INEPATA emaroñ ãinwõt juon men el̦ap an eddo me ej pãd ibũruom̦. (JK. 12:25) Kwõnañin ke kar lukkuun eddodo im eñtaan kõn an l̦ap am̦ inepata? Kwõnañin ke kar bõk eñjake eo bwe elukkuun maat am̦ maroñ ñan kijenmej m̦aanl̦o̦k wõt? El̦aññe aet, kwõjjab make iaam̦ ilo wãween in. Elõñ iaad jemaroñ kar erom juon eo ej ri-lale bar juon armej, oktak im luuji juon eo ejitõnbõro ippãd ilo mej, iioon juon l̦añ ak jorrããn el̦ap, ak jelm̦ae wãween ko jet me rar kõm̦m̦an ad lukkuun eñtaan ilo ãnbwin, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, im ilo eñjake. Ak ta eo emaroñ jipañ kõj ñan ad maroñ kijenmej ñe jej eddodo kõn inepata? *

Jemaroñ lukkuun katak ñan jel̦ã kilen kijenmej ñe jej eddodo kõn inepata ikijjeen ad etale joñak eo an Kiiñ Devid. Ear iioon elõñ wãween ko reppen ilo mour eo an, joñan ewõr iien ko me mour eo an ear pãd ilo kauwõtata. (1 Sa. 17:34, 35; 18:10, 11) Ta eo ear jipañ Devid bwe en maroñ kijenmej ke ear eddodo kõn inepata? Ewi wãween jemaroñ anõke joñak eo an?

Devid ear jelm̦ae elõñ wãween ko reppen ilo juon wõt iien. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn juon wãween ear pãd ie ilo ejja tõre eo wõt me ej ko jãn Kiiñ Saul, eo me ear pukot kilen an kamej Devid. Ke Devid im em̦m̦aan ro doon rar jepl̦aak ñan kapijukunen eo aer, rar lo bwe em̦õj an ri-kõjdat ro aer ko̦o̦ti men ko m̦weieer, tile m̦õko im̦weer, im bõk baam̦le ko aer. Kar ta eñjake eo an Devid? “Devid im ro ippãn rar kautiej ainikieer im jañ, m̦ae iien rebanl̦o̦k jañ.” Ejjab men in wõt ak ear l̦apl̦o̦k an inepata ke em̦m̦aan ro doon me el̦ap an lõke er “rar pepe in kade kõn dekã.” (1 Sa. 30:1-6) Kiiõ Devid ear jelm̦ae jilu apañ ko rel̦l̦ap ilo juon wõt iien: Baam̦le eo an ear pãd ilo kauwõtata, ear mijak ñe em̦m̦aan ro doon renaaj m̦ane, im Kiiñ Saul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt in pukpukote ñan an m̦ane. Baj pijaikl̦o̦k m̦õk joñan an Devid maroñ kar lukkuun inepata!

Ta eo Devid ear kõm̦m̦ane kiiõ? Ilo m̦õkaj, “ear make kõkajoor e ilo Jeova an Anij.” Ewi wãween emaroñ kar kõm̦m̦ane men in? Ear juon imminene ippãn Devid ñan jar im kajjitõk jipañ ippãn Jeova im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Jeova jipañe ilo iien ko m̦okta. (1 Sa. 17:37; Sam 18:2, 6) Devid ear jel̦ã bwe ear aikuj pukot tõl eo an Jeova, innem ear kepaak Jeova im kajjitõk kõn ta eo ej aikuj in kõm̦m̦ane. Ãlikin an kar Devid bõk naanin tõl jãn Jeova, ear em̦m̦akũt ilo m̦õkaj. Tokjãn men in, Jeova ear kõjeraam̦m̦an e im em̦m̦aan ro doon im rar maroñ lo̦mo̦o̦ren baam̦le ko aer im bar bõk men ko m̦weieer. (1 Sa. 30:7-9, 18, 19) Kwaar ke kile ta ko jilu Devid ear kõm̦m̦ani? Ear jar ñan Jeova kõn jipañ, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Jeova jipañe ilo kar iien ko m̦okta, im em̦m̦akũt ñan naanin tõl eo an Jeova. Ewi wãween jemaroñ anõke Devid? L̦õmn̦ak kõn wãween ko jilu.

