Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 13

Adorason verdaderu ta djuda-nu ser filís

Adorason verdaderu ta djuda-nu ser filís

Jeová nos Deus, bo ki merese resebe glória, ónra i puder’. — APOCALIPSE 4:11.

KÁNTIKU 31 Anda ku Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Kuzê ki ta poi Jeová ta seta nos adorason?

 KUZÊ ki bu ta pensa na el óras ki bu obi palavra “adorason”? Talvês bu ta pensa na un irmon ki sta ku juelhu na txon, na ladu di se kama ta faze orason di korason. Ô talvês bu ta pensa na un família ki sta kontenti ta studa Bíblia.

2 Kel irmon i kel família sta ta adora Jeová. Má Jeová ta seta ses adorason? El ta seta si es sta ta faze se vontadi, si es ta ama-l i si es ta ruspeta-l. Nu ta ama Jeová txeu. Nu sabe ma el merese nos adorason i nu krê faze kel-li di midjór manera.

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Na kel studu li, nu sta ben pâpia di kel tipu di adorason ki Jeová ta setaba na ténpu ki Bíblia skrebedu i tanbê nu sta ben odja 8 manera ki nu ta adora Jeová sima el ta krê. Timenti nu sta faze kel-li, nu pode pensa na modi ki nu pode midjora nos adorason pa Jeová. Tanbê, nu sta ben odja pamodi ki adora Jeová sima el ta krê ta dexa-nu kontenti.

ADORASON KI JEOVÁ TA SETABA NA TÉNPU KI BÍBLIA SKREBEDU

4. Modi ki sérvus di Jeová ki vive antis di Jizus mostra ma es ta ruspetaba i ma es ta amaba el?

4 Antis di Jizus ben Téra, ómis fiel sima Abel, Nué, Abraon i Jó mostra ma es ta ruspetaba i ma es ta amaba Jeová. Modi ki es faze kel-li? Es obi ku Deus, es mostra fé na el i es faze sakrifisius pa el. Bíblia ka ta fla-nu tudu kuza ki es tinha ki fazeba pa es adoraba Jeová. Má di sertéza, es faze ses midjór pa onra Jeová i el seta ses adorason. Dipôs, Jeová da israelitas Lei di Muizés. Na kel lei tinha orientasons sobri modi ki es ta adoraba Jeová di un manera ki el ta setaba.

5. Modi ki Jeová krê pa sigidoris di Jizus adora-L?

5 Dipôs ki Jizus móre i el resusitadu, Jeová ka iziji más pa se povu adoraba el di akordu ku Lei di Muizés. (Rom. 10:4) Kristons tinha ki sigiba un novu lei, ki é ‘lei di Kristu.’ (Gál. 6:2) Pa es obiba ku kel ‘lei’ li, es ka meste dikoraba el i nen es ka tinha ki sigiba un lista di régras di kuzê ki es devia ô ki es ka devia fazeba. Má, es tinha ki imitaba izénplu di Jizus i fazeba kes kuza ki el inxinaba. Oji tanbê, sérvus di Jeová ta faze ses midjór pa imita izénplu di Jizus pa es pode agrada Jeová i pa es ‘atxa konsolu’. — Mat. 11:29.

6. Modi ki kel studu li pode djuda-nu?

6 Sima nu ta ba ta odja kada un di kes manera di adora Jeová, pergunta bu kabésa: ‘Ki prugrésu dja N faze na kel-li?’ Tanbê bu pode pergunta: ‘N pode midjora nha manera di adora Jeová?’ Bu pode xinti filís ku kel ki bu sta ta faze gósi, má tanbê bu pode pidi Jeová pa djuda-u odja na undi ki bu meste midjora.

MODI KI NU TA ADORA JEOVÁ?

