1., 2. Miks tasub kogudusevanematel Paulusest eeskuju võtta?

 PAULUS armastas oma vendi-õdesid ja tegutses väsimatult nende heaks. (Ap. t. 20:31.) Nii pälvis ta usukaaslaste armastuse. Näiteks kui Efesose vennad mõistsid, et näevad Paulust viimast korda, „puhkesid nad kõik nutma, kallistasid Paulust ja andsid talle hellalt suud”. (Ap. t. 20:37.) Ka tänapäeva kogudusevanemad armastavad usukaaslasi ja on alati valmis neile appi tulema. (Filipl. 2:16, 17.) Kuid nagu meil kõigil, on ka kogudusevanematel omad raskused.

² Kogudusevanematel tasub Paulusest eeskuju võtta. (1. Kor. 11:1.) Paulus ei olnud üliinimene. Ta oli ebatäiuslik ja tal oli vahel raske teha seda, mis on õige. (Rooml. 7:18–20.) Lisaks tabas teda elu jooksul palju katsumusi. Kuid ta ei masendunud ega andnud alla. Kui kogudusevanemad järgivad Pauluse eeskuju, võivad nemadki hakkama saada mistahes raskustega ning teenida Jehoovat rõõmuga.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Selles artiklis vaatame nelja valdkonda, mis võivad kogudusevanematele raskusi valmistada. Arutame, kuidas hoida kuulutustööd ja muid kohustusi tasakaalus, kuidas olla hea karjane ning kuidas tulla toime omaenda nõrkuste ja teiste ebatäiusega. Vaatame, millist eeskuju Paulus neis valdkondades  andis ja mida saavad kogudusevanemad temalt õppida.

4. Miks pole kogudusevanematel alati kerge olla kuulutustööl eestvedajateks?

⁴ Miks see võib olla raske. Peale selle et kogudusevanematel tuleb olla eestvedajateks kuulutustöös, on neil ka hulgaliselt muid kohustusi. Näiteks juhatavad nad nädalasiseseid koosolekuid ja koguduse piibliuurimist. Nad peavad kõnesid, õpetavad välja koguduseabilisi ning jagavad õdedele-vendadele julgustust. (1. Peetr. 5:2.) Paljud kogudusevanemad ehitavad ja hooldavad kuningriigisaale ning teisi meie hooneid. Kuid nagu me kõik, on nemadki eelkõige hea sõnumi kuulutajad. (Matt. 28:19, 20.)

5. Milline kuulutaja oli Paulus?

⁵ Pauluse eeskuju. Paulus innustas kristlasi tegema alati kindlaks, mis on esmatähtis. (Filipl. 1:10.) Ja ta elas ka ise nende sõnade järgi. Paulus oli saanud ülesande teha kuulutustööd. Ta tegi seda tööd aastakümneid ja see oli tema elus esmatähtis. Ta kuulutas avalikult ja majast majja. (Ap. t. 20:20.) Paulusel ei olnud mingit kindlaks määratud aega või päeva, mil ta kuulutustööd tegi, vaid ta kasutas selleks igat võimalust. Näiteks tegi ta seda siis, kui ta Ateenas oma reisikaaslasi ootas. Tänu sellele said mõned prominentsed isikud kristlasteks. (Ap. t. 17:16, 17, 34.) Ja kui ta oli koduarestis, andis ta Jumala kuningriigist tunnistust kõigile, kes ta juures käisid. (Ap. t. 28:16–24; Filipl. 1:13, 14.)

6. Milles andis Paulus vendadele väljaõpet?

⁶ Paulus kasutas aega targalt. Ta kutsus tihti teisi kuulutustööle kaasa. Näiteks esimesel misjonireisil oli temaga kaasas Johannes Markus ja teisel reisil Timoteos. (Ap. t. 12:25; 16:1–4.) Kahtlemata õpetas ta neile, kuidas koguduse tegevust korraldada, karjasetööd teha ja oskuslikult õpetada. (1. Kor. 4:17.)

7. Mida võivad kogudusevanemad õppida tekstist Efeslastele 6:14, 15?

⁷ Mida Pauluselt õppida? Kogudusevanemad võivad Pauluselt õppida seda, et head sõnumit ei peaks kuulutama mitte ainult majast majja, vaid igal võimalusel. (Loe Efeslastele 6: 14, 15.) Ehk saavad nad teha seda töökohal või poes käies. Neil vanematel, kes osalevad meie ehitustel, võib avaneda võimalusi rääkida head sõnumit naabritele ja teenusepakkujatele. Kuulutustööl on vanematel ka hea võimalus anda õdedele ja vendadele, sealhulgas koguduseabilistele, väljaõpet.

