Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

ARTÍCULO YUUN ESTUDIO 10

Yame xjuʼ awijkitay te apokoʼ talel

Yame xjuʼ awijkitay te apokoʼ talel

Ijkitayaik «te apocoʼ-talelic» (COL. 3:9).

KʼAYOJIL 29 Jtoybeytik sbiil te Jehová

¿BIN YA KILBEYTIK SKʼOPLAL? *

1. ¿Bin yilel te jkuxlejaltik te kʼalal jajchotik ta snopel te Biblia?

 ¿BIN yilel akuxlejal te kʼalal jajch anop te Biblia sok te testigoetik yuʼun Jehová? Maniwan ya jkʼantik sjultesel ta koʼtantik, melel jichniwan jtaleltik sok snopojibal kuʼuntik bitʼil te ants winiketik ta swenta te bin lek sok te bin ma leke. Teme jich kʼax ta jtojoltik, maʼyuk smukʼul koʼtantik-a sok maba sjokinejotik te Diose (Efes. 2:12). Pero la jeltaytik te jkuxlejaltik ta swenta te jajch jnoptik te Biblia.

2. ¿Bin kʼot ta awoʼtan kʼalal jajch anop te Biblia?

2 Te kʼalal yakat ta snopel-a te Biblia kʼot ta awoʼtan te kʼuxat ta yoʼtan te Jehová. Jaʼnix jich teme ya akʼan ya awakʼbey tseʼelil yoʼtan te Jehová sok te ya x-ochat ta sfamilia, mukʼ skʼoplal te ya ajeltay te akuxlejal sok te apensare. Soknix la anop te ya skʼan ya apas ta akuxlejal te mantaliletik yuʼun te Diose (Efes. 5:3-5).

3. 1) Jich bitʼil ya yal Colosenses 3:9, 10, ¿bin ya skʼan Jehová te yakuk jpastik? 2) ¿Bin-utʼil ya skoltayotik te artículo ini?

3 Te bitʼil jaʼ Jpaswanej kuʼuntik te Jehová sok jaʼ jTatik ta chʼulchan, jaʼ ay ta swenta yalel bin yilel stalel te machʼatik ya x-ayin ta sfamilia. Sok te machʼatik ya skʼan ya yichʼik jaʼ jich ya x-albotik yuʼun: Ijkitayaik «te apocoʼ-talelic soc te yaʼtele» * (kʼopona Colosenses 3:9, 10). ¿Yakatbal ta snopel ta awoʼtan te ya awichʼ jaʼ? Te artículo ini ya yakʼbey sujtib oxeb jojkʼoyel: ¿bin-a te pokoʼ talelil?, ¿bin yuʼun ya skʼan Jehová te ya kijkitaytik te pokoʼ talelil? Sok ¿bin-utʼil ya xjuʼ kuʼuntik spasel? Jaʼnix jich te machʼatik yichʼojikix jaʼ ya xkoltayotik-euk te artículo ini swenta ma schaʼpasik te bin smakojbey skʼoplal te pokoʼ talelile.

¿BIN-A TE POKOʼ TALELIL?

4. ¿Bin ya spas te machʼa ya yakʼ sba ta wentainel yuʼun te spokoʼ talel?

4 Te machʼa ya yakʼ sba ta wentainel yuʼun te spokoʼ talel, jaʼ ya snop ta yoʼtan sok jaʼ ya spas te bin ya skʼan yoʼtan te ya skʼan ya yal, te bintik swenta mulil. Oraniwan ya x-ilin, jaʼ ya sle te bin ya skʼan yoʼtan, ma xyal wokol sok ya stoy sba. Jaʼniwan ya skʼases kʼajkʼal ta yilel pornografía sok peliculaetik te yichʼoj muliletik sok miltamba. Ayniwan lekil taleliletik yuʼun sok ma lek ya yaʼiy sba ta swenta te bin ya yal sok te bin ya spase, pero maba ya spas tulan ta sjeltayel te spensar sok te bin ya spase (Gál. 5:19-21; 2 Tim. 3:2-5).

