Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mua kupita ne kanyinganyinga

Mua kupita ne kanyinganyinga

KANYINGANYINGA katu anu bu tshintu tshidi tshinemesha muoyo wa muntu bujitu. (Nsu. 12:25) Bikadiku bikufikile bua kudiumvua muzengele bua kanyinganyinga anyi? Utu udiumvua imue misangu mushikile kuyi mua kunanukila kabidi anyi? Biobi nanku, umanye ne: kuena nkayebe to. Ba bungi ba kutudi badi badiumvua babungame, bazengele, bikale ne malu adi abasamisha mutu. Tshilejilu, bamue badi babeja balela babu badi basama. Bakuabu mbafuishe wabu uvuabu banange, banga pabu badi mu ntatu bua tshipupu kampanda, peshi badi batuilangana ne nsombelu idi ibatshiokesha mu lungenyi. Kadi ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kupita ne tunyinganyinga? a

Tuetu bakonkonone tshilejilu tshia mukalenge Davidi tudi mua kumanya malu a bungi adi mua kutuambuluisha bua kupita ne tunyinganyinga. Davidi uvua mutuilangane ne malu makole a bungi mu nsombelu wende, ne misangu ya bungi muoyo wende uvua mu njiwu. (1 Sam. 17:34, 35; 18:10, 11) Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Davidi bua kupita ne tunyinganyinga tuende? Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kumuidikija?

MUVUA DAVIDI MUPITE NE TUNYINGANYINGA TUENDE

Davidi uvua mutuilangane ne ntatu ya bungi mu tshikondo tshimue. Mona tshivua tshimufikile tshikondo tshivuaye wenda unyema mukalenga Shaula uvua ujinga kumushipa. Pavua Davidi ne bantu bende bafike mu tshimenga bafume ku mvita, bakasangana bintu biabu biba kudi baluishi, nzubu yabu miosha, ne bakuate bena mu mêku abu baye nabu. Wakenza tshinyi? “Davidi ne bantu bavuaye nabu bakatuadija kudila ne dîyi dikole too ne pavuabu kabatshiyi kabidi ne bukole bua kudila nabu.” Wakabungama kabidi bikole bua muvua bantu bende “bamba bua kumuasa mabue.” (1 Sam. 30:1-6) Davidi uvua mpindieu kumpala kua malu makole asatu, onso au anu dîba dimue dimue adi. Bua kumpala, dîku diende divua mu njiwu; buibidi, bantu bende bavua basue kumushipa; ne bua ndekelu, mukalenge Shaula uvua anu wenda umulondakaja. Fuanyikijabi muvua malu mua kuikala mamutonde!

Ntshinyi tshikuabu tshiakenzaye? Diakamue “wakadikolesha mu Yehowa Nzambi wende.” Ntshinyi tshivuaye mua kuikala muenze bua kudikolesha nanku? Davidi uvua ne tshibidilu tshia kusambila Yehowa bua amuambuluishe ne wela meji a muvuaye mumuambuluishe kale. (1 Sam. 17:37; Mis. 18:2, 6) Bu muvua Davidi mumanye muvuabi ne mushinga bua kukeba buludiki bua Yehowa, wakamuebeja tshivuaye ne bua kuenza. Pashishe wakenza malu ne lukasa pakapetaye buludiki bua kudi Yehowa. Kuenzabi bua Yehowa ababeneshe yeye ne bantu bende, kupetululabu bintu biabu bionso, kusungilabu ne bena mu mêku abu. (1 Sam. 30:7-9, 18, 19) Udi mumone malu asatu avua Davidi muenze anyi? Uvua musambile Yehowa bua amuambuluishe, muele meji a muvua Yehowa mumuambuluishe kale, ne mutumikile buludiki buvua Yehowa mumupeshe. Mmushindu kayi utudi mua kuidikija Davidi? Mona mishindu isatu idi ilonda eyi.

