Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 12

Uyakubona Yini Loko Lokwabonwa NguZakhariya?

Uyakubona Yini Loko Lokwabonwa NguZakhariya?

“‘Letintfo . . . titawenteka ngemoya wami,’ kusho Jehova wemabutfo.”—ZAK. 4:6.

INGOMA 73 Sicela Usiphe Sibindzi

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Nguyiphi intfo lejabulisako lebeyitawenteka kumaJuda latfunjiwe?

 EMAJUDA bekajabule kakhulu. Jehova Nkulunkulu ‘bekatsintse inhlitiyo yaKhuresi inkhosi yasePheresiya’ kutsi akhulule ema-Israyeli lebesekuphele iminyaka leminyenti atfunjwe eBhabhulona. Lenkhosi beyikhiphe simemetelo sekutsi emaJuda akabuyele eveni lawo futsi “avusetele indlu yaJehova Nkulunkulu wema-Israyeli.” (Ezra 1:1, 3) Lesimemetelo sawajabulisa kakhulu! Loko bekusho kutsi emaJuda bekatawuphindze akhonte Nkulunkulu weliciniso eveni lawo.

2. Yini emaJuda labuya ekutfunjweni laphumelela kuyenta?

2 Nga-537 B.C.E., licembu lekucala lemaJuda lebekatfunjiwe lefika eJerusalema, lebekuyinhlokodolobha yembuso wakaJuda. Ngekushesha nje lamaJuda acala kwakha kabusha lithempeli, futsi nga-536 B.C.E., besekasibekile sisekelo salo!

3. Aphikiswa njani emaJuda?

3 Ngemuva nje kwaloko, bantfu bacala kumelana nawo. “Bantfu betive lebetakhelene nebantfu bakaJuda bebachubeka babacedza emandla futsi babesabisa kuze babayekelise kwakha.” (Ezra 4:4) Nanobe tintfo betitimbi, kodvwa tabese tiyashuba. Nga-522 B.C.E., Athazeksesi, waba yinkhosi lensha yasePheresiya. * Ngenca yekutsi besekunenkhosi lensha, labo labaphikisako bacabanga kutsi besebatawukhona kumisa lomsebenti wekwakha ngekutsi ‘bakhe emacebo lamabi, bente shengatsi balandzela umtsetfo.’ (Hla. 94:20) Batjela iNkhosi Athazeksesi kutsi emaJuda ahlela kuvukela. (Ezra 4:11-16) Inkhosi yawakholwa lamanga, yatsi akumiswe kwakhiwa kwelithempeli. (Ezra 4:17-23) Ngenca yaloko, yaphela injabulo yemaJuda futsi ayekela kulakha.—Ezra 4:24.

4. Yini Jehova layenta ngemuva kwekutsi labo labaphikisako bamise umsebenti wekwakha lithempeli? (Isaya 55:11)

4 Bantfu lebebahlala kulelive lebebangamkhonti Jehova, kanye nalabanye lebebakha hulumende wasePheresiya, bebatimisele ngekumisa lomsebenti wekwakha lithempeli. Kodvwa Jehova bekafuna kutsi uchubeke nekwentiwa lomsebenti wekwakha, futsi uhlale ayifeza injongo yakhe. (Fundza Isaya 55:11.) Wakhetsa Zakhariya kutsi abe ngumphrofethi wakhe futsi wamnika imibono lengu-8 lejabulisako lebekufanele ayicocele emaJuda kuze awakhutsate. Lemibono yawasita abona kutsi bekungakafaneli abesabe labo labawaphikisako futsi yawakhutsata kutsi achubeke enta umsebenti lawunikwe nguJehova. Embonweni wesihlanu, Zakhariya wabona lutsi lwesibane netihlahla letimbili temncumo.

5. Sitawucoca ngani kulesihloko?

5 Sonkhe kuyenteka sidvumateke. Ngako kungasisita kucoca ngaloko Jehova lakutjela ema-Israyeli asebentisa umbono waZakhariya wesihlanu. Kucondza lombono kungasisita kutsi sichubeke sikhonta Jehova ngisho siphikiswa, nakushintja timo tetfu, ngisho nalapho sitfola sicondziso lesingasicondzi kahle.

