Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 17

Bamamu longelayi malu ku tshilejilu tshia Eunike

Bamamu longelayi malu ku tshilejilu tshia Eunike

“Kulekedi dilongesha dia mamuebe. [Didi] tshikata tshimpe tshia lumu bua mutu webe ne tshilengejilu tshimpe bua nshingu webe.”​—NSU. 1:8, 9.

MUSAMBU WA 137 Bakaji ba lulamatu ne bakaji bena Kristo

KADIOSHA a

Eunike muamuende wa Timote, ne kakuende Loyi, bikale ne disanka dia bungi bua mudi Timote mubatijibue (Tangila tshikoso 1)

1-2. a) Eunike uvua nganyi? Ndutatu kayi lua bumamu luvuaye mupete? b) Umvuija tshimfuanyi tshia pa tshizubu.

 NANSHA mudibu kabayi bumvuije mu Bible muakapita malu pavuabu babatiza Timote, tudi mua kudifuanyikijila mu lungenyi mushindu wakasanka mamuende Eunike dituku adi. (Nsu. 23:25) Fuanyikijabi mudiye udisua padiye umona Timote muimane mu mâyi mamushikidile mu tshifuka. Udi utua mimuemue padi Loyi kakuende wa Timote umuela diboko umukuata bikole. Ukoka mieyelu bitulubitulu utangila mudibu benda bina Timote mu mâyi. Pashishe mutoyi wa mâyi adi asampuka udi umvuika padibu bajula Timote upatuka mu mâyi ne mimuemue kuîsu, mamuende utuadija kupuekesha binsonji bia disanka. Eunike uvua mulongeshe muanende bua kunanga Yehowa ne Muanende Yezu Kristo, nansha muvuabi bikole. Ntatu kayi ivuaye mutuilangane nayi pavuaye ukolesha muanende eu?

2 Baledi ba Timote kabavua mu tshitendelelu tshimue bonso babidi to. Tatuende uvua muena Greke, mamuende ne kakuende bavua bena Yuda. (Bien. 16:1) Timote uvua mua kuikala utshivua muana wa tshitende pavua Eunike ne Loyi babuele mu tshitendelelu tshia bena Kristo. Kadi tatuende yeye kakabuelamu to. Mpindieu ntshitendelelu kayi tshivua Timote ne bua kusungula? Ukavua mufike bukole bua kudiangatshila dipangadika bua bualu abu. Uvua mua kusungula tshitendelelu tshia tatuende anyi? Uvua mua kushala mulamate bilele bia bena Yuda bivuabu bamulongeshe katshia ku buana anyi? Peshi uvua mua kusungula bua kulua muyidi wa Yezu Kristo?

3. Bilondeshile Nsumuinu 1:8, 9, mmushindu kayi utu Yehowa umona mudimu utu bamamu benza bua kuambuluisha bana babu balue balunda bende?

3 Bia muomumue lelu eu, bamamu bena Kristo batu banange bena mu mêku abu. Dijinga diabu dikole ditu dia kuambuluisha bana babu bua badie bulunda bushême ne Yehowa. Nzambi wetu pende utu wanyisha mutubu badifila bikole bua kulongesha bana. (Bala Nsumuinu 1:8, 9.) Yehowa udi wambuluisha bamamu ba bungi bua balongeshe bana babu bua kumunanga ne kumuenzela mudimu.

4. Ntatu kayi itu bamamu batuilangana nayi?

4 Kudi misangu idi mamu muledi mua kudiebeja bikala bana bende mua kusungula bua kuenzela Yehowa mudimu anu bu Timote. Baledi mbamanye mudi bulongolodi bua Satana ebu bunyanga meji a bana. (1 Pet. 5:8) Bualu bukuabu, bamamu ba bungi badi ne lutatu lua badikoleshila bana tatuabu kayiku, anyi tatuabu kayi ntemu to. Tshilejilu, muanetu mukuabu wa bakaji diende Christine b udi wamba ne: “Bayanyi uvua tatu muimpe uvua ukumbaja bujitu buende bua mfumu wa dîku. Kadi kavua musue nansha kakese bua ndongeshe bana bende balue Bantemu ba Yehowa to. Misangu ya bungi mvua ndila anu muadi, ndiebeja bikala bana banyi mua kufikaku ku ditendelela Yehowa.”

5. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

5 Bamamu, nudi mua kuambuluisha bana benu bua banange Yehowa ne bamuenzele mudimu anu bu muvua Eunike muenze. Mu tshiena-bualu etshi netukonkonone tshinudi mua kuenza bua kuidikija tshilejilu tshiende ne kulongesha bana benu ne mêyi anudi nuakula ne kubalongesha kabidi ne malu anudi nuenza. Netumone kabidi mushindu udi Yehowa mua kunuambuluisha.

LONGESHA BANA BEBE NE MÊYI AUDI WAKULA

6. Anu mudibu baleje mu 2 Timote 3:14, 15, mmushindu kayi uvua Timote mulue muena Kristo?

6 Pavua Timote muana mukese, mamuende wakenza muende muonso bua kumulongesha “mifundu ya tshijila,” bilondeshile ngumvuilu uvua nende bena Yuda. Kadi uvua anu ne dimanya dikese bualu kavua mumanye bualu nansha bumue pa bidi bitangila Yezu Kristo to. Nansha nanku, malu avua Timote mulonge mu Mifundu au avua bu nshindamenu uvua mumuambuluishe bua kuluaye muena Kristo. Kadi uvua mua kulua muena Kristo bushuwa anyi? Bu muvuaye nsongalume, uvua mua kudiangatshila dipangadika dia kulua muena Kristo. Kakuyi mpata, Timote ‘uvua mufike ku ditaba’ bulelela pa bidi bitangila Yezu bualu mamuende uvua pende mudienzeje bua kumulongeshabu. (Bala 2 Timote 3:14, 15.) Eunike uvua ne disanka dia bungi dia muvuaye mulongeshe muanende malu a Yehowa nansha muvuabi bikole! Bushuwa, Eunike uvua muenze malu anu mudi dîna diende diumvuija. Dîna diende ndifumine ku muaku udi umvuija “kutshimuna.”

7. Ntshinyi tshivua Eunike mua kuenza bua kuambuluisha muanende bua aye kumpala panyima pa dibatijibua diende?

7 Timote uvua muele tshidia tshinene pavuaye mubatijibue, kadi Eunike utshivua ne buôwa. Muanende au uvua mua kutungunuka ne malu bimpe mu nsombelu wende anyi? Uvua mua kulua kudia bulunda ne bantu bavua mua kumufikisha kubi anyi? Uvua mua kuya kulonga tulasa tua ku Atena ne kufika ku ditaba malongesha a bena nkindi bampangano anyi? Uvua mua kudifila ne makanda ende a bunsonga ne dîba diende dionso mu dikeba dia bubanji anyi? Eunike kavua mua kuangatshila Timote mapangadika to, kadi uvua mua kumuambuluisha bua angate mapangadika a meji. Mushindu kayi? Uvua mua kutungunuka ne kuenza mudimu mukole wa kulongesha muanende bua afike ku dinanga Yehowa bikole ne ikale ne dianyisha bua malu onso adi Yehowa ne Yezu babenzele mu dîku diabu. Ki nganu baledi batu ne bena mabaka nabu kabayi batendelela Yehowa batu batuilangana ne lutatu lua kulongesha bana bua bafike ku dinanga Yehowa to. Nansha mu baledi batu batendelela Yehowa bonso babidi, bakuabu batu pabu ne lutatu lua kuambuluisha bana bua bafike ku dinanga Yehowa. Ntshinyi tshidi baledi mua kulongela ku tshilejilu tshia Eunike?

