Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

13. UURIMISARTIKKEL

Jehoova teenimine teeb õnnelikuks

Jehoova teenimine teeb õnnelikuks

„Sina, Jehoova, meie Jumal, oled väärt võtma vastu ülistust, austust ja jõudu.” (ILM. 4:11)

LAUL 31 Käin koos Jehoovaga

ÜLEVAADE *

1., 2. Millest sõltub, kas Jumalale meeldib see, kuidas me teda teenime?

 MEES põlvitab voodi ees ja palvetab kogu südamest. Perekond uurib õhinal piiblit. Mida on neil inimestel ühist? Nad kõik soovivad Jumalaga lähedased olla ja teda teenida.

2 Millest aga sõltub, kas Jumalale meeldib see, kuidas me teda teenime? See sõltub sellest, kas tegutseme kooskõlas tema tahtega ning kas teeme seda armastusest ja austusest tema vastu. Me armastame Jehoovat väga. Me teame, et ta väärib ülistust ja austust, ning tahame teda teenida nii hästi, kui vähegi suudame.

3. Millest selles artiklis juttu tuleb?

3 Selles artiklis vaatame, mida tegid jumalateenijad vanal ajal, et Jehoovat talle vastuvõetavalt teenida, ja arutame, mida on tarvis teha meil. Käsitleme kaheksat püha teenistuse tahku ning seejuures võiks igaüks meist mõelda, kas tal on mõnes neist valdkondadest kasvuruumi. Lõpetuseks vaatame, miks teeb õige jumalateenimine meid õnnelikuks.

JEHOOVA TEENIMINE VANAL AJAL

4. Millest oli näha, et vanal ajal elanud jumalateenijad armastasid ja austasid Jehoovat?

4 Aabel, Noa, Aabraham ja Iiob armastasid ja austasid Jehoovat. Nad olid talle kuulekad, neil oli temasse tugev usk ja nad tõid talle ohvreid. Piibel ei täpsusta, mismoodi neil tuli Jehoovat teenida, aga on selge, et nad kõik andsid endast parima, et teda austada, ning olid talle meelepärased. Hiljem andis Jehoova Aabrahami järeltulijatele seaduskogu, mis sisaldas üksikasjalikke juhendeid, kuidas teda teenida.

5. Milline muutus toimus seoses Jehoova teenimisega pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist?

5 Pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist kaotas Moosese seadus kehtivuse ning asemele tuli uus seadus, Kristuse seadus. (Rooml. 10:4; Gal. 6:2.) Kristuse seaduse all polnud enam vaja pidada kinni arvukatest käskudest ja keeldudest, vaid põhirõhk oli Jeesuse eeskuju ja õpetuste järgimisel. Meiegi püüame Jeesuse jälgedes käia. Nii oleme Jehoovale meelepärased ja leiame „kosutust oma hingele”. (Matt. 11:29.)

6. Millele seda artiklit uurides mõelda?

6 Seda artiklit uurides mõtle, kuidas sul püha teenistuse eri valdkondades läheb. Tunne rõõmu selle üle, mida teed hästi. Samas tasuks ka mõelda, milles on sul veel kasvuruumi, ja selle pärast palvetada.

KAHEKSA PÜHA TEENISTUSE TAHKU

7. Kuidas Jehoova meie palvetesse suhtub?

7 Palvetamine. Piiblis võrreldakse Jehoova ustavate teenijate palveid meeldivalõhnalise suitsutusrohuga, mida põletati telkpühamus ja hiljem ka templis. (Laul 141:2.) Suitsutusrohul oli kindel koostis ning selle valmistamine nõudis aega ja hoolt. Selle põlemisel tekkiv aroom tõi Jehoovale rõõmu. Samamoodi toovad talle rõõmu õigete palved, isegi kui need on öeldud väga lihtsate sõnadega. (5. Moos. 33:10; Õpet. 15:8.) Tal on hea meel, kui väljendame talle armastust ja tänu ning jagame temaga muresid, rõõme ja südamesoove. Et meie palved oleksid piltlikult öeldes võimalikult hea lõhnaga, tasub enne palvetamist pisut mõelda, mida Jehoovale öelda.

8. Milliseid võimalusi on meil Jehoova ülistamiseks?

8 Ülistus. (Laul 34:1.) Me ülistame Jehoovat, kui räägime tema võrratutest omadustest ja tegudest. Ülistus võrsub tänulikust südamest. Kui mõtiskleme Jehoova headuse üle, kõige üle, mis ta meie heaks on teinud, on meil alati küllaga põhjusi tema ülistamiseks. Eriti hea võimaluse Jehoovat ülistada annab kuulutustöö. Kuulutustööd tehes me toome „Jumalale kiitusohvrit, see tähendab oma huulte vilja”. (Heebr. 13:15.) Ja nii nagu enne palvetamist on hea mõelda, mida öelda, nii tasub ka enne kuulutustööd mõelda, mida inimestele öelda. Siis tulevad meie sõnad südamest ja me toome Jehoovale parima võimaliku kiitusohvri.

