Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

XCHANOBIL 18

Kakʼ ta koʼontontik stael li kʼusi spas kuʼuntike

Kakʼ ta koʼontontik stael li kʼusi spas kuʼuntike

«Nopbo skʼoplal li kʼusitik taje; akʼo me lek ta avoʼonton sventa lek jamal xil skotol krixchanoetik ti lek chbat avuʼune» (1 TIM. 4:15).

KʼEJOJ 84 Tunkutik ta sjunul koʼntontik

LI KʼUSI TA JCHANTIKE a

1. ¿Kʼusitik xuʼ xkakʼ ta koʼontontik stael ta mantal?

 LI MELEL yajtsʼaklomutik Kristoe jkʼanojtik tajek li Jeovae xchiʼuk ta jkʼantik ti lekuk xijtun ta stojolale. Pe sventa spas kuʼuntike, skʼan ti oyuk kʼusi xkakʼ ta koʼontontik stael ta mantale, jech kʼuchaʼal ti xlekub jtalelaltike, ti oyuk kʼusi achʼ jchantik spasele xchiʼuk ti jkʼeltik kʼuxi xuʼ jkoltatik li yantike. b

2. ¿Kʼu yuʼun skʼan ti oyuk kʼusi xkakʼ ta koʼontontik stael ta mantale xchiʼuk ti xkakʼtik persa staele?

2 Skʼan ti oyuk kʼusi xkakʼ ta koʼontontik stael ta mantal xchiʼuk ti xkakʼtik persa staele, yuʼun ta jkʼan ta jmuyubtabetik yoʼonton li Jtotik ta vinajele. Li Jeovae xmuyubaj kʼalal ta jtunestik li kʼusitik xijtojob spasel sventa xijtun ta stojolale. Jech xtok, ta jkʼantik chijchʼi˗o batel ta mantal sventa masuk to jkoltatik li ermanoetike (1 Tes. 4:9, 10). Jkotoltik skʼan xijchʼi˗o batel ta mantal, mu ventauk ti kʼu xa sjalil ochemutik ta mantale. Jkʼeltik batel kʼuxi xuʼ jpastik.

3. Li Pabloe, ¿kʼusitik tojobtasel laj yalbe li Timoteoe? (1 Timoteo 4:12-16).

3 Akʼo mi kerem toʼox li Timoteo kʼalal tsʼibabat talel karta yuʼun Pablo ta sba veltae, oy xa ox kʼuk sjalil yakal chtun ta mol ta tsobobbail. Akʼo mi jech, li Pabloe la stijbe yoʼonton yoʼ xchʼi batel mas ta mantal (kʼelo 1 Timoteo 4:12-16). Mi la jkʼelbetik lek skʼoplal li kʼusi laj yal Pabloe, chkakʼtik venta ti oy chaʼtos kʼusi la stijbe yoʼonton spasel li Timoteoe. Jtose jaʼ ti masuk to xlekub stalelale, jech kʼuchaʼal ti masuk to xkʼanvane, ti xchʼi li xchʼunel yoʼontone xchiʼuk ti lekuk sak stalelale. Li yane jaʼ ti masuk to xlekub yuʼun kʼalal oy kʼusi chchan ta yeloval krixchanoetike, kʼalal chtojobtasvane xchiʼuk kʼalal chchanubtasvane. Li ta xchanobil liʼe, ta jkʼeltik kʼusi la spas li Timoteoe xchiʼuk ti jaʼ chijchʼi˗o ta mantal mi chkakʼ ta koʼontontik stael li kʼusi spas kuʼuntike. Jech xtok, ta jkʼeltik kʼusitik xuʼ jpastik sventa masuk to lek xijtun ta stojolal Jeova.

