Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 11

Kontinua ta bisti di ‘kel manera di ser novu’ dipôs ki bu batiza

Kontinua ta bisti di ‘kel manera di ser novu’ dipôs ki bu batiza

‘Nhos bisti di kel manera di ser novu’. — COLOSSENSES 3:10.

KÁNTIKU 49 Nu poi Jeová ta fika kontenti

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki más ta muda nos manera di ser?

 KA TA nporta si dja ten poku dia ô txeu anu ki nu batiza, nos tudu nu krê ser kel tipu di algen ki Jeová gosta. Pa nu ser kel tipu di algen li, nu meste kontrola nos pensamentu. Pamodi? Pamodi un di kes kuza ki más ta muda nos manera di ser é nos pensamentu. Si nu fika sénpri ta pensa na modi ki nu pode agrada nos kabésa, nu ta fla i faze kuzas mariadu. (Efé. 4:17-19) Má, si nu pensa na kuzas dretu é más faxi nu fla i nu aji di un manera ki ta agrada Jeová. — Gál. 5:16.

2. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

2 Sima nu pâpia na kel studu ki pasa, nu ka pode inpidi tudu pensamentus mariadu di entra na nos kabésa. Má é nos ki ta disidi si nu ta faze kes kuza ki nu ta pensa na el. Antis di nu batiza, nu meste para di pâpia i faze kuzas ki Jeová ta ôdia. Kel-li é kel primeru kuza i kel más inportanti ki nu meste faze pa nu duspi di kel manera di ser bédju. Má pa nu agrada Jeová más txeu, tanbê nu meste obi ku kel órdi li: ‘Nhos bisti di kel manera di ser novu’. (Col. 3:10) Na kel studu li, nu sta ben responde kes pergunta li: Kuzê ki é ‘kel manera di ser novu’? Modi ki nu pode bisti di kel manera di ser novu i kontinua ku el?

KUZÊ KI É ‘KEL MANERA DI SER NOVU’?

3. Sima sta na Gálatas 5:22, 23, kuzê ki é ‘kel manera di ser novu’ i modi ki un algen pode bisti-l?

3 Un algen ki ten ‘kel manera di ser novu’ ta imita Jeová. El ta bisti di kel manera di ser novu óras ki el ta mostra kes kualidadi di frutu di spritu santu di Deus na se vida i el ta dexa pa spritu santu muda se manera di pensa, di xinti i di aji. (Lé Gálatas 5:22, 23.) Pur izénplu, el ta ama Jeová i se povu. (Mat. 22:36-39) El ta mante alegria sikrê el sta pasa pa prublémas. (Tia. 1:2-4) El ta npenha pa pas. (Mat. 5:9) El ta mostra paxénxa i bondadi óras ki el ta lida ku otus. (Col. 3:13) El gosta di faze kel ki é dretu. (Luc. 6:35) El ta prova na kes kuza ki el ta faze ma el ten un fé fórti na Jeová. (Tia. 2:18) El ta mante kalmu óras ki otus algen ta xatia-l i el ta kontrola se kabésa óras ki el ta pasa pa tentason. — 1 Cor. 9:25, 27; Tito 3:2.

4. Pamodi ki nu meste mostra tudu kes kualidadi ki sta na Gálatas 5:22, 23 i na otus testu di Bíblia, pa nu pode bisti di kel manera di ser novu?

4 Pa nu bisti di kel manera di ser novu, nu meste dizenvolve tudu kes kualidadi ki Gálatas 5:22, 23 i otus testu di Bíblia ta pâpia di el. * Kes kualidadi li é ka sima bisti un pésa di ropa di kada bês. Na verdadi, kes kualidadi li sta ligadu ku kunpanheru. Pur izénplu, si bu ta ama un algen di verdadi, bu ta mostra-l bondadi i paxénxa. I un algen ki ten amor lial pa otus algen, el ta ser brandu ku es i el ta kontrola se kabésa.

MODI KI NU PODE BISTI DI KEL MANERA DI SER NOVU?

Kantu más nu prende pensa sima Jizus, nu ta konsigi imita se kualidadis di midjór manera. (Odja parágrafus 5, 8, 10, 12 i 14.)