8. Ntshinyi tshidi mamu mua kuenza bua kuambuluisha bayende udi Ntemu bua kulongesha bana babu malu adi atangila Yehowa?

8 Ikalayi nulongesha bana benu Bible. Nuenu bana betu ba bakaji, bikala babayenu Bantemu, Yehowa mmusue bua nubakuatshishe mu mudimu wa dilongesha bana benu malu adi amutangila. Umue mushindu unudi mua kuenza nanku nkuikala ne tshibidilu tshia kutua ntendelelu wa mu dîku mpanda. Ikalayi nuakula bimpe bua ntendelelu au, ne nukeba tshinudi mua kuenza bua tshikondo atshi tshikale tshisankisha bena mu dîku. Pamuapa nudi mua kuambuluisha babayenu bua kusungula malu a pa buawu a kulonga mu ntendelelu wa mu dîku, peshi kamudimu ka kuenzamu. Bualu bukuabu, binuikala ne bana badi bakumbane mua kulonga mukanda wa Shala ne muoyo kashidi!, nudi pamuapa mua kueleshangana diboko ne batatuabu mu dibalongesha ne mukanda eu.

9. Nkuepi kudi mamu udi ne bayende kayi Ntemu mua kupetela diambuluisha?

9 Bamamu bakuabu badi ne bua kudikuatshila mudimu wa kulongesha bana Bible bualu badi badikoleshilabu nkayabu peshi bualu batatu ki Mbantemu to. Biwikala pebe mu nsombelu wa nunku, kupampakanyi to. Yehowa neakuambuluishe. Kuata mudimu ne bia kulongesha nabi bidi bulongolodi buende butulongoluela bua wikale ulongesha bana bebe. Udi mua kuyukila ne baledi bakuabu badi bapiluke mu dilongesha dia bana bua bakupeshe ngenyi mimpe ya mua kulongesha ne bintu ebi mu ntendelelu wa mu dîku. c (Nsu. 11:14) Yehowa udi kabidi mua kukuambuluisha bua umanye mua kuyukila ne bana bebe. Mulomba akuambuluishe bua umanye mua kubela nkonko yabafikisha ku dikuambila bidi mu lungenyi luabu ne meji adibu nawu munda muabu. (Nsu. 20:5) Wewe mubele lukonko bu mudi: ‘Ndutatu kayi lutambe bunene lunutu nutuilangana nalu mu kalasa?’ badi mua kukulondela malu akuambuluisha bua kumanya bia bungi.

10. Ntshinyi tshikuabu tshiudi mua kuenza bua kuambuluisha bana bebe bamanye malu adi atangila Yehowa?

10 Kebayi mpunga mishilashilangane ya kulongesha bana malu adi atangila Yehowa. Ikalayi nubalondela malu adi atangila Yehowa ne makuabu a bungi adiye munuenzele. (Dut. 6:6, 7; Yesh. 63:7) Kuenza nunku kudi ne mushinga nangananga nuenu kanuyi ne mushindu wa kulonga nabu dîba dionso panudi kumbelu. Christine utukadi batele kuulu eku udi wamba ne: “Bu mumvua ne mpunga anu mikese ya kuyukila ne bana malu a Yehowa, mvua mbabidila tshikondo tshionso tshivua tshimueneka bua kubalongeshawu. Patuvua tuya mu diendakana peshi tuita buatu mu mâyi, tuvua tuyukila malu a bintu bidi Yehowa mufuke ne makuabu avua mua kubambuluisha bua kudia nende bulunda. Pakakola bana banyi, ngakabakankamija bua badilongele Bible.” Ikala kabidi wakula bimpe bua bidi bitangila bulongolodi bua Yehowa ne bena Kristo nebe. Kuikadi wakula bibi bua bakulu to. Biudi wakula bidi bitangila bakulu ke bikala mua kuambuluisha bana bebe bua kubeyemena padibu dijinga ne diambuluisha peshi kubenga kubeyemena.

