Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 18

Poi métas na sirvisu di Jeová ki bu ta konsigi alkansa

Poi métas na sirvisu di Jeová ki bu ta konsigi alkansa

‘Pensa na kes kuza li, konsentra txeu na es, asi pa tudu algen odja klaru ma bu sta faze prugrésu.’ — 1 TIMÓTEO 4:15.

KÁNTIKU 84 Nu krê da nos midjór

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Ki métas nu pode ten?

 NU TA ama Jeová txeu, pur isu nu krê faze nos midjór na se sirvisu. Pa nu faze tudu kel ki nu ta pode pa Jeová, nu meste poi alguns méta sima dizenvolve kes kualidadi ki Jeová gosta, prende faze otus kuza ki ta djuda-nu faze más pa el i djobe manera di djuda otus.

2. Pamodi ki nu debe ten métas na sirvisu di Jeová i sforsa pa alkansa-s?

2 Pamodi ki nu debe ten métas na sirvisu di Jeová i sforsa pa alkansa-s? Nu krê faze kel-li pamodi nu ta ama nos Pai, Jeová. Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja-nu ta uza nos kapasidadi pa sirbi-l. Tanbê, nu krê faze más na sirvisu di Jeová pamodi kel-li ta da-nu oportunidadi di djuda nos irmons ku irmans más txeu. (1 Tes. 4:9, 10) Ka ta nporta kantu ténpu dja nu ten na verdadi, nos tudu nu meste kontinua ta midjora. Nu ben odja modi ki nu pode faze kel-li.

3. Sima sta na 1 Timóteo 4:12-16, kuzê ki apóstlu Polu insentiva Timótiu pa faze?

3 Nbóra Timótiu éra jóven kantu apóstlu Polu skrebe-l kel primeru karta, el éra un ansion ki dja tinha spiriénsia. Má simé, Polu insentiva-l pa el kontinua ta midjora. (Lé 1 Timóteo 4:12-16.) Si nu lé kes palavra di Polu, nu ta odja ma el kreba pa Timótiu midjoraba na dôs kuza: (1) pa el dizenvolveba kes kualidadi ki Jeová gosta sima amor, fé i puréza i (2) pa el midjoraba se manera di lé pa públiku, di da konsedju i di inxina. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki izénplu di Timótiu pode djuda-nu poi métas ki nu ta konsigi alkansa. Tanbê, nu sta ben odja modi ki nu pode faze más na nos sirvisu pa Jeová.

DIZENVOLVE KES KUALIDADI KI JEOVÁ GOSTA

4. Sima sta na Filipenses 2:19-22, pamodi ki Jeová uza Timótiu di txeu manera?

4 Pamodi ki Jeová uza Timótiu di txeu manera? Pamodi el tinha kes kualidadi ki Jeová gosta. (Lé Filipenses 2:19-22.) Kes kuza ki Polu fla sobri Timótiu ta mostra ma el éra un algen umildi, lial, trabadjador i di kunfiansa. El ta trataba irmons ku amor i el ta preokupaba ku es di korason. Pamodi kel-li, Polu bira ta ama Timótiu i el ka xinti medu di da-l diziginasons difísil. (1 Cor. 4:17) Di mésmu manera, si nu dizenvolve kes kualidadi ki Jeová gosta, el ta bira ta ama-nu más txeu i nu ta konsigi djuda kongregason más txeu. — Sal. 25:9; 138:6.

Pensa na un kualidadi ki bu krê mostra más txeu. (Odja parágrafus 5 i 6.)

5. (a) Modi ki nu pode sabe kuzê ki nu meste midjora na nos manera di ser? (b) Sima nu sta odja na fotu, kuzê ki kel irman más jóven sta faze pa el poi na lugar di otus?

5 Skodje un méta ki bu krê alkansa. Faze orason i pensa na kuzê ki bu meste midjora na bu manera di ser. Dipôs skodje un kualidadi i sforsa pa bu mostra-l más txeu. Talvês bu pode odja ma bu meste djuda irmons más txeu ô prende poi na ses lugar. Bu ta atxa ma bu meste sforsa más pa sta na pas ku otus algen i pa purdua-s? Si bu ka ten sertéza di kuzê ki bu meste midjora, talvês bu pode pergunta un amigu di kunfiansa. — Pro. 27:6.

