Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 15

Ani Oofee ‘Nɔkwɛmɔnɔ Yɛ Wiemɔ Mli’?

Ani Oofee ‘Nɔkwɛmɔnɔ Yɛ Wiemɔ Mli’?

“Feemɔ nɔkwɛmɔnɔ ohã anɔkwafoi lɛ yɛ wiemɔ mli.”—1 TIM. 4:12.

LALA 90 Nyɛwowoa Nyɛhe Hewalɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Te fee tɛŋŋ ni wɔnyɛɔ wɔwieɔ lɛ?

 YEHOWA NYƆŊMƆ sumɔɔ wɔ waa, ni lɛ ebɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔwie. Be ni Yehowa bɔ Adam, ni ji klɛŋklɛŋ adesa lɛ, Adam nyɛ ebɔi wiemɔ amrɔ nɔŋŋ, ni ekɛ Yehowa gba sane. Enyɛ esɔ̃ wiemɔi po kɛwo kooloi lɛ fɛɛ gbɛ́i, tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ fã lɛ akɛ efee lɛ. (1 Mo. 2:19) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, klɛŋklɛŋ be ni enyɛ ekɛ adesa kroko, ni ji eŋa ni he yɔɔ fɛo ni atsɛɔ lɛ Hawa lɛ gba sane lɛ, ená miishɛɛ waa!​—1 Mo. 2:22, 23.

2. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi kɛ amɛlilɛi tsu nii bɔ ni esaaa yɛ blema? Ni mɛɛ gbɛ nɔ mɛi feɔ nakai ŋmɛnɛ?

2 Shi etsɛɛɛ ni mɛi kɛ nikeenii nɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛdro wɔ lɛ bɔi nitsumɔ yɛ gbɛ ni esaaa nɔ. Satan Abonsam laka Hawa, ni no ji nɔ ni hã adesai fɛɛ tsɔmɔ eshafeelɔi kɛ mɛi ni yeee emuu lɛ. (1 Mo. 3:1-4) Adam hu kɛ elilɛi eyatsuuu nii jogbaŋŋ. Nɔ najiaŋ ni ebaakpɛlɛ etɔmɔ nɔ lɛ, eshwa Hawa kɛ Yehowa moŋ. (1 Mo. 3:12) Sɛɛ mli be ni Kain gbe enyɛmi Habel ni Yehowa bi lɛ he sane lɛ, Kain ewieee anɔkwale. (1 Mo. 4:9) Kain seshinyo ko ni atsɛɔ lɛ Lamek lɛ hu fo lalawiemɔ ko, ni wiemɔi ni ekɛtsu nii yɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ no mli lɛ ayeɔ awui waa yɛ ebeiaŋ. (1 Mo. 4:23, 24) Ni ŋmɛnɛ hu? Maŋkwralɔi kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ hegbɛi wujiwuji ni abuɔ amɛ waa lɛ kɛ wiemɔi ni esaaa tsuɔ nii yɛ mɛi ateŋ ni egbaaa amɛnaa. Ni sinii pii ni ajieɔ lɛ, wiemɔ sha yɛ mli. Kɛ́ gbekɛbii tee skul, ni nitsulɔi hu tee nitsumɔ lɛ, amɛnuɔ ni mɛi kɛ wiemɔi ni esaaa miitsu nii. Bɔ ni mɛi pii kɛ wiemɔi ni esaaa tsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ hãa wɔnaa bɔ ni je lɛ ekpɔtɔ ehã.

3. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, mɛni wɔbaabɔi feemɔ? Ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Daa nɛɛ, wɔnuɔ ni mɛi kɛ wiemɔi ni esaaa miitsu nii, ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ enɛ baaná wɔnɔ hewalɛ ni wɔbaabɔi amɛ kasemɔ. Shi ekã shi faŋŋ akɛ, wɔsumɔŋ ni eba lɛ nakai, ejaakɛ Kristofoi ji wɔ ni wɔmiisumɔ ni wɔfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ. Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ wɔnaabu kɛ wɔlilɛi atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ kɛjie wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ yi. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔfee nakai, (1) kɛ́ wɔtee shiɛmɔ, (2) kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei, kɛ (3) kɛ́ wɔkɛ mɛi miigba sane. Shi dani wɔbaafee nakai lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yehowa kwɛɔ bɔ ni wɔkɛ wɔlilɛi tsuɔ nii wɔhãa lɛ.

