1. Mis põhiliselt meie isiksust vormib?

 ÜKSKÕIK, kas oleme olnud ristitud vaid mõne päeva või aastakümneid, tahame Jehoovale meeldida. Selleks tuleb meil oma mõtteid kontrolli all hoida. Mõtted vormivad isiksust. Kui mõtleme pidevalt asjadele, mis on omased patusele loomusele, ilmneb see ka meie kõnepruugis ja käitumises. (Efesl. 4:17–19.) Kui aga täidame oma mõistuse mõtetega, mis meeldivad Jehoovale, on ka meie sõnad ja teod talle meele järele. (Gal. 5:16.)

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Nagu eelmises artiklis juttu oli, ei suuda me praegu valesid mõtteid täielikult vältida. Aga me ei pea nende ajel tegutsema. Enne kui laseme end ristida, tuleb meil saada lahti kõnepruugist ja käitumisest, mida Jehoova vihkab. See on esimene ja tähtsaim samm vana isiksuse seljast võtmisel. Kuid sellest üksi ei piisa, tuleb ka riietuda uude isiksusse. (Kol. 3:10.) Selles artiklis vaatame, milline on uus isiksus ning kuidas sellesse riietuda ja seda riietust kaunina hoida.

3. Milline on inimene, kes on riietunud uude isiksusse? (Galaatlastele 5:22, 23.)

³ Inimene, kes on riietunud uude isiksusse, püüab mõelda ja käituda Jehoova moodi. Ta laseb end  mõjutada pühal vaimul ja tema elus on näha selle vilja. (Loe Galaatlastele 5:22, 23.) Ta armastab Jehoovat ja usukaaslasi. (Matt. 22:36–39.) Ta jääb ka raskustes rõõmsaks. (Jaak. 1:2–4.) Ta taotleb rahu. (Matt. 5:9.) Ta on kannatlik ja lahke. (Kol. 3:13.) Ta teeb teistele head. (Luuka 6:35.) Tema tegudest on näha tugevat usku. (Jaak. 2:18.) Ta jääb tasaseks, kui teda provotseeritakse, ja valitseb end, kui kohtab kiusatusi. (1. Kor. 9:25, 27; Tiit. 3:2.)

4. Miks on vaja arendada kõiki tekstis Galaatlastele 5:22, 23 mainitud omadusi?

⁴ Selleks, et riietuda uude isiksusse, tuleb arendada kõiki omadusi, mida mainitakse tekstis Galaatlastele 5:22, 23, samuti häid omadusi, mida mainitakse mujal piiblis. * Need omadused pole nagu eri riideesemed, mida saab ükshaaval selga panna. Need on komplekt, omavahel tihedalt seotud. Näiteks kui armastame oma ligimest, oleme temaga kannatlikud ja lahked. Ja selleks et olla hea inimene, tuleb olla leebe ja end valitseda.

5. Mida on uude isiksusse riietumiseks vaja ja miks? (1. Korintlastele 2:16.)

⁵ Loe 1. Korintlastele 2:16. Uude isiksusse riietumiseks on vaja Kristuse mõttelaadi. Jeesus peegeldas täiuslikult Jehoova olemust. (Heebr. 1:3.) Kõiges, mis ta ütles ja tegi, ilmnes vaimu vili. Mida enam mõtleme Jeesuse moodi, seda lihtsam on meil teda eeskujuks võtta ja riietuda uude isiksusse. (Filipl. 2:5.)

6. Millele võiksid mõelda, kui tunned, et ei suuda Jeesuse eeskuju järgida?

⁶ Sa võid aga tunda, et sina küll ei suuda Jeesuse täiuslikku eeskuju järgida. Mõtle aga järgnevale. Esiteks, me oleme loodud Jehoova ja Jeesuse sarnaseks. See tähendab, et vähemalt mingil määral on meil kõigil võimalik nende moodi olla. (1. Moos. 1:26.) Teiseks on meile abiks püha  vaim, kõige võimsam jõud üleüldse. Püha vaimu abiga võime teha seda, mida me omal jõul ei suudaks. Ja kolmandaks, Jehoova ei oota meilt praegu täiuslikkust. Ta annab ju maise lootusega kristlastele lausa tuhat aastat aega täiuslikuks saada. (Ilm. 20:1–3.) Praegu ootab Jehoova, et teeksime tema abiga oma parima.