6. Modi ki bu pode dizenvolve un kualidadi?

6 Sforsa pa bu alkansa bu méta. Modi ki bu pode faze kel-li? Un manera é studa un kualidadi ki bu krê midjora. Imajina ma bu krê sforsa pa púrdua otus más txeu. Bu pode lé na Bíblia stória di kes algen ki ta purduaba otus i di kes ki ka ta purduaba. Pensa na izénplu di Jizus. El staba sénpri prontu pa púrdua otus. (Luc. 7:47, 48) Envês di el konsentra na ses difeitu, Jizus konsentra na kes bon kualidadi ki es tinha. El éra diferenti di kes farizeu ki ‘ta atxaba ma kes otu algen ka éra nada’. (Luc. 18:9) Dipôs di pensa na kes izénplu li, pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki N ta djobe na otus algen? N ta konsentra na kes bon kualidadi ki es ten ô na ses fadja?’ Si bu ka sta konsigi púrdua un algen, faze un lista di tudu kes bon kualidadi ki el ten. Dipôs pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki Jizus ta atxa di kel algen li? Si éra Jizus, el ta purduaba el?’ Faze kes pergunta li pode djuda-nu muda nos manera di pensa. Talvês na komésu nu ten ki sforsa txeu pa púrdua un algen ki magua-nu. Má, si nu kontinua ta sforsa, ku ténpu, pode ser más fásil púrdua otus algen.

PRENDE FAZE KUZAS KI TA DJUDA-U FAZE MÁS PA JEOVÁ

Prende faze algun tipu di trabadju pa djuda konpo Salon di Reinu. (Odja parágrafu 7.) d

7. Sima sta na Provérbios 22:29, modi ki Jeová sta ta uza kapasidadi di irmons ku irmans?

7 Otu méta ki nu pode ten é prende faze otus kuza. Pur izénplu, monti irmons ku irmans sta ta djuda faze Salons di Reinu, Salons di asenbleia i kes prédiu di Betel. Txeu di kes irmon li, prende kuzê ki es sabe pamodi es trabadja djuntu ku kes ki tinha más spiriénsia. Sima nu sta odja na fotus, irmons ku irmans sta ta prende modi ki es ta konpo Salons di Reinu i Salons di asenbleia. Di kel manera li, Jeová, ki é ‘Rei di tudu ténpu’, i Jizus, ki é ‘Rei di kes ki ta reina’, sta ta uza kapasidadi di kes irmon li pa faze kuzas grandi. (1 Tim. 1:17; 6:15; Provérbios 22:29.) Nu krê sforsa txeu pa nu uza nos kapasidadi, ka pa da glória pa nos kabésa, má pa lova Jeová. — João 8:54.

8. Modi ki nu pode sabe kuzê ki nu meste midjora?

8 Skodje un méta ki bu krê alkansa. Kuzê ki bu ta gostaba di prende? Bu pode pergunta ansions di bu kongregason i talvês enkaregadu di grupu di bu kongregason, kuzê ki es ta atxa ma bu meste prende. Pur izénplu, si es fla-u ma bu meste midjora bu manera di inxina, pergunta-s na ki ária ki bu meste midjora. Dipôs sforsa pa bu midjora. Má, modi ki bu pode faze kel-li?

9. Kuzê ki bu pode faze pa bu midjora bu manera di inxina?

9 Sforsa pa bu alkansa bu méta. Imajina ma bu krê midjora bu manera di inxina. Bu pode studa dretu i aplika kes konsedju ki sta na folhetu Midjora bu manera di lé i inxina. Óras ki bu resebe un diziginason na runion di meiu di simana, antis di bu faze kel diziginason, pidi un irmon pa obi-u i pa fla-u kuzê ki bu meste midjora. Si bu ta pripara bu diziginason sédu, bu ta midjora bu manera di inxina, bu ta mostra ma abo é trabadjador i ma irmons pode konta ku bo. — Pro. 21:5; 2 Cor. 8:22.

10. Nu ta konsigi midjora na un kuza ki nos é ka bon na el? Da un izénplu.

10 I si bo é ka bon na kel kuza ki bu krê midjora? Ka bu dizisti! Un irmon ki txoma Geri ka sabia lé dretu. El fla ma el ta xintiba txeu vergónha óras ki el ta leba ku vós altu na runion. Má, el sforsa txeu pa el midjora. Pamodi ajuda ki irmons da-l i kuzê ki el prende na publikason, gósi el ta konsigi faze diskursu na kongregason, na asenbleias i na kongrésus!