YEHOWA KWƐƆ BƆ NI WƆKƐ WƆLILƐI TSUƆ NII WƆHÃA

Mɛni odaaŋ wiemɔ hãa anaa akɛ eyi otsui mli obɔ? (Kwɛmɔ kuku 4-5) *

4. Yɛ nɔ ni awie yɛ Maleaki 3:16 lɛ naa lɛ, mɛni hewɔ Yehowa boɔ wɔ toi kɛ́ wɔmiiwie?

4 Kanemɔ Maleaki 3:16. Kɛ́ okwɛ lɛ, mɛni hewɔ Yehowa ŋmalaa mɛi ni kɛ amɛwiemɔ tsɔɔ akɛ amɛsheɔ lɛ gbeyei ni amɛjwɛŋɔ egbɛ́i lɛ nɔ lɛ agbɛ́i yɛ ‘ekaimɔ wolo’ lɛ mli? Wɔwiemɔ hãa anaa nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli. Yesu wie akɛ: “Nɔ ni eyi tsui lɛ obɔ kɛteke nɔ lɛ, no naabu lɛ wieɔ.” (Mat. 12:34) Kɛ́ wɔsumɔɔ Yehowa waa lɛ, abaana yɛ wɔwiemɔ mli. Ni kɛ́ Yehowa na akɛ wɔsumɔɔ lɛ lɛ, lɛ hu ebaahã wɔhi shi kɛya naanɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli.

5. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ nibii ni wɔwieɔ lɛ saa jamɔ ni wɔjáa Yehowa lɛ he? (b) Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ mfoniri lɛ mli lɛ, mɛɛ nibii esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee?

5 Nibii ni wɔwieɔ kɛ bɔ ni wɔwieɔ lɛ wɔhãa lɛ ni baatsɔɔ kɛji Yehowa baaná jamɔ ni wɔjáa lɛ lɛ he miishɛɛ aloo enáŋ he miishɛɛ. (Yak. 1:26) Mɛi ni jáaa Yehowa lɛ ateŋ mɛi komɛi wieɔ kɛ mlifu, amɛkɛ mɛi wieɔ bɔ ni esaaa, ni amɛwiemɔi hãa anaa akɛ amɛwóɔ amɛhe nɔ. (2 Tim. 3:1-5) Wɔsumɔŋ ni wɔkase amɛ. Moŋ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔwie wiemɔi ni baahã Yehowa aná wɔhe miishɛɛ. Shi kɛ́ wɔkɛ mɛi wieɔ jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, shi kɛ́ wɔshɛ shĩa lɛ wɔkɛ wɔwekumɛi lɛ wieɔ bɔ ni esaaa lɛ, ani Yehowa baaná wɔhe miishɛɛ?​—1 Pet. 3:7.

6. Be ni nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Kimberly lɛ kɛ elilɛi tsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ, mɛni jɛ mli kɛba?

6 Kɛ́ wɔkɛ wɔlilɛi tsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ, ehãa mɛi naa akɛ Yehowa tsuji ji wɔ, ni ehãa amɛnaa srɔto ni yɔɔ “mɔ ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ mɔ ni sɔmɔɔɔ lɛ lɛ teŋ” lɛ faŋŋ. (Mal. 3:18) Nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ yɛ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Kimberly * lɛ gbɛfaŋ. Ahã ekɛ eskulnyo ko nitsumɔ ko ni amɛtsu. Be ni amɛgbe nitsumɔ lɛ naa lɛ, Kimberly skulnyo lɛ na akɛ esoro lɛ kwraa yɛ skulbii krokomɛi lɛ ahe. Eyɔse akɛ, ekpeee mɛi alei, ekɛ mɔ fɛɛ mɔ wieɔ kɛ naajɔlɛ, ni ewieee wiemɔ sha. Enɛ fee eskulnyo lɛ fɛo waa, ni sɛɛ mli lɛ ehã akɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Kɛ́ wɔwiemɔ ŋɔɔ mɛi anaa aahu akɛ ehã amɛnya anɔkwale lɛ he lɛ, Yehowa náa miishɛɛ waa!

7. Te obaasumɔ ni okɛ lilɛi kɛ naabu ni Yehowa kɛdro bo lɛ atsu nii ahã tɛŋŋ?

7 Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔdaaŋ wiemɔi awo Yehowa hiɛ nyam ni ehã wɔnyɛmimɛi lɛ asumɔ wɔsane waa. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa nibii komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔfee “nɔkwɛmɔnɔ . . . yɛ wiemɔ mli.”

