Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 14

Ámi Kana Mwán mi Ásimaw Ákkáppirú Aposel Paulus

Ámi Kana Mwán mi Ásimaw Ákkáppirú Aposel Paulus

“Oupwe apirüei.”​—1 KOR. 11:1.

KÉL 99 Pwiich Kana mi Fókkun Chómmóng

MINNE SIPWELE KÁÉ *

1-2. Pwata án aposel Paulus leenien áppirú a tongeni álisi ekkewe mwán mi ásimaw lón ei fansoun?

 EWE aposel Paulus a tongei pwiin kewe Chón Kraist. I a angang weires fán iter. (Föf. 20:31) Ina popun, ra mmen tongei Paulus. Lón eú atun, lupwen ekkewe mwán mi ásimaw seni Efisos ra silei pwe resap chúen kúnasefáli i, “ir meinisin ra kechü.” (Föf. 20:37) Pwal ina chék usun ren ekkewe mwán mi ásimaw mi angang weires, iir ra fókkun tongei pwiir kewe Chón Kraist me ra achocho úkúkún ar tufich le álisiir atun ra osupwangen álillis. (Fil. 2:16, 17) Iwe nge, fán ekkóch a pwal áweires ngeniir ar repwe féri meinisin met ekkewe mi lamot repwe féri. Met a tongeni álisiir le ataweei ekkena mettóch?

2 Ekkewe mwán mi ásimaw mi angang weires ra tongeni káé seni án Paulus leenien áppirú. (1 Kor. 11:1) I ese eáni ewe tufich mi nóm ren ekkewe chónláng. I emén ese unuséch, me fán ekkóch a áweires ngeni an epwe féri minne mi pwúng. (Rom 7:18-20) A pwal wor ekkóch osukosuk Paulus a nóm faar. Nge i ese fangetá le ákkálisi pwiin kewe me a pwapwa le féri ena. Lupwen ekkewe mwán mi ásimaw ra áppirú Paulus, iir ra tongeni sópweló ar angang ngeni Jiowa fán pwapwa pwal mwo nge atun mi wor ar osukosuk. Sipwele ppii ifa usun ra tongeni féri ena.

3. Met sipwele pwóróusfengen wóón lón ei lesen, me met sipwe pwal káé seni?

3 Lón ei lesen, sipwe pwóróusfengen wóón rúáánú mettóch mi tongeni áweires ngeni ekkewe mwán mi ásimaw ar repwe féri: (1) itepék lón ar fiti ewe angangen afalafal me féri wiser kewe pwal ekkóch, (2) awora fansoun le apéchékkúla pwiir kewe Chón Kraist, (3) pworacho ngeni pwisin ar kewe apwangapwang, me (4) likiitú ngeni apwangapwangen ekkewe ekkóch. Sipwe ppii met a álisi Paulus le pworacho ngeni eú me eú ekkena mettóch me ifa usun ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni áppirú i.

ITEPÉK LÓN EWE ANGANGEN AFALAFAL ME LÓN PWAL EKKÓCH WIS

4. Pwata fán ekkóch a áweires ngeni ekkewe mwán mi ásimaw ar repwe isetiw leenien áppirú mi múrinné lón ewe angangen afalafal?

4 Popun a tongeni áweires. A chómmóng ekkewe angang ekkewe mwán mi ásimaw ra pwal féri me lúkún ewe angangen afalafal. Áwewe chék, ra kan ekkewiwi le emmweni ewe mwich lón weekday, me emmweni án ewe Mwichefel Káéén Paipel. Neman ra pwal kewis le eáni ekkóch afalafal lón mwich. Ra pwal féri chómmóng mettóch pwe repwe ákkáiti ekkewe chónálillisin mwichefel me ra akkawora kapasen apéchékkúl ngeni pwiir kewe Chón Kraist. (1 Pet. 5:2) Ekkóch mwán mi ásimaw ra pwal álillis lón kaútáán me túmúnún ekkewe Leenien Mwich me pwal ekkewe imw sia áeá fán iten ach fel ngeni Jiowa. Ikaamwo ina, nge ekkewe mwán mi ásimaw ra usun chék meinisin chón afalafal lón ewe mwichefel, me rer, ewe angangen afalafala ewe kapas allim ina ewe angang mi fókkun aúchea.​—Mat. 28:19, 20.