NASIPHIKISWA

Zakhariya wabona umbono lomayelana netihlahla letimbili temncumo letitsela emafutsa elutsini lwesibane lebelunetibane letingu-7 (Buka sigaba 6)

6. Umbono lomayelana nelutsi lwesibane netihlahla letimbili temncumo lokukhulunywa ngawo kuZakhariya 4:1-3, wawaniketa njani emaJuda sibindzi? (Buka sitfombe lesisekhasini lekucala.)

6 Fundza Zakhariya 4:1-3. Lombono lomayelana nelutsi lwesibane netihlahla letimbili temncumo wanika emaJuda sibindzi sekuchubeka asebenta nanobe aphikiswa. Kanjani? Unakile yini kutsi awapheli emafutsa kulolutsi lwesibane? Letihlahla letimbili temncumo titsela emafutsa esitjeni. Ngemuva kwaloko, emafutsa lakulesitja angena kuletibane letingu-7 letikulolutsi lwesibane. Lamafutsa enta kutsi letibane tichubeke tikhanya. Zakhariya wabuta watsi: “Tisho kutsini letintfo?” Lengilosi yamphendvula ngemavi lavela kuJehova latsi: “‘Letintfo angeke tentiwe libutfo lemphi nobe tenteke ngemandla emuntfu, kodvwa titawenteka ngemoya wami,’ kusho Jehova wemabutfo.” (Zak. 4:4, 6) Emafutsa laphuma kuletihlahla amelela umoya longcwele waJehova longapheli. Libutfo lelinemandla leMbuso wasePheresiya belilite nalicatsaniswa nemandla emoya waNkulunkulu. Ngenca yekutsi Jehova bekabasita labo bebakha lithempeli, bebatawukhona kumelana netitsa tabo futsi bakhone nekucedza lomsebenti. Lomlayeto wabakhutsata mbamba! EmaJuda bekufanele nje etsembele kuJehova futsi achubeke nekwakha. Nguloko kanye lakwenta nanobe lomsebenti wekwakha bewumisiwe.

7. Nguluphi lushintjo lolwenteka lolwasita emaJuda lebekakha lithempeli?

7 Kwaba nelushintjo lolwenta simo saba ncono kumaJuda lebekakha lithempeli. Nguluphi lolushintjo? Nga-520 B.C.E., Dariyusi I, waba yinkhosi yasePheresiya. Ngemnyaka wesibili wekubusa kwakhe, watfola kutsi kumiswa kwekwakhiwa kwelithempeli bekungekho emtsetfweni. Ngako Dariyusi watsi lomsebenti awuchubeke. (Ezra 6:1-3) Bantfu bamangala nabeva loku, kodvwa kunalokunye inkhosi leyakusho lokwabamangalisa kakhulu. Yatsi bantfu labakhelene nemaJuda abayekele kumelana nemaJuda futsi bawanike imali kanye nato tonkhe tintfo latidzingako kuze acedze kwakha lelithempeli! (Ezra 6:7-12) Ngenca yaloko, nga-515 B.C.E. emaJuda acedza kwakha lithempeli ngemuva nje kweminyaka lengetulu kwalemine.—Ezra 6:15.

Yetsembela emandleni aJehova nawuphikiswa (Buka sigaba 8)