FEEMƆ NƆKWƐMƆNƆ KPAKPA KƐ́ OTEE SHIƐMƆ

Kɛ́ wɔkɛ mɛi wie kɛ naajɔlɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, Yehowa náa miishɛɛ (Kwɛmɔ kuku 8-9)

8. Be ni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, te ekɛ elilɛi tsu nii ehã tɛŋŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase lɛ?

8 Kɛ́ mɔ ko wie nɔ ko ni baanyɛ awo omli la po lɛ, okɛ lɛ awie yɛ bulɛ kɛ naajɔlɛ mli. Be ni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɛi folɔ enaa akɛ eji daatɔlɔ, ŋmaayelɔ, mɔ ko ni kɛ Abonsam hewalɛ tsuɔ nii, mɔ ko ni yeee Hejɔɔmɔ Gbi lɛ, kɛ mɔ ko ni wieɔ wiemɔi fɔji eshiɔ Nyɔŋmɔ. (Mat. 11:19; 26:65; Luka 11:15; Yoh. 9:16) Shi Yesu mli fuuu amɛ, ni ewieee nɔ ko fɔŋ eshiii amɛ. Esa akɛ wɔkase Yesu koni kɛ́ mɛi kɛ wɔwie bɔ ni esaaa po lɛ, wɔkɛ amɛ awie kɛ naajɔlɛ. (1 Pet. 2:21-23) Shi enɛ feemɔ kãaa shi akɔɔɔ kwraa. (Yak. 3:2) No hewɔ lɛ, mɛni baanyɛ aye abua wɔ?

9. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ mɛi awie yɛ naajɔlɛ mli yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

9 Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ ni mɔ ko wie nɔ ko ni esaaa eshi wɔ lɛ, esa akɛ wɔmia wɔhiɛ ni wɔmli akafu. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Sam lɛ wie akɛ, “Mibɔɔ mɔdɛŋ mikɛ mijwɛŋmɔ maa nɔ hewɔ ni ehe miihia ni shiatsɛ lɛ anu sane kpakpa lɛ nɔ, ni mihãa ehiɔ mijwɛŋmɔ mli akɛ ebaanyɛ etsake.” Bei komɛi lɛ, shiatsɛmɛi lɛ amli fuɔ wɔ jeee akɛ ekolɛ wɔfee nɔ ko, shi ekolɛ amɛkɛ naagba ko miikpe loo be ni wɔba lɛ ehiii hãaa amɛ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ni nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Lucia lɛ feɔ lɛ. Esɔleɔ kuku ni ebiɔ Yehowa ni eye ebua lɛ ni eto etsui shi ni ekawie nɔ ko ni esaaa loo nɔ ko ni etsɔɔɔ bulɛ.

10. Yɛ nɔ ni awie yɛ 1 Timoteo 4:13 lɛ naa lɛ, mɛɛ oti esa akɛ wɔkɛma wɔhiɛ?

10 Yaa ohiɛ yɛ bɔ ni otsɔɔ nii ohãa lɛ mli. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ Timoteo ji Kristofonyo ni he esa waa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli moŋ, shi ehe bahia ni lɛ po eya ehiɛ yɛ enitsɔɔmɔ mli. (Kanemɔ 1 Timoteo 4:13.) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsɔɔ mɛi nii jogbaŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? No ji, ni wɔbaasaa wɔhe jogbaŋŋ. Miishɛɛ sane ji, Yehowa asafo lɛ efee nibii pii ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔbatsɔmɔ tsɔɔlɔi ni he esa. Ekomɛi ji, Okɛ Ojwɛŋmɔ Ama Nikanemɔ Kɛ Nitsɔɔmɔ Nɔ broshuɔ lɛ kɛ saji ni akɛwoɔ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi​—Kpee Nifeemɔ Wolo lɛ fã ni ji, “Kasemɔ Bɔ Ni Ashiɛɔ Jogbaŋŋ” lɛ. Ani okɛ nibii nɛɛ miitsu nii jogbaŋŋ? Kɛ́ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ dani wɔtee shiɛmɔ lɛ, wɔsheŋ gbeyei tsɔ ni wɔbaawie kɛ́ ekãa.

