Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 14

Bakulu wetu, tungunukayi ne kuidikija mupostolo Paulo

Bakulu wetu, tungunukayi ne kuidikija mupostolo Paulo

“Nulue bidikiji banyi.”​—1 Kol. 11:1.

MUSAMBU WA 99 Misumba ya bana betu

KADIOSHA *

1-2. Mmushindu kayi udi tshilejilu tshia Paulo mua kuambuluisha bakulu lelu eu?

 MUPOSTOLO Paulo uvua munange bena Kristo nende. Uvua wenza mudimu mukole bua kubambuluisha. (Bien. 20:31) Ke bualu kayi bena Kristo nende bavua bamunange bikole. Musangu kampanda bakulu ba ku Efeso “bakadila bikole” pavuabu balue kumanya ne: kabakumonangana kabidi nende to. (Bien. 20:37) Bia muomumue, bakulu betu badi benza mudimu mukole aba mbanange bena Kristo nabu bikole ne batu benza muabu muonso bua kubambuluisha. (Filip. 2:16, 17) Kadi imue misangu bitu bibakolela bua kuenza malu adibu ne bua kuenza. Ntshinyi tshidi mua kubambuluisha bua kupita ne lutatu elu?

2 Badi mua kukonkonona tshilejilu tshia Paulo. (1 Kol. 11:1) Paulo kavua muanjelu to. Uvua muntu mupange bupuangane uvua pende udienzeja ku musangu ne ku mukuabu bua kuenza tshidi tshimpe. (Lomo 7:18-20) Uvua ne ntatu ya bungi ivuaye uluisha. Kadi kakateketa mu mikolo peshi kakajimija disanka dia kuenza mudimu wende mukole au to. Bakulu bobu bidikija Paulo, badi mua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka nansha bobu ne ntatu. Tumonayi mudibu mua kuenza nanku.

3. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi? Ntshinyi tshikuabu tshituamona?

3 Mu tshiena-bualu etshi netukonkonone ntatu inayi itu bakulu batuilangana nayi pa tshibidilu eyi: 1) kupeta dîba dia kuyisha ne dia kuenza midimu mikuabu idibu ne bua kuenza, 2) kuikala balami badi batabalela mikoko, 3) mua kupita ne matekete abu, ne 4) mua kupita ne matekete a bakuabu. Netumone kabidi tshivua tshiambuluishe Paulo bua kupita ne ntatu ayi ne mudi bakulu mua kulonda tshilejilu tshiende.

DÎBA DIA KUYISHA NE DIA KUENZA MIDIMU MIKUABU

4. Bua tshinyi bidi mua kukolela bakulu bua kuikala bantunga-mulongo mu mudimu wa buambi?

4 Bidi mua kubakolela. Bakulu batu ne midimu ya bungi mu tshisumbu, batu kabidi bantunga-mulongo mu mudimu wa buambi. Tshilejilu, ba bungi ba kudibu batu balombola bisangilu bia munkatshi mua lumingu, balombola kabidi Dilonga dia Bible dia tshisumbu, anyi bela miyuki. Batu kabidi balongesha basadidi ba mudimu malu adibu ne bua kuenza ne bakankamija bena Kristo nabu. (1 Pet. 5:2) Bakulu bakuabu batu bambuluisha mu luibaku lua Nzubu ya Bukalenge ne nzubu yetu mikuabu ya malu a ntendelelu ne diyilama bimpe. Nansha nanku, mudimu wabu munene ngua kuamba lumu luimpe anu mutu mumanyishi yonso wa mu tshisumbu wenza.​—Mat. 28:19, 20.

