Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 12

Bu ta konsigi odja kuzê ki Zakarias odja?

Bu ta konsigi odja kuzê ki Zakarias odja?

‘“É ku nha spritu”, é Jeová di izérsitu ki fla.’ — ZACARIAS 4:6.

KÁNTIKU 73 Djuda-nu ten koraji

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Ki kuzas sábi sta ba kontiseba ku kes judeu ki staba prézu na Babilónia?

 JUDEUS staba uma kontenti. Jeová ‘poi Siru, rei di Pérsia,’ ta liberta kes judeu ki dja tinha txeu ténpu ta viveba prézu na Babilónia. Rei da un avizu pa judeus volta pa ses téra ‘pa ba torna faze kel kaza di Jeová, ki é Deus di Israel’. (Esdr. 1:1, 3) Kel notísia li dexa-s txeu kontenti pamodi es ta torna ba adoraba kel Deus verdaderu na kel téra ki el daba es.

2. Kantu judeus txiga na Jiruzalen, kal ki é primeru kuza ki es faze?

2 Na anu 537 A.J., kel primeru grupu di judeus txiga na Jiruzalen, ki éra kapital di reinu di Judá. Lógu ki es txiga, es kumesa ta faze ténplu i pa vólta di anu 536 A.J., dja es tirminaba di fazeba alisérsi di ténplu!

3. Ki difikuldadi kes judeu pasa pa el?

3 Dipôs ki judeus kumesa ta faze ténplu, txeu algen fika kóntra es. Kes nason na ses vólta ‘fika sénpri ta dizanima povu di Judá i ta tenta pô-s ta dizisti di kel trabadju.’ (Esdr. 4:4) Kel-li éra un situason difísil pa judeus, má situason bira más difísil inda. Na anu 522 A.J., Artaxerxis bira novu rei di Pérsia. * Kes algen ki éra kóntra judeus pruveta kel oportunidadi la pa ‘uza lei pa faze disgrasa’, asi pa es pode paraba kel trabadju. (Sal. 94:20) Es manda un karta pa rei Artaxerxis i es fla ma judeus staba ta faze planu pa rabela kóntra rei. (Esdr. 4:11-16) Rei kridita na kel mintira i el manda pa para kel trabadju. (Esdr. 4:17-23) Pamodi kel-li, judeus tevi ki para di faze ténplu. — Esdr. 4:24.

4. Kuzê ki Jeová faze kantu alguns algen tenta para konstruson di ténplu? (Isaías 55:11)

4 Kes algen di otu nason ki ta moraba na téra di Israel i alguns algen di govérnu di Pérsia, staba disididu na para konstruson di ténplu. Má Jeová kreba pa judeus tirminaba kel trabadju pamodi sénpri el ta kunpri se vontadi. (Lé Isaías 55:11.) Jeová skodje Zakarias pa ser proféta i el da-l 8 vizon ki ta dexa algen dimiradu. Dipôs, Zakarias tinha ki uzaba kes vizon pa nkorajaba judeus. Kes vizon djuda judeus odja ma es ka meste xintiba medu di kes algen ki staba kóntra es. Tanbê, kes vizon da-s koraji pa es kontinua ta faze kel trabadju ki Jeová manda-s pa es faze. Na kel kintu vizon, Zakarias odja un kandelabru i dôs olivera.

5. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

5 Kel kintu vizon ki Jeová da Zakarias, da israelitas koraji. Anos tanbê nu pode fika dizanimadu sima kes israelita. Pur isu, na kel studu li nu ta ben odja modi ki es vizon pode djuda-nu ser fiel pa Jeová óras ki algen sta kóntra nos, óras ki nos situason ta muda i óras ki nu ta resebe un orientason ki nu ka ta ntende.

ÓRAS KI ALGEN STA KÓNTRA NOS

Zakarias tevi un vizon di dôs olivera ta baza azeti na un kandelabru ki tinha 7 lánpida. (Odja parágrafu 6.)