5. Menni leenien áppirú Paulus a isetiw lón wisan chón afalafal?

5 Minne ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni káé seni Paulus. Lón Filipi 1:10 Paulus a áiti ngenikich ewe popun a sópwéch lón wisan we chón afalafal, a erá: “Filätä mine a fokun mürina.” Paulus a pwal pwisin apwénúetá an na kapasen éúréúr. I a kewis ngeni ewe angangen afalafal, ren fite fite ier, ina ewe angang mi lamot seni meinisin lón manawan. A afalafal lein “mwichen aramas pwal lon en me imwan.” (Föf. 20:20) I ese chék aúkúkú ewe fansoun a afalafal, a afalafal lón leeni ese lifilifil me kulók ineet chék mi suuk ngeni. Áwewe chék, atun a witiwiti chiechian kewe me lón Aten a afalafala ewe kapas allim ngeni eú mwichen aramas iir mi iteféúló, iwe ekkóch leir ra lúkú minne a afalafala. (Föf. 17:16, 17, 34) Pwal mwo nge atun a nóm “lon imwen fötek,” a afalafal ngeni chókkewe mi nóm ren.​—Fil. 1:13, 14; Föf. 28:16-24.

6. Menni angang Paulus a áiti ngeni ekkewe ekkóch ar repwe féri?

6 Paulus a áeáfichi an fansoun. A kan etiwa ekkewe ekkóch ar repwe fiti le afalafal. Áwewe chék, lón an we áeúin sái lón an angangen misineri a uwei Johannes Markus, nge lón ewe oruuan, a uwei Timoty. (Föf. 12:25; 16:1-4) Paulus a fókkun achocho le ákkáiti ekkena mwán ifa usun repwe poputááni eú mwichefel, ifa usun repwe apéchékkúla chiechier kewe, me ifa usun repwe lipwákéchúló lón ar angangen asukul.​—1 Kor. 4:17.

Áppirú Paulus ren óm mmólnetá le afalafal (Ppii parakraf 7) *

7. Ifa usun ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni apwénúetá alon Paulus ei lón Efisos 6:14, 15?

7 Lesen. Ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni áppirú Paulus esap chék lón ar afalafal imw me imw, nge ar repwe pwal mmólnetá me tipemecheres le afalafal ineet chék mi suuk ngeniir. (Álleani Efisos 6:14, 15.) Áwewe chék, ra tongeni afalafal atun ra ló shopping are lón ar leenien angang. Are, atun ar álillis lón kaúún eú Leenien Mwich, ra tongeni afalafal ngeni chón óruur are ngeni chókkewe ra kamé seniir ar pisek. Ekkewe mwán mi ásimaw ra pwal tongeni áppirú Paulus le áeá ar fansoun lón ewe angangen afalafal le ákkáiti ekkewe ekkóch, kapachelong ekkewe chónálillisin mwichefel.

8. Fán ekkóch met neman a lamot án emén mwán mi ásimaw epwe féri?

8 A lamot ekkewe mwán mi ásimaw resap kon áeá watteen ar fansoun le féri ar angangen ewe mwichefel are ar circuit pwe ina esap chúen wor ar fansoun le fiti ewe angangen afalafal. Ren an epwe naf ar fansoun le féri ekkewe angang mi lamot repwe féri, fán ekkóch a lamot resap etiwa pwal ekkóch wis. Mwirin ar ekieki ena fiti iótek, ese mwáál repwe mirititi pwe ika repwe etiwa pwal och angang resap chúen tongeni féri ekkewe mettóch mi kon lamot, áwewe chék, ar famili fel iteiten wiik, tinikken lón ewe angangen afalafal, are áiti néúr kewe ifa usun repwe féri ena angang. Ekkóch ra kúna pwe a weires ar resap etiwa pwal ekkóch angang, nge ra tongeni lúkúlúk pwe Jiowa a weweiti minne ra mochen féri pwe repwe itepék me rúúepek lón ar féri wiser kewe meinisin.

AWORA FANSOUN LE APÉCHÉKKÚLA PWIIR KEWE CHÓN KRAIST

9. Met a tongeni áweires ngeni ekkewe mwán mi ásimaw le féri pokiten chómmóngun wiser kewe?

9 Popun a tongeni áweires. A chómmóng osukosuk mi kan tottori néún Jiowa aramas. Lón ekkeei ránin lesópwólóón a lamot ngeni oukich meinisin kapasen apéchékkúl, álillis, me ourur. Pwal och, fán ekkóch mi wor chókkewe a lamot ngeniir álillis ar repwe ttii seniir féffér ese pwúng. (1 Tes. 5:14) Ewer, ekkewe mwán mi ásimaw rese tongeni amóeló meinisin osukosuk mi tottori néún Jiowa aramas. Iwe nge, Jiowa a mochen repwe achocho úkúkún ar tufich le apéchékkúla me túmúnú néún kewe aramas. Ifa usun ekkewe mwán mi ásimaw mi fen wor chómmóng wiser ra tongeni awora ar fansoun le álisi pwiir kewe mi osupwangen álillis?