11. Bilondeshile Yakobo 3:18, bua tshinyi kukeba ditalala kumbelu mbualu bua mushinga?

11 Ikalayi nukeba ditalala kumbelu. Ikala uleja pa tshibidilu ne: udi munange bayebe ne bana bebe. Wikale wakula ne mêyi mimpe ne kanemu bua malu a bayebe, ulongesha kabidi bana bebe bua kulonda tshiudi wenza atshi. Wewe wenza nanku, nebienze bua kuikale ditalala munkatshi muenu, ne bana bebe nebapete muoyo wa kulonga malu a Yehowa. (Bala Yakobo 3:18.) Mona tshilejilu tshia muanetu Jozsef udi mpanda-njila wa pa buende mu Roumanie. Pavuaye wenda ukola, tatuende uvua ubenzela malu makole, yeye ne mamuende ne bana babu, bua balekele kutendelela Yehowa. Jozsef udi wamba ne: “Mamu uvua wenza muende muonso bua kukeba ditalala munkatshi muetu. Pavua tatu unekesha kabidi ne malu makole, mamu uvua yeye uvudija dienza malu mimpe. Pavua mamu umona ne: bivua bitukolela bua kunemeka tatu ne kumutumikila, uvua utubela ne mêyi a mu Efeso 6:1-3. Pashishe uvua utuleja ngikadilu mimpe ya tatu utuambuluisha bua tujingulule bua tshinyi mbimpe tumunange. Ke muvua mamu utamba kuenza nanku bua kujima kapia patshivuaku ku tshibalabala.”

LONGESHA BANA BEBE NE BIENZEDI BIEBE

12. Bilondeshile 2 Timote 1:5, mmushindu kayi uvua tshilejilu tshia Eunike tshiambuluishe Timote?

12 Bala 2 Timote 1:5. Eunike uvua mushile Timote tshilejilu tshimpe. Uvua ne bua kuikala mumulongeshe ne: ditabuja dilelela didi dimuenekela mu bienzedi bia muntu. (Yak. 2:26) Kakuyi mpata, Timote uvua mua kuikala mumone muvua bienzedi bia mamuende bileja ne: uvua munange Yehowa bikole. Uvua bushuwa mumone ne: kuenzela Yehowa mudimu kuvua kupesha mamuende disanka. Mmushindu kayi uvua tshilejilu tshia Eunike tshiambuluishe Timote? Anu mudi mupostolo Paulo muleje, Timote uvua ne ditabuja dikole anu bu dia mamuende. Kabivua bienzeke nanku ku mpukampuka to. Uvua utangila muvua mamuende wenza malu ne kumusakabi bua kumuidikija. Bia muomumue lelu eu, bamamu ba bungi mbafike ku diambuluisha bena mu mêku abu bua kutendelela Yehowa “kakuyi dîyi.” (1 Pet. 3:1, 2) Nudi penu mua kuenza nanku. Ntshinyi tshinudi mua kuenza?

13. Bua tshinyi mamu udi ne bua kuenza bua malanda ende ne Yehowa ikale pa muaba wa kumpala mu nsombelu wende?

13 Malanda enu ne Yehowa ikale pa muaba wa kumpala mu nsombelu wenu. (Dut. 6:5, 6) Utu pebe udipangisha amue masanka anu bu bamamu ba bungi. Utu ufila dîba diebe, utula makuta ebe, upumba tulu, ne udipangisha bintu bikuabu bua kutabalela majinga a ku mubidi a bana bebe. Kadi ki mbimpe udifile bikole anu mu ditabalela majinga a bana bebe au, upanga too ne dîba dia kushemesha malanda ebe ne Yehowa. Ikala udilamina dîba dia kuikala kusambila, kudilongela Bible, ne kubuela bisangilu. Wewe wenza nanku, neushemeshe bulunda buebe ne Yehowa ne newikale tshilejilu tshimpe kudi bena mu dîku diebe ne bantu bakuabu.

