishayatthai seiya mudindhadhu endru naan romba aachariyappattēn. andrilirundhu udambu sariyillaadhavargalai gunappaduttha vēndum enbadhudhaan en kanavē. ‘nī valarndhu ennavaa aaganum?’ endru appaa ennidam kētkumpōdhellaam, “naan daaktar aavēn” enbadhudhaan eppōdhumē ennudaiya badhilaaga irukkum. daaktaraaga vēndum enbadhudhaan en vaalkkaiyilēyē mukkiyamaana vishayamaaga irundhadhu.

padaippugalaal padaippaalaridam nerungippōnēn

engal kudumbatthil ellaarumē katthōlikkargaldhaan. aanaal, kadavulai patri enakku adhigamaaga edhuvum theriyaadhu. en manadhil niraiya kēlvigal irundhana. naan daaktarukku padikka aarambittha pinbudhaan uyir uruvaakkappattadhu, adhu thaanaaga varavillai enbadhai purindhukondēn.

maikrōskōp valiyaaga mudhal dhadavai oru chediyin sellai paartthadhu innum enakku nyaabagam irukkiradhu. veppatthilirundhum kulirilirundhum selgal thangalai eppadi paadhugaatthukkolgindrana endru paartthapōdhu enakku romba aachariyamaaga irundhadhu. sellil irukkira saittōplaasam uppu thannīril surunguvadhaiyum nalla thannīril virivadaivadhaiyum gavanitthēn. ippadi, pala vishayangalai selgal seivadhaaldhaan uyirinangalaal ellaa vidhamaana sūlnilaigalilum vaala mudigiradhu. ovvoru selgalum ivvalavu sikkalaana vēlaigalai seivadhai paartthapōdhu, uyir edhēchaiyaaga vandhirukkaadhu endru purindhukondēn.

ennudaiya marutthuva padippin irandaavadhu varushatthil kadavul irukkiraar enbadharkaana niraiya aadhaarangalai paartthēn. manidha udalai patri paditthapōdhu oru manidhanudaiya mulangai amaippu, viralgalai madakkavum nīttavum eppadi udhavi seigiradhu endru therindhukondēn. thasaigalum thasainaargalum thasainaangalum elumbōdu sērndhu eppadi vēlai seigiradhu endru therindhukondadhu aachariyamaaga irundhadhu. udhaaranamaaga, ullankaiyilirundhu viralgalukku pōgum oru thasaiyai, thasainaangal viral elumbugalōdu inaikkindrana. indha thasainaangal, viralukku naduppagudhiyil varumpōdhu irandaaga pirigindrana. idharku kīlē, innoru thasainaan viral nunivarai pōgiradhu. indha thasainaangalai sila thisukkal elumbōdu sērtthu gettiyaaga piditthukkolgiradhu. ippadi thasainaargal olungaaga vadivamaikkappadavillai endraal adhu pudaitthukkondirukkum. viralgalum olungaaga vēlai seiyaadhu. romba thiramaiyaana oruvardhaan manidha udalai ivvalavu alagaaga vadivamaitthirukkiraar endru naan purindhukondēn.

uyirai padaitthavarai ninaitthu naan vaayadaitthu pōnēn. adhu eppōdhu theriyumaa? kulandhai pirandhadhum eppadi mūchu vida aarambikkiradhu endru therindhukondapōdhu! nuraiyīralil irukkira kutti kuttiyaana balūn pōndra kaatru paigaldhaan naam mūchu viduvadharku udhavi seigindrana. aanaal, karuvil irukkum kulandhaikku ammaavin thoppulkodi valiyaagatthaan aaksijan kidaikkum. adhanaal, karuvil irukkira kulandhaiyin kaatru paigalil kaatru irukkaadhu. kulandhai pirappadharku sila vaarangalukku munbē andha kaatru paigalil sarfaktant endra oruvidhamaana nīr surakkum. kulandhai pirandhavudanē adhu mūchuvida vasadhiyaaga adutthadutthu aachariyamaana vishayangal nadakkum. kulandhaiyin nuraiyīralukku rattham pōvadharkaaga, idhayatthil irukkira ōr ōttai thaanaaga mūdikkollum. udanē, kaatru paigalil kaatru niramba aarambikkum. andha kaatru paigal surungippōi ottikkollaamal sarfaktant paartthukkollum. ivai ellaamē kulandhai pirandhavudan sattendru nadakkum. kulandhai thaanaaga mūchuvida aarambitthuvidum.

