Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 18

Bɔ Ni Obaafee Okɛ Otii Amamɔ Ohiɛ Yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Lɛ Mli Ni Oshɛ He

Bɔ Ni Obaafee Okɛ Otii Amamɔ Ohiɛ Yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Lɛ Mli Ni Oshɛ He

“Jwɛŋmɔ nibii nɛɛ anɔ; okɛ ohe awo mli kwraa, koni mɛi fɛɛ ana ohiɛyaa lɛ faŋŋ.”​—1 TIM. 4:15.

LALA 84 Wɔkɛ Wɔhe Hãa

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ otii nɛkɛ wɔbaanyɛ wɔkɛmamɔ wɔhiɛ?

 AKƐ anɔkwa Kristofoi lɛ, wɔsumɔɔ Yehowa waa diɛŋtsɛ, ni wɔmiisumɔ ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli. Shi ja wɔkɛ otii emamɔ wɔhiɛ dani wɔbaanyɛ wɔfee nakai. * Otii nɛɛ ekomɛi ji, ni wɔbaaná sui kpakpai, wɔkase hesai ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii yɛ esɔɔmɔ lɛ mli, ni wɔtao gbɛi anɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi.

2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ otii amamɔ wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli ni wɔmia wɔhiɛ wɔshɛ he?

2 Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ otii amamɔ wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli ni wɔmia wɔhiɛ wɔshɛ he? Nɔ titri hewɔ ni esa akɛ wɔfee nakai ji, koni wɔhã Yehowa, wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ lɛ, aná miishɛɛ. Kɛ́ Yehowa na ni wɔkɛ hesai ni wɔyɔɔ lɛ miitsu nii waa yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ, enáa miishɛɛ waa. Nɔ kroko hewɔ ni esa akɛ wɔkɛ otii amamɔ wɔhiɛ ni wɔbɔ mɔdɛŋ wɔshɛ he ji, koni wɔnyɛ wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ jogbaŋŋ. (1 Tes. 4:9, 10) Ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔkɛhi anɔkwale lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ otii amamɔ wɔhiɛ ni wɔshɛ he. Nyɛhãa wɔkwɛa nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔfee nakai.

3. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ 1 Timoteo 4:12-16 lɛ, mɛni bɔfo Paulo wo Timoteo hewalɛ ni efee?

3 Klɛŋklɛŋ be ni bɔfo Paulo ŋma Timoteo wolo lɛ, no mli lɛ Timoteo ji oblanyo, shi esɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa be saŋŋ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Paulo wo lɛ hewalɛ ni eya ehiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. (Kanemɔ 1 Timoteo 4:12-16.) Kɛ́ osusu nɔ ni Paulo kɛɛ Timoteo lɛ he jogbaŋŋ lɛ, obaana akɛ no mli lɛ eetao Timoteo aya ehiɛ yɛ nibii enyɔ amli. Klɛŋklɛŋ lɛ, eetao ená sui kpakpai tamɔ suɔmɔ, kɛ hemɔkɛyeli, ni ehã ejeŋba he atse. Ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, eetao eya ehiɛ yɛ nikanemɔ yɛ mɛi ahiɛ, wiemɔkɛtsɔɔmɔ, kɛ nitsɔɔmɔ mli. Wɔbaasusu Timoteo nɔkwɛmɔnɔ lɛ he koni no aye abua wɔ ni wɔna akɛ, kɛ́ wɔkɛ otii ni wɔbaanyɛ wɔshɛ he mamɔ wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, wɔbaakwɛ nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛlɛɛ wɔsɔɔmɔ lɛ mli.

