Ir al contenido

Ir al índice

¿Tlake mitspaleuis amo tlauel ximoyolkueso?

¿Tlake mitspaleuis amo tlauel ximoyolkueso?

KEMA tlauel timoyolkuesouaj uelis kichiuas ma tijyolmatikaj kejuak tijuikaj se ueyi tlamamali tlen tlauel etik (Prov. 12:25). ¿Kiampa mitspano? ¿Timoiljuia ayokmo uelis tikijiyouis? Amo san ta kiampa mitspano. Miakej nojkia moyolkuesouaj pampa kimokuitlauiaj se akajya katli mokokoua, mijki se katli kiiknelia, kintlasojsoljuilik se tlenijki o kiixnamijkej se ueyi tlaouijkayotl tlen kichijki ayokmo ma kipiakaj chikaualistli uan ma moyolkokokaj. ¿Tlake techpaleuis amo tlauel ma timoyolkuesokaj? a

Tlen kipanok tlanauatijketl David, uelis techpaleuis amo tlauel ma timoyolkuesokaj. Ya kiixnamijki miak tlaouijkayotl, uan nojkia nechka kimiktiskiaj (1 Sam. 17:34, 35; 18:10, 11). ¿Tlake kipaleuik amo tlauel ma moyolkueso? ¿Kenijkatsa uelis tijchiuasej kej ya?

¿TLAKE KIPALEUIK DAVID AMO TLAUEL MA MOYOLKUESO?

David kiixnamijki miak tlaouijkayotl. Ma timoiljuikaj tlake panok kema cholouayaya pampa Saúl kinekiyaya kimiktis. Kema David uan itlateuijkauaj tlakuepilijkej pampa yajtoyaj tlateuitoj, kiitakej ininkualankaitakauaj kinichtekilijtoyaj nochi tlen kipixtoyaj, kitlatijkej ininchaj uan kinuikakej ininchampoyouaj. ¿Tlake kichijki David? Biblia kiijtoua ya uan itlateuijkauaj “pejkej chokaj chikauak. Uan mochokilijkej hasta yolkuatkej uan ayok uelkej chokaj pampa ayok kipiayayaj más fuerza”. Teipa, itlateuijkauaj “kiijtouayayaj para kimiktisej David ika tetl” (1 Sam. 30:1-6). David kiixnamijki eyi uejueyi kuesoli, uan nochi mosejkotilik: 1) ichampoyouaj kinichtektoyaj, 2) itlateuijkauaj kinekiyayaj kimiktisej uan 3) Saúl kinekiyaya kimiktis. Yeka, David tlauel moyolkuesouayaya.

¿Tlake kichijki David? Nima kiiljuik Jehová ma kipaleui. ¿Kenijkatsa kichijki? David momajtoya nochipa momaijtos uan moyoliljuis kenijkatsa Jehová kipaleuijtoya (1 Sam. 17:37; Sal. 18:2, 6). Uan nojkia kiitak iselti amo ueliskia kisenkauas ikuesoljuaj. Yeka, kitlatsintoki Jehová tlake ueliskia kichiuas. Uan kema kimatki, nima kichijki. Yeka, toTeotsij kiteochijki David uan itlateuijkauaj, nojkia uelkej kinmanauiaj ininchampoyouaj uan tlen kipixtoyaj (1 Sam. 30:7-9, 18, 19). ¿Tikitak tlake eyi tlamantli kichijki David? Momaijtok uan kiiljuik Jehová ma kipaleui, moyoliljuik kenijkatsa kipaleuijtoya uan kichijki tlen Jehová kiiljuik. ¿Kenijkatsa uelis tijchiuasej kej David? Ma tikitakaj eyi tlamantli.