1. Jar. Jabdewõt iien jej jino eddodo kõn inepata, jemaroñ jar kõn mãlõtlõt im kajjitõk jipañ ippãn Jeova. Jemaroñ jol̦o̦k ad eddodo ilo ad kaetokl̦o̦k ad jar im lutõkl̦o̦k bũruod ñane. Ak jemaroñ jar ilo tukadu ilo bũruod ñe wãween eo jepãd ie ej kõm̦m̦an bwe en ãindein. Jabdewõt iien jej reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañ kõj, jej kwal̦o̦k ad lõke E ãinwõt kar Devid ke ear ba: “Jeova aõ dekã, im aõ m̦weo ekajoor, im aõ ri-lo̦mo̦o̦r; aõ Anij, aõ ejm̦aan, Eo ij lõke E.” (Sam 18:2) Jar ej ke lukkuun jipañ? Juon jeid im jatid kõrã me ej bainier etan Kahlia ej ba: “Ãlikin aõ kijoñ jar, ij lo aenõm̦m̦an.  Jar ejipañ kõm̦m̦an bwe in bõk l̦õmn̦ak ko an Jeova, im bwe en l̦apl̦o̦k aõ lõke e.” Aet, jar ej juon menin letok ekajoor jãn Jeova me ej jipañ kõj ñan kijenmej ñe jej eddodo kõn inepata.

2. Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ñe kwõj reilikl̦o̦k im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn mour eo am̦, kwõmaroñ ke l̦õmn̦ak kõn apañ ko me kwaar maroñ kijenmej kaki kõn wõt an kar Jeova jipañ eok? Ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Jeova jipañ kõj im ri-karejar ro an ilo iien ko m̦okta, men in ej kõkajoor kõj im kal̦apl̦o̦k ad lõke e. (Sam 18:17-19) Juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan Joshua ej ba: “Ewõr juon aõ list in jar ko aõ me em̦õj an Jeova uwaaki. Men in ej jipañ eõ ñan keememej iien ko me iar tipdiki kajjitõk ko aõ ñan Jeova im ear letok men eo ij aikuji.” Aet, ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani ñan kõj, men in ej letok kajoor eo me jej aikuji ñan ad maroñ anjo̦ ioon inepata.

3. Em̦m̦akũt. M̦okta jãn ad pepe kõn ta eo jen kõm̦m̦ane ñe jej iioon juon wãween, jemaroñ reilo̦k ñan Naanin Anij, ijo me jemaroñ lukkuun lõke naanin tõl ko ie. (Sam 19:7, 11) Elõñ rej lo bwe ñe rej pukot mel̦el̦e ko kõn juon wõt eoon, el̦apl̦o̦k aer mel̦el̦e kõn wãween aer maroñ jerbale eoon eo ilo mour ko aer. Juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan Jarrod ej ba: “Aõ etale im pukot mel̦el̦e ko kõn juon eoon, ejipañ eõ bwe en l̦apl̦o̦k aõ mel̦el̦e eoon eo im kõn ta eo Jeova ej kajjioñ in ba ñan ña. Men in ekõm̦m̦an bwe mel̦el̦e eo en lukkuun pãd ilo bũruõ bwe in maroñ em̦m̦akũt ekkar ñan naanin tõl eo An.” Ñe jej pukot naanin tõl ko an Jeova jãn Baibõl̦ im l̦oori, enaaj l̦apl̦o̦k ad pojak ñan jelm̦ae inepata.

Devid ear mel̦el̦e bwe ñan an maroñ lo tõprak ilo an kijenmej kõn inepata, ear aikuji jipañ eo an Jeova. Joñan an kar lukkuun l̦ap an kam̦m̦oolol kõn jipañ eo an Jeova, Devid ear em̦m̦akũt im ba naan kein: “Kõn aõ Anij ij uwe ilõñin juon wõrwõr. Anij ej kanuknuk eõ kõn kajoor.” (Sam 18:29, 32) Jemaroñ eñjake bwe apañ ko jej jelm̦aiki rej ãinwõt wõrwõr ko rel̦l̦ap me jejjab maroñ deblo̦ki. Ijoke kõn jipañ eo an Jeova, jemaroñ deblo̦ke jabdewõt apañ ko me rej ãinwõt wõrwõr ko rel̦l̦ap! Aet, ñe jej jar ñan Jeova kõn jipañ, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep men ko ear kõm̦m̦ani ñan kõj, im em̦m̦akũt ekkar ñan naanin tõl ko an, innem jemaroñ lõke bwe enaaj letok kajoor im mãlõtlõt eo jej aikuji ñan ad maroñ lo tõprak ilo ad kijenmej ium̦win inepata ko ad!