OKƐFEE OTI NI MA OHIƐ AKƐ OBAANÁ SUI KPAKPAI

4. Yɛ nɔ ni Paulo wie yɛ Filipibii 2:19-22 lɛ naa lɛ, mɛni hã Yehowa nyɛ ekɛ Timoteo tsu nii waa?

4 Mɛni hã Yehowa nyɛ ekɛ Timoteo tsu nii waa? No ji sui kpakpai ni Timoteo yɔɔ lɛ. (Kanemɔ Filipibii 2:19-22.) Kɛ́ wɔkwɛ nɔ ni Paulo wie yɛ Timoteo he lɛ, wɔnaa akɛ Timoteo baa ehe shi, eyeɔ anɔkwa, ekɛ nitsumɔ shwɛɛɛ, ni anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ enɔ. Esumɔɔ gbɔmɔ, ni nyɛmimɛi lɛ asane kã etsui nɔ waa. Enɛ hã Paulo basumɔ Timoteo sane waa, ni enyɛ ekɛ nitsumɔi ni tsumɔ wa wo edɛŋ. (1 Kor. 4:17) Kɛ́ wɔ hu wɔbɔ mɔdɛŋ wɔná sui kpakpai lɛ, Yehowa baasumɔ wɔsane waa, ni ekɛ wɔ baatsu nii waa yɛ esafo lɛ mli.​—Lala 25:9; 138:6.

Okɛ su pɔtɛɛ ko ni ootao oná lɛ ama ohiɛ (Kwɛmɔ kuku 5-6)

5. (a) Te obaafee tɛŋŋ ona sui pɔtɛi ni ehe miihia waa ni oná? (b) Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ mfoniri lɛ mli lɛ, mɛni oblayoo lɛ feɔ koni enyɛ eshɛ oti ni ekɛma ehiɛ akɛ ebaanu he waa ehã mɛi ni eye ebua amɛ lɛ he?

5 Okɛ su pɔtɛɛ ko ni ootao oná lɛ ama ohiɛ. Sɔlemɔ ni okwɛ akɛ, mɛɛ sui ehe miihia waa ni oná. Halamɔ sui nɛɛ ekome ni obɔi he nitsumɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ okɛma ohiɛ akɛ, omusuŋ baatsɔ bo waa yɛ onyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe, ni tsɔɔ akɛ obaanu he ohã amɛ ni oye obua amɛ. Aloo obaanyɛ okɛma ohiɛ akɛ, ootao okɛ mɛi ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli ni okɛ amɛtɔmɔi ake amɛ. Agbɛnɛ hu, obaanyɛ obi onaanyo ko ni etsɔɔ bo sui komɛi ni eena akɛ esa akɛ oná.​—Abɛi 27:6.

6. Kɛ́ okɛma ohiɛ akɛ ootao oná su ko lɛ, te obaafee tɛŋŋ oshɛ nakai oti lɛ he?

6 Miamɔ ohiɛ waa ni oshɛ oti ni okɛma ohiɛ lɛ he. Te obaafee tɛŋŋ ofee nakai? Nɔ kome ni obaanyɛ ofee ji, ni obaakase su ni otaoɔ oná lɛ he nii babaoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ekolɛ okɛma ohiɛ akɛ okɛ mɛi atɔmɔi baake amɛ lɛ, obaanyɛ okane mɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni kɛ mɛi atɔmɔi ke amɛ kɛ mɛi ni efeee nakai lɛ ahe sane ni ojwɛŋ nɔ. Amɛteŋ mɔ kome ji Yesu Kristo. Ejɛ etsuiŋ ekɛ mɛi atɔmɔi ke amɛ. (Luka 7:47, 48) Agbɛnɛ hu, ekɛ ejwɛŋmɔ emaaa mɛi atɔmɔi anɔ. Moŋ lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma nibii kpakpai ni amɛbaanyɛ amɛfee lɛ anɔ. Shi Farisifoi ni hi shi yɛ Yesu beiaŋ lɛ efeee nakai. Amɛ lɛ, amɛbu mɛi krokomɛi akɛ “amɛjeee nɔ ko.” (Luka 18:9) Be ni okane Yesu kɛ Farisifoi lɛ ahe sane lɛ sɛɛ lɛ, jwɛŋmɔ nɔ ni okane lɛ nɔ. Bi ohe akɛ, ‘Ani mikɛ mijwɛŋmɔ maa mɛi asui kpakpai anɔ, aloo mikɛ mijwɛŋmɔ maa amɛtɔmɔi anɔ?’ Kɛ́ mɔ ko etɔ̃ onɔ ni ewa kɛhã bo akɛ okɛbaake lɛ lɛ, miamɔ ohiɛ ni oŋmala nakai mɔ lɛ sui kpakpai fɛɛ ni ole lɛ oshwie shi. No sɛɛ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Te Yesu naa ashimashi nɛɛ ehãa tɛŋŋ? Kɛ́ etɔ̃ lɛ, ani ekɛbaake lɛ?’ Enɛ baanyɛ aye abua bo ni oná mɔ lɛ he jwɛŋmɔ kpakpa. Ekolɛ shishijee mli lɛ, ebaawa waa kɛhã bo akɛ okɛ mɛi atɔmɔi baake amɛ. Shi kɛ́ otee nɔ okɛ tɔmɔi ke lɛ, fiofio lɛ, ebawaŋ kɛhãŋ bo dɔŋŋ.