14-15. Tshilejilu tshia Leanne, tshia Maria, ne tshia João tshidi tshikulongesha tshinyi?

14 Tukonkononayi bilejilu bia bansonga bavua bafike ku dinanga Yehowa ne ku dimueyemena pavuabu bamona mushindu uvua bamamuabu benza malu. Leanne muana wa Christine wa bakaji udi wamba ne: “Kakuvua mushindu wa kulonga Bible pavua tatu kumbelu to. Kadi mamu yeye uvua ubuela bisangilu bionso. Tshilejilu tshiende ne ditabuja dikole divuaye nadi diakatulongesha malu a bungi avua makoleshe ditabuja dietu. Kumpala menemene kua tuetu kubanga kubuela mu bisangilu, tukavua bajadike ne: Bantemu ba Yehowa batu balongesha bulelela.”

15 Muanetu Maria muena tatuende uvua imue misangu unyoka bena mu dîku diende bua dibuela bisangilu udi wamba ne: “Mama wetu mmukaji wa dikima anu bu bana betu ba bakaji bakuabu bandi mumanye. Pantshivua muana, mvua mbenga kuenza malu makuabu bualu mvua ne buôwa bua tshivua bantu mua kuamba. Kadi pamvua mmona dikima divua nadi mama ne mushindu uvuaye uteka malu a Yehowa anu pa muaba wa kumpala mu nsombelu wende, biakangambuluisha bua kutshimuna ditshina dia bantu dimvua nadi.” Muanetu João yeye, tatuabu uvua mubakandike bua kuyukila malu a Yehowa anyi a mu Bible. Udi wamba ne: “Pamuapa tshivua tshitamba kungambuluisha mpamvua mmona mamu witaba bua kulekela malu makuabu onso bua kusankisha tatu, kadi kayi ulekela dinanga dia Yehowa divuaye nadi to.”

16. Mmushindu kayi udi tshilejilu tshia mamu mua kuambuluisha bakuabu?

16 Bamamu, vulukayi ne: tshilejilu tshienu tshidi tshiambuluisha bakuabu. Mushindu kayi? Mona muvua tshilejilu tshia Eunike tshiambuluishe mupostolo Paulo. Mupostolo Paulo wakafunda ne: ditabuja dia Timote divua kadiyi ne lubombo “divua kumpala munda mua . . . Eunike.” (2 Tim. 1:5) Ndîba kayi divua Paulo mumone bua musangu wa kumpala ditabuja divua nadi Eunike? Bidi bimueneka ne: ntshikondo tshivuaye muenze luendu luende lua bumisionere lua kumpala, pavuabu batuilangane ne Loyi ne Eunike ku Luseta. Dîba adi ke divuaye pamuapa mubambuluishe bua kuluabu bena Kristo. (Bien. 14:4-18) Anji elabi meji: Pavua Paulo mufundile Timote mukanda panyima pa bidimu 15, utshivua anu muvuluke bienzedi bia ditabuja bia Eunike umuangata bu tshilejilu tshia kuidikija! Bimueneka ne: tshilejilu tshia Eunike tshivua tshilenge mupostolo Paulo bikole, tshilenge pamuapa ne bena Kristo bakuabu ba mu bidimu lukama bia kumpala. Wewe udikoleshila bana bebe nkayebe tatuabu kayiku peshi kayi Ntemu, ikala mutuishibue ne: tshilejilu tshiebe tshia lulamatu tshidi tshikankamija bakuabu ne tshibasaka ku tshienzedi.