Kʼalal ya kijkitaytik te jpokoʼ taleltik ma jpastikix te bin ma lek kʼayemotik ta spasel sok te taleliletik te ma leke. (Ilawil te párrafo 5). *

5. Cholbeya skʼoplal teme ya xjuʼ ya kijkitaytik ta jkʼaxel te jpokoʼ taleltik (Hechos 3:19).

5 Te bitʼil jmulawilotike, ma xjuʼ te jkʼaxel toj te bin ya jnoptik sok te bin ya skʼan koʼtantike. Jaʼ yuʼun ayniwan bin ya kaltik o ya jpastik te ya jmel koʼtantik ta patile (Jer. 17:9; Sant. 3:2). Kʼalal ya kijkitaytik te jpokoʼ taleltik maba ya kakʼ jbatikix ta wentainel yuʼun te taleliletik te ma lekik sok te muliletik (Is. 55:7; kʼopona Hechos 3:19).

6. ¿Bin yuʼun ya yalbotik te Jehová te yakuk kijkitaytik te bin ma lek ya xtal ta jpensartik sok te bin ma lek kʼayemotik ta spasel?

6 Te Jehová ya yalbotik te yakuk kijkitaytik ta jkʼaxel te bin ma lek ya xtal ta jpensartik sok te bin ma lek kʼayemotik ta spasel, melel bayal kʼuxotik ta yoʼtan sok ya skʼan te lekuk ay te jkuxlejaltike (Is. 48:17, 18). Te Jehová ya snaʼ teme jaʼ ya jpastik te bintik ma lek ya skʼan koʼtantik, joʼotiknix ya kutsʼin jbatik sok ya kutsʼintik te yantike. Ya smel yoʼtan te jich ya xkʼot ta pasele.

7. Jich bitʼil ya yal Romanos 12:1, 2, ¿bin ya skʼan ya jtatik ta nopel?

7 Ayniwan jfamiliatik sok kamigotik ya slabanotik kʼalal ya jpastik tulan ta sjeltayel te jkuxlejaltik (1 Ped. 4:3, 4). Yaniwan yalbotik te yakuk xkuxinotik jich bitʼil ya skʼan koʼtantik sok te maʼyuk machʼa ya yalbotik te bin ya skʼan ya jpastike. Pero te machʼatik ya spʼajik te mantaliletik yuʼun te Jehová manix libre ayik ta smelelil-a. Jaʼ ya skʼayinbeyik stalel te balumilal swentainoj te Satanás (kʼopona Romanos 12:1, 2). Joʼotik ya jtatik ta nopel teme ya kijkitaytik te jpokoʼ taleltik te jaʼ ay ta swenta te mulil sok te balumilal yuʼun te Satanás o jaʼ ya kakʼtik te ya sjeltay jkuxlejaltik te Jehová yuʼun lek ya xkʼootik ta lokʼel-a (Is. 64:8).

¿BIN-UTʼIL TA IJKITAYEL TE POKOʼ TALELIL?

8. ¿Bin ya skoltayotik yuʼun ya kijkitaytik te bin ma lek ya xtal ta jpensartik sok te bin ma lek kʼayemotik ta spasele?

8 Te Jehová ya snaʼ te ya yichʼ bael tiempo sok ya skʼan pasel tulan ta yijkitayel te bin ma lek ya xtal ta jpensartik sok te bin ma lek kʼayemotik ta spasele (Sal. 103:13, 14). Pero ya yakʼ jpʼijiltik sok kiptik swenta ya jeltaytik te jkuxlejaltik ta swenta te sKʼope, te schʼul espíritu sok te organización yuʼune. Awilojniwan te bin-utʼil skoltayojat te Jehová. Ta ora ini kilbeytik skʼoplal bin ya xjuʼ ya apas yuʼun ya awijkitay te apokoʼ talel sok te ya xjuʼ ya awichʼ jaʼe.

9. ¿Bin-utʼil ya skoltayat te Biblia?