OKƐFEE OTI AKƐ OHE BAASA YƐ NƆ KO NI OBAANYƐ OFEE KƐWA ASAFO LƐ MLI

Kasemɔ nibii ni obaanyɛ ofee kɛkura nyɛ-Maŋtseyeli Asa lɛ (Kwɛmɔ kuku 7) *

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa kɛ mɛi ni he esa yɛ nibii komɛi atsumɔ mli lɛ tsuɔ nii ŋmɛnɛ? (Abɛi 22:29)

7 Oti kroko ni obaanyɛ okɛma ohiɛ ji, ni obaakase nɔ ko ni obaanyɛ ofee kɛwa asafo lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmimɛi babaoo kɛ amɛhe ehã ni amɛmiiye amɛmiibua kɛmiimamɔ Betel shĩai, Kpee Asai, kɛ Maŋtsɛyeli Asai. Nyɛmimɛi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo kase nibii ni amɛtsuɔ kɛyeɔ amɛbuaa lɛ kɛjɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni he esa waa yɛ nitsumɔi nɛɛ amli ni amɛkɛ amɛ fee ekome kɛtsu nii lɛ adɛŋ. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ mfoniri lɛ mli lɛ, nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei fɛɛ miikase nibii ni amɛbaanyɛ amɛfee kɛkura Maŋtsɛyeli Asai kɛ Kpee Asai. Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji “naanɔi a-Maŋtsɛ lɛ,” kɛ Kristo Yesu, ni ji ‘maŋtsɛmɛi a-Maŋtsɛ’ lɛ miitsɔ nyɛmimɛi ni he esa nɛɛ kɛ nyɛmimɛi krokomɛi anɔ amɛmiitsu nibii wuji. (1 Tim. 1:17; 6:15; kanemɔ Abɛi 22:29.) Esaaa akɛ wɔkɛ hesai ni wɔyɔɔ lɛ tsuɔ nii kɛtaoɔ anunyam wɔhãa wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔkɛtsu nii kɛwo Yehowa hiɛ nyam.​—Yoh. 8:54.

8. Te obaafee tɛŋŋ ona nɔ ni obaanyɛ okɛma ohiɛ akɛ ohe baasa yɛ efeemɔ mli?

8 Okɛ nɔ ko ni ootao okase efeemɔ lɛ ama ohiɛ. Mɛni nɛkɛ obaanyɛ okɛma ohiɛ akɛ obaasumɔ ni ohe asa yɛ efeemɔ mli? Obaanyɛ obi osafoŋ onukpai lɛ kɛ ekolɛ nyɛkpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ni etsɔɔ bo eko. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛwo bo ŋaa ni oya ohiɛ yɛ wiemɔhãmɔ kɛ nitsɔɔmɔ mli. Kɛ́ amɛwo bo ŋaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ, obaanyɛ obi amɛ wiemɔ su pɔtɛɛ ni esa akɛ oya ohiɛ yɛ mli. No sɛɛ lɛ, feemɔ nibii ni baahã oya ohiɛ yɛ nakai wiemɔ su lɛ mli. Mɛni ji nibii nɛɛ ekomɛi?

9. Kɛ́ okɛma ohiɛ akɛ ootao ole nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ lɛ, te obaafee tɛŋŋ oshɛ nakai oti lɛ he?