LEKUBUK MAS LI JTALELALTIKE

4. Jech kʼuchaʼal chal Filipenses 2:19 kʼalal ta 22, ¿kʼu yuʼun toj lek tunesat yuʼun Jeova li Timoteoe?

4 ¿Kʼu yuʼun toj lek tunesat yuʼun Jeova li Timoteoe? Yuʼun kʼupil sba stalelal (kʼelo Filipenses 2:19-22). Ti kʼu yelan albat skʼoplal yuʼun Pablo li Timoteoe te chkakʼtik venta ti bikʼit yakʼoj sba, tukʼ yoʼonton, lek baxbol ta abtel xchiʼuk stakʼ spat yoʼontonik ta stojolal. Lek yoʼonton ta stojolal li ermanoetike xchiʼuk oyik ta yoʼonton ta melel. Jaʼ yuʼun, li Pabloe skʼanoj tajek li Timoteoe xchiʼuk oy kʼusitik laj yakʼbe sbain ti mu kʼunuk ta pasele (1 Kor. 4:17). Mi jech jtalelaltik kʼuchaʼal tskʼan Jeovae, mas me tskʼanutik xchiʼuk mas tstunesik li ta tsobobbaile (Sal. 25:9; 138:6).

Nopo kʼusi talelalil chakʼan chlekub avuʼun. (Kʼelo parafo 5, 6).

5. 1) ¿Kʼuxi xuʼ jnaʼtik ti bu to skʼan xlekub jtalelaltike? 2) Li tsebal ermana xvinaj ta lokʼole, ¿kʼuxi chakʼ ta ilel ti xaʼibe smelolal ti kʼu yelan chaʼi sba li yantike?

5 Jtʼujtik kʼusi talelalil ta jkʼan ta jchʼiestik. Jkʼopontik Jeova ta orasion sventa skoltautik snaʼel ti bu to skʼan xlekub jtalelaltike. Jtʼujtik jtosuk, vaʼun jaʼuk kakʼtik persa slekubtasel. ¿Mi skʼan van masuk to xkaʼibetik smelolal ti kʼu yelan chaʼi sbaik li yantike o mi skʼan van masuk to xlokʼ ta koʼontontik skoltaelik? O xuʼ van jnoptik ti skʼan mas xijkoltavan sventa oyuk jun oʼontonal o ti masuk to xlokʼ ta koʼontontik yakʼel pertone. Mi mu jnaʼtik leke, jakʼbetik junuk jlekil amigotik kʼu yelan chil li jtalelaltike (Prov. 27:6).

6. ¿Kʼusi xuʼ jpastik sventa jchʼiestik jtosuk talelal?

6 Kakʼtik persa stael li kʼusi oy ta koʼontontike. ¿Kʼuxi xuʼ spas kuʼuntik? Jsabetik skʼoplal li talelalil ti ta jkʼan ta jchʼiestike. Jech kʼuchaʼal liʼe, jnoptik noʼox ti chkakʼtik venta ti skʼan masuk to xlokʼ ta koʼontontik yakʼel pertone. Xuʼ me skoltautik mi la jchantik xchiʼuk la jnopbetik skʼoplal li buchʼutik chalbe skʼoplal Vivlia ti akʼvanik ta pertone xchiʼuk li buchʼutik mu jechuk la spasike. Kalbetik skʼoplal Jesus ti laj yakʼ ta perton li yantike (Luk. 7:47, 48). Maʼuk la skʼelbe li spaltailike, yuʼun jaʼ la skʼel li kʼusi xuʼ spas batel yuʼunike. Pe jaʼuk li jfariseoetike muʼyuk sbalil chilik li yantike (Luk. 18:9). Mi laj xa ox jkʼelbetik skʼoplal taje, xiuk jnoptike: «¿Kʼu yelan chkil li yantike? ¿Mi jaʼ ta jkʼelbeik li slekil talelalike?». Mi oy buchʼu vokol chkaʼitik yakʼel ta pertone, jpasbetik junuk slistail li slekil talelaltake, vaʼun xi jnopbetik skʼoplale: «¿Kʼu yelan ch˗ilat yuʼun li Jesuse? ¿Mi ta van xakʼ ta perton?». Mi jech la jpastike, xuʼ me skoltautik sventa jeltik li kʼusi ta jnoptike. Ta slikebale, xuʼ van vokol chkaʼitik yakʼel ta perton li buchʼu laj yakʼ jvokoltike. Pe mi laj kakʼtik persae, muʼyuk xa vokol chkaʼitik chij˗akʼvan ta perton.

OYUK KʼUSI JCHANTIK SPASEL

Oyuk kʼusi xachan spasel sventa xakʼel ti lekuk noʼox oy li salone. (Kʼelo parafo 7). e

7. ¿Kʼu yelan chtunesatik yuʼun Jeova li buchʼutik lek xtojobik ta spasel yabtelike? (Proverbios 22:29).