9 Tuuntesa te Biblia yuʼun ya awil bin yilel te atalel. Te Biblia jaʼ pajal sok bitʼil te espejo te ya xjuʼ ya skoltayotik ta yilel bin yilel jpensartik, jkʼoptik sok bin yilel jtaleltik (Sant. 1:22-25). Te machʼa ya yakʼbat nojptesel ta Biblia sok te yantik hermanoetik te ayix experiencia yuʼunik ya xjuʼ ya skoltayat. ¿Bin-utʼil ya spasik? Jaʼ te kʼalal ya stuuntesik te Biblia yuʼun ya ata ta ilel-a te bintik ya xjuʼ awuʼun spasel sok te bin wokol ya awaʼiy spasele, jaʼnix jich ya snojptesat ta sleel información ta swenta te Biblia yuʼun ya skoltayat ta yijkitayel te bintik ma lek kʼayemat ta spasele. Te Jehová spisil-ora ya skʼan ya skoltayat sok maʼyuk machʼa ya spaj, melel ya snaʼ te bin ay ta awoʼtane (Prov. 14:10; 15:11). Jaʼ yuʼun kʼaytesa aba ta skʼoponel Dios sok ta skʼoponel te Biblia ta jujun kʼajkʼal.

10. ¿Bin ya yakʼbat anop te bin kʼax ta stojol te Elie?

10 Ayuk ta awoʼtan te jaʼ lek te ya jchʼuuntik te mantaliletik yuʼun te Jehová. Jaʼ ta swenta jlekilaltik te bin ya yalbotik. Te machʼatik ya schʼuunbeyik te smantale leknax ya yaʼiy sbaik, leknax skuxlejalik sok tseʼel yoʼtanik (Sal. 19:7-11). Yan te machʼatik ya skʼaxuntayik mantal ya sta swokolik ta skaj te jaʼ ya spasik te bin ya skʼan yoʼtanike. Kiltik te bin ya yal jtul winik te Elie sbiil te bin ya xkʼot ta pasel kʼalal ya yichʼ kʼaxuntayel te mantaliletik yuʼun te Jehová. Manchukme testigo yuʼun Jehová te smeʼ stat, te kʼalal jchʼielto-ae bajt sok te chopol yamigotak. Jajch stuuntes droga, jajch spas mulwej sok jajch ta elekʼ. Ya yal te kʼax ma lek te stalele sok ya xmajawan. Jich ya yal: «Jaʼ ya jpas spisil te bin ma snujpʼuk ya spas jtul j-abat yuʼun Dios». Pero ma chʼay ta yoʼtan te bin akʼbot snop yuʼun te smeʼ stat te kʼalal chʼinto-ae, jaʼ yuʼun jajch xchaʼnop te Biblia. La spas tulan ta yijkitayel te bin ma lek kʼayem ta spasele sok la yichʼ jaʼ ta jaʼbil 2 mil. ¿Bintik lekilal staoj te bitʼil ya spas ta skuxlejal te mantaliletik yuʼun Jehová? Jich ya yal: «Leknax ya kaʼiy jba sok maʼyuk bin ya yalbon te koʼtane». * Te bin kʼax ta stojol te Elie ya yakʼ ta ilel te jaʼnix ya yutsʼin sbaik te machʼatik ya spʼajik te mantaliletik yuʼun te Jehová. Pero spisil-ora ya skoltay te Jehová te machʼa ya skʼan ya sjeltay te stalele.

11. ¿Bintik-a te ya yilay te Jehová?