9 Miamɔ ohiɛ waa ni oshɛ oti ni okɛma ohiɛ lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ootao ole nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ lɛ, hemɔ be ni okase broshuɔ ni ji, Okɛ Ojwɛŋmɔ Ama Nikanemɔ Kɛ Nitsɔɔmɔ Nɔ lɛ. Kɛ́ ahã bo asaimɛnt yɛ otsi teŋ kpee lɛ shishi lɛ, feemɔ otsɔɔ nyɛmi nuu ko ni le nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ koni etsɔɔ bo nibii ni eena akɛ esa akɛ otsu he nii dani oyafee asaimɛnt lɛ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ ahã bo asaimɛnt lɛ, kaamɛ aahu kɛyashi be lɛ miihe ashɛ dani obɔi ohesaamɔ. Kɛ́ osaa ohe mra lɛ, no baahã mɛi ana akɛ okɛ onitsumɔ shwɛɛɛ ni abaanyɛ amu afɔ̃ onɔ.​—Abɛi 21:5; 2 Kor. 8:22.

10. Kɛ́ wɔmiitao wɔhe asa yɛ nɔ ko ni efeemɔ wa waa kɛhã wɔ lɛ mli lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

10 Ni kɛ́ nɔ ni otaoɔ oya ohiɛ yɛ efeemɔ mli lɛ ji nɔ ko ni feemɔ wa waa kɛhã bo hu? Mɛni obaanyɛ ofee? Kaahã onijiaŋ je wui! Be ko ni eho lɛ, kɛ́ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Garry lɛ miikane nii lɛ, etɔɔ lɛ waa. Ekaiɔ akɛ, kɛ́ etee asafoŋ kpeei ashishi ni eekane nii lɛ, eyaaa lɛ jogbaŋŋ kwraa, ni enɛ woɔ lɛ hiɛgbele. Shi ehãaa enijiaŋ aje wui. Mɛɛ nɔ kpakpa ejɛ enɛ mli kɛba? Garry kɛɛ yelikɛbuamɔ ni nyɛmimɛi ni le wiemɔhãmɔ waa lɛ kɛhã lɛ, kɛ nibii ni ekase yɛ asafo lɛ woji lɛ amli lɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ enyɛɔ ehãa wiemɔi yɛ Maŋtsɛyeli Asai anɔ, kpokpaa nɔ kpeei ashishi, kɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ashishi po!

11. Tamɔ eba lɛ yɛ Timoteo gbɛfaŋ lɛ, mɛni baahã anyɛ akɛ sɔ̃i krokomɛi awo wɔdɛŋ?

11 Ani ŋaa ni Paulo wo Timoteo lɛ hã Timoteo batsɔ wielɔ ni he esa waa loo mɔ ko ni le nitsɔɔmɔ waa? Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ. Shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ŋaa ni Paulo wo lɛ lɛ hã etee ehiɛ waa ni enyɛ etsu sɔ̃i fɛɛ ni akɛwo edɛŋ lɛ ahe nii jogbaŋŋ. (2 Tim. 3:10) Kɛ́ wɔ hu wɔtee wɔhiɛ yɛ nibii ni wɔtaoɔ wɔle feemɔ jogbaŋŋ lɛ amli lɛ, abaanyɛ atuu sɔ̃i krokomɛi awo wɔdɛŋ.

KWƐMƆ NƆ NI OBAANYƐ OFEE KƐYE OBUA MƐI

12. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi krokomɛi eye amɛbua bo?

