Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Wɔbaanyɛ Wɔfee Kɛ́ Wɔhao?

Mɛni Wɔbaanyɛ Wɔfee Kɛ́ Wɔhao?

NIBII komɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ baanyɛ ahã wɔhao waa. (Abɛi 12:25) Ani okɛ shihilɛ ko ni tamɔ nakai ekpe? Ani bei komɛi lɛ, onuɔ he akɛ onyɛɛɛ dɔŋŋ? Kɛ́ nakai lɛ, belɛ jeee okome. Shihilɛi ni wɔteŋ mɛi pii kɛkpeɔ lɛ ehã wɔmiinu tɔlɛ he, wɔtsui miiye, ni wɔmiishɛɛ fɛɛ etã. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔteŋ mɛi komɛi miikwɛ wɔwekunyo ko ni bɛ hewalɛ kwraa, wɔwekunyo ko loo wɔnaanyo ko egbo, loo adebɔɔ naa oshãra ekpãtã wɔnibii ahiɛ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ amli koni wɔkahao fe nine? *

Maŋtsɛ David sane lɛ baanyɛ aye abua wɔ waa ni wɔna nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ́ wɔhao. David kɛ shihilɛi ni mli wawai pii kpe ni bei komɛi po lɛ, ewala yaje oshãra mli. (1 Sam. 17:34, 35; 18:10, 11) Mɛni ye ebua lɛ be ni ehao yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ amli? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ?

MƐNI YE EBUA DAVID BE NI EHAO LƐ?

David kɛ naagbai srɔtoisrɔtoi kpe yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ shihilɛ ko ni ekɛkpe be ni ejoɔ foi koni Maŋtsɛ Saul akagbe lɛ lɛ he okwɛ. Be ko lɛ, David kɛ ehii lɛ yawu ta ko, ni be ni amɛku amɛsɛɛ lɛ, amɛna akɛ henyɛlɔi ebaloo amɛnibii fɛɛ, amɛshã amɛshĩai lɛ, ni amɛŋɔ amɛŋamɛi kɛ amɛbii lɛ nom. Te David nu he ehã tɛŋŋ? Ehao waa. Biblia lɛ kɛɛ: “David kɛ hii ni fata ehe lɛ wo yara ni amɛfó waa kɛyashi amɛhewalɛ fɛɛ tã yɛ amɛmli bɔ ni amɛnyɛɛɛ amɛfó dɔŋŋ.” Nɔ ni fite sane lɛ kwraa ji akɛ, ehii lɛ kɛɛ “amɛbaatswia lɛ tɛi.” (1 Sam. 30:1-6) No hewɔ lɛ, David kɛ naagbai wuji etɛ kpe yɛ nakai be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Eweku lɛ yɛ oshãra mli, ewebii lɛ miitao amɛtswia lɛ tɛi, ni Maŋtsɛ Saul miitao lɛ egbe lolo. Enɛ hã David hao waa!

Mɛni David fee? ‘Ewaje ehe yɛ Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ mli’ amrɔ nɔŋŋ. Mɛɛ gbɛ nɔ eeenyɛ efee akɛ David tsɔ efee nakai? Bei pii lɛ, kɛ́ David kɛ shihilɛ ko kpe lɛ nɔ ni efeɔ ji, esɔleɔ ebiɔ Yehowa ni eye ebua lɛ, ni ejwɛŋɔ bɔ ni Yehowa eye ebua lɛ be ko ni eho lɛ he. (1 Sam. 17:37; Lala 18:2, 6) David na akɛ esa akɛ ebi Yehowa dɛŋ gbɛtsɔɔmɔ. No hewɔ lɛ, ebi Yehowa nɔ ni efee. Be ni Yehowa tsɔɔ David nɔ ni efee lɛ, David kɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ tsu nii oya nɔŋŋ. Nɔ ni David fee nɛɛ hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ lɛ kɛ ehii lɛ, eye ebua amɛ ni amɛhere amɛŋamɛi kɛ amɛbii lɛ ni amɛnine shɛ amɛnibii ni abaloo lɛ fɛɛ nɔ ekoŋŋ. (1 Sam. 30:7-9, 18, 19) Ani okadi nibii etɛ ni David fee lɛ? Esɔle ehã Yehowa ni eye ebua lɛ, ekai nibii komɛi ni Yehowa efee ehã lɛ be ko ni eho lɛ ni esusu he, ni ekɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase David? Hã wɔsusu gbɛi etɛ ahe.

