1., 2. a) Kes oli Eunike ja milliseid raskusi tal oli poja õpetamisel? b) Kirjelda, mis toimub kaanepildil.

 KUIGI piibel ei räägi Timoteose ristimisest, võime seda siiski üsna elavalt ette kujutada. (Õpet. 23:25.) Mõtle, millist rõõmu võib tunda Timoteose ema, kui ta näeb oma poega seismas rinnuni vees, valmis ristimiseks. Eunike seisab kaldal koos oma ema Loisega, mõlemal süda rõõmust puperdamas. Siis kastetakse Timoteos vee alla ja välja tulles on ta näol lai naeratus. Ema ei suuda enam rõõmupisaraid tagasi hoida. Tema aastatepikkune töö õpetada ja suunata oma poega, et too võiks hakata armastama Jehoovat ja Jeesust, on täielikult ära tasunud. Milliste raskustega on Eunike pidanud toime tulema?

² Timoteose vanemad ei olnud sama usku. Tema isa oli kreeklane, ema ja vanaema aga juudid. (Ap. t. 16:1.) Timoteos oli ilmselt juba teismeline, kui tema ema ja vanaema vahetasid usku ja hakkasid kristlasteks. Millise tee valib Timoteos? Ta on juba piisavalt vana, et teha oma otsus. Kas ta võtab omaks isa uskumused, järgib juudi traditsioone või hakkab ema ja vanaema eeskujul Kristuse jüngriks?

3. Kuidas suhtub Jehoova sellesse, mida emad teevad, et aidata oma lastel teda armastama hakata? (Õpetussõnad 1:8, 9.)

³ Nagu Eunike, armastavad tänapäevalgi emad, kes teenivad Jehoovat, oma perekonda väga. Nad teevad  kõik, mis võimalik, et nende lapsed võiksid saada Jehoovaga sõbraks, ja Jehoova hindab nende pingutusi. (Loe Õpetussõnad 1:8, 9.) Ta on juba aidanud paljudel emadel selle raske ülesandega hakkama saada.

4. Milliseid raskusi võib emadel olla?

⁴ Muidugi muretsevad emad, kas nende lapsed hakkavad ikka Jehoovat teenima. Nad teavad, kui palju raskusi on lastel selles kurjas maailmas. (1. Peetr. 5:8.) Lisaks peavad paljud emad kasvatama oma lapsi üksi või siis pole nende abikaasa Jehoova teenija. Üks õde nimega Christine b ütleb: „Mu abikaasa oli lastele hea isa. Kuid ta ei tahtnud, et kasvataksin neist Jehoova teenijad. Kartsin, et ma ei suudagi seda teha ja valasin seetõttu palju pisaraid.”

5. Mida me selles artiklis arutame?

⁵ Kui sul on lapsed, on sul Eunikelt nii mõndagi õppida. Selles artiklis uurime, milles on Eunike emadele eeskujuks, ja vaatame, kuidas õpetada oma lapsi nii sõnade kui ka tegudega. Samuti vaatame, kuidas võib Jehoova selles aidata.

6. Kuidas sai Timoteosest kristlane? (2. Timoteosele 3:14, 15.)

⁶ Juba lapsest saati õpetas Timoteose ema talle pühi tekste ehk heebrea pühakirja. Kuigi Eunike ei teadnud midagi Jeesusest, andsid need teadmised pühakirjast Timoteosele head eeldused võtta vastu kristlik usk. See aga ei tähendanud, et nii läheb. Kuigi ema oli teinud oma parima, et aidata pojal hakata uskuma Jeesusesse, tuli Timoteosel siiski teha oma valik. (Loe 2. Timoteosele 3:14, 15.) Võime vaid kujutleda, kui rõõmus oli Eunike, et oli raskustest hoolimata Timoteosele juba lapsest saati rääkinud Jehoovast. Eunike tõesti vääris oma nime, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast tähendusega „võitma”.