ivvalavu arpudhamaaga padaitthadhu yaar endru therindhukolgira aasaiyil baibilai padikka aarambitthēn. 3,000 varushangalukku munbē isravēlargalukku kadavul koduttha sattatthil sutthatthai patri solliyiruppadhai paditthadhu enakku aachariyamaaga irundhadhu. kadavul isravēlargalidam kalivugalai thōndi pudhaikka vēndum endrum kaikaalgalai kaluvi eppōdhum sutthamaaga irukka vēndum endrum sonnaar. yaarukkaavadhu thotrunōi vandhaal avargalai thanimaippaduttha vēndum endrum sonnaar. (lēvi. 13:50; 15:11; ubaa. 23:13) nōigal eppadi paravugindrana enbadhai vinyaanigal ippōdhudhaan kandupiditthirukkiraargal. aanaal, baibilil adhai patri munbē sollappattirukkiradhu. seks vaitthukkollumpōdhu sutthamaaga iruppadhu sambandhamaaga lēviyaraagamam butthagatthil kodukkappatta sattangal mulu isravēl dhēsamum aarōkkiyamaaga iruppadharku udhavi seidhana endru naan purindhukondēn. (lēvi. 12:1-6; 15:16-24) isravēlargal nandraaga irukka vēndum endrudhaan padaippaalar indha sattangalai avargalukku kodutthaar, adharku kīlppadindhavargalukku aasīrvaadhatthaiyum kodutthaar endru purindhukondēn. ivatraiyellaam therindhukondapōdhu, baibil kadavul thandha butthagam endru enakku purindhadhu. aanaal, appōdhum kadavuludaiya peyar enakku theriyavillai.

en manaiviyai eppōdhu paartthēn, yegōvaavai eppadi kandupiditthēn

naanum lidiyum engaludaiya kalyaana naalil, ēpral 3, 1965

naan daaktarukku paditthukkondirundhapōdhu lidiyai sandhitthēn. naangal kaadhalikka aarambitthōm. 1965-il naan paditthukkondirundhapōdhē engal kalyaanam nadandhadhu. engalukku mottham aaru kulandhaigal. 1971-kkul mūndru kulandhaigal pirandhuvittaargal. ennudaiya vēlaiyilum sari, kudumbatthilum sari, lidi eppōdhumē enakku oru nalla thunaiyaaga irundhirukkiraal.

mūndru varushangalaaga naan oru marutthuvamanaiyil vēlai paartthukkondirundhēn. adharku pinbu, oru klinikkai aarambitthēn. orunaal, pudhidhaaga oru kanavanum manaiviyum sigichaikkaaga ennudaiya klinikkukku vandhaargal. aarambatthil naan sonna kanavan-manaivi ivargaldhaan. andha kanavarukku ennenna marundhugal vaanga vēndum endru naan eludhappōnēn. udanē avarudaiya manaivi, “rattham sērkkaadha marundhaa eludhunga daaktar, plīs” endru sonnaar. enakku aachariyamaaga irundhadhu. “ēn appadi solrīnga?” endru kēttēn. “naanga yegōvaavin saatchigal” endru avar sonnaar. yegōvaavin saatchigalai patriyō rattham sambandhamaaga avargaludaiya nambikkaiyai patriyō enakku edhuvumē theriyaadhu. adhanaal, rattham vēndaam endru sonnadharkaana kaaranatthai avar baibililirundhu edutthu kaattinaar. (ap. 15:28, 29) piragu, kadavuludaiya arasaangam ennavellaam seiyappōgiradhu endru avargal irandu pērum enakku baibililirundhu kaattinaargal. nōi, vēdhanai, maranam ena edhuvumē irukkaadhu endru sonnaargal. (veli. 21:3, 4) adhai kētta aachariyatthildhaan, “nīnga solradha kēttaa, chinna vayasula naan kanda kanavu niraivērara maadhiri irukkudhu. udambu sari illaadhavangala gunamaakkaradhukkudhaan naan daaktaraavē aanēn” endru sonnēn. kittatthatta ondrarai maninēram urchaagamaaga idhai patri pēsikkondirundhōm. avargal angirundhu kilambumpōdhu, oru mukkiyamaana vishayatthai therindhukondēn. ivvalavu naalaaga naan thēdikkondirundha andha butthisaaliyaana padaippaalarudaiya peyar yegōvaa endru! inimēlum naan oru katthōlikkanaaga irukka maattēn endru en manadhukkullē sollikkondēn.