12 Mɛi yeɔ amɛbuaa wɔ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ daa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ atsĩ wɔnaa yɛ helatsamɔhe lɛ, asafoŋ onukpai ni sɔmɔɔ akɛ Ajinafoi Akui Ni Kɛ Helatsamɔhei Shãraa loo Helatsɛmɛi Asaramɔ Kui amli bii lɛ basaraa wɔ, ni enɛ hãa wɔnáa miishɛɛ waa. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔkɛ naagba ko miikpe yɛ wɔshihilɛ mli ni asafoŋ onukpa ko basara wɔ ni eto etsui shi ebo wɔ toi ni eshɛje wɔmii lɛ, wɔhiɛ sɔɔ waa. Kɛ́ wɔ-Biblia mli nikaselɔ ko yɛ naagba, ni gbɛgbalɔ ko ni bɔɔ mɔdɛŋ fata wɔhe kɛtee ni wɔkɛ lɛ yakase nii ni etsɔɔ lɛ nibii komɛi ni ebaanyɛ efee kɛtsu naagba lɛ he nii lɛ, wɔmii shɛɔ wɔhe waa. Nyɛmimɛi nɛɛ fɛɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛyeɔ amɛbuaa wɔ, ni enɛ hãa amɛnáa miishɛɛ waa. Kɛ́ wɔ hu wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ, wɔ hu wɔbaaná miishɛɛ. Yesu kɛɛ: “Nɔhãmɔ hãa mɔ náa miishɛɛ fe hemɔ.” (Bɔf. 20:35) Kɛ́ ootao ofee nibii nɛɛ loo nibii krokomɛi kɛye obua onyɛmimɛi lɛ, mɛni baaye abua bo ni oshɛ nakai oti lɛ he?

13. Kɛ́ wɔmiitao wɔkɛ oti ko ama wɔhiɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ he?

13 Kɛ́ wɔmiitao wɔkɛ oti ko ama wɔhiɛ lɛ, nɔ ko yɛ ni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ mɔ ko wie kɛkɛ akɛ, ‘Miitao matsu babaoo yɛ asafoŋ lɛ mli.’ Oti ni moŋ, shi ewieko nɔ ko. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nibii pii yɛ ni kɛ́ mɔ ko fee lɛ, etsɔɔ akɛ eefee babaoo yɛ asafo lɛ mli. No hewɔ lɛ, esa akɛ ekwɛ emli nɔ tuuntu ni etaoɔ efee lɛ ni ekɛ no moŋ ama ehiɛ akɛ oti. Ja efee nakai dani ebaana kɛji eeshɛ oti ni ekɛma ehiɛ lɛ he loo eshɛɛɛ he. Kɛ́ eesumɔ po lɛ, ebaanyɛ eŋma efɔ̃ shi ni eŋmala nibii ni ebaafee koni enyɛ eshɛ he lɛ hu eshwie shi.

14. Kɛ́ wɔkɛ oti ko ma wɔhiɛ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ shihilɛ tsakeɔ?

14 Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔkɛ oti ko ma wɔhiɛ lɛ, esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, shihilɛ tsakeɔ ni enɛ baanyɛ asa oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔfo Paulo ye ebua ni atse asafo yɛ Tesalonika. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kulɛ oti ni ma ehiɛ ji ni ehi jɛmɛ ni eye ebua asafo hee lɛ. Shi nibii tsake. Ate shi awo lɛ waa, ni ehe bahia ni eshi Tesalonika. (Bɔf. 17:1-5, 10) Eji Paulo kɛɛ doo ebaahi jɛmɛ kulɛ, ekɛ nyɛmimɛi lɛ awala baawo oshãra mli. Shi be ni eba lɛ nakai lɛ, eto gbɛjianɔ kroko koni enyɛ eye ebua nyɛmimɛi ni yɔɔ nakai asafo lɛ mli lɛ ni amɛhemɔkɛyeli lɛ mli awa. Etsu Timoteo kɛtee jɛmɛ. (1 Tes. 3:1-3) Ekã shi faŋŋ akɛ, Tesalonikabii lɛ amii shɛ amɛhe waa akɛ Timoteo kɛ ehe hã ni ebaye ebua amɛ.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ shihilɛi ni wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔfee lɛ baanyɛ asa otii ni wɔkɛmamɔ wɔhiɛ lɛ ahe? Gbaa niiashikpamɔ ko ni kɔɔ enɛ he.