9. a) Mida me võime iisraellaste näite varal õppida koosolekutel käimise kohta? b) Kuidas on koosolekutel käimine sulle kasuks tulnud?

9 Koosolekud. Jehoova ütles iisraellastele: „Kolm korda aastas ... ilmugu kõik mehed teie seast oma Jumala Jehoova ette paika, mille tema välja valib.” (5. Moos. 16:16.) Nad pidid selleks ajaks oma kodud ja põllud järelevalveta jätma. Kuid Jehoova lubas neile: „Keegi ei himusta su maad, kui sa lähed ... oma Jumala Jehoova palge ette.” (2. Moos. 34:24.) Kui iisraellased seda lubadust usaldasid ja tegid nii, nagu Jehoova palus, ei pidanud nad pettuma. Nad õppisid neil kokkutulekutel paremini tundma Jumala seadust, mõtisklesid Jehoova headuse üle ning tundsid rõõmu mõnusast seltskonnast. (5. Moos. 16:15.) Meiltki võib koosolekutel käimine nõuda ohvreid ja pingutusi. Ent kui seda teeme, saavad meile osaks samasugused õnnistused. Ja kindlasti on Jehooval hea meel, kui oleme koosolekuteks ette valmistanud lühikesed sisukad kommentaarid.

10. Miks võib öelda, et laulmine on Jehoova teenimise tähtis osa?

10 Laulmine. (Laul 28:7.) Vanaaja Iisraelis oli laulmine jumalateenimise tähtis osa. Kuningas Taavet määras koguni 288 leviiti templilauljateks. (1. Ajar. 25:1, 6–8.) Kuna me armastame Jehoovat, kiidame ka meie teda lauluga. Seejuures pole lauluoskus oluline. Ka kõnes me kõik ju eksime tihti, ometi ei takista see meid koosolekutel ja kuulutustööl Jehoovast rääkimast. (Jaak. 3:2.) Samamoodi ei peaks puudulik lauluoskus takistama meid Jehoovale kiitust laulmast.

11. Miks on tähtis, et pere piibliõhtu toimuks regulaarselt? (Laul 48:13.)

11 Piibli uurimine ja oma laste õpetamine. Iisraellastele andis hingamispäev võimaluse igapäevatoimetused kõrvale jätta ja pühendada aega selleks, et tugevdada oma suhet Jehoovaga. (2. Moos. 31:16, 17.) Lapsevanemad õpetasid ka oma lastele, kes Jehoova on ja kui hea ta on. Meilgi tuleks võtta regulaarselt aega piibli lugemiseks ja uurimiseks. Nii tugevdame omaenda suhet Jehoovaga. (Laul 73:28.) Ja pere piibliõhtul saame aidata ka lastel – tulevasel põlvel – luua oma taevase isaga soe isiklik suhe. (Loe Laul 48:13.)

12. Mida me õpime sellest, et piiblis nimetatakse telkpühamuga seotud töid pühaks tööks?

12 Ehitus- ja hooldustööd. Piibel nimetab telkpühamu ja selle sisustuse valmistamist pühaks tööks. (2. Moos. 36:1, 4.) Ka tänapäeval on Jehoova teenimisega seotud ehitustöö püha teenistus. Paljud vennad ja õed töötavad ennastsalgavalt meie hoonete ehitustel ning nad on tõesti kiitust väärt. Kuigi ehitustööle kulub palju aega, teevad nad ka tublisti kuulutustööd ja paljud neist soovivad olla pioneerid. Kui nad vastavad nõuetele, ei peaks kogudusevanemad kõhklema nende soovi rahuldamast. Nii näitavad vanemad, et mõistavad, kui väärtuslikku tööd need vennad ja õed teevad. Ja me kõik saame olenemata oma oskustest kaasa lüüa meie koosolekupaikade koristus- ja hooldustöödes.

13. Mida seoses annetamisega meeles pidada?

13 Annetused. Iisraellased ei tohtinud ilmuda Jehoova ette tühjade kätega. (5. Moos. 16:16.) Nad pidid tooma talle anni vastavalt oma võimalustele. Nõnda said nad väljendada Jehoovale tänu selle eest, mida ta on nende heaks teinud. Meiegi saame väljendada Jehoovale oma tänu sellega, et teeme annetusi nii oma koguduse kui ka ülemaailmse töö heaks. Seejuures on oluline, et annaksime oma võimalust mööda. Paulus kirjutas: „Kui on tahtmist anda, on see Jumalale väga meeltmööda, juhul kui inimene annab sellest, mis tal on, mitte sellest, mida tal ei ole.” (2. Kor. 8:4, 12.) Kui soov anda tuleb südamest, pole oluline, kui tagasihoidlik on annetatav summa. Jehoova peab seda kalliks. (Mark. 12:42–44; 2. Kor. 9:7.)