5. Ntshilejilu kayi tshia mumanyishi wa lumu luimpe tshivua Paulo mushiye?

5 Tshilejilu tshia Paulo. Mu Filipoyi 1:10, Paulo udi wamba ne: “Kumanya malu adi ne mushinga wa bungi” ke kuvua kumuambuluishe bua ikale mumanyishi wa lumu luimpe wa tshisumi. Uvua utumikila mubelu wende eu. Bavua bamupeshe mudimu wa kumanyisha lumu luimpe. Nunku uvua muwangate ne mushinga wa bungi mu nsombelu wende munkatshi mua bidimu bia bungi. Uvua uyisha “miaba ya bantu ba bungi ne ku nzubu ne ku nzubu.” (Bien. 20:20) Kavua uyisha anu dîba kampanda munkatshi mua dituku peshi musangu umue ku lumingu to. Uvua uyisha miaba yonso ne dîba dionso divuaye upeta mpunga wa kuyisha. Tshilejilu pavuaye muindile bena diende ku Atena, wakatuadija kuyisha bantu banene bavuaye mupetangane nabu lumu luimpe, ne bamue ba kudibu bakamuteleja. (Bien. 17:16, 17, 34) Nansha pavuaye mu “nkanu,” uvua uyisha bantu bavuaye umonangana nabu.​—Filip. 1:13, 14; Bien. 28:16-24.

6. Mmalu kayi avua Paulo mulongeshe bakuabu bua kuenza?

6 Paulo uvua wenza mudimu bimpe bitambe ne dîba diende. Misangu ya bungi uvua ulomba bakuabu bua baye nende mu mudimu wa buambi. Tshilejilu, mu luendu luende lua kumpala lua bumisionere bakaya ne Yone Mâko, pashishe mu luibidi bakaya ne Timote. (Bien. 12:25; 16:1-4) Paulo uvua muenze muende muonso bua kulongesha bantu babidi aba mua kulombola tshisumbu, mua kukumbaja mudimu wa bulami, ne mua kulua balongeshi ba dilambu.​—1 Kol. 4:17.

Idikijayi Paulo, nuikale badiakaje bua kuyisha (Tangila tshikoso 7) *

7. Mmushindu kayi udi bakulu mua kulonda mubelu wa Paulo udi mu Efeso 6:14, 15?

7 Dilongesha. Bua kuidikija Paulo, bakulu kabena anu ne bua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu to, kadi badi kabidi mua kudiakaja bua kuikala kuyisha musangu wonso udibu bapeta mpunga. (Bala Efeso 6:14, 15.) Tshilejilu, badi mua kuyisha padibu baya mu bisalu anyi miaba yabu ya midimu. Peshi padibu bambuluisha mu midimu ya luibaku lua nzubu yetu ya malu a ntendelelu, badi mua kuyisha bena mutumba anyi bantu badi babapanyisha bintu. Anu bu Paulo, bakulu badi mua kulongesha bamanyishi bakuabu anyi basadidi ba mudimu dîba didibu bayisha nabu.

8. Ntshinyi tshidi bakulu balombibue bua kuenza imue misangu?

8 Ki mbimpe bakulu bikale badina ne kasuki mu midimu ya tshisumbu anyi mu mikuabu, bapangila too ne dîba dia kuenza mudimu wa buambi to. Imue misangu mbimpe bikale babenga kuitaba midimu mikuabu bua kulama nkatshinkatshi. Bobu bele meji bimpe ne basambile bua bualu ebu, badi mua kufika ku dimona ne: bobu bitabe mudimu kampanda, pamuapa nebapangile bua kukumbaja malu adi ne mushinga wa bungi. Malu au adi mua kuikala dilombola ntendelelu wa mu dîku lumingu luonso, didifila ne tshisumi mu mudimu wa buambi, anyi dibidija bana babu balela mu mudimu au. Bitu bikolela bamue bakulu bua kubenga kuitaba midimu mikuabu, kadi mbimpe bikale batuishibue ne: Yehowa mmumone dijinga diabu dia kuikala ne nkatshinkatshi mu malu onso.

MUA KUIKALA MULAMI UDI UTABALELA MIKOKO

9. Ndutatu kayi ludi bakulu badi ne malu a bungi a kuenza batuilangana nalu?

9 Bidi mua kubakolela. Bantu ba Yehowa batu batuilangana ne ntatu ya bungi. Mu matuku a ku nshikidilu aa, tuetu bonso tudi ne dijinga dia kukankamijibua, kupeta diambuluisha, ne kukoleshibua. Ku misangu ne ku mikuabu bitu bikengela kuambuluisha bamue bena mu tshisumbu bua bepuke malu mabi. (1 Tes. 5:14) Bushuwa, bakulu kabena mua kujikija ntatu yonso idi bantu ba Yehowa batuilangana nayi to. Nansha nanku, Yehowa mmusue bua bakulu benze muabu muonso bua kukankamija mikoko yende ne kuyikuba. Mmushindu kayi udi bakulu badi ne malu a bungi a kuenza mua kupeta dîba dia kuambuluisha bena Kristo nabu?