15 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Paulo sane lɛ mli? Kɛ́ wɔkɛ oti ko ma wɔhiɛ, shi shihilɛ ko ni wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔfee lɛ hewɔ lɛ wɔnyɛɛɛ wɔshɛ he lɛ, esa akɛ wɔkɛ oti kroko ni wɔbaanyɛ wɔshɛ he ama wɔhiɛ. (Jaj. 9:11) Nakai Ted kɛ eŋa Hiedi fee. No mli lɛ amɛyɛ Betel. Shi hela ko hewɔ lɛ, ehe bahia ni amɛshi. Shi akɛni amɛsumɔɔ Yehowa hewɔ lɛ, amɛkɛ otii krokomɛi ni amɛbaanyɛ amɛshɛ he ni baaye abua amɛ ni amɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli lɛ mamɔ amɛhiɛ. Amɛbɔi sɔɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi, ni sɛɛ mli lɛ ahã amɛbɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi, ni atsɔse Ted akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yelikɛbualɔ. No sɛɛ etsɛɛɛ ni atsɔɔ afii abɔ ni kɛ́ mɔ ko ye lɛ, enyɛŋ eya nɔ esɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ dɔŋŋ. Ted kɛ Hiedi na akɛ, yɛ afii ni atsɔɔ lɛ naa lɛ, amɛnyɛŋ amɛya nɔ amɛsɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yelikɛbualɔ kɛ eŋa. Enɛ dɔ amɛ waa. Shi amɛna akɛ gbɛi krokomɛi yɛ ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli. Ted wie akɛ: “Wɔna akɛ, gbɛi pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔsɔmɔ Yehowa, ni enɛ eye ebua wɔ waa.”

16. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Galatiabii 6:4 lɛ mli?

16 Jeee nɔ fɛɛ nɔ ni baa yɛ wɔshihilɛ mli lɛ wɔyɔɔ nɔ hewalɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, jeee sɔɔmɔ hegbɛ ko ni wɔyɔɔ lɛ ni hãa Yehowa náa wɔhe miishɛɛ, ni esaaa akɛ wɔkɛ sɔɔmɔ hegbɛi ni wɔyɔɔ lɛ toɔ mɛi krokomɛi anɔ he. Hiedi wie akɛ: “Kɛ́ wɔkɛ wɔhe to mɛi krokomɛi ahe lɛ, wɔmiishɛɛ baatã.” (Kanemɔ Galatiabii 6:4.) No hewɔ lɛ, kɛ́ shihilɛ ko hewɔ lɛ onyɛɛɛ oshɛ oti ni okɛma ohiɛ lɛ he lɛ, kwɛmɔ nibii krokomɛi ni obaanyɛ ofee kɛsɔmɔ Yehowa kɛ onyɛmimɛi lɛ. *

17. Kɛ́ ootao onyɛ otsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, mɛni esa akɛ ofee?

17 Kɛ́ ootao onyɛ otsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, belɛ kaatiu heloonaa nibii asɛɛ, ni kwɛmɔ jogbaŋŋ ni okamɔ nyɔmɔ babaoo hu. Agbɛnɛ hu, okɛ otii ni baaye abua bo ni oshɛ oti titri ni okɛma ohiɛ lɛ he lɛ amamɔ ohiɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oti titri ni ma ohiɛ ji, ni osɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ lɛ, obaanyɛ okɛma ohiɛ akɛ obaasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔ daa nyɔɔŋ nɔ. Aloo kɛ́ oti titri ni ma ohiɛ ji ni obatsɔ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ, obaanyɛ okɛma ohiɛ akɛ okɛ be babaoo baatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni obaasara mɛi ni edara kɛ mɛi ni bɛ hewalɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaakase nibii pii ni baahã anyɛ akɛ bo atsu nibii babaoo yɛ Yehowa asafo lɛ mli. Naagbee kwraa lɛ, tswaa ofai shi akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni akɛbaahã bo akɛ otsu lɛ, okɛ onyɛmɔ fɛɛ baatsu ni otsu lɛ jogbaŋŋ.​—Rom. 12:11.