11 Ilaya te bin ya yilay te Jehová (Sal. 97:10). Te Biblia ya yal te ya yilay Jehová te machʼa «toyba ta sit, yaʼiyel lot, te cʼabaletic te ya smilic machʼa mayuc smul» (Prov. 6:16, 17). Jaʼnix jich ya yal te ya yilay te machʼatik ya yaʼiyik «jmilaw soc te jloʼloywanej» (Sal. 5:6). Te Jehová jkʼaxel ma lek ya yil te taleliletik-abi, jaʼ yuʼun la slajin te ants winiketik ta skʼajkʼalel te Noé, melel nojelix ta bintik ma lek te Balumilal-ae (Gén. 6:13). Yanxan te bin ya yilay te Jehová jaʼ te bin la yalbey skʼoplal te j-alwanej Malaquías te ay machʼa ya sloʼlay te yinam o te smamalal ta skajnax te ya skʼan ya slajinbey sjunal te snujpunel. Te Dios ya spʼaj te machʼatik jich ya spasik sok ya x-ichʼotik ta kʼop yuʼun (Mal. 2:13-16; Heb. 13:4).

Kʼalal ay bin ya jpastik te ma lek ya yil te Jehová ya skʼan ya kilaytik ta jkʼaxel jich bitʼil te weʼelil te tuuben-nixe. (Ilawil te párrafo 11 sok 12).

12. ¿Bin ya skʼan ya yal te yilayel te bin ma leke?

12 Te Jehová jich ya yalbotik: «Ihlayahic te bin chopol» (Rom. 12:9). Te kʼopil ilayel jaʼ ya xtal ta koʼtantik te kʼalal ay bin ma jmulanbeytik yikʼ sok ya jpʼajtik ta jkʼaxel. Jnop kaʼiytik binwan-utʼil ya kaʼiy jbatik te ayuk machʼa ya yakʼbotik jweʼtik pajch weʼelil te tuixe. Koʼtantikniwan ya xenotik yuʼun. Jaʼnixme jich ya skʼan ya kaʼiy jbatik te kʼalal ay ya xtal ta koʼtantik spasel te bin ma lek ya yil te Jehová.

13. ¿Bin yuʼun ya skʼan ya jtsajtaytik te bin ya jnop ta koʼtantike?

13 Tsajtayame te bin ya anop ta awoʼtane. Te bin ya jnop ta koʼtantike jaʼme te bin ya jpastik ta patile. Te Jesús la yakʼ ta nopel te ya skʼan ya jpʼajtik te bin ma lek ya xtal ta koʼtantik yuʼun ma xyalotik ta spasel tulan mulil (Mat. 5:21, 22, 28, 29). ¿Mabal jichuk te ya jkʼan ya kakʼbeytik stseʼelil yoʼtan te jTatik te ay ta chʼulchane? Teme jiche, kʼax mukʼ skʼoplal te ya jpʼajtik ta oranax te bin ma lek ya xtal ta koʼtantik.

14. 1) ¿Bin ya yakʼ ta ilel te bitʼil ya xkʼopojotike? 2) ¿Bintik jojkʼoyel ya skʼan ya jpasbey jbatik?

14 Tsajtayame te bin ya awale. Te Jesús jich la yal: «Te bin ya xlocʼ ta ehal ya xhahch tal ta oʼtanil» (Mat. 15:18). Yuʼun-nix jichnix-a, te bin ay ta koʼtantik ya xchiknaj ta swenta te bin ya kaltike. Jaʼ yuʼun jojkʼoybeya aba: «¿Spisilbal-ora ya kal te bin smelelil manchukme ya jta jwokol yuʼun? Teme nujpunemone, ¿yabal jtsajtay jba yuʼun ma xjajch jmulan te machʼa ma nujpunemon soke? ¿Yabal jpʼaj ta jkʼaxel yalel te bintik swenta mulil? ¿Yabal kakʼ ta ilel slamalil koʼtan kʼalal ay machʼa ya spasbon te bin ma jmulane?». Lokʼesa tiempo ta snopilanel ta awoʼtan te jojkʼoyeletik-abi. Te bitʼil ya xkʼopojotik ya yakʼ ta ilel bin yilel te jtaleltik te jich kʼoem bitʼil stsʼisbenal jlijk kʼuʼul pakʼal. Jaʼ yuʼun teme ya jpʼajtik te utaw, te lotil sok te bin ya yichʼ alel ta swenta mulil, jaʼ jich kʼoem te ma tey tsʼisbilix-a te jpokoʼ taleltik.

