Enda bua kuleshe mianda i muanka

Enda bua kuleshe kashibo ka mianda i muanka

Mushindo kinyi oodi mulombene kunyingiila poodi mu tuinyongoshi?

Mushindo kinyi oodi mulombene kunyingiila poodi mu tuinyongoshi?

KENYONGOSHI nkalombene kuikasha eshimba dietu bushito ngofu. (Nki. 12:25) To boodi namu mukiengie mu nshalelo oobe pa muanda wa tuinyongoshi su? Kashaa to pushishe namu binangu biobe abikubofusha kuishimba su? Su mbiabia, tue bupenka nya. Be bungi ba kuatudi ta be na muntu a kuibapasukila, mbafuishe muntu abadi bafule, mbapete masaku aatukila ku bintu bipangibue, sunga’shi be na ingi nkalakashi ayibakiengiesha, ku mbidi, mu binangu, na muishimba. Nkinyi kilombene kuitukuasha bua kunyingiila tuno tuinyongoshi? *

Tui balombene kulonga bi bungi pabitale mushindo wa kukambila tuinyongoshi, patutaluula kileshesho kia Mfumu Davide. Baadi mupete nkalakashi ibukopo mu nshalelo aaye, ibadia kumufuisha pangi mpa na ku lufu. (1 Sam. 17:34, 35; 18:10, 11) Davide baadi moobeshe kukambila tuno tuinyongoshi naminyi? Tui kuambula kileshesho kiaye naminyi?

MUSHINDO UBAADI DAVIDE MOOBESHE KUKAMBILA TUINYONGOSHI

Davide baadi mupete nkalakashi i bukopo ilekenelekene mususa umune. Bu kileshesho, tubande kunangushena kibaadi kimufikile nsaa ibaadi Mfumu Saule amulondo bua kumuipa. Nsaa ibaadi Davide na bantu baye balukiile kuiumbo dia Sekelade, babaadi benyongole ngofu muanda babasangene beshikuanyi babo mbayibe bintu biabo, bashiika mashibo aabo kaalo na benda na bifuko biabo mu bupika. Davide bakitshiine naminyi? “Davide na beenaaye babeelele tukuwa abo nkudila nkupungila.” Davide baadi munyiishe kuinyongola ngofu muanda bantu baye baadi mukulupile “babaakyebanga kumwasa mabwe.” (1 Sam. 30:1-6) Binobino Davide bapete mianda isatu ikata mu nsaa imune: Kifuko kiaye kibaadi mu masaku, baadi na moo’shi bantu baye be kumuipa, na Mfumu Saule baadi atungunuka nka na kumulonda bua kumuipa. Banda kupuandikisha kenyongoshi kabaadi kalombene kupusha Davide!

Kunyima Davide bakitshiine kinyi? Nka paapa Davide baadi “munyingishibwe na Yehowa Efile Mukulu aaye.” Baadi mulombene kukita bino mushindo kinyi? Davide beelele etabula dia kumpala pa kuteka Yehowa bukuashi na kunangushena ku mushindo ubaadi mumukuashe mu mafuku a kala. (1 Sam. 17:37; Mis. 18:2, 6) Davide baadi auku’shi e na lukalo na kuteka Yehowa kiadi mulombene kukita, nyi buakinyi Davide baadi mulombene kuteka Yehowa kiadia kukita. Kunyima kua Davide kupeta buludiki bua Yehowa, ta munyengakane kutumikila nya. Bu kipeta, Yehowa baadi muelele Davide miabi na bantu baye, nyi abo nkupeta dingi bifuko biabo na bintu biabo. (1 Sam. 30:7-9, 18, 19) Bolamiina ino mianda isatu ibabakitshiine kui Davide? Beelele luteko bua kuteka bukuashi kui Yehowa, baadi munangushene ku bibaadi Yehowa mumukitshine mu mafuku a kala, na kukookiela buludiki bua Yehowa kushi kunyengakana. Tui kuambula Davide naminyi? Tutaleyi mishindo isatu.