7. Mida sai Eunike teha oma poja heaks pärast tema ristimist?

⁷ Kuigi ristimine oli Timoteose elus tähtis sündmus, ei tähendanud see, et Eunike poleks enam oma poja pärast muretsenud. Ta võis mõelda, et mis saab temast edasi. Kellega ta suhtlema hakkab? Kas ta läheb kooli Ateenasse ja hakkab uskuma sealseid filosoofe või kasutab hoopis oma aega, jõudu ja noorust selleks, et raha taga ajada? Eunike ei saanud teha neid otsuseid Timoteose eest. Kuid ta sai aidata tal süvendada armastust Jehoova ja Jeesuse vastu. Ka tänapäeval kohtavad pered laste kasvatamisel raskusi. Isegi kui mõlemad vanemad on Jehoova teenijad, võib neil olla väga keeruline aidata oma lastel hakata armastama Jehoovat. Mida on vanematel õppida Eunikelt?

8. Kui sinu abikaasa on Jehoova teenija, siis kuidas sa saaksid talle laste õpetamisel toeks olla?

⁸ Uuri koos lastega piiblit. Kui sinu abikaasa on Jehoova teenija, siis Jehoova ootab, et sa aitaksid tal lapsi õpetada. Üks viis seda teha on see, kui  räägid positiivselt pere piibliõhtust ja teed oma parima, et seal valitseks mõnus ja soe õhkkond. Kui su mehel on laste jaoks midagi erilist plaanis, siis oleks hea, kui saaksid teda ettevalmistustes aidata. Juhul kui mõni laps on piisavalt vana ja temaga oleks hea ka eraldi piiblit uurida, näiteks raamatu „Mõttekas elu nüüd ja igavesti” abil, võiksid oma abikaasat toetada, et uurimine hästi toimiks.

9. Mis on abiks neile, kelle abikaasa ei teeni Jehoovat?

⁹ Kui aga sinu abikaasa ei teeni Jehoovat või kui sa kasvatad oma lapsi üksi, siis ootab Jehoova, et sina uuriksid lastega piiblit. Kuid ära ole selle pärast üleliia mures, ta aitab sul toime tulla. Ta on andnud oma organisatsiooni kaudu välja palju häid õppematerjale, mida pere piibliõhtul käsitleda. Võid ka küsida teistelt peredelt, kuidas nemad on neid õppematerjale kasutanud. c (Õpet. 11:14.) Samuti aitab Jehoova sul oma lastega suhelda. (Õpet. 20:5.) Näiteks küsimusest „Mis on sulle koolis kõige raskem?” võib areneda mõnus ja sisukas vestlus, ja nii võid teada saada, mis on sinu lapse südames.

10. Kuidas saad sa veel aidata oma lastel õppida tundma Jehoovat?

¹⁰ Otsi võimalusi, et rääkida lastele Jehoovast. Räägi neile, mida head on Jehoova sulle teinud. (5. Moos. 6:6, 7; Jes. 63:7.) See on eriti oluline siis, kui sa ei saa lastega regulaarselt piiblit uurida. Õde Christine, kellest juba varem juttu oli, ütleb: „Ma ei saanud lastele eriti Jehoovast rääkida ja seetõttu püüdsin kasutada igat võimalust, mis mul vähegi oli. Näiteks kui läksime koos jalutama või kanuuga sõitma, rääkisin neile loomistööst ja muudest asjadest, mis aitaksid neil Jehoovaga sõbraks saada. Ja kui lapsed juba suuremad olid, innustasin neid iseseisvalt piiblit uurima.” Lisaks sellele räägi Jehoova organisatsioonist ja vendadest-õdedest positiivselt. Hoidu kritiseerimast kogudusevanemaid, sest see, kuidas sa neist räägid, võib mõjutada seda, kas sinu lapsed soovivad hiljem abi saamiseks nende poole pöörduda.