7 Yan kʼusi xuʼ xkakʼ ta koʼontontik staele jaʼ ti oyuk kʼusi achʼ jchantik spasele. Nopbo skʼoplal li ermanoetik ti chkoltavanik ta svaʼanel Beteletik, Salon sventa Asamblea xchiʼuk Salon sventa Tsobobbail. Ep kʼusitik la xchanik ta skoj ti jaʼ la xchiʼinik ta abtel li buchʼutik lek xtojobike. Jech kʼuchaʼal xvinaj ta lokʼoletike, li ermanoetik xchiʼuk ermanaetike yakal chchanik kʼuxi xuʼ skʼelik ti lekuk noʼox oy li Salon sventa Asamblea xchiʼuk li Salon sventa Tsobobbaile. Li Jeova ti jaʼ «li Ajvalil sbatel osil» xchiʼuk li Jesus ti jaʼ «Ajvalil yuʼunik li buchʼutik ch˗ajvalilajike» jaʼ jech tstunesik li ermanoetik sventa lekuk kʼusi xkʼot ta pasel xchiʼuk oy to yan kʼu yelan tstunesik li ermanoetike (1 Tim. 1:17; 6:15; kʼelo Proverbios 22:29). Tsots chij˗abtej xchiʼuk ta jtunestik li kʼusitik xijtojob spasel sventa jtoybetik skʼoplal li Jeovae, maʼuk li voʼotike (Juan 8:54).

8. ¿Kʼusi xuʼ skoltautik snaʼel li kʼusi skʼan xlekub kuʼuntike?

8 Jtʼujtik kʼusi ta jkʼan ta jchantik spasel. ¿Kʼusi xuʼ xkakʼ ta koʼontontik spasel? Jchiʼintik ta loʼil li moletik ta tsobobbail o li jkʼelvanej ta sirkuito sventa xalbutik kʼusi to xuʼ jpastik. Jech kʼuchaʼal liʼe, mi laj yalbutik ti skʼan to xlekub ti kʼu yelan chkʼetes jpartetik o ti kʼu yelan chijchanubtasvane, xuʼ jakʼbetik bu to skʼan xlekub kuʼuntik. Vaʼun, jpastik li kʼusi chalbutike. ¿Kʼuxi?

9. ¿Kʼusi xuʼ jpastik sventa xlekub li kʼusi ta jpastike?

9 Kakʼtik persa stael li kʼusi oy ta koʼontontike. Jnoptik noʼox ti ta jkʼantik ti masuk to xijtojob ta chanubtasvaneje. Xuʼ jchantik li foyeto Tojobkutik lek ta xchanel vun xchiʼuk ta chanubtasvanej. Kʼalal skʼan toʼox jelubtas jpartetik li ta tsobajel ta xokol kʼakʼale, xuʼ van xkalbetik junuk ermano ti lek chanem ti akʼo xchikinta kʼu yelan ta jelubtastike, vaʼun ti xalbutik kʼusi to skʼan jlekubtastike. Mi ta jchapan noʼox li jpartetik kʼalal jal toʼox skʼan xketʼestike, mas to lek chijchanubtasvan, li yantike chakʼik venta ti baxbolutike xchiʼuk ti stakʼ spat yoʼontonik ta jtojolaltike (Prov. 21:5; 2 Kor. 8:22).

10. Albo junuk skʼelobil ti chakʼ ta ilel kʼusi xuʼ jpastik sventa oyuk kʼusi xlekub kuʼuntik spasele.

10 ¿Kʼusi xuʼ jpastik mi ta jkʼan ta jlekubtastik li kʼusi vokol onoʼox chkaʼitik spasele? ¡Mu me xijchibaj! Kalbetik skʼoplal li ermano Garry ti vokol toʼox tajek chaʼi skʼelel vune. Xvul ta sjol ti chkʼexav toʼox tajek kʼalal oy kʼusi chapta ta tsobajeletike, pe jech˗o laj yakʼ persa sventa xlekubuk yuʼun xchiʼuk muʼyuk chibaj. Koliyal ti koltaat yuʼun yan ermanoetik xchiʼuk li vunetike, li avie tsjelubtas xa mantaletik ta tsobajeletik, ta asamblea ta sirkuito xchiʼuk ta asamblea rejional.