andha thambadhi mūndru dhadavai ennai klinikkil paarkka vandhaargal. ovvoru dhadavaiyum orumaninēratthukkum mēlē naangal pēsikkondirundhōm. vīdaaga irundhaal baibilai patri innum niraiya nēram pēsalaamendru avargalai ennudaiya vīttukku kūppittēn. lidiyum engalōdu baibil padikka otthukkondaalum sila katthōlikka kōtpaadugal thavaraanavai endru avalaal ētrukkolla mudiyavillai. adhanaal, oru paadhiriyaarai vīttukku kūppittēn. charchil sollikkodukkira pōdhanaigalai patri baibilai mattumē vaitthu raatthiri varaikkum pēsikkondirundhōm. kadaisiyaaga, yegōvaavin saatchigaldhaan unmaiyai solli tharugiraargal endru lidi purindhukondaal. yegōvaamēl engalukku irundha anbu adhigamaanadhu. 1974-il naangal irandu pērum nyaanasnaanam edutthōm.

yegōvaavukku mudhalidam

manidhargalukkaaga kadavul vaitthirukkira nōkkatthai patri therindhukondapōdhu, ennudaiya vaalkkaiyil naan edharku mukkiyatthuvam kodukka vēndum endru purindhukondēn. yegōvaavukku sēvai seiya vēndum enbadhudhaan enakkum lidikkum mukkiyamaaga irundhadhu. baibil solgirapadidhaan engaludaiya pillaigalai valarkka vēndum enbadhil naangal urudhiyaaga irundhōm. kadavulmēlum matravargalmēlum vaitthirundha anbudhaan engal kudumbam otrumaiyaaga iruppadharku udhaviyadhu.—mat. 22:37-39.

naanum lidiyum eppōdhumē orē maadhiridhaan yōsippōm. adhai engaludaiya pillaigal endhalavukku purindhu vaitthirundhaargal endru ippōdhu yōsitthaalum sirippudhaan varum. yēsu sonna maadhiri, “‘aam’ endru solvadhu ‘aam’ endrē irukkattum, ‘illai’ endru solvadhu ‘illai’ endrē irukkattum” enbadhudhaan engaludaiya vīttin sattam endru engal pillaigalukku nandraagavē theriyum. (mat. 5:37) engal mūttha magalukku 17 vayadhu irukkumpōdhu nanbargalōdu sērndhu veliyē pōga kūdaadhu endru lidi sollivittaal. avaludaiya nanbargalil oru pen, “unga ammaa thaanē vēnaamnu sonnaanga. unga appaakitta kēlu” endru sonnaal. adharku ennudaiya magal, “appaakitta kēttu endha prayōjanamum illa. irandu pērum orē maadhiridhaan solvaanga” endru sonnaal. baibil niyamangalinpadi seiyumpōdhu naangal iruvarum orē maadhiridhaan yōsippōm endru engaludaiya aaru pillaigalukkum nandraaga therindhirundhadhu. naangal yegōvaavukku romba nandriyōdu irukkirōm. ēnendraal, indraikku engaludaiya kudumbatthil niraiya pēr yegōvaavukku sēvai seidhukondirukkiraargal.