14. Kuidas suhtub Jehoova sellesse, kui me mõnda usukaaslast aitame? (Õpetussõnad 19:17.)

14 Usukaaslaste aitamine. Jehoova lubas iisraellastele, et kui nad aitavad endi seas olevaid vaeseid, tasub ta neile. (5. Moos. 15:7, 10.) Tema suhtumine pole muutunud. Iga kord, kui me mõnda venda või õde aitame, võtab Jehoova seda kui heategu, mis on tehtud talle endale. (Loe Õpetussõnad 19:17.) Seda mõtet kinnitas ka Paulus. Kui ta oli vangis, saatsid filiplased talle abipaki ning ta nimetas seda vastuvõetavaks ohvriks, mis meeldib Jumalale. (Filipl. 4:18.) Vaata oma koguduses ringi ja mõtle, keda sina saaksid aidata. Jehooval on hea meel, kui kasutame oma aega, jõudu, oskusi ja vara usukaaslaste aitamiseks. Seegi on tema silmis püha teenistus. (Jaak. 1:27.)

JEHOOVA TEENIMINE TEEB ÕNNELIKUKS

15. Miks võib öelda, et Jehoova teenimine pole koormav?

15 Jehoova teenimine nii, nagu ta seda väärib, nõuab aega ja pingutust, kuid see pole koormav. (1. Joh. 5:3.) Mõelgem lapsele, kes joonistab isale pilti. Võibolla kulub tal selleks mitu tundi, aga ta teeb seda rõõmuga. See pole talle raske, sest ta armastab isa. Nii on ka meiega. Kuna me armastame Jehoovat, kasutame meeleldi oma aega ja jõudu tema pühaks teenistuseks.

16. Kuidas suhtub Jehoova sellesse, mida me tema heaks teeme? (Heebrealastele 6:10.)

16 Armastavad vanemad ei oota oma lastelt ühesugust kingitust. Nad teavad, et iga laps on erinev, ega võrdle neid omavahel. Jehoova suhtub meisse samamoodi. Võibolla me suudame teha Jehoova teenistuses rohkem kui paljud teised. Võibolla aga suudame teha hoopis vähem, kas siis oma tervise, vanuse või perekondlike kohustuste tõttu, kuid me ei peaks selle pärast masenduma. (Gal. 6:4.) Jehoova hindab kõike, mida me tema heaks teeme. Talle on tähtis, et annaksime oma parima ja teeksime seda õigel ajendil. (Loe Heebrealastele 6:10.) Ta näeb isegi seda, mida me küll sooviksime teha, aga oma olude tõttu lihtsalt ei suuda. Jehoova tahab, et oleksime teda teenides rahul ja õnnelikud.

17. a) Mida teha, kui mõni püha teenistuse valdkond pole meile kerge? b) Kuidas on mõni tegevus, mida kujutatakse kastis „ Püha teenistus toob rõõmu”, sulle rõõmu toonud?

17 Mida teha, kui näeme vajadust mõnes püha teenistuse valdkonnas edusamme teha, aga tunneme, et see pole sugugi kerge? Näiteks võibolla ei meeldi meile eriti piiblit uurida või kuulutustööd teha. Võrdluseks mõelgem, mida on vaja teha, et mõnel spordialal või pillimängus areneda. Kui tegeleda sellega vaid aeg-ajalt, pole erilist edu loota. Kui aga võtame selleks aega iga päev ja pikendame seda aega vähehaaval, siis näeme ka tulemusi ning hakkame seda tegevust nautima ja lausa ootama järgmist korda. Kas mõistad, kuidas sama põhimõte aitab meid pühas teenistuses?

18. Mis on meie eksistentsi mõte?

18 Meie eksistentsi mõte on teenida oma Jumalat Jehoovat. Kui teeme seda kogu südamest, on meie elul eesmärk ja me oleme õnnelikud. (Õpet. 10:22.) Samuti on meil siis meelerahu, sest me teame, et Jehoova on meie kõrval kõigis meie raskustes. (Jes. 41:9, 10.) Pealegi on meil lootus teenida teda igavesti. Jehoova on meie armastav isa, kes on „väärt võtma vastu ülistust, austust ja jõudu”, ning pole kahtlustki, et tema teenimine teeb tõesti õnnelikuks. (Ilm. 4:11.)

LAUL 24 Tulge Jehoova mäele!

^ lõik 5 Loojana väärib Jehoova, et teda teenitaks. Kuid kõik, mida me tema teenistuses teeme, on talle vastuvõetav üksnes juhul, kui peame kinni tema käskudest ja järgime tema põhimõtteid. Selles artiklis käsitleme kaheksat püha teenistuse tahku ja vaatame, miks teeb Jehoova teenimine meid õnnelikuks.