11. Jech kʼuchaʼal li Timoteoe, ¿kʼusi tskoltautik sventa oyuk kʼusi yan xkichʼtik akʼbel jbaintik?

11 ¿Mi la xchan lek ta yetʼesel mantal xchiʼuk ta chanubtasvanej li Timoteoe? Li Vivliae muʼyuk chal, pe jnaʼojtik ti la xchʼun li kʼusi albat yuʼun Pabloe. Ta kʼunkʼun lekub onoʼox batel yuʼun xchiʼuk mas lek pas yuʼun li kʼusi sbainoje (2 Tim. 3:10). Jech kʼuchaʼal li Timoteoe, mi oy kʼusi la jchantik lek spasele, lek xa ox chapalutik mi oy kʼusi laj kichʼtik akʼbel jbaintike.

JKʼELTIK KʼUXI XUʼ JKOLTATIK LI YANTIKE

12. ¿Kʼuxi avichʼoj koltael li voʼote?

12 ¡Xijmuyubaj tajek kʼalal chkichʼtik koltaele! Jech kʼuchaʼal liʼe, mi tikʼilutik ta ospitale, tspat tajek koʼontontik kʼalal chkʼot tsvulaʼanutik li ermanoetik ti chkoltavanik li ta Komite ti Tsbeiltasvan batel ta Ospitaletike o li buchʼutik chtunik li ta Grupo ti Tsvulaʼanik ta Ospital li Buchʼutik Ipike. Kʼalal oy kʼusi tsots ta jnuptantike, ta jtojtik tajek ta vokol kʼalal chchʼak skʼakʼal junuk mol ta tsobobbail sventa spat koʼontontik xchiʼuk ti xchikinta ti kʼu yelan chkaʼi jbatike. Kʼalal ta jkʼantik koltael ta yakʼel estudioe, toj lek chkaʼitik kʼalal chbat xchiʼinutik junuk prekursor ti lek xa chaneme xchiʼuk ti xalbutik li kʼusi xuʼ jpastik sventa xijtojobutik leke. Li Jesuse xi laj yale: «Jaʼ mas xmuyubaj li buchʼu chakʼe, jaʼ mu sta li buchʼu chichʼe» (Ech. 20:35). Skotol li ermanoetik taje xmuyubajik kʼalal tskoltautike. Xuʼ me jech xijmuyubaj ek mi chijkoltavane. Mi ta jkʼantik ti jechuk xijtun ta stojolal Jeovae, ¿kʼuxi xuʼ spas kuʼuntik?

13. ¿Kʼusi skʼan jtsaktik ta venta kʼalal oy kʼusi ta jkʼan ta jpastike?

13 Jtʼujtik jtosuk li kʼusi ta jkʼan ta jpastike. Jech kʼuchaʼal liʼe, mu xiuk noʼox xkaltike: «Ta jkʼan mas chikoltavan li ta tsobobbaile». Yuʼun mi jech laj kaltike, vokol me chkaʼitik snaʼel kʼusi xuʼ xlik jpastik xchiʼuk muʼyuk chkakʼtik venta mi pas xa kuʼuntik o mi muʼyuk. Jaʼ yuʼun, jaʼ mas lek ti jtʼujtik li kʼusi ta jkʼan ta jpastike. Xuʼ jtsʼibatik li kʼusi la jtʼujtike xchiʼuk li kʼusi skʼan jpastik sventa jtatike.

14. ¿Kʼu yuʼun skʼan teuk ta joltik ti oy kʼusitik xuʼ xjel kʼalal oy kʼusi ta jkʼan ta jtatik ta mantale?

14 Teuk ta joltik ti xuʼ oy kʼusitik xjel kʼalal oy kʼusi ta koʼontontik spasele. ¿Kʼu yuʼun? Yuʼun xuʼ xjel li kʼusitik oy ta jpat jxokontik akʼo mi mu jkʼantik. Kalbetik skʼoplal li jtakbol Pabloe. Koltavan ta slikesel li tsobobbail ta Tesalonikae xchiʼuk oy ox van ta yoʼonton ti teuk xkom kʼuk sjaliluk sventa skolta li ermanoetik ti jaʼ to ochik ta mantale. Pe jatav lokʼel li ta jteklum ta skoj li yajkontratake (Ech. 17:1-5, 10). Ti teuk kome, xuʼ van oy kʼusi pasbat li ermanoetik eke. Li Pabloe muʼyuk chibaj˗o ta skoj li kʼusi kʼot ta stojolale. Ta mas tsʼakale, la stak batel Timoteo sventa stsatsubtasbe xchʼunel yoʼonton li ermanoetik taje (1 Tes. 3:1-3). Xpatet van tajek yoʼontonik li ermanoetik ta Tesalonika kʼalal laj yilik ti oy ta yoʼonton chbat Timoteo ti bu tskʼanik koltaele.

