1. Kellelt me oleme saanud võime kõnelda?

 KÕNEVÕIME on imeline kingitus Jumalalt. Kohe, kui Aadam oli loodud, sai ta oma taevase isaga suhelda. Samuti oli tal võime moodustada uusi sõnu. Näiteks pani ta nimed kõigile loomadele. (1. Moos. 2:19.) Ja mõtle, kui rõõmus võis Aadam olla, kui ta sai esimest korda suhelda teise inimese, oma naise Eevaga. (1. Moos. 2:22, 23.)

2. Kuidas on inimesed nii minevikus kui ka tänapäeval kõnevõimet vääralt kasutanud?

² Kõnevõimet hakati aga peagi vääralt kasutama. Näiteks rääkis Saatan Eevale valet ja see viis inimesed patu ja ebatäiuse orjusse. (1. Moos. 3:1–4.) Aadam süüdistas enda vigades Eevat ja isegi Jehoovat. (1. Moos. 3:12.) Kain valetas Jehoovale pärast seda, kui ta oli oma venna Aabeli tapnud. (1. Moos. 4:9.) Hiljem lõi Kaini järeltulija Leemek värsiread, millest ilmnes tollele ajale iseloomulik vägivaldsus. (1. Moos. 4:23, 24.) Kuidas on lood tänapäeval? Näiteks ei häbene mõned poliitikud kasutada avalikult labast kõnepruuki. On raske leida filmi, milles poleks vandumist või ropendamist. Samuti on selline keelekasutus levinud koolides ja töökohtadel. Kõik see näitab, kui madalad on praegu paljude inimeste moraal ja väärtushinnangud.

3. Mille suhtes me peame olema hoolikad ja mida me selles artiklis arutame?

 ³ Kui me pole hoolikad, võime halva kõnepruugiga nii ära harjuda, et see võib ka meile endile külge hakata. Jehoova teenijatena me tahame teda rõõmustada ja see hõlmab enamat, kui vaid sobimatust kõnest hoidumist. Me soovime kasutada oma kõnevõimet selleks, et Jumalat kiita. Selles artiklis arutame, kuidas me saame seda teha 1) kuulutustööl, 2) koguduse koosolekutel ja 3) igapäevavestlustes. Kõigepealt aga vaatame, miks läheb Jehoovale korda see, mida ja kuidas me räägime.

4. Miks pöörab Jehoova tähelepanu sellele, millest me räägime? (Malaki 3:16.)

⁴ Loe Malaki 3:16. Mis sa arvad, miks on Jehoova mälestusraamatus nende nimed, kelle kõne näitab, et nad kardavad Jehoovat ja mõtisklevad tema nime üle? Meie kõnest ilmneb see, mis on meie südames. Jeesus ütles: „Suu räägib sellest, mida süda on täis.” (Matt. 12:34.) Meie kõne näitab, kui palju me Jehoovat armastame. Ja Jehoova soovib, et need, kes teda armastavad, saaksid igavese elu.

5. a) Kuidas on meie kõneviis seotud jumalateenimisega? b) Millest meil tuleks hoiduda, nagu on näha piltidelt?

⁵ Meie kõneviisist sõltub see, kas Jehooval on meist hea meel või mitte. (Jaak. 1:26.) Mõned, kes Jumalat ei armasta, räägivad teistega karmilt ja üleolevalt või lausa vihaselt. (2. Tim. 3:1–5.) Me ei taha kindlasti olla nende moodi. Me soovime, et Jehooval oleks meie sõnade üle hea meel. See tähendab seda, et me ei peaks rääkima lahkelt mitte ainult koosolekutel ja kuulutustööl, vaid ka kodus oma pereliikmetega. (1. Peetr. 3:7.)

6. Mis tulemused olid sellel, et Kimberly kasutas oma kõneandi hästi?

 ⁶ Jehoova teenijatena tahame rääkida teistega lahkelt ja lugupidavalt. Nii näevad nad vahet „selle vahel, kes teenib Jumalat ja selle vahel, kes teda ei teeni”. (Mal. 3:18.) Vaatame, kuidas see pidas paika õde Kimberly b puhul. Ta pidi koos klassikaaslasega tegema üht koolitööd. Tema kaaslane märkas, et Kimberly on teistest erinev: ta rääkis sõbralikult, ei kritiseerinud teisi ega vandunud. See avaldas Kimberly klassikaaslasele muljet ja ta hakkas piiblit uurima. Jehooval on kahtlemata hea meel, kui tänu meie kõneviisile hakkab keegi piibli õpetuste vastu huvi tundma.