7. Kuzê ki Jeová ta atxa di kes orason di korason ki nu ta faze?

7 Nu ta adora Jeová óras ki nu ta ora pa el. Bíblia ta fla ma nos orason é sima kel insénsu ki es ta priparaba ku kuidadu pa ofereseba na tabernákulu i dipôs na ténplu. (Sal. 141:2) Kel insénsu tinha un txeru sábi ki Jeová gostaba. Di mésmu manera, kes orason ki nu ta faze di korason é ‘un kuza sábi’ pa Jeová, sikrê nu uza palavras sinplis. (Pro. 15:8; Deut. 33:10) Nu ten bons motivu pa nu kridita ma Jeová gosta di obi kes orason ki ta mostra nos amor i gratidon pa el. El krê pa nu konta-l nos preokupason, pa nu pâpia ku el sobri nos speransa i nos dizejus. Antis di bu faze orason pa Jeová, pamodi ki bu ka ta para i pensa na kuzê ki bu sta ba fla? Si bu faze kel-li, bu ta oferese Jeová kel midjór “insénsu” ki bu pode da-l.

8. Ki oportunidadi nu ten pa lova Jeová?

8 Nu ta adora Jeová óras ki nu ta lova-l. (Sal. 34:1) Nu ta lova-l óras ki nu ta pâpia ku otus algen sobri kes kualidadi bunitu ki el ten i di kes kuza ki el faze. Óras ki nu ta tra ténpu pa nu pensa na tudu kes kuza ki Jeová dja faze pa nos, nu ta ten txeu motivu pa nu lova-l. Pregason é un bon oportunidadi di ‘oferese Deus sakrifisiu di lovor ki é frutu di nos bóka’. (Heb. 13:15) Sima nu debe pensa dretu na kuzê ki nu ta fla antis di nu faze orason pa Jeová, tanbê nu debe pensa dretu na kuzê ki nu sta ba fla kes algen ki nu ta atxa na pregason. Nu krê pa nos ‘sakrifisiu di lovor’ ser kel midjór. Pur isu, nu ta pâpia di korason óras ki nu ta inxina verdadi.

9. Sima israelitas, ki bensons nu ta resebe óras ki nu ta sisti runion? Da un izénplu di modi ki runion dja djuda-u.

9 Nu ta adora Jeová óras ki nu ta sisti runion. Jeová flaba israelitas: ‘Três bês pa anu, tudu ómi debe aprizenta dianti di Jeová bu Deus, na kel lugar ki el skodje’. (Deut. 16:16) Israelitas tinha ki dexaba ses kaza i ses plantason sen ningen pa tomaba kónta di es. Má Jeová promete-s: ‘Ningen ka ta ba krê toma-u bu téra óras ki bu subi pa parse dianti di Jeová, bu Deus.’ (Êxo. 34:24) Pamodi israelitas ta kunfiaba di korason na Jeová, es ta baba kes fésta ki es ta fazeba tudu anu. Pur isu, es ta tinha txeu benson. Pur izénplu, es ta prendeba más txeu sobri Lei di Deus, es ta pensaba na tudu kes kuza dretu ki Jeová sta ta fazeba pa es i es ta staba kontenti djuntu ku kes otu algen ki ta amaba Jeová. (Deut. 16:15) Nu ta resebe mésmu bensons óras ki nu ta sforsa pa sisti runion. Tanbê, pensa na modi ki Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta sisti runion i nu ta da un komentáriu kurtu i ben priparadu.

10. Pamodi ki kanta é un párti inportanti di nos adorason?

10 Nu ta adora Jeová óras ki nu ta kanta djuntu ku nos irmons ku irmans. (Sal. 28:7) Pa israelitas, kanta éra un párti inportanti di ses adorason. Rei Davidi skodje 288 levita pa kanta na ténplu. (1 Crô. 25:1, 6-8) Oji tanbê, nu pode mostra ma nu ta ama Deus óras ki nu ta kanta pa lova-l. Nu ka meste ten un vós sábi pa nu kanta. Pensa na kel-li: óras ki nu ta pâpia, nu ta ‘fadja txeu bês’, má kel-li ka ta inpidi-nu di pâpia na kongregason i na pregason. (Tia. 3:2) Di mésmu manera, nu pode kontinua ta lova Jeová sikrê nu ta atxa ma nu ka ta kanta dretu.