AMBULA DAVIDE POODI MU TUINYONGOSHI

1. Teka. Nsaa yoso yatudi mu tuinyongoshi, abitungu tutekie Yehowa etukuashe na binangu. Tui balombene kusumbuila Yehowa bushito buetu booso nsaa yatumutekie na yatumufunguila eshimba dietu dioso. Sunga’shi tui balombene kuela luteko luipi lua munda munda, su mianda yatudi nayo yaya nsaa ayitupa mushindo wa kuibikita. Nsaa yoso abitungu tutekie bukuashi bua Yehowa, atulesha’shi tui bamukulupile anka bu bibaadi Davide mu mukulupile’shi: “Yehowa e bu lubwebwe lwande. Ê mupâshi ande, e bu kipembe kinkingîle. Ôlo, Efile ande e bu lubwebwe lwandja kufwamina.” (Mis. 18:3, EEM) Luteko alukuashaa binyibinyi? Ungi mukuetu mukashi abetanyina bu Kahlia amba’shi: “Kunyima kua ami kuteka napushaa butaale. Luketo alunkuashaa bua kunangushena abinangushenaa Yehowa, na kukulupila muadi ngofu.” Na dingi, luteko nkia buntu akitupa bukome abufiki kui Yehowa akitukuasha bua kunyingiila tuinyongoshi.

2. Nangushena. Su bualusha binangu kapeela ku mongo mu nshalelo oobe, we mulombene kunangushena ku nkalakashi iboodi mupete mushindo wa kunyingiila ku bukuashi bua Yehowa. Nsaa yatunangushena ku mushindo ubaadi Yehowa muitukuashe mu mafuku a kala bu biatudi bafubi baye, atunyiisha kupeta butaale bui bungi na atunyiisha kukulupila muadi ngofu. (Mis. 18:17-19) Ungi mukuetu bapu kununupa abetanyina bu Joshua amba’shi: “Nemufunde ngaluulo yoso ya ku nteko yande. Bino abinkuashaa bua kuntentekiesha nsaa yoso yandi mutekie Yehowa mu muanda kampanda, na mmumpe kioso kinaadi nakio lukalo.” Biabia nsaa yatunangushena pabitale bioso biabadi bapue kuitukitshina kui Yehowa, abinyiisha kuitupa bukome bua kunyingiila tuinyongoshi tuetu.

3. Kukookiela. Kumpala kua kuata kitshibilo kia kukita muanda kampanda, abitungu tukimbe buludiki Muiyi di’Efile Mukulu. (Mis. 19:7, 11) Be bungi mbasangane’shi nsaa yabakimbuula mu bifundue, abibapeyaa mushindo wa kupusha verse kalolo na mushindo wa badia kumutumikila mu nshalelo aabo. Ungi mukuetu mukulu abetanyina bu Jarrod apatuula’shi: “Kukimbuula nkunkuashe bua kumona bingi bipindi bioso bia verse na kupusha akindungula Yehowa. Na abinkuasha bua kukulupila mianda yambadika na kukookiela buabua buludiki.” Nsaa yatukimbi buludiki bua Yehowa mu Bifundue, na yatulondo buabua buludiki, atuikala na bina ngoshi bibuwa bua kunyingiila tuinyongoshi tuetu.

YEHOWA AKUKUASHA BUA’SHI OOBESHE

Davide baadi mupushe’shi buadia koobesha kukambila tuinyogoshi, bibaadi abitungu bukuashi bua Yehowa. Baadi musankile bukuashi bua Yehowa ngofu mu mushindo ubaadi muakule’shi: “Ku bukome bu’Efile Mukulu ne mulombeene kwitumba kimano. Efile Mukulu a binyibinyi nyi anfuadika bukome.” (Mis. 18:29, 32, NWT) Tui balombene kupusha’shi nkalakashi yetu i nka bu kuitumba kimano. Anka ku bukuashi bua Yehowa, tui balombene kuitumba nkalakashi, i bu kimano! Oolo, nsaa yatutekie bukuashi bua Yehowa, kunangushena ku bioso biadi muitukitshine, na kukookiela buludiki buaye, tui balombene kushinkamisha’shi etupa bukome na binangu biatudi nabio lukako bua koobesha kukambila tuinyongoshi tuetu!

^ par. 2 Muntu mupete tuinyongoshi tukilekile e na lukalo lua ku katala munganga bua’shi amukuashe.