11. Sima Timótiu, kuzê ki pode djuda-nu faze más na sirvisu di Jeová?

11 Timótiu bira bon na faze diskursu i na inxina? Bíblia ka ta fla. Di sertéza, Timótiu ba ta midjora poku-poku na kunpri se responsabilidadis, pamodi el sigi konsedju di Polu. (2 Tim. 3:10) Di mésmu manera, si nu sforsa pa nu midjora na algun kuza, nu pode faze más txeu na sirvisu di Jeová.

DJOBE MANERA DI DJUDA OTUS

12. Modi ki otus irmon dja djuda-u?

12 Nos tudu nu ta fika kontenti óras ki otus algen ta djuda-nu. Pur izénplu, óras ki nu sta na ospital nu ta fika kontenti di resebe vizita di irmons di Kumison di ligason ku ospital i di Grupu pa vizita duentis. Óras ki nu sta duenti, nu ta fika kontenti si un ansion vizita-nu pa obi-nu i pa konsola-nu. I si nu meste ajuda pa faze un studu di Bíblia, nu ta fika kontenti si un pioneru ki ten más spiriénsia bai ku nos i fla-nu na kuzê ki nu meste midjora. Tudu kes irmon li, ta fika kontenti di djuda-nu. Nos tanbê nu pode fika más kontenti si nu sta prontu pa djuda otus. Jizus fla: ‘É más sábi da di ki toma.’ (Atos 20:35) Si bu krê faze más pa Jeová, kuzê ki pode djuda-u alkansa kel méta li?

13. Óras ki nu krê alkansa un méta, kuzê ki nu debe pensa na el?

13 Pamodi ki é bon nu sabe kuzê ki nu krê faze? Pur izénplu, talvês bu pode pensa: ‘N ta gostaba di faze más na kongregason.’ Má, si bu poi méta di faze más sen pensa na un kuza sértu, ta ser difísil bu alkansa kel méta li pamodi bu ka skodje na ki ária ki bu krê faze más. Pur isu, é midjór bu skodje dretu ki méta ki bu krê alkansa. Talvês bu pode skrebe ki méta bu krê ten i kuzê ki bu pode faze pa bu alkansa-l.

14. Pamodi ki nu debe ser ikilibradu óras ki nu ta poi méta?

14 Tanbê, nu debe ser ikilibradu óras ki nu ta poi un méta. Pamodi? Pamodi nu ka ta konsigi kontrola tudu kuza ki ta kontise ku nos. Pur izénplu, pensa na kuzê ki kontise ku apóstlu Polu. El djuda forma kongregason di Tesalónika i di sertéza el poi méta di fika la más algun ténpu pa el pode djudaba kes novu kriston. Má, pamodi se inimigus el tevi ki sai di kel sidadi. (Atos 17:1-5, 10) Si Polu fikaba la, el pode poba vida di irmons na prigu. Má Polu ka dizisti. El tenta djuda-s di otu manera. Dipôs, el manda Timótiu pa bai djuda kes novu kriston na Tesalónika ten un fé fórti. (1 Tes. 3:1-3) Di sertéza, kes irmon di Tesalónika fika kontenti pamodi Timótiu bai djuda-s.

15. Modi ki situasons ki nu ka ta konsigi kontrola pode pô-nu ta muda nos méta? Da un izénplu.

15 Nu pode prende un lison di kuzê ki kontise ku Polu na Tesalónika. Talvês nu pode poi un méta, má algun kuza pode kontise i ka dexa-nu alkansa kel méta. (Ecl. 9:11) Si kel-li kontise ku bo, tenta poi un otu méta ki bu ta konsigi alkansa. É kel-li ki un kazal ki txoma Ted ku Hiedi faze. Es ta sirbiba na Betel, má pamodi un prubléma di saúdi es tevi ki sai di Betel. Má dja ki es ta amaba Jeová, es djobe otus manera di faze más pa el. Primeru, es bira pioneru fíksu. Dipôs di algun ténpu, es skodjedu pa es ser pioneru spesial, i Ted trenadu pa vizita kongregasons na lugar di enkaregadu di grupu di kongregason. Má dipôs, mudadu limiti di idadi pa un irmon faze trabadju di vizita kongregason. Pamodi kel-li Ted ku Hiedi nen ka kumesa ta faze kel novu diziginason. Nbóra es fika tristi, es da kónta ma es podia fazeba más pa Jeová di otus manera. Ted fla: “Nu prende ma ka ten sô un manera di nu sirbi Jeová”.