11. Sima sta na Salmo 48:13, pamodi ki nu debe tra ténpu pa nu studa Bíblia ku nos família?

11 Nu ta adora Jeová óras ki nu ta studa se Palavra i nu ta inxina nos fidjus sobri el. Na dia di sábadu israelitas ka ta trabadjaba i es ta uzaba kel dia pa es biraba ses amizadi ku Jeová más fórti. (Êxo. 31:16, 17) Kes israelita ki ta amaba Jeová ta inxinaba ses fidju sobri Jeová i sobri kes bon kuza ki el ta fazeba pa es. Oji tanbê, nu debe tra ténpu pa nu lé i studa Palavra di Deus. Kel-li ta faze párti di nos adorason pa Jeová i el ta djuda-nu bira más se amigu. (Sal. 73:28) Óras ki nu ta studa ku nos família, nu pode djuda nos fidjus dizenvolve un amizadi fórti ku Jeová. —  Salmo 48:13.

12. Kuzê ki Jeová ta atxaba di trabadju di kes algen ki faze kes kuza di tabernákulu?

12 Nu ta adora Jeová óras ki nu ta faze i nu ta kuida di nos lugar di adorason. Bíblia ta fla ma trabadju di faze tabernákulu i kes kuza ki staba na el, éra un ‘trabadju sagradu’. (Êxo. 36:1, 4) Oji tanbê, Jeová ta atxa ma trabadju di faze Salons di Reinu i otus lugar ki nu ta uza na adorason, é un trabadju sagradu. Alguns irmon ku irmans ta pasa txeu ténpu ta faze kes trabadju li. Bu ka ta fika kontenti ku tudu sforsu ki es ta faze pa apoia trabadju di Reinu? É klaru ki tanbê es ta faze trabadju di pregason i alguns di es ti ta krê ser pioneru. Ansions pode mostra ma es ta apoia trabadju di konstruson, óras ki es ta seta pitison di kes irmon ku irmans ki krê ser pioneru. Ka ta nporta si nu ta trabadja na konstruson ô nau, nos tudu nu pode linpa i kuida di nos lugar di adorason.

13. Kuzê ki nu debe pensa sobri kes kontribuison ki nu ta da pa apoia trabadju di Reinu?

13 Nu ta adora Jeová óras ki nu ta faze kontribuisons pa apoia trabadju di Reinu. Israelitas ka debe baba kes fésta di adorason pa Jeová ku mô baziu. (Deut. 16:16) Es tinha ki lebaba ses prezenti di akordu ku ses situason. Di kel manera li, es ta mostraba ma es ta daba valor pa tudu kel ki Jeová ta fazeba pa es. Modi ki nu pode mostra nos amor pa Jeová pa tudu kuza ki el ta faze pa nos? Un manera di faze kel-li é óras ki nu ta faze nos kontribuison pa kongregason i pa trabadju ki ta fazedu na mundu interu, di akordu ku nos situason. Apóstlu Polu fla: ‘Si algen dja tene vontadi, kel ki el ta da ta setadu ku alegria, si kel algen da di akordu ku kel ki el ten, ka di akordu ku kel ki el ka ten.’ (2 Cor. 8:4, 12) Jeová ta fika txeu kontenti ku kontribuison ki nu ta da di korason sikrê é poku. — Mar. 12:42-44; 2 Cor. 9:7.

14. Sima sta na Provérbios 19:17, modi ki Jeová ta odja kel ajuda ki nu ta da kes irmon ki meste?

14 Nu ta adora Jeová óras ki nu ta djuda nos irmons ku irmans ki sta pasa nisisidadi. Jeová promete ma el ta rekonpensaba kes israelita ki ta djudaba póbris. (Deut. 15:7, 10) Nton, sénpri ki nu ta djuda nos irmons ku irmans ki sta pasa nisisidadi, Jeová ta odja kel-li sima un prezenti pa El. (Lé Provérbios 19:17.) Pur izénplu, kantu Polu staba prézu i kristons na Filipus manda-l un prezenti, el txoma-l di ‘un sakrifisiu ki ta txera sábi, ki ta agrada Deus.’ (Fil. 4:18) Pensa na kes algen na bu kongregason i pergunta: ‘Ten algun algen li ki N pode djuda?’ Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta uza nos ténpu, nos forsa, nos kapasidadi i kes kuza ki nu ten pa djuda kes ki meste. Jeová ta atxa ma kel-li ta faze párti di nos adorason pa el. — Tia. 1:27.