11. Mɛni eye ebua nyɛmimɛi komɛi ni amɛbatsɔmɔ tsɔɔlɔi ni he esa?

11 Nɔ kroko ni baaye abua wɔ ni wɔbatsɔmɔ tsɔɔlɔi ni he esa ji, ni wɔbaakwɛ mɛi ni le nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ ni wɔkase amɛ. Sam ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaana nɔ ni hãa nyɛmimɛi komɛi anitsɔɔmɔ mɔɔ shi lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ amɛmiitsɔɔ nii lɛ eboɔ toi jogbaŋŋ, ni ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaakase amɛ. Kɛ́ wielɔi ni he esa miihã maŋshiɛmɔ lɛ, nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Talia lɛ boɔ amɛ toi jogbaŋŋ, ni ekwɛɔ bɔ ni amɛgbalaa nibii amli amɛhãa lɛ. Enɛ eye ebua lɛ ni kɛ́ etee shiɛmɔ lɛ enyɛɔ egbalaa saji komɛi ni mɛi fɔɔ bimɔ lɛ amli jogbaŋŋ ehãa amɛ.

FEEMƆ NƆKWƐMƆNƆ KPAKPA KƐ́ OTEE ASAFOŊ KPEEI

Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, esa akɛ wɔlá kɛjɛ wɔtsuiŋ kɛjie Yehowa yi (Kwɛmɔ kuku 12-13)

12. Mɛni feemɔ wa kɛhã mɛi komɛi?

12 Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ afee ekome kɛlá ni wɔhã saji ahetoi ni mɔɔ shi. (Lala 22:22) Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ amɛtee asafoŋ kpeei lɛ, ewa kɛhã amɛ akɛ amɛbaalá loo amɛbaahã saji ahetoo. Ani nakai eji yɛ ogbɛfaŋ? Kɛ́ nakai ni lɛ, naa nibii komɛi ni eye ebua nyɛmimɛi komɛi ni baanyɛ aye abua bo hu.

13. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔlá?

13 Jɛɛ otsuiŋ olá. Yiŋtoo titri hewɔ ni kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ wɔláa ji, ni wɔkɛjie Yehowa yi. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Sara lɛ nuɔ he akɛ egbee eŋɔɔɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eesumɔ ni elá kɛjie Yehowa yi. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ eesaa ehe kɛhã asafoŋ kpeei lɛ ekɛ lalai lɛ hu fataa he. Ekaseɔ lalai lɛ, ni ekwɛɔ bɔ ni amɛmli wiemɔi lɛ kɔɔ saji ni abaasusu he yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ he ehãa. Ewie akɛ: “Enɛ hãa mikɛ mijwɛŋmɔ yaa lalai lɛ amli wiemɔi lɛ anɔ moŋ fe migbee ni eŋɔɔɔ lɛ.”

14. Kɛ́ ewa kɛhã bo akɛ obaawie kɛ́ oyɛ mɛi ateŋ lɛ, mɛni baanyɛ aye abua bo ni ohã sane hetoo kɛ́ otee asafoŋ kpeei?

14 Bɔɔ mɔdɛŋ ni ohã saji ahetoo be fɛɛ be. Ewa waa kɛhã mɛi komɛi akɛ amɛbaafee nakai. Talia ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Eyɛ mli akɛ kɛ́ miyɛ mɛi ateŋ ni miiwie lɛ bei pii lɛ migbee kpokpooo moŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, wiemɔ wa waa kɛhã mi kɛ́ miyɛ mɛi ateŋ. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ mitee asafoŋ kpeei lɛ, ewa waa kɛhã mi akɛ mahã saji ahetoo.” Shi enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Talia hãa saji ahetoo. Mɛni yeɔ ebuaa lɛ? Kɛ́ eesaa ehe kɛhã asafoŋ kpeei lɛ, ehãa ehiɔ ejwɛŋmɔ mli akɛ, kɛ́ abi sane lɛ esa akɛ klɛŋklɛŋ mɔ ni baahã hetoo lɛ kɛ hetoo lɛ aba tɛ̃ɛ ni efee kuku. Ewie akɛ: “Enɛ tsɔɔ akɛ, naagba bɛ he kɛ́ mihã mihetoo lɛ kɔ oti lɛ he tɛ̃ɛ, efee kuku, ni miwieee pii, ejaakɛ no po ji nɔ ni mɔ ni kwɛɔ kpee lɛ nɔ lɛ taoɔ.”

15. Mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be?

15 Nyɛmimɛi komɛi hu yɛ ni wiemɔ waaa hãaa amɛ kɛ́ amɛyɛ mɛi ateŋ. Shi ewa kɛhã amɛ akɛ amɛbaahã saji ahetoo. Mɛni hewɔ? Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Juliet lɛ wie akɛ, “Bei komɛi lɛ, ewa kɛhã mi akɛ mahã saji ahetoo ejaakɛ minuɔ he akɛ mihetoo lɛ yɛ kuku ni emɔɔɔ shi jogbaŋŋ.” Shi esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, kɛ́ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ ni wɔhã saji ahetoo lɛ, Yehowa náa he miishɛɛ, ejaakɛ ele akɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ mli wɔjɛ wɔhã hetoo lɛ. * Kɛ́ ena akɛ yɛ bɔ ni wɔsheɔ gbeyei lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaajie eyi yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ, enáa miishɛɛ waa.