8. Yini lengakwenta ube nesibindzi nawuphikiswa?

8 Lamuhla, tikhonti taJehova letinyenti tiyaphikiswa. Sibonelo nje, labanye bahlala emaveni lapho umsebenti wetfu uvinjelwe khona. Kulamave, bazalwane bayaboshwa futsi bamiswe “embikwebabusi nasembikwemakhosi” kuze baletse bufakazi kubo. (Mat. 10:17, 18) Ngaletinye tikhatsi, lushintjo kuhulumende lungenta kutsi bazalwane nabodzadze bakhululeke kakhudlwana. Nobe lijaji lelikahle lingase likhiphe sincumo lesenta kutsi sikhululeke kukhonta Jehova. Kantsi labanye boFakazi baphikiswa ngendlela leyehlukile. Bahlala eveni lapho khona bakhululekile kukhonta Jehova, kodvwa emalunga emindeni yabo ayabaphikisa futsi atimisele kubayekelisa kukhonta Nkulunkulu. (Mat. 10:32-36) Etikhatsini letinyenti, lamalunga emndeni nawabona kutsi abayekeli kukhonta Jehova, abese ayayekela kubaphikisa. Kuletinye timo, labo bebaphikisa kamatima bagcina sebaboFakazi labakhutsele. Nawuphikiswa, ungayekeli kukhonta Jehova. Bani nesibindzi, Jehova utakusita asebentisa umoya wakhe longcwele, ngako ungesabi!

NANGABE TIMO TISHINTJA

9. Yini leyenta lamanye emaJuda advumateka nawabona kubekwa sisekelo salelithempeli lelisha?

9 Ngesikhatsi kubekwa sisekelo salelithempeli lelisha, lamanye emaJuda lasakhulile akhala. (Ezra 3:12) Bewalibonile lithempeli lelihle lebelakhiwe nguSolomoni, futsi bewabona ngatsi lelithempeli lelisha belitawuba lite ‘nalicatsaniswa’ nalelelidzala. (Hag. 2:2, 3) Beweva buhlungu kakhulu ngobe bewacatsanisa lelithempeli lelisha naleli lelidzala. Umbono waZakhariya bewutawasita kutsi ancobe lokudvumateka. Kanjani?

10. Loko lokwashiwo yingilosi lokubhalwe kuZakhariya 4:8-10 kwawasita njani emaJuda kutsi ancobe kudvumateka?

10 Fundza Zakhariya 4:8-10. Beyisho kutsini lengilosi nayitsi bantfu bakaJuda “batawujabula nababona Zerubhabheli [umbusi wemaJuda] aphetse intsambo yekucondzisa”? Intsambo yekucondzisa beyisetjentiswa kuze kubonwe kutsi intfo icondzile yini. Ngako lengilosi beyicinisekisa bantfu baNkulunkulu kutsi nanobe labanye bebabona ngatsi alisilihle lelithempeli, kodvwa belitawuphela futsi Jehova bekatawujabula ngalo. Ngako nemaJuda bekufanele ajabule ngalo. Lebekubalulekile kuJehova bekukutsi amkhonte kulelithempeli ngendlela layifunako. Nangabe emaJuda bekatawunaka kukhonta Jehova ngendlela layemukelako futsi afune kwemukelwa nguye, bekatawuphindze ajabule.

Bani nembono lomuhle nakushintja timo (Buka tigaba 11-12) *

11. Ngutiphi tinkinga labanye bantfu baJehova lababhekana nato lamuhla?

11 Kuba matima nangabe timo tishintja. Labanye lebebasemsebentini wasikhatsi sonkhe futsi bakuwo sikhatsi lesidze batfole tabelo letinsha. Labanye kudzingeke kutsi bashiye tabelo tabo lebebatitsandza ngenca yekukhula. Kuvamile kutsi sive buhlungu nakwenteka loku. Singahle sicale singasicondzi lesincumo lesentiwe nobe singavumelani naso. Singahle sikhumbule indlela lebesenta ngayo tintfo ngaphambili, sidvumateke futsi sicabange kutsi sekuncane kakhulu lesimentela kona Jehova. (Taga 24:10) Umbono waZakhariya usisita njani kutsi sichubeke simnika lokuncono Nkulunkulu?