7. Mida me nüüd käsitlema hakkame?

⁷ Käsitleme nüüd lühidalt nelja vaimu vilja aspekti. Igaühe puhul vaatame, kuidas see ilmnes Jeesuse elus ja kuidas meie saame temast eeskuju võtta. Samuti vaatame, millised küsimused aitavad end neis valdkondades analüüsida.

8. Milles ilmnes Jeesuse armastus Jehoova ja ligimeste vastu?

⁸ Armastus Jehoova vastu ajendas Jeesust osutama armastust ka oma ligimestele. (Joh. 14:31; 15:13.) Kogu tema elu näitas, kui väga ta inimesi armastab. Ta oli alati lahke ja hooliv ka siis, kui teda ei koheldud hästi. Armastus pani teda rääkima inimestele head sõnumit Jumala kuningriigist. (Luuka 4:43, 44.) Ja just armastuse ajel oli Jeesus valmis patuste inimeste käe läbi piinarikast surma surema, tänu millele on meil kõigil võimalik saada igavene elu.

9. Kuidas Jeesuse eeskuju järgida?

⁹ Me pühendusime Jehoovale ja lasime end ristida, kuna armastame teda. Armastada Jehoovat tähendab armastada ka oma ligimest. Apostel Johannes kirjutas: „Kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei saa armastada Jumalat, keda ta pole näinud.” (1. Joh. 4:20.) Meil oleks hea mõelda järgmistele küsimustele. Kas ma tõesti armastan teisi? Kas ma kohtlen neid lahkelt, isegi kui nad on minu arust ebaviisakad? Kas armastus ajendab mind Jehoovast ka teistele rääkima? Kas teen kuulutustööd ka siis, kui enamik inimesi reageerib ükskõikselt või lausa vaenulikult? Kas mul oleks võimalik kuulutustööle rohkem aega pühendada? (Efesl. 5:15, 16.)

10. Kuidas Jeesus rahu taotles?

¹⁰ Jeesus oli rahumeelne inimene. Ta ei tasunud kellelegi kurja kurjaga. Peale selle püüdis ta alati rahu teha ja seda ka hoida. Ta innustas ka teisi, et nad omavahelised lahkhelid lahendaksid. Näiteks õpetas ta, et nende ohvrid on Jehoovale vastuvõetavad vaid juhul, kui nad on vennaga rahu teinud. (Matt. 5:9, 23, 24.) Samuti aitas ta kannatlikult apostleid, kes vaidlesid alatasa selle üle, kes neist suurim on. (Luuka 9:46–48; 22:24–27.)

11. Kuidas saame meie rahu taotleda?

¹¹ Rahu taotlemine tähendab enamat kui konfliktide vältimist. Meil tuleb rahu teha ja seda ka hoida ning õhutada ka vendi-õdesid seda tegema. (Filipl. 4:2, 3; Jaak. 3:17, 18.) Küsi endalt järgmised küsimused. Millest olen ma rahu taastamise nimel valmis loobuma? Kas ma kipun vimma pidama? Kas olen valmis astuma esimese sammu, et rahu taastada, isegi kui mulle tundub,  et süüdi on teine pool? Kas õhutan neid, kel on omavahel lahkhelisid, ära leppima?

12. Milles ilmnes Jeesuse lahkus?

¹² Jeesus kohtles teisi lahkelt. (Matt. 11:28–30.) Ta hoolis teistest ja oli paindlik. See ilmnes näiteks siis, kui ta rääkis foiniiklannaga, kes palus, et ta tema lapse terveks teeks. Alguses lükkas Jeesus tema palve tagasi, ent kui ta naise tugevat usku nägi, tuli ta talle vastu ja tervendas lapse. (Matt. 15:22–28.) See, et Jeesus oli lahke, ei takistanud teda aga vajaduse korral teisi noomimast. Tegelikult väljendus ka noomimises tema hoolivus. Kord, kui Peetrus andis Jeesusele soovituse, mis läks Jehoova tahtega vastuollu, noomis Jeesus teda teiste apostlite ees. (Mark. 8:32, 33.) Ta ei teinud seda aga mitte selleks, et Peetrust alandada, vaid selleks, et talle ja teistele apostlitele midagi olulist õpetada. Kahtlemata oli Peetrusel piinlik, kuid ta sai väärt õppetunni.