FEEMƆ NƆKWƐMƆNƆ KPAKPA YƐ SAJI NI OKƐ MƐI GBAA LƐ MLI

16. Mɛɛ nibii esaaa akɛ wɔwieɔ?

16 Okɛ “wiemɔ fɔŋ” akatsu nii. (Efe. 4:31) Tamɔ bɔ ni wɔwie kɛtsɔ hiɛ lɛ, esaaa akɛ Kristofonyo kɛ wiemɔi ni esaaa tsuɔ nii. Shi wiemɔi lɛ ekomɛi yɛ ni kɛ́ okwɛɛɛ lɛ jogbaŋŋ lɛ, onaŋ lɛ akɛ wiemɔi ni esaaa loo wiemɔ fɔŋ, ni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkɛ nomɛi hu akatsu nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkawie nibii gbohii yɛ mɛi ni hiɔ shi yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ loo amɛjɛ weku pɔtɛɛ ko mli loo maŋ pɔtɛɛ ko nɔ lɛ ahe. Agbɛnɛ hu, esaaa akɛ wɔwieɔ nibii ni baagba mɛi anaa. Nyɛmi nuu ko wie akɛ: “Bei komɛi lɛ, miwieɔ nibii komɛi ni misusuɔ akɛ sane ko bɛ he kwraa ni mikɛmiiwo mɛi anaa ŋmɔlɔ. Shi asomoaŋ, ehiii kwraa ni egbaa mɛi anaa waa. Shi miŋa eye ebua mi waa. Kɛ́ eshwɛ mi kɛ lɛ pɛ lɛ, egbalaa mijwɛŋmɔ kɛyaa nibii komɛi ni miwie ni gba enaa loo egba mɛi krokomɛi anaa lɛ anɔ.”

17. Yɛ nɔ ni awie yɛ Efesobii 4:29 lɛ naa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtswa wɔnyɛmimɛi lɛ wɔma shi?

17 Wiemɔ nibii ni tswaa mɔ emaa shi. Fɔɔ mɛi ayi jiemɔ fe ni obaawie amɛhe nyanyaanya loo owie oshi amɛ. (Kanemɔ Efesobii 4:29.) Yehowa dro Israelbii lɛ nibii pii ni kulɛ amɛbaanyɛ amɛda lɛ shi yɛ he. Shi amɛfeee nakai. Moŋ lɛ, amɛwie nibii ahe nyanyaanya be fɛɛ be. Kɛ́ wɔwieɔ nibii ahe nyanyaanya be fɛɛ be lɛ, ebaanyɛ ehã mɛi krokomɛi hu abɔi nakai feemɔ. Kɛ́ obaakai lɛ, be ni shikpalɔi nyɔŋma lɛ kɛ amaniɛbɔɔ gbonyo ba lɛ, ehã ‘Israelbii lɛ fɛɛ wie huhuuhu amɛshi Mose.’ (4 Mo. 13:31–14:4) Kɛ́ wɔfɔɔ mɛi ayi jiemɔ lɛ, no hu baanyɛ aná mɛi anɔ hewalɛ kpakpa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ bɔ ni Israel oblayei lɛ yajieɔ Yefta biyoo lɛ yi daa lɛ ye ebua lɛ waa ni etee nɔ esɔmɔ yɛ sɔlemɔ buu lɛ mli. (Koj. 11:40) Sara ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ, “Kɛ́ wɔjie mɛi ayi lɛ, ehãa amɛnaa akɛ Yehowa sumɔɔ amɛ ni amɛhe yɛ sɛɛnamɔ yɛ asafo lɛ mli.” No hewɔ lɛ, okɛ ohiɛ afɔ̃ shi ni ojɛ otsuiŋ ojie mɛi ayi.

18. Yɛ nɔ ni awie yɛ Lala 15:1, 2 lɛ naa lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔwie anɔkwale be fɛɛ be? Ani ja nɔ ni wɔwieɔ lɛ bɛ mli dani abaanyɛ akɛɛ akɛ wɔwieko anɔkwale? Tsɔɔmɔ mli.