Ikalayi nukankamija bakuabu ne nubela kalumbandi (Tangila tshikoso 10, 12) *

10. Bilondeshile 1 Tesalonike 2:7, ntshinyi tshivua Paulo wenza bua kutabalela bantu ba Yehowa?

10 Tshilejilu tshia Paulo. Paulo uvua ukeba mpunga ya kuela bena Kristo nende kalumbandi ne kubakankamija. Mbimpe bakulu balonde tshilejilu tshiende tshia muntu uvua munange bakuabu; bikale benzela bantu ba Yehowa malu adi aleja ne: mbabanange. (Bala 1 Tesalonike 2:7.) Paulo uvua wambila bena Kristo nende ne: uvua mubanange, kabidi ne: Yehowa pende uvua mubanange. (2 Kol. 2:4; Ef. 2:4, 5) Paulo uvua wangata bena mu tshisumbu bu balunda bende, upitshisha nabu dîba pamue. Uvua uleja muvuaye ubeyemena pavuaye ubambila malu avua amutatshisha ne matekete ende patoke. (2 Kol. 7:5; 1 Tim. 1:15) Paulo kavua utangila anu malu avua amutatshisha yeye to. Kadi uvua musue kuambuluisha bena Kristo nende.

11. Bua tshinyi Paulo uvua ubela bena Kristo nende?

11 Misangu mikuabu bivua bikengela Paulo abele bena Kristo nende. Kadi kavua ubabela bualu uvua mufiike tshiji to. Uvua ubabela bualu uvua ubatabalela ne uvua musue kubakuba ku njiwu mishilashilangane. Uvua wenza bua mibelu yende ikale mipepele bua kuyumvua ne bua bantu bayitabe. Tshilejilu, wakapesha bena Kolinto mibelu mikole mu mukanda uvuaye mubafundile. Yeye mumane kufunda mukanda au, wakatuma Tito kudibu. Uvua ne muoyo kuulu kuulu bua kumanya ni bavua bitabe mibelu yende ayi peshi bayibenge. Wakasanka bikole pakamanyaye ne: bavua banyishe mibelu yende ayi ne bayitumikile!​—2 Kol. 7:6, 7.

12. Ntshinyi tshidi bakulu mua kuenza bua kukankamija bena Kristo nabu?

12 Dilongesha. Bakulu badi mua kulonda tshilejilu tshia Paulo, bakeba dîba dia kusomba ne bena Kristo nabu. Umue mushindu wa kuenza nanku nkufika kumpala menemene kua bisangilu kutuadija bua kuyukila bimpe ne bakuabu ne kubakankamija. Bitu bilomba anu dîba dikese patupu bua kuambila muanetu kampanda bualu budi mua kumukankamija. (Lomo 1:12; Ef. 5:16) Mukulu udi ulonda tshilejilu tshia Paulo udi kabidi ukankamija ditabuja dia bena Kristo nende ne Dîyi dia Nzambi, wenza bua bikale batuishibue ne: Nzambi mmubanange. Bualu bukuabu, udi wenzela badiye utabalela abu malu adi abajadikila ne: mmubanange. Udi uyukila nabu pa tshibidilu ne ukeba malu a kubelela kalumbandi. Padibi bikengela ne: mukulu afile mibelu, udi uyangatshila mu Dîyi dia Nzambi. Udi ulenga anu pa bualu menemene kadi wakula ne dîyi dimpe bualu mmusue bua muanetu udiye ubela au atumikile mibelu idiye umupesha.​—Gal. 6:1.

MUA KUPITA NE MATEKETE ABU

13. Matekete adi nawu mukulu adi mua kumufikisha ku tshinyi?

13 Bidi mua kubakolela. Bakulu ki mbantu bapuangane to. Batu pabu benza bilema anu bu bantu bakuabu bonso. (Lomo 3:23) Ku misangu ne ku mikuabu batu badienzeja bua kuikala ne mmuenenu muimpe wa matekete abu. Bakuabu badi mua kuikala ne meji matuma anu ku matekete abu, bibafikisha ku diteketa mu maboko. Bakuabu pabu badi mua kupepeja bilema bidibu benza, bibafikisha ku kalengu kabayi baditatshisha bua kuakaja ngikadilu wabu to.