KASEMƆ DAVID KƐ́ OHAO

1. Sɔlemɔ. Be fɛɛ be ni obaana akɛ ohao yɛ sane ko he lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa ni eye ebua bo ni edro bo hiɛshikamɔ. Kɛ́ ohe be osɔle ni ogba Yehowa otsuiŋ saji fɛɛ lɛ, ebaahã bɔ ni ohao lɛ naa aba shi. Kɛ́ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ lɛ hewɔ lɛ onyɛŋ osɔle be kplaŋŋ po lɛ, obaanyɛ osɔle kuku yɛ oyitsoŋ ni no hu baanyɛ aye abua bo. Be fɛɛ be ni wɔbaasɔle wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ tamɔ bɔ ni David kɛ ehiɛ fɔ̃ enɔ lɛ. David wie akɛ: “Yehowa ji mitɛsaa ni mibaa lɛ abo kɛ miteemɔhe kɛ mikpɔ̃lɔ. Mi-Nyɔŋmɔ lɛ ji mitɛsaa, mɔ mli ni mibaa abo yɛ.” (Lala 18:2) Kɛ́ wɔsɔle lɛ, ani ebaanyɛ eye ebua wɔ lɛɛlɛŋ? Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Kahlia lɛ wie akɛ: “Kɛ́ misɔle lɛ, minuɔ he tamɔ nɔ ni awo jatsu ko yɛ minɔ. Sɔlemɔ yeɔ ebuaa mi ni minaa nibii tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ lɛ, ni ehãa mikɛ mihiɛ fɔ̃ɔ enɔ waa.” Anɔkwa, sɔlemɔ ji nikeenii ni nɔ bɛ ni Yehowa kɛdro wɔ, ni eyeɔ ebuaa wɔ waa kɛ́ wɔhao.

2. Kaimɔ. Ani okaiɔ shihilɛi komɛi ni okɛkpe ni eji jeee Yehowa ni ye ebua bo kulɛ onyɛŋ naa odamɔ kɔkɔɔkɔ? Kɛ́ wɔsusu bɔ ni Yehowa eye ebua wɔ be ko ni eho kɛ bɔ ni eye ebua etsuji komɛi ni hi shi yɛ blema lɛ he lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔkahao fe nine, ni ehãa wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ waa. (Lala 18:17-19) Asafoŋ onukpa ko ni atsɛɔ lɛ Joshua lɛ wie akɛ: “Miŋmala misɔlemɔi komɛi ni Yehowa ehã hetoo lɛ mishwie shi. Enɛ yeɔ ebuaa mi ni mikaiɔ bei srɔtoi ni mibi Yehowa nibii pɔtɛi kɛ bɔ ni Yehowa hã mi nɔ tuuntu ni he hiaa mi lɛ.” Enɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔkai bɔ ni Yehowa eye ebua wɔ be ko ni eho lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔkahao.

3. Okɛtsu nii. Dani wɔbaakpɛ wɔyiŋ yɛ nɔ ni wɔbaafee yɛ shihilɛ ko mli lɛ he lɛ, esa akɛ wɔtao nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ he, ejaakɛ emli gbɛtsɔɔmɔi lɛ ji nɔ ni fe fɛɛ ni baanyɛ aye abua wɔ. (Lala 19:7, 11) Mɛi pii ena akɛ, kɛ́ amɛtao ŋmalɛ ko mli lɛ, no yeɔ ebuaa amɛ ni amɛnaa bɔ ni amɛbaafee amɛkɛ emli ŋaawoo lɛ atsu nii jogbaŋŋ yɛ amɛshihilɛ mli. Asafoŋ onukpa ko ni atsɛɔ lɛ Jarrod lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mitao nii amli jogbaŋŋ yɛ ŋmalɛ ko he lɛ, ehãa minuɔ nɔ ni Yehowa taoɔ ekɛɛ mi lɛ shishi jogbaŋŋ. Enɛ hãa nakai ŋmalɛ lɛ shɛɔ mitsui he ni mikɛ emli ŋaawoo lɛ tsuɔ nii.” Kɛ́ wɔtao Ŋmalɛ lɛ mli koni wɔle nɔ ni Yehowa taoɔ wɔfee, ni wɔkɛ egbɛtsɔɔmɔ tsu nii lɛ, no hãaa wɔhao tsɔ.

YEHOWA BAAYE EBUA BO KƐ́ OHAO

David yɔse akɛ, ja Yehowa eye ebua lɛ dani ebaanyɛ edamɔ shihilɛi ni hãa ehaoɔ lɛ anaa. Ehiɛ sɔ bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa lɛ lɛ aahu akɛ, ewie akɛ: “Nyɔŋmɔ hewalɛ mikɛtuɔ gbogbo. Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ji mɔ ni kɛ hewalɛ wulaa mi.” (Lala 18:29, 32) Bei komɛi lɛ, wɔbaanyɛ wɔnu he akɛ wɔnaagbai lɛ dara fe wɔ, tamɔ gbogbo ko ni kwɔ waa ni wɔnyɛŋ wɔtu. Shi Yehowa baanyɛ eye ebua wɔ ni wɔdamɔ naagbai ni tamɔ nɛkɛ lɛ po anaa. Kɛ́ wɔsɔle wɔbi lɛ ni eye ebua wɔ, wɔkai nibii fɛɛ ni efee ehã wɔ be ko ni eho lɛ ni wɔsusu he, ni wɔkɛ egbɛtsɔɔmɔi tsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, ebaawaje wɔ ni edro wɔ hiɛshikamɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ naagbai ni hãa wɔhaoɔ lɛ anaa!

^ Mɛi komɛi yɛ ni be fɛɛ be lɛ amɛtsui miiye loo amɛhao. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ekolɛ ehe baahia ni mɔ lɛ ayana datrɛfonyo.