12. Umbono waZakhariya usisita njani kutsi sikhone kubhekana nekudvumateka lokubangelwa kushintja kwetimo?

12 Kumelula kwetayela timo letinsha nangabe sibuka tintfo ngendlela Jehova latibuka ngayo. Wenta tintfo letinkhulu lamuhla futsi sinelilungelo lelikhulu lekusebenta kanye naye. (1 Khor. 3:9) Tabelo tetfu tingashintja kodvwa indlela Jehova lasitsandza ngayo angeke ishintje. Ngako nangabe lushintjo lolwentiwe lukutsintsa, ungacitsi sikhatsi lesinyenti ucabanga ngetizatfu tekutsi lwentiwe leni. Kunekutsi ufise “emalanga akadzeni,” thantaza futsi ubuke lokuhle ngalolushintjo. (Shu. 7:10) Kunekutsi ucabange ngetintfo longasakhoni kutenta, cabanga ngaloko lokhonako kukwenta. Kulombono waZakhariya, sifundza ngekubaluleka kwekubuka lokuhle kunobe ngusiphi simo. Loko kutasisita kutsi sihlale sijabulile futsi setsembekile ngisho nobe timo tetfu tishintja.

NAKUMATIMA KULALELA SICONDZISO

13. Yini lebeyingenta lamanye ema-Israyeli eve shengatsi sicondziso sekutsi achubeke nekwakha lithempeli besingasiwo umbono lokahle?

13 Umsebenti wekwakha kabusha lithempeli bewumisiwe. Nobe kunjalo, emadvodza lebekabekwe kutsi ahole bantfu, lokunguMphristi Lophakeme Jeshuwa (Joshuwa) kanye neMbusi Zerubhabheli “bacala kwakha indlu yaNkulunkulu.” (Ezra 5:1, 2) Kungenteka kulamanye emaJuda loko kwabonakala kungasiso sincumo lesikahle. Bewangeke akhone kuwufihlela titsa tawo lomsebenti wekwakha, lebetingenta konkhe letingakwenta kuze tibayekelise. BoJoshuwa naZerubhabheli bebadzinga sicinisekiso sekutsi Jehova uyabasekela, futsi basitfola. Kanjani?

14. Ngekusho kwaZakhariya 4:12, 14, ngusiphi sicinisekiso lesatfolwa nguMphristi Lophakeme Joshuwa neMbusi Zerubhabheli?

14 Fundza Zakhariya 4:12, 14. Kulombono waZakhariya, lengilosi yatjela lomphrofethi waNkulunkulu lowetsembekile kutsi letihlahla letimbili temncumo timelela “labagcotjiwe lababili,” lokunguJoshuwa naZerubhabheli. Lengilosi yatsi lamadvodza bekungatsi ‘eme eceleni kweNkhosi yemhlaba wonkhe,’ lokunguJehova. Lelo bekulilungelo lelikhulu kakhulu! Jehova bekawetsemba lamadvodza. Ngako ema-Israyeli bekufanele akwetsembe konkhe lamadvodza lebekawatjela kutsi akwente ngobe Jehova bekasebentisa wona kuze abahole.

15. Singakhombisa njani kutsi siyasilalela sicondziso saJehova lesiseVini lakhe?

15 Lamuhla Jehova uyachubeka acondzisa bantfu bakhe asebentisa liVi lakhe liBhayibheli. EBhayibhelini, usitjela kutsi singamkhonta njani ngendlela layemukelako. Singakhombisa njani kutsi siyasilalela sicondziso lesisitfola eVini laNkulunkulu? Ngekutsi sitinike sikhatsi sekulifundza futsi silicondze. Tibute: “Nangifundza liBhayibheli nobe lenye yetincwadzi tetfu, ngiyema yini ngizindle ngako? Ngiyatifuna yini tinchazelo temaciniso laseBhayibhelini ‘lokumatima kuwacondza’? Nobe ngivele nje ngifundze ngijake kucedza?” (2 Phet. 3:16) Nangabe sitinika sikhatsi sekuzindla ngaloko Jehova lasifundzisa kona sitawukhona kusilalela sicondziso sakhe futsi sente nemsebenti wekushumayela.—1 Thim. 4:15, 16.

Setsembe sicondziso losinikwa ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile’ (Buka sigaba 16) *

16. Yini lengasisita silalele sicondziso lesisinikwa ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile’ nanobe singasicondzi kahle?