satthiyatthai therindhukonda pinbu, yegōvaavin sēvai ennudaiya vaalkkaiyil mudhalidatthukku vandhuvittadhu. aanaal, oru daaktaraaga naan katrukkonda vishayangalai yegōvaavin makkalukkaaga payanpaduttha aasaippattēn. adhanaal, paarisil irukkira betthēlil daaktaraaga vaalantiyar sēvai seidhēn. adharku pinbu, lūvyēvil irundha pudhu betthēlilum sēvai seidhēn. kittatthatta 50 varushamaaga betthēlukku pōivandhu naan sēvai seigirēn. itthanai varushangalil enakku betthēlil niraiya nanbargal kidaitthirukkiraargal. adhil silarukku ippōdhu 90 vayadhukkumēl irukkum. adhil oru svaarasiyamaana vishayatthai solla vēndumendraal, betthēlil pudhidhaaga sērndhirundha oru sagōdhararai paartthēn. avaridam pēsa pēsatthaan, 20 varushangalukku munbu avar pirakkumpōdhu avarudaiya ammaavukku naandhaan prasavam paartthirukkirēn enbadhu therindhadhu!

yegōvaa thannudaiya makkalai nandraaga gavanitthukkolvadhai paartthēn

varushangal pōga pōga amaippu mūlamaaga yegōvaa eppadi thannudaiya makkalai valinadatthugiraar, paadhugaakkiraar enbadhai therindhukondēn. idhanaal, yegōvaamēl enakku anbu innum adhigamaanadhu. yegōvaavin saatchigal ēn ratthatthai ētrukkolla maattaargal enbadhai daaktargalidam pēsuvadharkaaga 1980-galin aarambatthil aalum kulu ōr ērpaadu seidhadhu.

1988-il, aalum kulu marutthuvamanai thagaval sēvaigal endra pudhu dipaartmenttai betthēlil aarambitthadhu. aarambatthil, indha dipaartment amerikkaavil mattum irundha marutthuvamanai thodarbu aalōsanai kulukkalai (HLC) gavanitthukkondirundhadhu. yegōvaavin saatchigalukku rattham ētraamal sigichai seigira daaktargalai kandupidikka indha kulukkaldhaan udhavi seidhana. pinbu, ulagam muluvadhum HLC kulukkal ērpaadu seiyappattana. appōdhu, praansilum HLC kulu aarambikkappattadhu. udambu sariyillaadha sagōdhara sagōdharigalukku udhavi thēvaippadumpōdhu yegōvaavin amaippu avargalai evvalavu anbaaga gavanitthukkolgiradhu enbadhai paartthapōdhu naan asandhupōivittēn!

kanavu nijamaanadhu

kadavuludaiya arasaangatthai patriya nalla seidhiyai sandhōshamaaga makkalukku sollikkodukkirōm

daaktar aavadhudhaan ennudaiya kanavu. aanaal, nandraaga yōsitthuppaarttha pinbu, daaktaraaga irundhu makkalai gunappadutthuvadhaivida uyir koduttha yegōvaavai patri makkalukku sollikkoduppadhudhaan romba mukkiyam enbadhai purindhukondēn. naan rittaiyard aana pinbu naanum lidiyum olungaana payaniyar aanōm. yegōvaavin arasaangatthai patriya nalla seidhiyai makkalukku solvadharku engaludaiya nēratthaiyellaam payanpadutthinōm. uyirai kaappaatrum indha vēlaiyil īdupada engalaal mudindha ellaavatraiyum seidhukondirukkirōm.

naanum lidiyum, 2021-il

udambu sari illaadhavargalai gunappadutthuvadharku ippōdhu ennaal mudindhadhai seidhukondirukkirēn. aanaal, evvalavu periya daaktaraaga irundhaalum makkaludaiya ellaa nōigalaiyum sariseiya mudiyaadhu, saavaiyum thadutthu niruttha mudiyaadhu. vali illaadha... nōi illaadha... saavu illaadha... vaalkkaikkaagatthaan naan edhirpaartthu kaatthukkondirukkirēn. sīkkiram vara pōgira pudhiya ulagatthil yegōvaavin padaippugalai patri paditthukkondē iruppēn. manidhargalai avar evvalavu alagaaga vadivamaitthirukkiraar endru therindhukondē iruppēn. ēnendraal, angēdhaan mudivē illaiyē! ippōdhu, ennudaiya kanavu konjamdhaan niraivēriyirukkiradhu. sīkkiratthil adhu mulumaiyaaga niraivērum endru enakku nandraaga theriyum.