14. Bilondeshile Filipoyi 4:13, mmushindu kayi uvua budipuekeshi buambuluishe Paulo bua kupita ne matekete ende?

14 Tshilejilu tshia Paulo. Bu muvua Paulo ne budipuekeshi, uvua mumanye ne: kavua mua kukumbana bua kupita ne matekete ende ku bukole buende nkayende to. Uvua dijinga ne bukole budi bufumina kudi Nzambi. Kumpala uvua ne tshitunu tshikole, ukengesha bena Kristo bibi be! Kadi pashishe wakajingulula ne: malu avuaye wenza au avua mabi ne wakadiakaja bua kushintulula ngikadilu wende ne bumuntu buende. (1 Tim. 1:12-16) Yehowa wakambuluisha Paulo bua kuluaye mukulu wa dinanga uvua udipuekesha ne umvuila bakuabu. Bivua bimusama ku muoyo pavuaye uvuluka malu mabi avuaye muenze. Kadi pamutu pa kumona anu matekete ende, uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua mua kumufuila luse. (Lomo 7:21-25) Kavua wela meji a kuikala muntu mupuangane to. Pamutu pa nanku, wakadienzeja bikole bua kuikala ne ngikadilu ya buena Kristo, kudipuekeshaye ne kueyemenaye Yehowa bua amuambuluishe akumbaje mudimu wende.​—1 Kol. 9:27; bala Filipoyi 4:13.

Ikalayi nudienzeja bikole bua kutantamena matekete enu (Tangila tshikoso 14-15) *

15. Ntshinyi tshidi bakulu mua kuenza bua kupita ne matekete abu?

15 Dilongesha. Kabatu bateka muntu mukulu bualu katu wenza bilema to. Kadi Yehowa mmusue bua bakulu bitabe ne: batu benza bilema ne badienzeje bua bikale ne ngikadilu ya buena Kristo. (Ef. 4:23, 24) Mbimpe mukulu adikonkonone padiye udilongela Dîyi dia Nzambi, bua amanye tshidiye mua kuakaja mu ngikadilu wende. Dîba adi Yehowa neamuambuluishe bua kuikala mukulu muimpe wa disanka.​—Yak. 1:25.

MUA KUPITA NE BILEMA BIA BAKUABU

16. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka mukulu yeye wimanyina anu pa bilema bia bakuabu?

16 Bidi mua kubakolela. Bu mutu bakulu benza malu pamue ne bena Kristo nabu, badi mua kumona bilema bidibu benza bipepele. Nunku bobu kabayi batukija, badi mua kuikala anu bafiika munda, balua bena malu makole, peshi bangata bakuabu bibi. Paulo uvua mudimuije bena Kristo ne: Satana mmusue bua bikale benzelangana malu nanku.​—2 Kol. 2:10, 11.

17. Mmushindu kayi uvua Paulo umona bena Kristo nende?

17 Tshilejilu tshia Paulo. Uvua umona bena Kristo nende mu mushindu muimpe misangu yonso. Uvua mumanye ne: bavua benza bilema, ne imue misangu bienzedi biabu bivua bimutonda. Nansha nanku, Paulo uvua mumanye ne: kuenza bilema kuvua kushilangane ne kuikala muntu mubi. Uvua munange bena Kristo nende ne uvua wimanyina anu pa ngikadilu yabu mimpe. Pavuabu badienzeja bua kuenza malu mimpe, uvua udiambila ne: bavua ne meji mimpe ne bivua bikengela kubambuluisha patupu.

18. Mushindu uvua Paulo muambuluishe Evodi ne Sintishe udi ukulongesha tshinyi? (Filipoyi 4:1-3)

18 Tuangatabi tshilejilu tshia muvua Paulo muambuluishe bana betu ba bakaji babidi ba mu tshisumbu tshia ku Filipoyi. (Bala Filipoyi 4:1-3.) Bivua bimueneka ne: Evodi ne Sintishe bavua balekele bilumbu bivuabu nabi bibatapulule. Paulo kakabakoleshila malu peshi kakababipisha to; wakimanyina pa ngikadilu yabu mimpe. Bana betu ba bakaji abu bavua bakaji ba lulamatu bavua benzele Yehowa mudimu munkatshi mua bidimu bia bungi. Paulo uvua mujadike ne: Yehowa uvua mubanange. Mmuenenu muimpe uvuaye nende bua bana betu ba bakaji aba wakamusaka bua kubakankamija bua bajikije bilumbu biabu. Bu muvuaye wimanyina pa ngikadilu mimpe ya bakuabu, biakenza bua alame disanka diende ne ikale anu mu malanda makole ne bena mu tshisumbu atshi.