5. Kuzê ki siginifika ‘ten menti di Kristu’ i pamodi ki nu debe studa vida di Jizus? (1 Coríntios 2:16)

5 1 Coríntios 2:16. Pa nu bisti di kel manera di ser novu, nu meste ‘ten menti di Kristu.’ Kel-li krê fla ma nu ten ki prende modi ki Jizus ta pensa i dipôs imita-l. Jizus mostra kes kualidadi di frutu di spritu di Deus di manera perfeitu. Sima un spedju linpu ta mostra un imaji sen ninhun difeitu, Jizus tanbê ta mostra kes kualidadi di Jeová di manera perfeitu. (Heb. 1:3) Kantu más nu pensa sima Jizus, más nu ta konsigi imita-l. I kel-li ta djuda-nu bisti di kel manera di ser novu. — Fil. 2:5.

6. Di kuzê ki nu debe lenbra óras ki nu ta tenta bisti di kel manera di ser novu?

6 Nu ta konsigi imita izénplu di Jizus? Talvês bu pode pensa: ‘Jizus é perfeitu. Nunka N ka ta konsigi ser sima el!’ Si é si ki bu ta xinti, bu meste lenbra di três kuza. Primeru, nu fazedu pa nu ser sima Jeová i Jizus. Nton nu pode skodje imita-s i nu ta konsigi faze kel-li. (Gén. 1:26) Sugundu, ka ten nada ki ten más forsa ki spritu santu di Deus. Ku se ajuda nu ta konsigi faze kuzas ki nu ka ta pode faze sô ku nos forsa. Tirseru, gósi Jeová ka ta spéra pa nu mostra kes kualidadi di frutu di spritu di manera perfeitu. Na verdadi, Jeová ta ben da kes ki ten speransa di vive li na Téra mil anu pa es bira perfeitu. (Apo. 20:1-3) Gósi Jeová ta spéra pa nu faze nos midjór i kunfia ma el ta djuda-nu.

7. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

7 Nton, modi ki nu pode imita Jizus? Nu sta ben pâpia di kuatu kualidadi di frutu di spritu santu di Deus. Nu ta ben odja modi ki Jizus mostra kada un di kes kualidadi i modi ki nu pode imita-l. Tanbê, nu ta ben responde alguns pergunta ki ta djuda-nu odja kuzê ki nu meste midjora pa nu kontinua ta bisti di kel manera di ser novu.

8. Modi ki Jizus mostra amor?

8 Pamodi Jizus ta ama Jeová txeu, el faze sakrifisius pa se Pai i pa nos. (João 14:31; 15:13) Jizus mostra ma el tinha txeu amor pa pesoas na manera ki el vive li na Téra. Tudu dia el ta mostraba amor i konpaxon, ti mésmu óras ki pesoas ta fikaba kóntra el. Kel manera más inportanti ki el mostra se amor pa pesoas, éra inxina-s sobri Reinu di Deus. (Luc. 4:43, 44) Jizus tanbê prova se amor pa Deus i pa tudu algen pamodi el staba prontu pa sufri i móre. Asi, el da-nu xansi di ganha vida pa tudu ténpu.

9. Modi ki nu pode mostra amor sima Jizus?

9 Nu da nos vida pa Jeová i nu batiza pamodi nu ta ama-l. Nton sima Jizus, nu ta mostra nos amor pa Jeová na manera ki nu ta trata otus algen. Apóstlu Juan skrebe: ‘Ken ki ka ta ama se irmon, ki el ta odja, ka ta pode ama Deus, ki el ka ta odja’. (1 João 4:20) Nu pode faze kes pergunta li: ‘N ten un amor fórti pa otus algen? N ta mostra konpaxon óras ki N ta lida ku otus sikrê es trata-m mariadu? Amor ta pô-m ta uza nha ténpu i kuzas ki N ten pa N djuda otus algen prende sobri Jeová? N sta prontu pa N faze kel-li sikrê maioria di algen ka ta da valor pa nha sforsu ô es ta fika kóntra mi? N ta pode ranja más ténpu pa N sai na pregason?’ — Efé. 5:15, 16.