16. Kuzê ki nu pode prende na Gálatas 6:4?

16 Nu ka ta pode kontrola tudu kuza ki ta kontise na nos vida. Pur isu, é inportanti nu lenbra ma é ka diziginasons ki ta pô-nu ta ten valor pa Jeová. Tanbê, nu ka debe konpara kes priviléjiu ki nu ten ku kes ki otus algen ten. Hiedi fla: “Bu ta perde alegria si bu fika ta konpara bu vida ku vida di otus algen.” (Lé Gálatas 6:4.) É inportanti bu djobe maneras ki bu pode sirbi Jeová i djuda otus algen. b

17. Kuzê ki bu pode faze pa bu ten más priviléjiu?

17 Bu pode faze más na sirvisu di Jeová si bu mante un vida sinplis i bu ka faze dívidas sen nisisidadi. Poi kes méta pikinoti ki ta djuda-u alkansa kes méta más grandi. Pur izénplu, si bu méta é bira pioneru fíksu, pamodi ki bu ka ta kumesa ta sirbi di pioneru ajudanti tudu mês? Si bu krê ser ajudanti di kongregason, pamodi ki bu ka ta pasa más ténpu na pregason i ta vizita kes algen di bu kongregason ki sta duenti i kes ki sta di idadi? Kel spiriénsia ki bu ta ganha gósi pode djuda-u ben ten más priviléjiu. Pur isu, sforsa pa bu faze bu midjór na kalker diziginason ki bu dadu. — Rom. 12:11.

Skodje un méta ki bu krê alkansa. (Odja parágrafu 18.) e

18. Sima sta na fotu, kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Béverli?

18 Ka ta nporta kantu anu ki nu ten, nos tudu nu pode poi métas i sforsa pa alkansa-s. Odja izénplu di un irman ki ten 75 anu, ki txoma Béverli. Pamodi el tinha un prubléma gravi di saúdi el ka ta konsigi andaba dretu. Má, el tinha txeu vontadi di partisipaba na kanpanha pa Komemorason. Kuzê ki el faze? El poi métas i el fika kontenti di alkansa-s. Se izénplu poi otus irmon ta faze más na pregason. Jeová ta da txeu valor pa trabadju ki nos irmons ku irmans di idadi ta faze, sikrê ses situason ka ta dexa-s faze kel ki es ta gostaba. — Sal. 71:17, 18.

19. Ki métas nu pode ten?

19 Poi métas ki bu ta konsigi alkansa. Dizenvolve kes kualidadi ki Jeová gosta. Prende faze kuzas ki ta djuda-u faze más pa Jeová i pa se organizason. Djobe manera di djuda bus irmon ku irmans más txeu. c Jeová ta abensua-u sima el abênsua Timótiu i ‘tudu algen ta odja klaru ma bu sta faze prugrésu.’ — 1 Tim. 4:15.

KÁNTIKU 38 Jeová ta da-u forsa

a Timótiu éra bon na prega notísias sábi, má simé apóstlu Polu insentiva-l pa el kontinua ta faze más na sirvisu di Jeová. Dja ki Timótiu sigi konsedju di apóstlu Polu, Jeová uza-l di txeu manera i el faze txeu kuza pa djuda irmons ku irmans. Sima Timótiu, bu ten vontadi di djuda irmons ku irmans más txeu? Di sertéza bu ten kel dizeju li. Má, ki métas pode djuda-u faze kel-li? I kuzê ki bu meste faze pa bu poi métas i konsigi alkansa-s?

b Odja subtéma “Servir onde a necessidade é maior” na livru Organizados Para Fazer a Vontade de Jeová, kapítlu 10, parágrafus 6 ti 9.

c Odja lison 60 ku téma “Kontinua ta bira bu amizadi ku Jeová más fórti”, na livru Vive filís pa tudu ténpu!.

d SPLIKASON DI FOTU: Un irmon sta ta inxina dôs irman modi ki es ta konpo Salon di Reinu i dipôs es sta ta faze kuzê ki es prende.

e SPLIKASON DI FOTU: Un irman ki ka ta pode sai di kaza, sta ta prega pa tilifóni i el sta konvida pesoas pa Komemorason.