15. Kʼalal chjel jkuxlejaltike, ¿kʼusi xuʼ xkʼot ta pasel ta sventa li kʼusi oy ta koʼontontik stael ta mantale? Albo junuk skʼelobil.

15 Ep kʼusi chakʼ jchantik li Pablo xchiʼuk li kʼusi kʼot ta stojolal ta Tesalonikae. Xuʼ van oy kʼusi ta jkʼan ta jpastik ta mantal, pe mu xa van spas kuʼuntik ta skoj ti oy kʼusi chjel ta jkuxlejaltik ta anile (Ekl. 9:11). ¿Kʼusi xuʼ jpastik mi jech kʼot ta jtojolaltike? Jaʼuk jpastik li kʼusi spas noʼox kuʼuntike. Jaʼ jech la spasik li Ted xchiʼuk Hiedie. Laj yiktaik Betel ta skoj chamel. Pe ta skoj ti skʼanojik tajek li Jeovae, la skʼelik kʼuxi yan xuʼ xtunik ta stojolal. Baʼyel tunik ta prekursor regular. Ta tsʼakale, laj yichʼik biiltasel ta prekursor espesial. Li Tede la xchanubtasik sventa xtun ta jkʼelvanej ta sirkuito sustituto. Pe jaʼo jel ti jayib sjabilalik chichʼik kʼanbel li buchʼutik chtunik ta jkʼelvanej ta sirkuitoe. Vaʼun, li Ted xchiʼuk Hiedie laj yakʼik venta ti mu xa ox staike. Akʼo mi chopol laj yaʼiik jutuk li ta slikebale, snaʼojik ti oy yan kʼusitik xuʼ spasik sventa xtunik ta stojolal Jeovae. Li Tede xi chale: «Kakʼojkutik venta ti skʼan mu jtosuk noʼox kʼusi xkakʼ ta koʼontontik kʼalal chijtun ta stojolal Jeovae».

16. ¿Kʼusi chakʼ jchantik Galatas 6:4?

16 Xuʼ oy kʼusitik xjel ta jkuxlejaltik akʼo mi mu jkʼantik. Jaʼ yuʼun, skʼan teuk ta joltik ti mu jaʼuk mas tsots˗o jkʼoplal chilutik Jeova ta skoj li kʼusi jbainojtik spasele. Muʼyuk me sbalil xtok mi jaʼ ta jkʼeltik li kʼusitik staojik ta mantal li yantike, ti muʼyuk jtaojtik li voʼotike. Xi chal li Hiedie: «Mi ta jkoʼoltas jbatik xchiʼuk li yantike, muʼyuk xa me jun koʼontontik» (kʼelo Galatas 6:4). Jaʼ yuʼun, li kʼusi xuʼ jpastike jaʼ ti jkʼeltik kʼuxi xuʼ mas xijtun ta stojolal Jeova xchiʼuk ti jkoltatik li yantike. c

17. ¿Kʼusi xuʼ jpastik mi oy kʼusi mas ta jkʼan ta jbaintik spasele?

17 Mi lek noʼox sba jkuxlejaltik xchiʼuk mi muʼyuk chij˗och ta ilile, xuʼ me oy kʼusitik yan xlik jbaintik ta mantal. Oyuk kʼusi xkakʼ ta koʼontontik avi ti jaʼ tskoltautik sventa oyuk kʼusi yan jpastik ta tsʼakale. Jech kʼuchaʼal liʼe, mi chakʼan cha˗och ta prekursor regulare, ¿mi xuʼ xa onoʼox van xa˗och ta prekursor auksiliar kʼuk sjalil? O mi chakʼan cha˗och ta siervo ministeriale, ¿mi xuʼ van mas xachol mantal xchiʼuk ti mas xavulaʼan li ermanoetik ti oy xa sjabilalik o ti ipike? Skotol li kʼusi chapas avie xuʼ me skoltaot sventa oyuk kʼusi yan xabain li ta jelavele. Kʼuk xiuk noʼox, akʼo persa ti bu kʼalal xuʼ avuʼun ta spasbel li yabtel Jeovae (Rom. 12:11).