8. Mida tuleb vanematel vahel teha?

⁸ Kuigi kogudusevanematel võib olla koguduses ja organisatsioonis üldiselt palju ülesandeid, ei tohiks nad kuulutustööd unarusse jätta. Vahel tuleb neil ehk mõnest ülesandest loobuda, nii et jääks piisavalt aega tähtsamate asjade jaoks. Lisaks kuulutustööle on tähtsamad asjad näiteks pere piibliõhtu pidamine ja oma lastele kuulutustööks väljaõppe andmine. Alati pole kerge öelda ei, aga kui kogudusevanem on asja kaalunud ja selle pärast palvetanud, võib ta kindel olla, et Jehoova mõistab tema soovi hoida oma elus tasakaalu.

9. Miks ei pruugi olla kerge karjasetööks aega leida?

⁹ Miks see võib olla raske. Praegustel viimsetel päevadel kogevad Jehoova teenijad palju raskusi. Me kõik vajame hädasti lohutust, toetust ja julgustust ning vahel ka nõu ja manitsust. (1. Tess. 5:14.) Kogudusevanemad ei saa küll kõiki vendade-õdede probleeme lahendada, kuid Jehoova ootab, et nad annaksid oma parima, et usukaaslaste eest hoolitseda. Vaatame, mis võib aidata neil hoolimata tihedast ajakavast seda teha.

10. Milline karjane oli Paulus? (1. Tessalooniklastele 2:7.)

¹⁰ Pauluse eeskuju. Paulus püüdis alati oma vendi-õdesid kiita ja neile mõne sõbraliku sõna öelda. Ta kohtles neid hellalt. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:7.) Ta kinnitas neile, et ta armastab neid ja et ka Jehoova armastab neid. (2. Kor. 2:4; Efesl. 2:4, 5.) Paulus suhtus usukaaslastesse kui sõpradesse ja veetis nendega koos aega. Ta usaldas neid ning rääkis neile oma muredest ja nõrkustest. (2. Kor. 7:5; 1. Tim. 1:15.) Kuid hoolimata sellest, et tal muresid jätkus, keskendus ta teiste aitamisele.

11. Mis ajendil Paulus vendi-õdesid manitses?

¹¹ Vahel tuli Paulusel vendi-õdesid ka manitseda, kuid ta ei teinud seda  kunagi ärritusest, vaid soovist neid aidata ja kaitsta. Kui ta kedagi manitses, oli ta konkreetne, aga samas sõbralik, nii et teda oli kerge kuulda võtta. Näiteks kirjutas ta väga otsekohese kirja Korintose kristlastele ja oli huvitatud sellest, kuidas nad tema sõnadele reageerivad. Ta saatis Tiituse seda kogudust külastama ja oli väga rõõmus, kui kuulis, et kogudus teebki tema sõnade järgi. (2. Kor. 7:6, 7.)

12. Kuidas saavad kogudusevanemad Paulusest eeskuju võtta?

¹² Mida Pauluselt õppida? Kogudusevanemad peaksid usukaaslaste jaoks aega võtma. Nad saavad seda teha näiteks nii, et lähevad koosolekule piisavalt varakult, et jääks aega vendade-õdedega vestelda. Vestlused ei pea olema pikad, paarist heast sõnast piisab. (Rooml. 1:12; Efesl. 5:16.) Peale selle püüavad kogudusevanemad piibli abil vendade-õdede usku tugevdada ja kinnitada neile, et Jehoova armastab neid. Samuti kinnitavad nad omaenda armastust nende vastu. Nad hoiavad usukaaslastega ühendust ja pole kiitusega kitsid. Kui on vaja kedagi manitseda, siis teevad nad seda Pauluse eeskujul otsekoheselt, kuid hoolivalt. (Gal. 6:1.)

13. Kuidas võivad kogudusevanemad oma nõrkustesse suhtuda?

¹³ Miks see võib olla raske. Kogudusevanemad ei ole täiuslikud ja teevad vigu, nagu me kõik. (Rooml. 3:23.) Vahel võib neil olla tükk tegemist, et oma eksimustesse õigesti suhtuda. Mõni kipub oma vigade pärast liigselt muretsema ja see võib teda masendada. Mõni teine võib aga oma vigadele läbi sõrmede vaadata ega näe vajadust end muuta.

14. Kuidas aitas alandlikkus Paulusel oma nõrkustega toime tulla? (Filiplastele 4:13.)

¹⁴ Pauluse eeskuju. Paulus oli alandlik. Ta mõistis, et ei suuda oma nõrkustega omal jõul toime tulla. Varem oli ta olnud kangekaelne ja kristlasi taga kiusanud. Ent kui ta mõistis, et on valel teel, ei kõhelnud ta end muuta. (1. Tim. 1:12–16.) Jehoova abiga sai temast leebe, armastav ja alandlik karjane. Samas oli ta ikka ebatäiuslik  ja oma nõrkadest külgedest vägagi teadlik. Kuid ta ei kedranud peas oma möödalaskmisi, vaid hoidis meeles Jehoova halastust. (Rooml. 7:21–25.) Paulus tegi enda kallal tööd ja oli kindel, et Jehoova aitab tal oma ülesannetega hakkama saada. (1. Kor. 9:27; loe Filiplastele 4:13.)