10. Modi ki Jizus npenha pa pas?

10 Jizus éra un algen ki ta npenhaba pa pas. Óras ki algen ta trataba el mariadu, el ka ta pagaba mal ku mal. Má, el ta fazeba más di ki kel-la. El sforsa pa faze pas i el insentiva otus algen pa rezolve prublémas ku kunpanheru. Pur izénplu, el inxina-s pa es faze pas ku kunpanheru si es kreba pa Jeová setaba ses adorason. (Mat. 5:9, 23, 24) I txeu bês el djuda se apóstlus para di diskuti sobri kal di es éra más inportanti. — Luc. 9:46-48; 22:24-27.

11. Modi ki nu pode npenha pa pas?

11 Pa nu mante pas, nu ten ki faze más di ki sô ivita prublémas. Nu ten ki sforsa pa faze pas ku otus algen i insentiva nos irmons ku irmans pa rezolve prublémas ku kunpanheru. (Fil. 4:2, 3; Tia. 3:17, 18) Nu pode faze kes pergunta li: ‘Kuzê ki N sta dispostu na faze pa N mante pas ku otus algen? Óras ki un irmon ô un irman magua-m, N ta guarda rankor? N ta spéra ma é kel algen ki ten ki ben faze pas ku mi ô N ta tenta faze pas ku el sikrê N ta atxa ma el ki é kulpadu? N ta insentiva kes algen ki ten prubléma ku kunpanheru pa faze pas?’

12. Modi ki Jizus mostra bondadi?

12 Jizus éra un algen ki ta mostraba bondadi. (Mat. 11:28-30) El faze kel-li kantu el poi interesi di otus algen na primeru lugar sikrê na situasons difísil. Pur izénplu, kantu un mudjer di Finísia pidi-l pa el kura se fidju, na komésu, Jizus ka faze kuzê ki el pidi-l. Má, dja ki kel mudjer mostra txeu fé, Jizus mostra-l bondadi i el kura se fidju. (Mat. 15:22-28) Nbóra Jizus ta mostraba bondadi, el ka dexa di da konsedju óras ki mesteba. Alvês el ta daba kes algen ki el ta amaba konsedju di manera firmi. Pur izénplu, kantu Pedru tenta dismotiva Jizus di faze vontadi di Jeová, Jizus reprende-l na frenti di tudu kes otu disiplu. (Mar. 8:32, 33) El ka faze kel-li pa rabaxa Pedru, má el krê trenaba el. Jizus tanbê krê djudaba kes otu disiplu ntendeba, ma es devia apoiaba el i ka tentaba inpidi-l di faze vontadi di Deus. Di sertéza Pedru xinti vergónha, má kel konsedju djuda-l.

13. Modi ki nu pode mostra bondadi?

13 Pa bu mostra bondadi pa kes algen ki bu ta ama, alvês bu ten ki da-s konsedju. Óras ki bu ta faze kel-li, imita Jizus i da konsedju ku bazi na kes prinsípiu di Bíblia. Mostra amor. Kunfia ma es krê faze kel ki é dretu i ma kes ki ta ama Jeová i ta ama-u ta seta kel konsedju ki bu da-s ku amor. Faze kes pergunta li: ‘N ten koraji di da un algen konsedju si N odja-l ta faze algun kuza mariadu? Si N meste da un konsedju N ta pâpia ku bondadi ô N ta pâpia di manera duru? Pamodi ki N krê da kel konsedju? N krê da kel konsedju pamodi N sta xatiadu ku kel algen ô pamodi N krê djuda-l?’

14. Modi ki Jizus ta mostra amor lial?

14 Jizus sabe kuzê ki é amor lial i el ta mostra kel kualidadi li. Jizus ta ama se Pai, pur isu sénpri el ta faze kel ki é dretu ku bon intenson. Un algen ki ten amor lial sénpri ta odja manera di djuda otus algen i el ta faze kuzas dretu pa es. Nu ten ki sabe kuzê ki é dretu pa nu faze i nu ten ki faze-s ku un bon intenson. Talvês bu pode pergunta: ‘Nu pode faze un kuza dretu ku mau intenson?’ Nu pode sin. Pur izénplu, Jizus pâpia di kes algen ki ta daba póbris zimóla, má es ta fazeba kel-la sô pa otus algen odjaba es. Nbóra kuzê ki es fazeba éra dretu, Jeová ka fika kontenti ku es. — Mat. 6:1-4.