6. Modi ki vizon di kel kandelabru i kes dôs olivera ki sta na Zacarias 4:1-3, da judeus koraji? (Odja dizenhu na kapa.)

6 Zacarias 4:1-3. Kel vizon di kel kandelabru i di kes dôs olivera da judeus koraji pa es kontinua ta trabadja sikrê ku opozison. Modi? Bu repara ma azeti di kel kandelabru ka ta sekaba? Kel azeti di kes dôs olivera ta kaíba na un tijéla. Dipôs, kel azeti di kel tijéla ta baba pa kada un di kes seti lánpida di kel kandelabru. Kel azeti ta djudaba pa kes lánpida ka pagaba. Zakarias pergunta: ‘Kuzê ki siginifika kes kuza li?’ Jeová uza kel anju pa fla-l: ‘“É ka ku forsa di trópas nen ku puder, má é ku nha spritu”, é Jeová di izérsitu ki fla.’ (Zac. 4:4, 6) Kel azeti di kes arvi ta reprizenta puder di spritu santu di Deus ki ka ta kaba. Spritu santu di Deus tinha mutu más puder di ki kes trópa di Pérsia. Ku ajuda di Jeová, israelitas ta konsigi tirminaba kel trabadju sikrê ku opozison. Kel mensaji li da-s txeu koraji! Kes judeu meste kunfiaba na Jeová i kumesa ta trabadjaba otu bês. I é kel-li ki es faze, sikrê kel trabadju inda staba proibidu.

7. Kuzê ki kontise ki djuda judeus kontinua ta faze ténplu?

7 Kontise un kuza ki djuda kes algen ki staba ta faze ténplu fika más diskansadu. Éra kuzê? Na anu 520 A.J., un novu rei, ki txomaba Dariu Primeru, kumesa ta governa Pérsia. Na sugundu anu di se govérnu, el diskubri ma kantu es manda para konstruson di ténplu, kel-la éra un kuza ilegal. Nton, Dariu manda pa es tirmina kel konstruson di ténplu. (Esdr. 6:1-3) Disizon di rei dexa tudu algen spantadu, má rei faze más di ki kel-la. El manda kel povu ki éra kóntra judeus, pa dexa judeus fazeba ses trabadju en pas i pa daba es dinheru i tudu kuza ki es mesteba pa es tirminaba di faze ténplu! (Esdr. 6:7-12) Pamodi kel-li judeus tirmina di faze ténplu uns kuatu anu dipôs, na anu 515 A.J. — Esdr. 6:15.

Kunfia na puder di Jeová óras ki bu ta lida ku opozison. (Odja parágrafu 8.)

8. Pamodi ki bu debe ten koraji óras ki bu ta pasa pa opozison?

8 Oji tanbê, txeu sérvu di Jeová ta pasa pa opozison. Pur izénplu, alguns irmon ta vive na kes lugar undi es ka ten liberdadi di prega. Na kes lugar li, irmons pode podu prézu i ‘lebadu pa governantis i pa reis’ pa da-s tistimunhu. (Mat. 10:17, 18) Má alvês, óras ki ta trokadu di govérnu, irmons ku irmans pode fika más livri pa faze ses adorason. Ô un juís justu pode disidi dexa-nu faze nos adorason ku más liberdadi. Otus Tistimunha di Jeová ta pasa pa un otu tipu di opozison. Es ta mora na kes lugar undi ki es sta livri pa adora Jeová, má ses família ki ka ta sirbi Jeová, ta tenta pô-s ta para di sirbi-l. (Mat. 10:32-36) Na txeu situason, óras ki nos família ta odja ma es ka ta konsigi pô-nu para di sirbi Jeová, es ta dizisti. I alguns di kes algen ki antis éra kóntra nos, ku ténpu bira Tistimunhas di Jeová. Óras ki bu ta pasa pa opozison, ka bu dizisti di sirbi Jeová! Ten koraji. Jeová ta uza se spritu santu pa djuda-u. Pur isu, ka bu xinti medu!

ÓRAS KI NOS SITUASON TA MUDA

9. Pamodi ki alguns judeu fika tristi kantu es tirmina di faze alisérsi di kel ténplu novu?

9 Kantu es tirmina di faze alisérsi di ténplu, alguns judeu di más idadi txora. (Esdr. 3:12) Es odjaba kel ténplu bunitu ki Salumon fazeba, i es atxa ma kel ténplu novu ‘ka éra nada’ konparadu ku kel di Salumon. (Ageu 2:2, 3) Es fika txeu tristi pamodi es konpara kel ténplu novu ku kel antigu. Kel vizon di Zakarias ta ben djudaba es xinti alegria otu bês. Modi?

10. Modi ki kes palavra di kel anju ki sta na Zacarias 4:8-10 djuda judeus ka fika dizanimadu?

10 Zacarias 4:8-10. Kuzê ki kel anju krê flaba kantu el fla judeus ma ‘es ta ben fikaba kontenti i es ta ben odjaba kel prumu na mô di [governanti di judeus] Zorobabel’? Prumu é un feraménta ki ta mostra si un kuza sta rétu. Kes palavra di kel anju ta mostraba povu di Deus ma nbóra kel ténplu ka éra más bunitu di ki kel ténplu di Salumon, es ta konsigi tirminaba el i Jeová ta fikaba kontenti ku el. Pur isu, judeus tanbê devia fikaba kontenti ku kel ténplu. Kuza más inportanti pa Jeová éra pa judeus adoraba el di manera ki el ta kreba na kel ténplu novu. Si judeus sforsaba pa adoraba Jeová di manera ki el ta krê, el ta abensuaba es i es ta xintiba alegria otu bês.