Tʼujo li kʼusi oy ta avoʼonton stael ti spas avuʼune. (Kʼelo parafo 18). f

18. ¿Kʼusi chakʼ jchantik li kʼusi la spas li ermana Beverley? (Kʼelo li lokʼole).

18 Mu jnoptik ti mu xa kʼusi xuʼ jtatik ta mantal ta skoj ti oy xa jabilaltike. Jkʼeltik kʼusi la spas li ermana Beverley ti 75 xa sjabilale. Ta skoj ti ipe, mu xanav lek. Pe oy tajek ta yoʼonton chkoltavan li ta kampanya sventa Konmemorasione. Jaʼ yuʼun, oy kʼusitik laj yakʼ ta yoʼonton spasel, vaʼun muyubaj tajek kʼalal pas yuʼune. Li kʼusi la spase la stijbe yoʼonton yantik sventa masuk to xcholik mantal ek. Ta melel, li Jeovae ep tajek sbalil chil li kʼusi tspas li ermanoetik ti oy xa sjabilalike akʼo mi oy xa kʼusitik vokol chaʼiik spasel (Sal. 71:17, 18).

19. ¿Kʼusitik xuʼ xkakʼ ta koʼontontik stael ta mantal?

19 Jaʼuk xkakʼ ta koʼontontik stael li kʼusi spas kuʼuntike. Jchʼiestik talelaletik ti lek chil Jeovae. Oyuk kʼusi jchantik spasel sventa masuk stunesutik Jeova xchiʼuk s˗organisasione. Jkʼeltik kʼusi yan xuʼ jpastik sventa jkoltatik mas li kermanotaktike. d Mi jech la jpastike, li Jeovae chakʼbutik sbendision xchiʼuk chakʼik venta yantik ti yakal chijchʼi batel ta mantal jech kʼuchaʼal la spas li Timoteoe (1 Tim. 4:15).

KʼEJOJ 38 Tskoltaot Jeova sventa tsotsukot˗o

a Akʼo mi lek xtojob ta cholmantal li Timoteoe, albat yuʼun jtakbol Pablo ti jechuk˗o xchʼi batel ta mantale. Ta skoj ti la xchʼun li Timoteoe, toj lek tunesat yuʼun li Jeovae xchiʼuk mas to la skolta batel li yermanotake. ¿Mi xakoʼolaj kʼuchaʼal li Timoteoe? ¿Mi chakʼan chatun mas ta stojolal Jeova xchiʼuk ta stojolal li avermanotake? Jaʼ van jech oy ta avoʼonton. ¿Kʼusi xuʼ skoltaot? ¿Kʼusi skʼan xatsak ta venta kʼalal oy kʼusi chakʼan chata ta mantale xchiʼuk kʼuxi xuʼ spas avuʼun?

b LIʼE TSOTS SKʼOPLAL: Li kʼusitik chkakʼ ta koʼontontik stael ta mantale jaʼ li kʼusitik chkakʼtik persa spasel sventa masuk to xijtun ta stojolal Jeova xchiʼuk ti xmuyubajuk˗o kuʼuntike.

c Kʼelo li livro Lek chapalutik ta spasbel yabtel Jeova ta kapitulo 10, parafo 6 kʼalal ta 9 li ta subtitulo ti xi sbie: «Bat tunkutik ti bu skʼanik koltaele».

d Kʼelo li xchanobil 60 li ta livro Kʼupino akuxlejal ti xi sbie: «Masuk to xavamigoin li Jeovae».

e LI KʼUSI XVINAJ TA LOKʼOLE: Jun ermano chakʼbe yil chaʼvoʼ ermana kʼuxi xuʼ skʼelik ti lekuk noʼox oy li salone. Vaʼun, jaʼ xa jech tspasik.

f LI KʼUSI XVINAJ TA LOKʼOLE: Jun ermana ti mu stakʼ xlokʼ ta snae tskʼoponan krixchanoetik ta telefono sventa stak ta ikʼel ta Konmemorasion.