Apúnga ekkewe ekkóch me apéchékkúleretá (Ppii parakraf 10, 12) *

10. Me ren 1 Tesalonika 2:7, ifa usun Paulus a túmúnú néún Jiowa aramas?

10 Minne ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni káé seni Paulus. I a kútta alen an epwe apúnga ekkewe ekkóch me apéchékkúler. A pwal éch ika ekkewe mwán mi ásimaw repwe áppirú an leenien áppirú me tongei me kirekiréch ngeni pwiir kewe Chón Kraist. (Álleani 1 Tesalonika 2:7.) Paulus a ereni pwiin kewe Chón Kraist pwe i a tongeer me Jiowa a pwal tongeer. (2 Kor. 2:4; Ef. 2:4, 5) Féfférún Paulus ngeni chón ewe mwichefel, usun nge iir chiechian, a awora an fansoun ngeniir. A pwári pwe a lúkúlúk wóór ren an ereniir enletin meefian ren an lólilen me an apwangapwang. (2 Kor. 7:5; 1 Tim. 1:15) Iwe nge, Paulus ese nefótófót wóón an kana osukosuk. A fen mochen álisi pwiin kewe.

11. Pwata Paulus a fénéú pwiin kewe Chón Kraist?

11 Fán ekkóch, a lamot Paulus epwe fénéú pwiin kewe Chón Kraist. Ese féri ena pokiten an song, nge pokiten a tongeer me mochen túmúnúúr seni ekkóch mettóch mi efeiengaw. A achocho le awora kapasen fén mi mecheres ar repwe weweiti, me a mochen ar repwe etiwa. Áwewe chék, lón eché néún taropwe ngeni ekkewe chón Korint, a péchékkúl an kapasen fén ngeniir. Mwirin an makkeei ngeniir ena taropwe, a tinaló Titus rer. Paulus a fókkun mochen silei meefier ren néún na taropwe. A ifa me pwapwaan atun a rong pwe ra etiwa an na kapasen fén me apwénúetá!​—2 Kor. 7:6, 7.

12. Ifa usun ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni apéchékkúla pwiir kewe?

12 Lesen. Ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni áppirú Paulus ren ar awora fansoun ngeni pwiir kewe Chón Kraist. Eú alen ar repwe féri ena, ina ar repwe warekkái lón mwich pwe repwe tongeni apéchékkúla pwiir kewe lón ar pwóppwóróusfengen. Ren chék mwo fitu minich, ra tongeni awora fán tong ewe kapasen apéchékkúl mi lamot ngeni pwiir kewe. (Rom 1:12; Ef. 5:16) Emén mwán mi ásimaw mi áppirú án Paulus leenien áppirú, epwe pwal néúnéú ewe Paipel le apéchékkúla án pwiin kewe lúkú me alúkúlúkú ngeniir pwe Kot a tongeer. Pwal och, epwe alúkúlúkú ngeniir pwe i a pwal tongeer. Epwe kan soun pwóppwóróus ngeniir me kútta alen an epwe apúnger. Lupwen a lamot emén mwán mi ásimaw epwe awora kapasen fén, epwe chék alónga wóón án Kot Kapas. A affataéchú an kapasen fén, nge fán kirekiréch pún a mochen án pwiin kewe Chón Kraist repwe apwénúetá.​—Kal. 6:1.

PWORACHO NGENI PWISIN AR KEWE APWANGAPWANG

13. Met sókkun memmeef emén mwán mi ásimaw a tongeni meefi usun apwangapwangan kewe?

13 Popun a tongeni áweires. Ekkewe mwán mi ásimaw rese unuséch. Iir ra pwal usun chék kich, ra kan mwámmwáálliló. (Rom 3:23) A tongeni weires ngeniir ar repwe eáni ekiek pwúng usun apwangapwanger kewe. Eli ekkóch leir repwe kon aúreki apwangapwanger kewe, iwe ena, epwe eletipengawer. Nge eli ekkóch repwe ekieki pwe ese pwal lamot minne ra apwangapwang wóón me ese lamot repwe féri siwil.