Mante un atitudi puzitivu óras ki ta kontise mudansas na bu vida. (Odja parágrafus 11 i 12.) *

11. Ki dizafiu alguns sérvu di Jeová ta pasa pa el oji?

11 É difísil pa txeu di nos lida ku mudansas. Alguns irmon ki dja ten txeu ténpu na sirvisu pa ténpu interu, mudadu di diziginason. Pamodi idadi, otus tevi ki para ses sirvisu ki es ta amaba txeu. É normal nu xinti tristi óras ki nos situason ta muda. Na komésu, nu pode ka ntende dretu nen konkorda ku un disizon ki tomadu. Nu pode xinti sodadi di kuzas ki nu ta fazeba antis. I nu pode fika dizanimadu ta pensa ma gósi Jeová ka sta ta uza-nu sima antis. (Pro. 24:10) Má, modi ki kel vizon di Zakarias pode djuda-nu kontinua ta faze nos midjór pa Jeová?

12. Modi ki vizon di Zakarias pode djuda-nu ka fika dizanimadu óras ki nos situason ta muda?

12 Nu ta konsigi lida midjór ku mudansas óras ki nu ta odja kuzas sima Jeová ta odja. Oji el sta ta faze txeu kuza i nu ten un priviléjiu grandi di trabadja djuntu ku el. (1 Cor. 3:9) Nos situason pode muda, má amor ki Jeová ten pa nos ka ta muda. Pur isu, ka bu perde ténpu ta pensa pamodi ki fazedu un mudansa na organizason. Envês di bu fika ta pensa na ‘kes ténpu antigu’, pidi Jeová pa djuda-u odja algun kuza bon na kel mudansa. (Ecl. 7:10) Envês di bu fika ta pensa na kes kuza ki bu ka ta pode faze más, pensa na tudu kes kuza ki bu ta pode faze gósi. Vizon di Zakarias ta inxina-nu ma é inportanti nu mante un atitudi puzitivu. Asi, nu ta mante nos alegria i nu ta kontinua fiel pa Jeová sikrê nos situason muda.

ÓRAS KI NU TA RESEBE UN ORIENTASON KI NU KA TA NTENDE

13. Pamodi ki alguns israelita talvês ta atxaba ma kumesa ta faze ténplu otu bês éra mau ideia?

13 Kel trabadju di konstruson di ténplu staba proibidu. Má simé, kes ómi ki skodjedu pa tomaba kónta di trabadju, sima saserdóti Jezua, Juzué i governador Zorobabel, ‘torna kumesa ta faze kaza di Deus’. (Esdr. 5:1, 2) Talvês alguns judeu ta atxaba ma kel-la éra un mau ideia. Es ka ta konsigi fazeba ténplu sukundidu i es sabia ma ses inimigu ta fazeba kalker kuza pa poba es ta para kel trabadju. Juzué i Zorobabel, ki staba ta toma kónta di kel trabadju, meste tinha sertéza ma Jeová staba ta apoia-s. Modi ki Jeová djuda-s odja ma el sta apoiaba es?

14. Sima sta na Zacarias 4:12, 14, ki garantia saserdóti Juzué i governador Zorobabel dadu?

14 Zacarias 4:12, 14. Na kel párti li di vizon, kel anju fla Zakarias ma kes dôs olivera ta reprizentaba ‘kes dôs ki skodjedu’, ki éra Juzué i Zorobabel. Kel anju fla ma éra sima si kes dôs ómi staba ‘sakédu na ladu di [Jeová] kel Sinhor di Téra interu.’ Kel-la éra un priviléjiu grandi! Jeová ta kunfiaba na es. Pur isu, kes israelita podia kunfiaba na kalker kuza ki Juzué ku Zorobabel flaba es pamodi Jeová staba ta uza-s pa tomaba kónta di israelitas.