15. Modi ki nu pode ser un algen dretu di verdadi?

15 Nu pode ser un algen dretu di verdadi sô si nu faze kuzas dretu ku bon intenson. Nu pode faze kes pergunta li: ‘N sabe kuzê ki é dretu i N ta faze nha midjór pa N faze-l? Pamodi ki N ta faze kes kuza dretu?’

MODI KI NU PODE PROTEJE NOS MANERA DI SER NOVU?

16. Kuzê ki nu debe faze tudu dia i pamodi?

16 Nu ka debe pensa ma óras ki nu batiza nu ka meste kontinua ta bisti di kel manera di ser novu. Kel manera di ser novu é sima un “ropa novu” ki nu krê mante na un bon stadu. Un manera ki nu pode faze kel-li é sforsa tudu dia pa nu mostra kes kualidadi di spritu santu di Deus. Pamodi? Pamodi Jeová ta uza se spritu santu pa el aji. (Gén. 1:2) Nton, tudu kes kualidadi di frutu di spritu santu debe pô-nu ta aji. Pur izénplu, disiplu Tiagu fla: ‘Fé sen óbras sta mortu.’ (Tia. 2:26) Nu pode fla mésmu kuza sobri kes otu kualidadi di frutu di spritu santu di Deus. Tudu bês ki nu ta mostra kes kualidadi di spritu, nu sta ta dexa pa spritu santu di Deus gia-nu.

17. Modi ki nu debe reaji si nu ka konsigi mostra kes kualidadi di spritu?

17 Sikrê dja ten txeu anu ki un algen sta batizadu, alvês el pode ka mostra kes kualidadi di spritu. Má más inportanti é pa nu ka dizisti. Pensa na kel ilustrason li: Si un ropa ki bu gosta txeu ratxa, bu ta botaba el lógu na lixu? Nau. Di sertéza si ta da, bu ta konpoba el i bu ta tinha más kuidadu ku el. Di mésmu manera, si algun bês bu ka trata un algen ku bondadi, paxénxa ô amor, ka bu dizanima. Si bu pidi diskulpa di korason bu pode kontinua ku un bon amizadi ku kel algen. Ka bu dizisti di kontinua ta midjora.

18. Di kuzê ki nu pode ten sertéza?

18 Nu sta kontenti di ten izénplu di Jizus! Kantu más nu imita se manera di pensa i se atitudi, ta ser más fásil nu aji sima el. I kantu más nu aji sima Jizus, nu ta konsigi mostra midjór kes kualidadi di kel manera di ser novu. Na kel studu li, nu odja kuatu kualidadi di frutu di spritu santu di Deus. Ta sérba bon si bu traba ténpu pa studa kes otu kualidadi di frutu di spritu i pensa na modi ki bu pode mostra-s más midjór. Bu pode atxa un lista di artigu sobri kel asuntu li na Guia de Pesquisa para Testemunhas de Jeová na asuntu “Vida cristã” na párti “Fruto do espírito”. Bu pode ten sertéza ma si bu sforsa pa bu bisti di kel manera di ser novu i kontinua ku el, Jeová ta djuda-u.

KÁNTIKU 127 Ki tipu di algen ki N debe ser?

^ Ka ta nporta kal ki é nos situason, nu pode ‘bisti di kel manera di ser novu’. Pa nu faze kel-li, nu meste kontinua ta muda nos manera di pensa i sforsa pa ser sima Jizus. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki Jizus ta pensa i modi ki el ta aji. Tanbê, nu sta ben odja modi ki nu pode kontinua ta imita-l dipôs ki nu batiza.

^ Na Gálatas 5:22, 23 nu ka ta atxa un lista di tudu kes kualidadi ki spritu santu di Deus ta djuda-nu dizenvolve. Pa sabe más sobri kel asuntu li, odja “Perguntas ki leitoris ta faze” na Sentinéla di junhu di 2020.