13. Mida on vaja teha, et olla lahke?

¹³ Lahke inimene hoolib teistest ja seetõttu ta vajadusel ka manitseb neid. Manitsus peaks põhinema piiblil ja rääkida tuleks leebelt. Kui sinul tuleb kedagi manitseda, siis tee seda usus, et see inimene armastab Jehoovat ja ka sind ning võtab sind tänuga kuulda. Mõtiskle järgmiste küsimuste üle. Kui keegi mulle kallis inimene teeb midagi valesti, siis kas julgen talle seda öelda? Kui mul tuleb kedagi manitseda, kas räägin lahkelt või karmilt? Miks ma seda teen, kas armastuse või ärrituse ajel?

14. Millist eeskuju andis Jeesus heategemises?

¹⁴ Jeesus mitte ainult ei teadnud, mis on õige ja hea, vaid ka tegi seda. Kuna ta armastas oma isa, tegi ta head õigel ajendil. Kas siis head on võimalik teha ka valel ajendil? Jah, on. Jeesus rääkis neist, kes andsid vaestele armuande selleks, et teised neid tähele paneksid. Sellistel heategudel pole Jehoova silmis mingit väärtust. Seega on tähtis teha õiget asja ka õigel ajendil. (Matt. 6:1–4.)

15. Kuidas me saame heategemises Jeesuse eeskuju järgida?

¹⁵ Meil tuleb teha teistele head ja seda täiesti isetult. Võiksime esitada endale järgmised küsimused. Kui ma tean, mida on õige teha, siis kas ma ka teen seda? Mis ajendab mind teistele head tegema?

16. Mida meil tuleks iga päev teha ja miks?

¹⁶ Töö uue isiksuse kallal ei lõppe ristimisega. Edaspidi on meil vaja seda uut sümboolset riietust ka heas korras hoida. Selleks tuleb iga päev otsida võimalusi vaimu vilja tegudes väljendada. Püha vaim pole passiivne jõud; see on jõud, millega Jehoova kõike teeb. (1. Moos. 1:2.) Ja sellesama vaimu vili peaks meidki tegudele tõukama. Jaakobus kirjutas: „Usk ilma tegudeta on surnud.” (Jaak. 2:26.) Nii  on ka iga teise vaimu vilja aspektiga. Meie teod näitavad, kas Jumala vaim tegutseb meis või mitte.

17. Mida teha, kui käitume valesti?

¹⁷ Isegi kui kristlane on juba aastaid ristitud, ei pruugi tal õnnestuda igas olukorras vaimu vilja ilmutada. Kui sina juhtud äparduma, ära heida meelt! Kui sa rebestaksid mõne lemmikriideeseme, ei viskaks sa ju seda kohe minema, vaid püüaksid seda parandada ja olla edaspidi hoolsam. Samamoodi ei õnnestu sul ehk alati olla lahke, armastav või kannatlik, kuid siira vabandusega võid sa rebenenud koha nii-öelda parandada ja suhted korda seada. Ilmselt püüad ka juhtunust õppust võtta ja olla edaspidi hoolsam.

18. Milles me võime kindlad olla, kui teeme uude isiksusse riietumises oma parima?

¹⁸ Meil on kõigiti põhjust olla Jeesuse eeskuju eest tänulikud. Mida enam me Kristuse mõttelaadi üle mõtiskleme, seda paremini suudame tema moodi ka tegutseda ja seda ilusam on meie uus isiksus. Selles artiklis käsitlesime ainult nelja vaimu vilja aspekti, kuid miks mitte meenutada ka ülejäänuid, uurida neid ning mõtiskleda, kuidas meil neis valdkondades läheb. Selles on abiks Jehoova tunnistajate väljaannete lühiregister. (Vaata teema „Kristlik elu” alt alapealkirja „Jumala vaimu vili”.) Kui teeme oma osa, teeb Jehoovagi oma osa ning aitab meil uude isiksusse riietuda ja seda kaunist riietust alati kanda.