15. Modi ki nu pode mostra ma nu ta ruspeta kes orientason di Jeová ki sta na Bíblia?

15 Oji Jeová sta ta uza Bíblia pa kontinua ta orienta se povu. Na kel livru li, el ta fla-nu modi ki nu debe adora-l. Modi ki nu pode mostra ma nu ta ruspeta kes orientason ki nu ta resebe di Bíblia? É óras ki nu ta tra ténpu pa le-l ku kuidadu i ntende-l. Nu pode pergunta: ‘Óras ki N ta lé Bíblia ô un di nos publikason, N ta para pa N pensa na kuzê ki N sta lé? N ta faze piskiza pa N ntende kes verdadi ki ‘é difísil di ntende’? Ô N ta lé faxi, sen presta atenson na kel informason?’ (2 Ped. 3:16) Si nu para pa nu pensa na kuzê ki Jeová sta inxina-nu, nu ta konsigi sigi se orientason i nu ta pode faze nos trabadju di pregason. — 1 Tim. 4:15, 16.

Kunfia na orientason ki bu ta resebe di ‘skravu fiel i prudenti’. (Odja parágrafu 16.) *

16. Óras ki nu ka ta ntende dretu un orientason ki nu ta resebe di ‘skravu fiel i prudenti’, kuzê ki ta djuda-nu obi ku el?

16 Jeová tanbê ta uza ‘skravu fiel i prudenti’ pa da-nu orientason. (Mat. 24:45) Alvês kel skravu li pode da-nu orientason ki nu pode ka ntende dretu. Pur izénplu, nu pode resebe orientason ki ta fla-nu kuzê ki nu debe faze óras ki kontise un dizastri. Má, nu pode atxa ma kes dizastri li ka ta kontise na undi ki nu ta vive. Ô nu pode atxa ma skravu fiel i prudenti ta izajera na kes orientason ki es ta da óras ki un duénsa spadja na mundu. Kuzê ki nu debe faze si nu ta atxa ma kes orientason li ka ta djuda-nu? Nu debe pensa na modi ki kes konsedju ki Juzué i Zorobabel da israelitas djuda-s. Tanbê, nu debe pensa na otus stória di Bíblia ki dja nu lé. Alvês povu di Jeová resebe orientason ki ta parseba ma ka ta fazeba sentidu má ki salva ses vida. — Juí. 7:7; 8:10.

ODJA KUZÊ KI ZAKARIAS ODJA

17. Modi ki vizon di kel kandelabru i kes dôs olivera djuda judeus?

17 Kel kintu vizon ki Zakarias tevi ka dura txeu, má el djuda kes judeu kontinua ta faze ses trabadju i ses adorason ku zelu. I kantu es aplika kuzê ki es prende di kel vizon di Zakarias, es xinti ma Jeová djuda-s i orienta-s ku amor. Tanbê, Jeová uza se spritu santu pa djuda-s kontinua ta faze ses trabadju i xinti alegria otu bês. — Esdr. 6:16.

18. Modi ki vizon di Zakarias pode djuda-u na bu vida?

18 Kel vizon ki Zakarias odja di kel kandelabru i kes dôs olivera pode djuda-nu di txeu manera. Sima nu prende na kel studu li, el pode djuda-nu ten forsa óras ki algen ta fika kóntra nos, el ta da-nu alegria óras ki nu ta lida ku un mudansa i el ta djuda-nu kunfia na kes orientason ki nu ta dadu sikrê nu ka ntende-s dretu. Kuzê ki bu debe faze óras ki bu ta pasa pa prublémas na bu vida? Primeru, odja kuzê ki Zakarias odja, ki é kes próva ma Jeová sta ta kuida di Se povu. Dipôs, aji di akordu ku kel ki bu odja. Kunfia na Jeová i kontinua ta adora-l di tudu bu korason. (Mat. 22:37) Si bu faze kel-li, Jeová ta djuda-u sirbi-l ku alegria pa tudu ténpu. — Col. 1:10, 11.

KÁNTIKU 7 Nos forsa ta ben di Jeová

^ Jeová da proféta Zakarias alguns vizon ki ta dexa-nu dimiradu. Kuzê ki Zakarias odja da el ku povu di Jeová forsa pa es rekupera adorason puru, sikrê ka éra fásil. Kes vizon li tanbê pode djuda-nu ser fiel pa Jeová sikrê ku prublémas. Na kel studu li, nu ta ben odja lisons inportanti ki nu pode prende di kel vizon di un kandelabru i kes dôs olivera ki Zakarias odja.

^ Dipôs di alguns anu, na ténpu di governador Neemias, un otu rei ki txomaba Artaxerxis, trata judeus dretu.

^ SPLIKASON DI FOTU KU DIZENHU: Un irmon ta ntende ma el meste seta se novu situason pamodi idadi i prublémas di saúdi.

^ SPLIKASON DI FOTU KU DIZENHU: Un irman sta pensa na modi ki Jeová sta ta apoia ‘skravu fiel i prudenti’ sima el faze ku Juzué i Zorobabel.