15. ¿Bin ya skʼan ya jpastik yuʼun ya kakʼtik ta lajel ta teʼ kʼoem te jpokoʼ taleltik?

15 Jeltayame te atalele. Te jpuk-kʼop Pablo la stuuntes lokʼombakʼop yuʼun ya xkʼot ta koʼtantik te kʼax mukʼ skʼoplal te ya jeltay te jtaleltike. La yal te ya kakʼtik ta lajel ta teʼ kʼoem te jpokoʼ taleltik (Rom. 6:6). Te Jesús jun yoʼtan la yakʼ sba ta lajel ta teʼ, melel ya skʼan ya yakʼbey stseʼelil yoʼtan te Jehová. Jaʼnix jich te joʼotike ya skʼan te jun koʼtantik ya kijkitaytik spasel te bin kʼayemotik te ma smulan te Jehová. Teme jich ya jpastike, maʼyuk bin ya yalbotik te koʼtantik sok ya xkuxinotik ta sbajtelkʼinal (Juan 17:3; 1 Ped. 3:21). Juluk ta koʼtantik, te Jehová maʼyuk bin-ora ya sjeltay te mantaliletik yuʼun swentanax lek ya kaʼiy jbatik. Joʼotik ya skʼan ya jeltay jtaleltik yuʼun ya jchʼuuntik te mantaliletik yuʼun (Is. 1:16-18; 55:9).

16. ¿Bin yuʼun ya apas tulan ta spʼajel te bin ma lek ya skʼan te awoʼtane?

16 Pasa tulan ta spʼajel te bin ma lek ya skʼan awoʼtane. Manchukme awichʼojix jaʼ, ya skʼan ya apas tulan yuʼun ma jaʼuk ya apas te bin ma lek ya skʼan awoʼtane. Kiltik te bin kʼax ta stojol te Maurício, te kʼalal keremto-ae jajch smulan te winiketik. Ta patil jajch snop te Biblia sok te testigoetik yuʼun Jehová. La sjeltay stalel sok ta 2002 la yichʼ jaʼ. Manchukme bayalix jaʼbil yak ta abatinel ta stojol te Jehová, ya yal te spasoj tulan yuʼun ma jaʼuk ya spas te bin ma lek ya skʼan yoʼtane. Pero ma xyakʼ te ya xchebaj yoʼtan yuʼun, melel jich ya yal: «Ya yakʼbon yip koʼtan snaʼel te ya kakʼbey stseʼelil yoʼtan te Jehová teme maba ya jpas te bin ma lek». *

17. Chola kaʼiytik bin-utʼil ya yakʼbat yip awoʼtan te bin kʼax ta stojol te Nabiha.

17 Kʼanbeya koltayel te Jehová sok te chʼul espíritu yuʼune, sok mame xa atukeltay aba (Gál. 5:22; Filip. 4:6). Yuʼun ya awijkitay te pokoʼ talelil ya skʼan ya apas tulan. Jich kʼax ta stojol jtul ants te Nabiha sbiil. Te kʼalal wakeb yaʼbilal-a, ijkitayot yuʼun te spapae. Jich ya yal: «Te bin kʼax ta jtojole bayal la yakʼbon jmel koʼtan». Te kʼalal mukʼub baele, bayal jajch ta ilinba sok ta majaw. Jaʼnix jich jajch schon droga, la yichʼ otsesel ta cárcel sok bayal jaʼbil ayin tey-a. Te testigoetik yuʼun Jehová te ya xkʼotik ta scholel skʼop Dios ta cárcel, jajch snojptesik ta Biblia. Ta patil la sjeltay te stalele sok jich ya yal: «Ay cheʼoxeb te bin kʼayemon ta spasel-ae te ma wokol la kaʼiy yijkitayel. […] Pero jaʼ wokolxan la kaʼiy yijkitayel snukʼel te maye». Kʼaxem ta jun jaʼbil la spas tulan ta yijkitayel te maye, pero juʼ yuʼun ta patil. ¿Bin-utʼil juʼ yuʼun yijkitayel? Jich ya yal: «Jaʼ wokolayal te bayal buelta la jkʼopon te Jehová». Jich ya yalxan: «Teme juʼ kuʼun sjeltayel te jtalel yuʼun tseʼel yoʼtan-a te Jehová, jaʼnix jich machʼauk ya xjuʼ ya spas-euk». *