11. Miks on oluline hoida kodurahu? (Jaakobuse 3:18.)

¹¹ Hoia kodurahu. Väljenda abikaasa ja laste vastu armastust. Räägi abikaasast lugupidavalt ja õpeta ka lapsi seda tegema, sest nii lood kodus rahumeelse õhkkonna, kus lastel on kergem Jehoovat tundma õppida. (Loe Jaakobuse 3:18.) Mõtleme näiteks Jozsefi peale, kes teenib eripioneerina Rumeenias. Kui ta oli laps, tegi isa Jehoova teenimise nende perele väga keeruliseks. Jozsef ütleb: „Mu ema nägi kõvasti vaeva, et kodus oleks rahu. Mida karmim oli isa, seda lahkem oli ema. Kui ema nägi, et meil on raske isast lugu pidada ja tema sõna kuulata, arutles ta meiega piibliteksti Efeslastele 6:1–3 üle. Seejärel rääkis ta meile, millised head omadused isal  on, ja aitas niiviisi mõista, et meil tuleks teda kalliks pidada. Tänu sellele oli meie kodus rahu.”

12. Milles võttis Timoteos oma emast eeskuju? (2. Timoteosele 1:5.)

¹² Loe 2. Timoteosele 1:5. Eunike oli Timoteosele heaks eeskujuks. Ilmselt õpetas ta talle, et usk peab väljenduma tegudes, ja seda Timoteos ka nägi. (Jaak. 2:26.) Ta nägi, et kõik, mida ema teeb, oli ajendatud armastusest Jehoova vastu. Ta nägi ka seda, et Jehoova teenimine tegi ta ema õnnelikuks. Kas Timoteos võttis emast eeskuju? Võttis küll, sest nagu Paulus hiljem kirjutas, oli Timoteosel samasugune tugev usk nagu tema emal. Samamoodi on tänapäeval paljud emad oma lastele heaks eeskujuks sellega, et nende usk väljendub tegudes, ja nad on aidanud nii neil hakata teenima Jehoovat. (1. Peetr. 3:1, 2.) Kuidas saad sina olla oma lastele eeskujuks?

13. Miks tuleks emadel pidada suhteid Jehoovaga kõige tähtsamaks?

¹³ Pea kõige tähtsamaks suhteid Jehoovaga. (5. Moos. 6:5, 6.) Nagu paljud emad, tood ilmselt sinagi laste nimel ohvriks oma aega, und ja raha. Kuid sa ei tohiks olla kunagi lastega tegeledes nii hõivatud, et tood ohvriks oma suhted Jehoovaga. Seepärast on tähtis, et võtaksid aega palvetamiseks, piibli uurimiseks ja koosolekuteks. Nii tehes saad hoida suhet Jehoovaga tugevana ja oled heaks eeskujuks oma perele ja ka teistele.

14., 15. Mida me õpime Leanne’i, Maria ja João lugudest?

¹⁴ Mõtleme mõnele noorele, kes hakkasid armastama Jehoovat just tänu ema heale eeskujule. Christine’i tütar Leanne sõnab: „Me ei saanud uurida piiblit siis, kui isa oli kodus. Kuid meile avaldas sügavat muljet see, et ema käis alati koosolekutel. Kuigi meil polnud palju teadmisi piiblist, olime kindlad, et see, mida Jehoova tunnistajad õpetavad, on tõde. Olime selles veendunud juba kaua enne, kui saime ise hakata koosolekutel käima.”

¹⁵ Maria, kelle isa vahel karistas tervet peret selle eest, et nad koosolekutel käisid, ütleb: „Minu ema on üks julgemaid õdesid, keda ma tean. Lapsena ma vahest keeldusin midagi tegemast, kuna kartsin, mida teised minust arvavad. Aga kui ma nägin, kui julge oli mu ema ja kuidas ta pani Jehoova teenimise oma elus esikohale, andis see mullegi julgust ja nii sain ma tasapisi inimesekartusest üle.” João, kelle isa keelas kodus usuteemadel rääkimise, ütleb: „Mulle avaldas kõige suuremat muljet see, et ema oli valmis loobuma kõigest, et olla isale meelepärane, välja arvatud oma suhetest Jehoovaga.”