Okɛ oti ko ni obaanyɛ oshɛ he ama ohiɛ (Kwɛmɔ kuku 18) *

18. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Beverley niiashikpamɔ lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

18 Kɛ́ wɔgbɔlɔ po lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ otii amamɔ wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli ni wɔbɔ mɔdɛŋ wɔshɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi yoo ko ni eye afii 75 ni atsɛɔ lɛ Beverley lɛ bɛ hewalɛ ni no hewɔ lɛ enyɛɛɛ enyiɛ jogbaŋŋ. Shi eshwe waa ni ekɛ ehe awo Kaimɔ lɛ he tafãa lɛ mli. No hewɔ lɛ, ekɛ otii komɛi mamɔ ehiɛ. Beverley nyɛ eshɛ otii nɛɛ ni ekɛmamɔ ehiɛ yɛ tafãa lɛ mli lɛ ahe, ni enɛ hã ená miishɛɛ waa. Enɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ tsirɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni amɛ hu amɛtsu babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Yehowa hiɛ sɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔnyɛmimɛi ni edara lɛ tsuɔ amɛhãa lɛ lɛ, kɛ́ amɛshihilɛ eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛtsu babaoo tamɔ bɔ ni amɛshweɔ lɛ po.​—Lala 71:17, 18.

19. Mɛɛ otii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔkɛmamɔ wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli?

19 Okɛ otii ni obaanyɛ oshɛ he amamɔ ohiɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oná sui ni baahã Yehowa aná ohe miishɛɛ waa. Kasemɔ nibii ni baahã Yehowa kɛ esafo lɛ anyɛ ekɛ bo atsu nii jogbaŋŋ. Be fɛɛ be lɛ, kwɛmɔ nɔ ni obaanyɛ ofee kɛye obua onyɛmimɛi Kristofoi lɛ waa. * Bɔ ni Yehowa jɔɔ Timoteo lɛ, nakai nɔŋŋ ebaajɔɔ bo hu, ni ‘mɛi fɛɛ baana ohiɛyaa lɛ faŋŋ.’​—1 Tim. 4:15.

LALA 38 Ebaahã Ohe Awa

^ Timoteo bɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, bɔfo Paulo wo lɛ hewalɛ ni eya ehiɛ. Timoteo bo ŋaawoo nɛɛ toi, ni no hã Yehowa nyɛ ekɛ lɛ tsu nii waa kɛye ebua enyɛmimɛi Kristofoi lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, bo hu oosumɔ ni osɔmɔ Yehowa kɛ onyɛmimɛi lɛ jogbaŋŋ fe bɔ ni ofeɔ bianɛ lɛ. No hewɔ lɛ, mɛɛ otii baaye abua bo ni onyɛ ofee nakai? Mɛni baaye abua bo ni ona otii nɛɛ amli nɔ ni esa akɛ okɛma ohiɛ? Ni kɛ́ okɛ oti lɛ ma ohiɛ lɛ, te obaafee tɛŋŋ oshɛ he?

^ WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Kɛ́ akɛɛ mɔ ko kɛ oti ko ema ehiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ ekɛ nɔ ko ema ehiɛ ni eebɔ mɔdɛŋ ni eshɛ he koni enyɛ esɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ ni ehã Yehowa aná miishɛɛ.

^ Kwɛmɔ saneyitso fioo ni ji, “Sɔɔmɔ Ni Asɔmɔɔ Yɛ He Ni Hiamɔ Lɛ Da Yɛ” ni yɔɔ Ato Wɔhe Gbɛjianɔ Koni Wɔfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii wolo lɛ yitso 10, kk. 6-9 lɛ.

^ Kwɛmɔ Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! wolo lɛ nikasemɔ 60, ni yitso ji, “Yaa Nɔ Ofee Nibii Ni Baahã Okɛ Yehowa Teŋ Naanyobɔɔ Lɛ Mli Awa” lɛ.

^ NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko miitsɔɔ nyɛmimɛi yei enyɔ komɛi nɔ ko ni amɛbaanyɛ amɛfee kɛkura Maŋtsɛyeli Asa lɛ, ni amɛkɛ nɔ ni amɛkase lɛ miitsu nii.

^ NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi yoo ko ni eka tsũ mli lɛ miiye mɛi odase yɛ tɛlifoŋ nɔ ni eefɔ̃ amɛ nine kɛhã Kaimɔ lɛ.