MA TIJCHIUAKAJ KEJ DAVID KEMA TIMOYOLKUESOSEJ

1. Ma timomaijtokaj. Kema peuas timoyolkuesosej, ma tikiljuikaj Jehová ma techpaleui tijmatisej tlake tijchiuasej. Tlaj kema timomaijtouaj tiuejkauaj uan tijpouiliaj Jehová nochi tlen techtekipachoua, techpaleuis kuali ma tijyolmatikaj. O tlaj amo tiuelij, uelis timomaijtosej san se kentsi uan ixtakatsi. Nochipa kema tikiljuiaj Jehová ma techpaleui, tijnextiaj nojkia timotemachiaj kej David. Ya kiijtok: “ToTeko [Jehová], mopan ta nimotlatia pampa temachtli tinechmakixtis. [...] Taja tinotlamanauijka” (Sal. 18:2). ¿Nelia techpaleuia kema timomaijtouaj? Se precursora katli itoka Kahlia, kiijtoua: “Tlauel kuali nijyolmati kema nimomaijtoua. Kema kiampa nijchiua, nechpaleuia ma nikita nokuesoljuaj kej Jehová kiita uan nojua tlauel ma nimotemachi ipan ya”. Tlamaijtoli eli se nemaktli tlen Jehová techmakatok uan tlauel techpaleuia kema timoyolkuesouaj.

2. Ma timoyoliljuikaj. ¿Tikilnamiki kenijkatsa Jehová mitspaleuik xikixnamiki se ueyi kuesoli tlen moselti amo ueltoskia tikijiyouis? Kema timoyoliljuiaj kenijkatsa Jehová kinpaleuik itekipanojkauaj uan kenijkatsa techpaleuijtok, techpaleuia nojua tlauel ma timotemachikaj ipan ya uan amo tlauel ma timotekipachokaj (Sal. 18:17-19). Se ueuejtlakatl katli itoka Joshua, kiijtok: “Nikijkuilojtok sejse tlamantli kampa Jehová nechpaleuik kema nimomaijtok. Tlen nijchijtok, nechpaleuia ma nikilnamiki kema nechpaleuik uan nechmakak tlen monekiyaya”. Kej tikitaj, kema timoyoliljuiaj kenijkatsa Jehová tlauel techpaleuijtok, techpaleuia ma tijpiakaj chikaualistli uan ayokmo san timoyolkuesojtosej.

3. Ma tijchiuakaj. Kema ayamo tijchiua se tlamantli uelis tikitas tlake kiijtoua Biblia, pampa nopa tlauel mitspaleuis (Sal. 19:7, 11). Miakej kiitstokej kema kiitaj tlake kineki kiijtos se texto, kinpaleuia ma kimatikaj kenijkatsa kichiuasej ipan ininnemilis. Se ueuejtlakatl katli itoka Jarrod, kiijtok: “Kema nijtemoua tlake kiijtosneki se texto, nechpaleuia ma nijmati sekinok tlamantli. Kema kiampa nijchiua, nikita tlake kineki Jehová, asi ipan noyolo uan nijchiua tlen ya kipaktia”. Kema tikitaj tlake kiijtoua Jehová ipan Biblia uan tijchiuaj, techpaleuia amo tlauel ma timoyolkuesokaj.

JEHOVÁ TECHPALEUIS AMO TLAUEL TIMOYOLKUESOSEJ

David kimatiyaya san Jehová ueliskia kipaleuis amo tlauel ma moyolkueso. Uan tlauel kitlaskamatiliyaya toTeotsij, yeka kiijtok: “Ika mochikaualis, noTeko Dios, [...] nikixkopanos nopa tepamitl”. Uan nojkia kiijtok: “ToTeko Dios nechmaka chikaualistli” (Sal. 18:29, 32). Maske tokuesoljuaj tikitasej kej uejueyi tepamitl tlen amo uelis ipan tipanosej, Jehová kena uelis techpaleuis ma tikixnamikikaj. Tlaj timomaijtouaj uan tikiljuiaj Jehová ma techpaleui, timoyoliljuiaj kenijkatsa techpaleuijtok uan tijchiuaj tlen kineki, ya techmakas chikaualistli uan techpaleuis ma timoiljuikaj san tlen kinamiki, kiampa amo tlauel timoyolkuesosej.

a Tlaj se akajya tlauel moyolkuesoua, uelis monekis yas kiitati se tepajtijketl.