YA XJUʼ YA AWICHʼ JAʼ

18. Jich bitʼil ya yal 1 Corintios 6:9-11, ¿bin juʼem yuʼunik yijkitayel te j-abatetik yuʼun Dios?

18 Ta sbabial siglo ay winiketik sok antsetik te tsabilik yuʼun Jehová te ya xbajtik ta chʼulchan, pero ta nailal ay la spasik te bin ma lek. Ay machʼatik kʼayemik ta spasel mulwej-a, ay winiketik te ya sjokinik ta wayel yan winik sok ay machʼatik ya x-elkʼajik-a. Pero ta swenta te koltayel yuʼun Jehová, juʼ yuʼunik sjeltayel te stalelike (kʼopona 1 Corintios 6:9-11). Jaʼnix jich ta ora ini bayal machʼatik sjeltayoj stalelik ta swenta te bin ya yal te Biblia. * Ay machʼatik yijkitayojik te bin kʼayemik ta spasel-ae. Te ejemplo yuʼunik ya yakʼ ta ilel te ya xjuʼ awuʼun sjeltayel te atalel, te ya awijkitay te bin ma lek kʼayemat ta spasel sok te ya awichʼ jaʼ.

19. ¿Bin ya kiltik ta yan artículo?

19 Te machʼatik ya skʼan ya yichʼik jaʼ ma jaʼuknax ya yijkitayik te spokoʼ talelik jaʼnix jich ya skʼan ya slapik te yachʼil talelil. Ta yan artículo ya kiltik bin-utʼil ya jpastik sok bin-utʼil ya xjuʼ ya skoltayotik te yantik.

KʼAYOJIL 41 Awokoluk, aʼiybon te jkʼop

^ Te machʼa yak ta snopel te Biblia sok ya skʼan ya yichʼ jaʼ, ya skʼan ya spas tulan ta yijkitayel te spokoʼ talel. Te artículo ini ya kiltik ¿bin-a te pokoʼ talelil?, ¿bin yuʼun ya skʼan ya kijkitaytik? Sok ¿bin-utʼil ya skʼan ya jpastik? Ta yan artículo ya kiltik te spisiluk-ora jlapojtik te yachʼil talelil manchukme kichʼojtikix jaʼ.

^ TE BIN MUKʼ SKʼOPLAL: Ijkitayaik «te apocoʼ-talelic» ya skʼan ya yal te ya kijkitaytik te jtaleltik sok te bin ya skʼan koʼtantik te maba ya smulan te Jehová. Spisil-abi ya xjajchotik ta spasel te kʼalal mato kichʼojtik jaʼ-ae (Efes. 4:22).

^ Teme ya akʼan ya anaʼbeyxan skʼoplal, ilawil te artículo «La Biblia les cambió la vida: ‹Necesitaba volver a Jehová›», te lokʼ ta revista La Atalaya 1 yuʼun abril 2012.

^ Teme ya akʼan ya anaʼbeyxan skʼoplal, ilawil te artículo «La Biblia les cambió la vida: ‹Fueron muy amables conmigo ›», te lokʼ ta revista La Atalaya 1 yuʼun mayo 2012.

^ Teme ya akʼan ya anaʼbeyxan skʼoplal, ilawil te artículo «La Biblia les cambió la vida: ‹Llegué a ser una joven irritable y agresiva›», te lokʼ ta revista La Atalaya 1 yuʼun octubre 2012.

^ TE BIN YA XCHIKNAJ TA FOTO: Kʼalal ya kijkitaytik te taleliletik te ma lekuk sok te bin kʼayemotik ta spasel, jaʼ jich kʼoem te ya jchʼojtik lokʼel te jkʼuʼ jpakʼtik te ma lekukixe.