ADORA JEOVÁ TA PÔ-NU KONTENTI

15. Nbóra adorason verdaderu ta iziji nos ténpu i forsa, pamodi ki é ka un kuza difísil di faze?

15 Adorason verdaderu ta iziji nos ténpu i forsa. Má é ka un kuza difísil di faze. (1 João 5:3) Pamodi? Pamodi é amor ki nu ten pa Jeová ki ta pô-nu ta adora-l. Imajina un fidju pikinoti ki krê da se pai un prezenti. El pode pasa txeu ténpu ta faze un dizenhu pa se pai. Kel fidju ka ta rapende di kel ténpu ki el pasa ta faze kel dizenhu. El ta ama se pai i el ta fika kontenti di da-l kel prezenti. Di mésmu manera, pamodi nu ta ama Jeová, nu ta fika kontenti di uza nos ténpu i forsa pa nu pode adora-l.

16. Sima sta na Hebreus 6:10, modi ki Jeová ta odja kel sforsu ki nu ta faze pa pô-l kontenti?

16 Un pai ku mai ki ta ama ses fidju, ka ta spéra ma kada un di es ten ki da-s mésmu prezenti. Es sabe ma kada fidju é diferenti i es sabe kuzê ki kada un ta konsigi faze. Di mésmu manera, nos Pai Jeová, sabe kuzê ki kada un di nos ta konsigi faze. Pode ser ki bu ta konsigi faze más di ki kes algen ki bu konxe i ki bu ta ama. Ô pode ser ki pamodi bu idadi, bu saúdi ô responsabilidadi na família, bu ka ta konsigi faze kuzê ki otus ta konsigi. Má, ka bu fika dizanimadu. (Gál. 6:4) Jeová ka ta skese bu trabadju. Désdi ki bu sta ta faze bu midjór, ku bon intenson, el ta fika kontenti. (Lé Hebreus 6:10.) Jeová sabe kuzê ki bu ten na korason. El krê pa bu fika kontenti ku kuzê ki bu ta konsigi faze pa el.

17. (a) Si nu atxa difísil faze alguns kuza na nos adorason pa Jeová, kuzê ki nu pode faze? (b) Modi ki un di kes kuza ki sta na kuadru “ Xinti más alegria” dja djuda-u?

17 I si nu ta atxa difísil faze alguns di kes kuza ki dja nu papiaba di el, sima studa Bíblia ô prega? Kantu más ténpu nu tra pa faze kes kuza li, más alegria nu ta ten i es ta djuda-nu más txeu. Nu pode fla ma adorason pa Jeová é sima faze izersísiu ô prende toka un instrumentu. Si nu faze izersísiu ô nu toka sô di vês en kuandu, nu ka ta faze prugrésu. Má imajina ma nu disidi faze un di kes kuza li tudu dia. Na komésu nu pode trena sô alguns minutu kada dia i dipôs nu pode ba ta dura más ténpu. Di sertéza, óras ki nu odja kes bon rezultadu di nos sforsu, nu pode fika ku más gana di pasa kel ténpu ta trena. Mésmu kuza pode kontise ku nos adorason pa Jeová.

18. Kuzê ki é kel kuza más inportanti ki nu pode faze i kal ki ta ser rezultadu?

18 Óras ki nu ta faze nos midjór pa adora Jeová, nu sta ta faze kel kuza más inportanti na nos vida. Pur isu, nu pode ten un vida filís i speransa di adora Jeová pa tudu ténpu. (Pro. 10:22) Nu ta xinti un pas déntu nos pamodi nu sabe ma Jeová ta djuda ses sérvu óras ki es ta pasa pa prublémas. (Isa. 41:9, 10) Di sertéza nu ta fika kontenti di adora nos Pai Jeová, kel ki merese ‘resebe glória i ónra’ di tudu se kriason! — Apo. 4:11.

KÁNTIKU 24 Nhos ben pa monti di Jeová

^ Dja ki é Jeová ki faze tudu kuza, el merese pa nu adora-l. Jeová ta seta kuzê ki nu ta faze pa adora-l sô si nu obi ku se leis i prinsípius. Na kel studu li, nu ta ben odja 8 kuza ki nu ta faze pa adora Jeová. Nu ta ben prende modi ki nu pode midjora nos manera di faze kes kuza li i modi ki es pode djuda-nu xinti más alegria.