7. Kuidas meil tuleks oma kõneandi kasutada?

⁷ Me kõik soovime rääkida viisil, mis toob au Jehoovale ja tugevdab meie sõprust vendade-õdedega. Vaatame mõningaid olukordi, kus me saame olla teistele eeskujuks kõnes.

8. Milles on Jeesus meile eeskujuks?

⁸ Räägi lugupidavalt nendega, kes on ärritunud või provotseerivad sind. Jeesust süüdistati selles, et ta ei pea hingamispäeva ning et ta on õgard, veinijoodik, Saatana käsilane ja isegi jumalateotaja. (Matt. 11:19; 26:65; Luuka 11:15; Joh. 9:16.) Jeesus aga ei vastanud samaga. Kui keegi kohtleb meid ebaviisakalt, tuleks meil käituda nii nagu Jeesus. (1. Peetr. 2:21–23.) Muidugi ei pruugi see olla kerge. (Jaak. 3:2.) Mis võiks meid aidata?

9. Mida teha siis, kui kohtame kuulutustööl ärritunud inimest?

⁹ Kui keegi ütleb sulle kuulutustööl midagi ebaviisakat, siis ära ärritu. Vend Sam sõnab: „Püüan mõelda sellele, kui väga on inimestel vaja kuulda head sõnumit ja et nad võivad muutuda.” Mõnikord võib keegi olla pahane lihtsalt sellepärast, et me tulime tema juurde halval ajal. Kui keegi on ärritunud, võiksime toimida samamoodi nagu õde Lucia. Ta teeb väikse palve, paludes, et Jehoova aitaks tal jääda rahulikuks ja mitte öelda midagi lahkusetut.

10. Mis peaks olema meie eesmärk? (1. Timoteosele 4:13.)

¹⁰ Arenda õpetamisoskust. Timoteos oli kogenud kuulutaja, kuid ka temal oli tarvis arendada õpetamisoskust.  (Loe 1. Timoteosele 4:13.) Mida meie saame teha selleks, et olla paremad õpetajad? Meil tuleks hästi valmistuda ja õnneks on meil selleks häid abivahendeid. Kasulikke nõuandeid võib leida brošüürist „Keskendu ettelugemisele ja õpetamisele” ja nädalasisese koosoleku töövihiku osast „Valmistume kuulutustööks”. Kui oleme hästi valmistunud, oleme rahulikumad ja meil on kindlam tunne.

11. Mis on mõnel kristlasel aidanud saada paremaks õpetajaks?

¹¹ Õpetamisoskust aitab arendada ka see, kui õpime koguduses teistelt. Varem mainitud Sam mõtleb sellele, mis teeb mõnest vennast või õest hea õpetaja. Ta kuulab neid hoolikalt ja püüab siis neist eeskuju võtta. Õde Talia on hoolega kuulanud avalikke kõnesid ja õppinud nii, kuidas arutleda teemade üle, mis kuulutustööl tihti ette tulevad.

12. Mis võib mõnele raskusi valmistada?

¹² Me kõik saame anda oma osa selles, et meie koosolekud oleksid mõnusad, kui laulame südamest ja püüame anda hästi ettevalmistatud vastuseid. (Laul 22:22.) Mõned aga tunnevad, et nad ei oska eriti laulda või et neil on raske teiste ees vastata. Kui ka sina tunned nii, oleks sul ehk huvitav teada saada, mis on neid aidanud.

13. Mis võib aidata sul koosolekul kogu südamest laulda?

¹³ Laula kogu südamest. Me laulame kuningriigilaule peamiselt selleks, et tuua kiitust Jehoovale. Üks õde nimega Sara ei pea ennast eriti heaks lauljaks. Sellegipoolest soovib temagi sel viisil Jehoovat kiita. Seepärast valmistub ta laulmiseks niisamuti nagu teisteks koosolekuosadeks. Ta harjutab laule ja püüab mõelda, kuidas on laulusõnad seotud koosoleku teemaga. Ta sõnab: „See aitab mul rohkem keskenduda laulu mõtetele, mitte niivõrd minu lauluoskusele.”

14. Mis võib aidata sul koosolekutel vastata, isegi kui oled uje?

¹⁴ Vasta koosolekutel. On selge, et mõnele ei pruugi see kerge olla. Varem mainitud Talia sõnab: „Kuigi mu hääl on rahulik, tunnen tegelikult suurt ärevust, kui pean teiste ees rääkima. Seepärast on mul väga raske vastata.” Ta ei lase aga sellel end takistada. Koosolekuteks valmistudes hoiab ta  meeles, et esimene vastus peaks olema lühike ja vastama otse küsimusele. Ta ütleb: „Seega on täiesti okei, kui mu vastus on lühike ja lihtne, sest seda juhataja just ootabki.”