16 Jehova uphindze asinikete sicondziso asebentisa ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile.’ (Mat. 24:45) Ngalesinye sikhatsi, lesisebenti singasinika sicondziso lesingasicondzi kahle. Sibonelo nje, singatfola ticondziso letentelwe kutsi silungele sehlakalo semvelo futsi lesicabanga kutsi angeke senteke endzaweni lesihlala kuyo. Nobe kungenteka sive shengatsi lesisebenti sisinika ticondziso letinyenti kakhulu nakunekugula lokuhlasele umhlaba wonkhe. Yini lokufanele siyente nasiva shengatsi ticondziso lesititfolako atisebenti kitsi? Singacabanga ngekutsi kwawasita njani ema-Israyeli kulalela seluleko lasitfola kuJoshuwa nakuZerubhabheli. Singacabanga nangaletinye tindzaba lesitifundze eBhayibhelini. Ngaletinye tikhatsi bantfu baJehova batfole ticondziso lebetibonakala shengatsi angeke tisebente kodvwa letakusindzisa kuphila kwebantfu.—Khu. 7:7; 8:10.

KUBONE LOKO LOKWABONWA NGUZAKHARIYA

17. Wawasita njani emaJuda umbono lomayelana nelutsi lwesibane kanye netihlahla letimbili temncumo?

17 Umbono wesihlanu lowabonwa nguZakhariya bewumfishane, kodvwa wasita emaJuda kutsi achubeke nemsebenti wawo futsi achubeke akhonta Jehova. Ngesikhatsi akwenta loko lakufundza embonweni waZakhariya, abona kutsi Jehova uyawasekela nekutsi uyawacondzisa. Asebentisa umoya wakhe longcwele, Jehova wawasita kutsi achubeke nalomsebenti futsi aphindze ajabula.—Ezra 6:16.

18. Ungakusita njani umbono waZakhariya?

18 Umbono waZakhariya lomayelana nelutsi lwesibane netihlahla letimbili temncumo ungakusita kakhulu ekuphileni kwakho. Njengobe sibonile, ungasisita sibe nemandla ekubhekana nalabo labasiphikisako, sijabule ngisho nobe timo tetfu tishintja futsi silalele ngisho nobe sitfola ticondziso lokumatima kuticondza. Yini lokufanele uyente nawunetinkinga? Kwekucala, bona loko lokwabonwa nguZakhariya, lokubufakazi bekutsi Jehova uyabanakekela bantfu bakhe. Ngemuva kwaloko, kwente loko lokubonako ngekutsi umetsembe Jehova futsi uchubeke umkhonta ngenhlitiyo yakho yonkhe. (Mat. 22:37) Nawenta njalo, Jehova utakusita kutsi uchubeke umkhonta ujabulile kuze kube phakadze.—Khol. 1:10, 11.

INGOMA 7 Jehova Ungemandla Etfu

^ sig. 5 Jehova wanika umphrofethi Zakhariya imibono lejabulisako. Loko Zakhariya lakubona kwanika yena kanye nebantfu baJehova emandla ekubuyisela kukhonta lokuhlantekile nanobe bekungasimelula. Lemibono ingasisita natsi kutsi sichubeke sikhonta Jehova nanobe sinetinkinga. Kulesihloko, sitawucoca ngetifundvo letibalulekile lesingatitfola kulombono waZakhariya lomayelana nelutsi lwesibane netihlahla temncumo.

^ sig. 3 Ngemuva kweminyaka, ngemalanga eMbusi Nehemiya, kwaba nalenye inkhosi lokutsiwa ngu-Athazeksesi lebeyiwatsandza emaJuda.

^ sig. 60 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Umzalwane uyabona kutsi kudzingeka avumelane netimo letishintjako letibangelwa kukhula nemphilo lebutsakatsaka.

^ sig. 62 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Dzadze ucabanga ngendlela Jehova lasekela ngayo ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile’ njengobe enta kuJoshuwa nakuZerubhabheli.