14. Me ren Filipi 4:13, ifa usun tipetekison a álisi Paulus le likiitú ngeni apwangapwangan kewe?

14 Minne ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni káé seni Paulus. Pokiten Paulus a tipetekison, i a weweiti pwe ese tongeni likiitú ngeni an kewe apwangapwang wóón pwisin an. A lamot ngeni ewe péchékkúl Kot a awora. Me mwan, Paulus a mmen tinikken le eriáfféwúmwááli ekkewe Chón Kraist. Nge mwirin, a weweiti pwe mi mwáál minne a féfféri me a tipemecheres le ekkesiwili ekiekin me féfférún. (1 Tim. 1:12-16) Ren án Jiowa álillis, Paulus a wiliti emén mwán mi ásimaw mi tong, kirekiréch, me tipetekison. I a silei pwe a chómmóng apwangapwangan kewe, nge ese nefótófót wóór. A fen lúkúlúk pwe Jiowa epwe omusaaló tipisin. (Rom 7:21-25) Paulus ese ekieki pwe epwe unuséch. Nge, a fen angang weires le émúrinnéló napanapan kewe napanapen Chón Kraist me lúkúlúk pwe Jiowa epwe álisi le apwénúetá wisan we.​—1 Kor. 9:27; álleani Filipi 4:13 seni Testament mi Fö.

Achocho le pworacho ngeni pwisin apwangapwangóm kewe (Ppii parakraf 14-15) *

15. Ifa usun emén mwán mi ásimaw epwe eáni ekiek pwúng usun apwangapwangan kewe?

15 Lesen. Ekkewe mwán mi ásimaw rese wiseni ena wis pokiten ar unuséch. Nge, Jiowa a mochen repwe mirititi minne ra mwáál wóón me émúrinnéló napanaper napanapen Chón Kraist. (Ef. 4:23, 24) A lamot emén mwán mi ásimaw epwe áeá an fansoun káéén Paipel le etittina pwisin i me féri ekkesiwil mi lamot. Mwirin, Jiowa epwe álisi an epwe meefi pwapwa me wiliti emén mwán mi ásimaw mi múrinné.​—Jas. 1:25.

LIKIITÚ NGENI APWANGAPWANGEN EKKEWE EKKÓCH

16. Met a tongeni fis ika emén mwán mi ásimaw a kon nefótófót wóón apwangapwangen ekkewe ekkóch?

16 Popun a tongeni áweires. Lupwen ekkewe mwán mi ásimaw ra kon alapa ar fansoun le nomwe ngeni chiechier kewe lón mwichefel, epwe mecheres ar repwe kúna apwangapwanger kewe. Ina popun, ika rese túmúnúéch ra tongeni mángaw rer, resap kirekiréch ngeniir, are esiiter. Paulus a ereni ekkewe Chón Kraist pwe ina met Satan a mochen ar repwe féri.​—2 Kor. 2:10, 11.

17. Ifa ekiekin Paulus ngeni pwiin kewe Chón Kraist?

17 Minne ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni káé seni Paulus. I a kan eáni ekiek pwúng ngeni pwiin kewe Chón Kraist. A silei pwe iir ra kan mwámmwáálliló pún fán ekkóch minne ra féri a kan ámeteki letipan. Nge a mirititi pwe án emén mwáálliló esap weween nge i emén aramasangaw. I a tongei pwiin kewe me a nefótófót wóón napanaper kewe mi múrinné. Ika a weires ngeni pwiin kewe ar repwe féri minne mi pwúng, a silei pwe ra mochen féri minne mi pwúng nge a chék lamot ngeniir álillis.

18. Met ka káé seni minne Paulus a féri lón an álisi Eutia me Sintike? (Filipi 4:1-3)

18 Ekieki ifa usun Paulus a álisi rúúemén Chón Kraist fefin lón ewe mwichefel lón Filipi. (Álleani Filipi 4:1-3.) Ese mwáál a wor osukosuk lefilen Eutia me Sintike pwe iwe rese chúen chiechifengen. Paulus ese song ngeniir are esiiter, nge a fen nefótófót wóón napanaper kewe mi múrinné. Ekkena Chón Kraist fefin mi tuppwél ra angang ngeni Jiowa ren fansoun langattam. Paulus a silei pwe Jiowa a tongeer. An nefótófót wóón múrinnéén napanapen ekkena fefin, ina met a amwékútú le peseer ar repwe efisi kinamwe lefiler. Pokiten Paulus a chék nefótófót wóón múrinnéén napanapen ekkewe ekkóch, iwe i a pwapwa me eáni eú riri mi péchékkúl lefilan me chón ena mwichefel.