15. Mida meil tuleks meeles hoida?

¹⁵ Miks aga kristlased, kes pole eriti ujedad, siiski mõnikord kõhklevad vastata? Õde Juliet selgitab: „Vahel ma kahtlen, kas mu vastus on ikka piisavalt hea või on see äkki liiga lihtne.” Ent tasub meeles hoida, et Jehoova ei oota meilt midagi üle meie võimete. Ta ootab, et teeksime lihtsalt oma parima ja annaksime nii hea vastuse, kui suudame. Ta hindab seda väga, kui me hoolimata oma kartustest niimoodi toimime. c

16. Mida meil tuleks vältida?

¹⁶ Väldi solvavaid sõnu. (Efesl. 4:31.) On selge, et vandesõnad pole kristlasele kohased. Ent solvavad sõnad võivad tulla meie huulilt märksa varjatumal kujul. Näiteks on meil vaja olla ettevaatlik, et me ei ütleks midagi halvustavat kellegi rahvuse või kultuuri kohta. Ja me ei taha ka muul viisil kedagi oma sõnadega haavata. Üks vend räägib: „Tegin vahel teiste kohta sarkastilisi märkusi, arvates, et see on vaid süütu nali. Tegelikult tegin neile haiget. Aastate jooksul on mu naine mind väga palju aidanud. Kui olen oma sõnadega nii talle kui ka teistele piinlikkust valmistanud, on ta seda mulle omaette olles öelnud.”

17. Kuidas me saame teisi kosutada? (Efeslastele 4:29.)

¹⁷ Olgu sinu kõne kosutav. Otsi alati võimalusi teisi kiita ja väldi kritiseerivat või kaeblevat hoiakut. (Loe Efeslastele 4:29.) Iisraellastel oli palju põhjusi olla tänulikud, ent ometi nad kaeblesid päris tihti. Kaeblemine võib olla nakkav. Pani ju kümne luuraja negatiivne hoiak kõik iisraellased Moosese vastu nurisema. (4. Moos. 13:31–14:4.) Kiitus võib aga palju head korda saata. Näiteks võib arvata, et sõbrannade kiitus aitas Jefta tütrel oma ülesannet täita. (Kohtum. 11:40.) Sara, kellest varem juttu oli, sõnab: „Kui me teisi kiidame, aitab see neil tunda, et Jehoova armastab neid ja et neil on oma koht tema organisatsioonis.” Ole siis varmas teisi kiitma.

18. Miks meil tuleks rääkida tõtt ja mida see hõlmab? (Laul 15:1, 2.)

 ¹⁸ Räägi alati tõtt. Kui me ei räägi tõtt, pole meil võimalik olla Jehoovale meelepärased. Ta vihkab igasugust valet. (Õpet. 6:16, 17.) Kuigi valetamine on tänapäeval nii tavaline, tahame meie suhtuda sellesse nii nagu Jehoova. (Loe Laul 15:1, 2.) Me hoidume otsesest valest, kuid me hoidume ka viimast kedagi valele järeldusele.

19. Millest meil veel tuleks hoiduda?

¹⁹ Hoidu teisi taga rääkimast. (Õpet. 25:23; 2. Tess. 3:11.) Varem mainitud Juliet selgitab, kuidas mõjub talle see, kui teisi taga räägitakse. Ta ütleb: „Klatšimine on väga mahakiskuv. Ma tunnen, et ma ei saa klatšijat enam nii palju usaldada, sest kui ta räägib taga teisi, võib ta taga rääkida ka mind.” Kui sina näed, et mingi vestlus kisub klatšiks, siis püüa suunata see millelegi positiivsele. (Kol. 4:6.)

20. Mida meil tuleks teha?

²⁰ Kuna halb kõnepruuk on maailmas väga tavaline, tuleb meil kõvasti vaeva näha, et meie kõne oleks Jehoovale meelepärane. Pea meeles, et kõneand on kingitus Jehoovalt ja et talle läheb korda see, kuidas me seda kasutame. Ta on meile toeks, kui me püüame nii kuulutustööl, koosolekutel kui ka igapäevavestlustes oma sõnadega talle au tuua. Kui praegune jumalatu maailm lõpeb, on meil palju kergem seda teha. (Juuda 15.) Seni aga tehkem oma parim, et Jehoovat enda sõnadega rõõmustada. (Laul 19:14.)