Dienzejayi bua kubenga kubipisha bakuabu (Tangila tshikoso 19) *

19. a) Ntshinyi tshidi bakulu mua kuenza bua bikale bamona bena Kristo nabu mu mushindu muimpe? b) Tshimfuanyi tshidi tshileja mukulu uteka mankenda mu Nzubu wa Bukalenge tshidi tshikulongesha tshinyi?

19 Dilongesha. Bakulu wetu, ikalayi nukeba bua kumona ngikadilu mimpe ya bena Kristo nenu. Bonso mbapange bupuangane; kadi yonso wa kudibu udi ne ngikadilu itudi mua kuanyisha. (Filip. 2:3) Bushuwa, bidi bikengela bua bakulu bikale bambuluisha bena Kristo nabu ne mibelu ku musangu ne ku mukuabu. Kadi anu bu Paulo, mbimpe badienzeje bua kubenga kutangila anu bienzedi bia muntu anyi ngakuilu wende udi ufiikisha tshiji. Pamutu pa nanku, mbimpe bikale batangila mushindu udi muntu au munange Yehowa, mudiye unanukila mu dimuenzela mudimu, ne malu adi aleja ne: mmukumbane bua kuenza tshidi tshimpe. Bakulu badi ne mmuenenu muimpe badi benza bua mu tshisumbu bantu bikale ne disanka ne musangelu.

TUNGUNUKAYI NE KUIDIKIJA PAULO

20. Ntshinyi tshidi bakulu mua kuenza bua tshilejilu tshia Paulo tshitungunuke ne kubambuluisha?

20 Nuenu bakulu, nebinuambuluishe bikole nuenu batungunuke ne kulonga tshilejilu tshia Paulo. Tshilejilu, nudi mua kutangila mu Index des publications des Témoins de Jéhovah, mu tshiena-bualu tshia “Paul” mu kamutu ka bualu ka “exemple pour les anciens.” Pawikala ubala biena-bualu bidibu balejamu, diebeja ne: ‘Mmushindu kayi udi tshilejilu tshia Paulo mua kungambuluisha bua kulama disanka dianyi pandi ngenza mudimu wanyi wa bukulu?’

21. Bakulu badi ne bua kuikala ne dituishibua kayi?

21 Bakulu wetu, vulukayi ne: Yehowa kena unulomba bua nuikale bapuangane to; kadi udi unulomba bua nuikale ne lulamatu. (1 Kol. 4:2) Yehowa uvua muanyishe mudimu mukole uvua Paulo muenze ne lulamatu luvuaye nalu. Ikalayi batuishibue ne: udi wangata mudimu unudi numuenzela ne mushinga. Yehowa ‘kakupua mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende pa kukuatshila bansantu mudimu ne pa kutungunuka ne kubakuatshilawu’ nansha.​—Eb. 6:10.

MUSAMBU WA 87 Luayi tukoleshibue!

^ tshik. 5 Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudimu mukole utu bakulu betu benza bua kutuambuluisha! Mu tshiena-bualu etshi netuakule bua ntatu inayi itu bakulu batuilangana nayi. Netumone mudi tshilejilu tshia mupostolo Paulo mua kubambuluisha bua kupita ne ntatu ayi matuku etu aa. Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe petu tuetu bonso bua kuditeka pa muaba wa bakulu, kubananga ne kubakuatshisha mu midimu yabu.

^ tshik. 61 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu uyisha muena mudimu nende lumu luimpe padibu benda bumbukila muaba wabu wa mudimu.

^ tshik. 63 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mukulu udi ne musangelu ukankamija muanetu wa balume udi umueneka musue kuditola.

^ tshik. 65 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume ubela mukuende udi mufiike tshiji bua bualu kampanda buvua buenzeke.

^ tshik. 67 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mukulu kayi ubipisha muanetu wa balume udi mubuele mu ditanaji pamutu pa kuenza mudimu uvuaye muitabe bua kuenza ku budisuile.