15. Kuidas tuleks kogudusevanematel oma nõrkustesse suhtuda?

¹⁵ Mida Pauluselt õppida? Jehoova ei oota kogudusevanematelt täiuslikkust, kuid ta ootab, et nad tunnistaksid oma vigu ja lihviksid oma isiksust. (Efesl. 4:23, 24.) Igal kogudusevanemal tuleks end piibli valguses analüüsida ja teha vajalikud muudatused. Kui ta seda teeb, aitab Jehoova tal olla hea kogudusevanem ja sellest tööst rõõmu tunda. (Jaak. 1:25.)

16. Mille suhtes tuleb kogudusevanematel valvas olla?

¹⁶ Miks see võib olla raske. Kogudusevanemad puutuvad vendade-õdedega lähedalt kokku ja näevad selgelt ka nende puudusi. Seetõttu on oht, et kogudusevanem ärritub mõne usukaaslase peale, käitub temaga järsult või hoolimatult või muutub tema suhtes kriitiliseks. Paulus andis mõista, et see teeniks Saatana huve. (2. Kor. 2:10, 11.)

17. Kuidas suhtus Paulus oma usukaaslastesse?

¹⁷ Pauluse eeskuju. Paulus eeldas oma vendadest ja õdedest alati parimat. Ta oli teadlik teiste vigadest ja vahel sai ka ta ise kellegi käitumise tõttu haiget. Kuid ta mõistis, et kui keegi eksib, pole ta sellepärast veel halb inimene. Paulus armastas usukaaslasi ja keskendus nende headele omadustele. Kui mõnel vennal või õel oli raske teha seda, mis on õige, ei seadnud Paulus tema motiive kahtluse alla, vaid uskus, et ta tahab õigesti käituda, kuid vajab lihtsalt natuke abi.

18. Mida võib õppida sellest, kuidas Paulus käsitles Euodia ja Süntühhe lahkheli? (Filiplastele 4:1–3.)

¹⁸ Mõtleme näiteks, kuidas Paulus aitas kaht Filippi koguduse õde. (Loe Filiplastele 4:1–3.) Euodia ja Süntühhe olid lasknud mingitel erimeelsustel oma suhted sassi ajada. Paulus ei olnud nendega karm ega mõistnud neid hukka. Ta teadis, et nad on tublid õed, kes on pikka aega ustavalt Jehoovat teeninud, ja et Jehoova  armastab neid. Kuna ta uskus neist parimat, õhutas ta neid oma suhteid korda seadma. Positiivne suhtumine usukaaslastesse aitas Paulusel oma tööst kogudusevanemana rõõmu tunda. Samuti olid tal tänu sellele vendade-õdedega soojad suhted.

19. a) Mis aitab vanematel usukaaslastesse positiivselt suhtuda? b) Mida õpetlikku võib leida selle lõigu juures olevalt pildilt?

¹⁹ Mida Pauluselt õppida? Kogudusevanematel tuleks vendadest ja õdedest head otsida. Kõik me oleme ebatäiuslikud, kuid kõigil meil on ka väärt omadusi. (Filipl. 2:3.) Aeg-ajalt võib kogudusevanematel olla tarvis mõnd usukaaslast manitseda. Ka sel juhul on neile abiks Pauluse eeskuju. Selle asemel et lasta end venna või õe ärritavatest sõnadest ja tegudest pimestada, peaks kogudusevanem nägema ka tema häid külgi: tema armastust Jehoova vastu, tema senist ustavat teenistust ja soovi teha seda, mis on õige. Kui kogudusevanemad suhtuvad vendadesse-õdedesse positiivselt, on koguduses mõnus ja soe õhkkond.

20. Mida võiksid vanemad teha?

²⁰ Kogudusevanematel tasub Pauluse eeskuju lähemalt uurida. Abiks on Jehoova tunnistajate väljaannete register, märksõna „Paulus”. Seal viidatud materjali lugedes võiks kogudusevanem mõelda, kuidas ta saab Pauluse eeskujul oma tööd rõõmuga teha.

21. Milles võivad vanemad kindlad olla?

²¹ Kogudusevanemad, Jehoova ei oota teilt mitte täiuslikkust, vaid ustavust. (1. Kor. 4:2.) Ta väärtustas Pauluse ustavust ja kõva tööd ning samamoodi väärtustab ta kõike, mida teie teete. „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö ja armastuse, mida olete osutanud tema nime vastu, kui olete aidanud pühasid ja aitate veelgi.” (Heebr. 6:10.)