Achocho ngeni óm kosap esiita ekkewe ekkóch (Ppii parakraf 19) *

19. (a) Ifa usun ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni eáni ekiek pwúng ngeni pwiir kewe? (b) Met ka tongeni káé seni sasingin ewe mwán mi ásimaw mi elimelim lón eú Leenien Mwich?

19 Lesen. Ekkewe mwán mi ásimaw repwe nefótófót wóón ekkewe napanap mi múrinné mi nóm ren pwiir kewe Chón Kraist. Emén me emén iir rese unuséch, nge a nóm rer ekkewe napanap mi aúchea. (Fil. 2:3) Ewer, fán ekkóch neman a lamot ekkewe mwán mi ásimaw repwe álisi emén pwiir an epwe ekkesiwili an ekiek. Nge a lamot repwe áppirú Paulus, resap nefótófót wóón án emén kapas me féffér pokiten an mángaw. Repwe fen nefótófót wóón án ena emén tongei Jiowa, likitúún lón an angang ngeni Kot, me feffeitáán lón an féri minne mi múrinné. Ekkewe mwán mi ásimaw mi nefótófót wóón múrinnéén napanapen ekkewe ekkóch, ra álisi pwiir kewe ar repwe meefi tongeer me ren meinisin chón ewe mwichefel.

SÓPWELÓ LE ÁPPIRÚ PAULUS

20. Ifa usun emén mwán mi ásimaw a tongeni sópweló le kúna álillis seni án Paulus leenien áppirú?

20 Ámi kana mwán mi ásimaw oua tongeni kúna álillis seni ámi sópweló le káé usun án Paulus leenien áppirú. Áwewe chék, lón ewe Watch Tower Publications Index, oua tongeni ppii ewe itelap “Paul,” mwirin katol ekkewe pwóróus fán ewe itelap kisikis “example for elders.” Atun ámi álleani ekkóch me lein ekkena pwóróus fán na itelap kisikis, pwisin eisinikemi ei kapas eis, ‘Ifa usun án Paulus leenien áppirú a tongeni álisiei ai upwe pwapwa lón ai apwénúetá wisei, wisen emén mwán mi ásimaw?’

21. Met ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni lúkúlúkú?

21 Ámi kana mwán mi ásimaw, chemeni pwe Jiowa ese kútta senikemi ámi oupwe unuséch lón ámi angang, nge a fen mochen oupwe tuppwél. (1 Kor. 4:2) Jiowa a aúcheani án Paulus angang weires me an tuppwél. Ámi oua pwal tongeni lúkúlúk pwe i a pwal aúcheani minne oua féri lón ámi angang ngeni. Jiowa esap fókkun “manlükala ewe angang oua föri me ewe chen oua pwäri ngeni i lupwen oua alisi chiechiemi kewe,” me ámi “pwal sopwela le alisiir.”​—Ipru 6:10.

KÉL 87 Etto Apéchékkúlok!

^ par. 5 Sia mmen fókkun kilisou ren ewe angang weires ekkewe mwán mi ásimaw ra féri pwe repwe álisikich! Lón ei lesen, sipwe pwóróusfengen wóón rúáánú mettóch a tongeni áweires ngeni ekkewe mwán mi ásimaw fán ekkóch. Sipwe pwal ppii ifa usun án aposel Paulus leenien áppirú a tongeni álisiir lón ei fansoun lón ar féri ekkena mettóch. Ei lesen epwe álisikich meinisin le weweiti meefien ekkena mwán mi ásimaw me mochen pwári ach tongeer me ámecheresi ar angang.

^ par. 61 ÁWEWEEN SASING: Atun emén Chón Kraist mwán a ló seni an we leenien angang a fós ngeni emén chienan chón angang usun ewe kapas allim.

^ par. 63 ÁWEWEEN SASING: Fán kirekiréch, emén mwán mi ásimaw a apéchékkúla pwal emén mwán mi soun áimuoló pwisin i seni pwiin kewe.

^ par. 65 ÁWEWEEN SASING: Emén Chón Kraist mwán a awora kapasen éúréúr mi álilliséch ngeni emén mi mángaw ren och mettóch mi fis.

^ par. 67 ÁWEWEEN SASING: Emén mwán mi ásimaw ese esiita pwiich ei mi túmúnúngawoló lón an féri ei angang a fili an epwe féri.