Bidi biangata dîba dia bungi bua kuambuluisha muana akole mu nyuma. Kadi kulekedi to! (Tangila tshikoso 17)

17. Tshiwenza ntshinyi muanebe yeye kayi musue kutendelela Yehowa nansha muudi udienzeja bua kumuambuluisha?

17 Kadi tshiwenza ntshinyi muanebe yeye kayi musue kutendelela Yehowa nansha muudi udienzeja bua kumuambuluisha? Vuluka ne: kulongesha kutu kuangata matuku a bungi. Anu mudibu baleje mu tshimfuanyi, paudi ukuna lutete udi mua kudiebeja bikalalu mua kupatula mutshi walua kukuama bimuma. Nansha muudi kuyi mujadike tshikala mua kuenzeka pashishe, udi utungunuka anu ne kulumiamina mâyi bua kulupetesha mushindu wa kukola. (Mâko 4:26-29) Bia muomumue, mamu udi pamuapa mua kudiebeja ni bionso bidiye wenza bua kuambuluisha muanende bidi mua kumufikisha ku dinanga Yehowa. Kuena mua kumanya tshidi mu muoyo wa muanebe to. Kadi wewe utungunuka ne kuenza muebe muonso bua kumulongesha, neumupeteshe mushindu wa kudiaye bulunda ne Nzambi.​—Nsu. 22:6.

EYEMENA YEHOWA BUA AKUAMBULUISHE

18. Ntshinyi tshidi Yehowa mua kuenza bua kuambuluisha bana bebe badie nende bulunda?

18 Katshia ku bikondo bia kale Yehowa udi wambuluisha bansonga bua badie nende bulunda. (Mis. 22:9, 10) Udi mua kuambuluisha bana bebe pabu bua badie nende bulunda pikalabu ne dijinga adi. (1 Kol. 3:6, 7) Nansha bana bebe bobu kabayi batendelela Yehowa ne muoyo mujima, yeye neikale anu mubanange. (Mis. 11:4) Dîba didibu anu baleja kakese ne: ‘mbakaje muoyo wabu bimpe,’ neikale pabuipi bua kuboluela tshianza. (Bien. 13:48; 2 Kul. 16:9) Udi mua kukuambuluisha bua wewe kuamba bualu buakanyine mu tshikondo tshiakanyine, mmumue ne: dîba didi bana bebe ne dijinga menemene dia kubuteleja. (Nsu. 15:23) Peshi udi mua kusaka muanetu mukuabu wa mu tshisumbu utu munange kuambuluishangana bua abatabalele mu mushindu kampanda wa pa buawu. Nansha padi bana bebe balua bantu bakulumpe, Yehowa udi mua kubavuluija bualu kampanda buuvua mubalongeshe patshivuabu bana. (Yone 14:26) Wewe utungunuka ne kulongesha bana bebe ne mêyi audi wakula, ne bienzedi biebe, udi udibutshila mabenesha a kudi Yehowa.

19. Bua tshinyi udi ne bua kuikala mutuishibue ne: udi muanyishibue kudi Yehowa?

19 Yehowa kena wimanyina pa bidi bana bebe benza bua kushishaye kukunanga to. Mmukunange bualu wewe udi mumunange. Wewe muikale mamu udi udikoleshila bana nkayebe, Yehowa udi ulaya ne: neikale Tatu wa bana bebe ne Mukubi webe. (Mis. 68:5) Kuena mua kuenzeja bana bebe bua banange Yehowa peshi bua kabamunangi to. Kadi wewe mutungunuke ne kumueyemena bua akuambuluishe ne wenze muebe muonso, newanyishibue kudiye.

MUSAMBU WA 134 Bana ntshieya tshia kudi Nzambi

a Tshiena-bualu etshi tshidi tshiumvuija mudi tshilejilu tshia Eunike mamuende wa Timote mua kuambuluisha bamamu bena Kristo, bua bamanye mua kuambuluisha babu bana bafike ku dimanya Yehowa ne ku dimunanga.

b Tudi bashintulule amue mêna.

c Tshilejilu, tangila dilongesha 50 mu mukanda wa Shala ne muoyo kashidi! ne tshiena-bualu tshia ne: “Mibelu ya mua kuenza ntendelelu wa mu dîku ne kudilongela,” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/8/2011, dib. 6-7.