18 Wiemɔ anɔkwale be fɛɛ be. Kɛ́ wɔwieee anɔkwale lɛ, Yehowa náŋ wɔhe miishɛɛ, ejaakɛ eehi amale kɛ mɔlakamɔ. (Abɛi 6:16, 17) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii enaaa malemɔ akɛ nɔ ko. Shi wɔ lɛ, wɔnaa lɛ bɔ ni Yehowa naa lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ, akɛ ehiii. (Kanemɔ Lala 15:1, 2.) Shi jeee ja wɔwie nɔ ko ni bɛ mli dani abaanyɛ akɛɛ akɛ wɔmale. Kɛ́ nɔ ni wɔwieɔ lɛ yɛ mli po, shi wɔje gbɛ wɔshi emli otii komɛi koni no ahã mɛi amu saji anaa yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, no hu wɔwieko anɔkwale lɛ.

Kɛ́ wɔna akɛ bɔ ni sanegbaa ko yaa lɛ ehãa lɛ ehiii ni wɔtsake lɛ, Yehowa náa wɔhe miishɛɛ waa (Kwɛmɔ kuku 19)

19. Mɛni ekoŋŋ esaaa akɛ wɔfeɔ?

19 Kaaye mɛi ahe osheku. (Abɛi 25:23; 2 Tes. 3:11) Juliet ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni enuɔ he ehãa kɛ́ mɔ ko ye mɔ ko he osheku etsɔɔ lɛ. Ewie akɛ: “Kɛ́ mɔ ko ye mɔ ko he osheku etsɔɔ mi lɛ, egbaa minaa waa ni ehãaa mahe oshekuyelɔ lɛ maye dɔŋŋ, ejaakɛ bɔ ni eba ni eyeɔ mɔ ko he osheku etsɔɔ mi lɛ, nakai nɔŋŋ ewaŋ akɛ ebaaye mi hu mihe osheku etsɔɔ mɔ ko.” No hewɔ lɛ, kɛ́ okɛ mɔ ko miigba sane ni ona akɛ sanegbaa lɛ yaatsɔ oshekuyeli pɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni otsake sanegbaa lɛ.​—Kol. 4:6.

20. Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

20 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii wieɔ nibii ni esaaa. No hewɔ lɛ, ja wɔmia wɔhiɛ waa dani wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔlilɛi kɛ wɔnaabu atsu nii bɔ ni baahã Yehowa aná wɔhe miishɛɛ. Kaimɔ akɛ, wɔlilɛi kɛ wɔnaabu ji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ, ni ekwɛɔ bɔ ni wɔkɛtsuɔ nii wɔhãa. Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkɛ wɔlilɛi tsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ kɛ́ wɔtee shiɛmɔ, wɔtee asafoŋ kpeei, kɛ be ni wɔkɛ mɛi miigba sane lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ. Kɛ́ Yehowa kpãtã jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ lɛ, ewaŋ dɔŋŋ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔkɛ wɔlilɛi kɛ wɔnaabu baawo Yehowa hiɛ nyam. (Yuda 15) Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaahã ‘wɔdaaŋ wiemɔi’ asa Yehowa hiɛ.​—Lala 19:14.

LALA 121 Henɔyeli He Miihia Wɔ

^ Yehowa bɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔwie, ni enɛ ji nikeenii ni nɔ bɛ ni ekɛdro wɔ. Shi dɔlɛ sane ji akɛ, jeŋ ni wɔyɔɔ mli lɛ ekpɔtɔ kwraa, ni mɛi babaoo kɛ nikeenii nɛɛ tsuuu nii bɔ ni Yehowa taoɔ ni wɔkɛtsu nii lɛ. No hewɔ lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔhã wɔwiemɔ he atse ni efee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi be fɛɛ be? Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkɛ wɔnaabu kɛ wɔlilɛi ajie Yehowa yi kɛ́ wɔtee shiɛmɔ, wɔtee asafoŋ kpeei, loo wɔkɛ mɛi miigba sane? Abaahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.

^ Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

^ Kɛ́ ootao ole saji pii ni kɔɔ sane hetoohamɔ he lɛ, kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Jiemɔ Yehowa Yi Yɛ Asafo Lɛ Mli” ni je kpo yɛ January 2019 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.

^ NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko kɛ shiatsɛ ko ni mli efu lɛ miiwie bɔ ni esaaa; nyɛmi nuu ko láaa yɛ asafoŋ kpee shishi; ni nyɛmi yoo ko miiye osheku.