IDIKIJA DAVIDI PAUDI NE TUNYINGANYINGA

1. Sambila. Dîba dionso diudi umvua malu makutonde, udi mua kusambila Yehowa bua akuambuluishe ne akupeshe meji. Udi mua kudifila mu disambila kumupuila bujitu buudi nabu, umuambila yebe yonso ya munda. Anyi udi mua kusambila anu mu mêyi makese peshi munda munda bilondeshile muaba uudi dîba adi. Misangu yonso iudi ukeba diambuluisha dia Yehowa, udi uleja muudi mumueyemene anu bu Davidi pavuaye muambe ne: “Yehowa mmukuna wanyi wa dibue ne muaba wanyi mukolesha wa kusokomena ne Musungidi wanyi. Nzambi wanyi ndibue dianyi kundi nyemena.” (Mis. 18:2) Disambila didi diambuluisha menemene anyi? Muanetu kampanda wa bakaji udi mpanda-njila diende Kahlia udi wamba ne: “Ntu ndimvua mu ditalala meme mumane kusambila. Disambila ditu dingambuluisha bua kumona malu mudi Yehowa uamona, dingambuluisha bua mmueyemene bikole.” Bushuwa disambila ndipa dia bukole dia kudi Yehowa didi dituambuluisha bua kunanukila padi malu matutonde.

2. Ela meji. Paudi utangila malu akadi makufikile, udiku uvuluka ntatu iuvua mukumbane mua kupita nayi anu ku diambuluisha dia Yehowa anyi? Patudi tuela meji a muvua Yehowa mutukuatshishe anu bu muvuaye ukuatshisha batendeledi bende pa kale, tudi tupeta ditalala dia munda ne tumueyemena kadi bikole. (Mis. 18:17-19) Mukulu kampanda diende Joshua udi wamba ne: “Ndi mufunde masambila anyi akadi Yehowa muandamune. Bidi bingambuluisha bua kuvuluka misangu imvua mmulomba tshintu kampanda tshisunguluke ne umpesha anu tshimvua natshi dijinga menemene.” Kakuyi mpata, tuetu tuela meji a mukadi Yehowa mutuambuluishe misangu ne misangu, tudi tupetulula bukole butudi nabu dijinga bua kunanukila padi malu matutonde.

3. Tumikila. Kumpala kua kuangata dipangadika dia tshia kuenza mu bualu kampanda, tudi mua kukeba buludiku buimpe bua kueyemena mu Dîyi dia Nzambi. (Mis. 19:7, 11) Ba bungi mbafike ku dimona ne: patubu benza makebulula pa mvese kansanga, batu bajingulula bimpe menemene mudiye ubambuluisha mu nsombelu wabu. Mukulu mukuabu diende Jarrod udi wamba ne: “Kuenza makebulula kudi kungambuluisha bua kulonga malu a bungi pa mvese au ne bua kumvua tshidi Yehowa ungambila. Bidi bingambuluisha bua kuitaba malu andi mbala ne bua kutumikila buludiki buende.” Patudi tukeba buludiki bua Yehowa mu Mifundu ne tubutumikila, bidi bilua bipepele bua tuetu kupeta ditalala ne disanka dîba didi malu matutonde.

YEHOWA NEAKUAMBULUISHE BUA KUTSHIMUNA

Davidi wakamona ne: uvua dijinga ne diambuluisha dia Yehowa bua kupita ne tunyinganyinga. Uvua uleja dianyisha dia bungi bua muvua Yehowa umukuatshisha kumusakabi bua kuamba ne: “Ku bukole bua Nzambi ndi mua kubanda pa tshimanu. Nzambi mulelela ke eu udi umvuadika bukole.” (Mis. 18:29, 32) Tudi pamuapa mua kumona ntatu itudi nayi bu tshimanu tshitudi katuyi mua kubanda to. Kadi ne diambuluisha dia Yehowa, tudi mua kupita ne ntatu idi bu tshimanu ayi! Bushuwa, patudi tusambila Yehowa bua atuambuluishe, tuela meji a bionso bikadiye mutuenzele ne tutumikila buludiki budiye utupesha, tudi mua kuikala batuishibue ne: neatupeshe bukole ne meji atudi nawu dijinga bua kupita ne kanyinganyinga!

a Imue misangu bitu bilomba bua muntu udi mu kanyinganyinga kakole amonangane ne munganga.