16. Miks võib öelda, et emade hea eeskuju ei jää teistele märkamata?

¹⁶ Ära siis unusta, et sinu hea eeskuju ei jää teistele märkamata. Näiteks apostel Paulus pani tähele Eunike tugevat usku. Ta kirjutas Timoteosele, et tema siiras usk elas esmalt ta emas Eunikes. (2. Tim. 1:5.) Ilmselt märkas  Paulus Eunike tugevat usku juba oma esimese misjonireisi ajal, kui ta kohtus Lüstras Eunike ja Loisega. Ja võib-olla oli just tema see, kes aitas neil kristlasteks saada. (Ap. t. 14:4–18.) Mõtle, isegi 15 aastat hiljem, kui Paulus kirjutas Timoteosele teise kirja, oli tal veel selgelt meeles Eunike tugev usk, ja ta tõi teda ka teistele eeskujuks. Eunike oli nii Paulusele kui ka teistele kristlastele suureks julgustuseks. Kui sina kasvatad lapsi üksi või su abikaasa ei teeni Jehoovat, siis võid olla kindel, et sinu ustavus Jehoovale ei jää teistele märkamata ning on neile suureks julgustuseks.

17. Mida teha, kui hoolimata su pingutustest sinu laps ei soovi hakata Jehoovat teenima?

¹⁷ Mis siis, kui tundub, et su laps ei soovi teha nii, nagu sa oled teda õpetanud? Sellisel juhul hoia meeles, et lapse õpetamine võtabki aega. Näiteks kui sa külvad mõne taime seemne, võid sa mõelda, kas sellest tuleb taim, mis hakkab ka vilja kandma. Kuigi sa ei saa seda garanteerida, sa sellegipoolest kastad seda ja hoolitsed selle eest ning teed oma parima, et see tõesti nii läheks. (Mark. 4:26–29.) Samamoodi võid sa emana mõelda, et kas sinu laps ikka hakkab armastama Jehoovat. Kuigi sa ei saa seda garanteerida,  võid sa siiski teda edasi õpetada, luues niiviisi parima võimaliku keskkonna tema usu kasvamiseks. (Õpet. 22:6.)

18. Kuidas võib Jehoova aidata su lastel saada temaga sõbraks?

¹⁸ Jehoova on juba aidanud väga paljudel noortel temaga sõbraks saada. (Laul 22:9, 10.) Ta võib aidata ka sinu lapsi, kui nad seda ise vaid soovivad. (1. Kor. 3:6, 7.) Isegi kui tundub, et su lapsed ei teeni Jehoovat kogu südamest, siis Jehoova ikkagi armastab neid. (Laul 11:4.) Ja kui nad näitavad kasvõi natukene, et nad on valmis vastu võtma tõde, on Jehoova valmis neid aitama. (2. Ajar. 16:9; Ap. t. 13:48.) Näiteks võib ta ajendada sind ütlema midagi, mida su lapsel on just sel hetkel vaja kuulda. (Õpet. 15:23.) Või siis ajendab ta kedagi kogudusest teda kuidagi aitama. Ja kui su lapsed on juba suured, siis võib Jehoova neile meelde tuletada seda, mida sa oled neile õpetanud. (Joh. 14:26.) Seetõttu ära anna oma laste suhtes alla. Õpeta ja suuna neid edaspidigi ning ole neile heaks eeskujuks, olles kindel, et Jehoova õnnistab sind selle eest.

19. Miks sa võid olla kindel, et Jehooval on sinust hea meel?

¹⁹ Jehoova armastus sinu vastu ei sõltu sellest, millise valiku su lapsed teevad. Tema armastab sind sellepärast, et sina armastad teda. Kui sa kasvatad oma lapsi üksi, on Jehoova tõotanud olla sinu lastele isa eest ning kaitsta sind. (Laul 68:5.) Sa ei saa teha oma laste eest otsust hakata teenima Jehoovat. Kuid kui sa toetud Jehoovale ja annad laste õpetamises oma parima, on tal sinust hea meel.