Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 15

Abo é un bon izénplu na bu manera di pâpia?

Abo é un bon izénplu na bu manera di pâpia?

‘Bira un izénplu pa kes ki é fiel na bu manera di pâpia’. — 1 TIMÓTEO 4:12.

KÁNTIKU 90 Nu nkoraja kunpanheru

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Ken ki da-nu kapasidadi di pâpia?

 NOS kapasidadi di pâpia é un prezenti ki Jeová da-nu. Dipôs ki Adon kriadu, el podia uzaba palavras pa el papiaba ku Deus. Tanbê, el podia kriaba otus palavra poku-poku. Adon uza kel kapasidadi li pa el da tudu animal un nómi. (Gén. 2:19) Dipôs ki Jeová faze Adon, el faze Eva pa ser se mudjer. Imajina modi ki Adon fika uma kontenti kantu el pâpia ku Eva pa primeru bês! — Gén. 2:22, 23.

2. Modi ki kapasidadi di pâpia uzadu mariadu na pasadu i modi ki el sta ta uzadu gósi?

2 Poku ténpu dipôs, kapasidadi di pâpia kumesa ta uzadu mariadu. Satanás konta Eva mintira i kel-li traze pekadu i inperfeison. (Gén. 3:1-4) Adon uza se kapasidadi di pâpia mariadu kantu el poi kulpa na Eva i ti na Jeová pa kes kuza mariadu ki el faze. (Gén. 3:12) Kain konta Jeová mintira dipôs ki el mata Abel, se irmon. (Gén. 4:9) Dipôs, un família di Kain ki txomaba Lameki, faze un puéma ki ta pâpia di violénsia ki tinha na se ténpu. (Gén. 4:23, 24) Modi ki situason sta oji? Nu ta odja pulítikus ta uza palavras mariadu sen nporta ku ningen. I é difísil atxa filmi ki ka ten algun palavra mariadu. Studantis ta obi palavrons na skóla i adultus ta obi-s na undi ki es ta trabadja. Dja ki sta uzadu txeu konbérsu mariadu oji, kel-li ta mostra na ki stadu ki es mundu sta.

3. Ku kuzê ki nu debe toma kuidadu i kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Si nu ka toma kuidadu, nu pode kumesa ta uza konbérsu mariadu di tantu obi-s. Pa nu agrada Jeová, nu meste faze más di ki sô ivita uza palavrons. Tanbê, nu krê uza nos kapasidadi di pâpia pa lova Jeová. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki nu pode faze kel-li na pregason, na runion i na nos dia-dia. Má primeru, nu ben odja pamodi ki Jeová krê pa nu uza dretu nos kapasidadi di pâpia.

JEOVÁ KRÊ PA NU UZA DRETU NOS KAPASIDADI DI PÂPIA

Kuzê ki kes kuza ki bu ta fla ta mostra kuzê ki bu ten na korason? (Odja parágrafus 4 i 5.) d

4. Sima sta na Malaquias 3:16, pamodi ki Jeová krê pa nu uza dretu nos kapasidadi di pâpia?

4 Malaquias 3:16. Pamodi ki bu ta atxa ma Jeová ten un ‘livru di rekordason’ undi ki el ta skrebe nómi di kes algen ki ses manera di pâpia ta mostra ma es ta ruspeta-l i ma es ta pensa na se nómi? Kes kuza ki nu ta pâpia di el ta mostra kuzê ki sta na nos korason. Jizus fla: ‘Bóka ta pâpia di kel ki korason sta xeiu.’ (Mat. 12:34) Kes kuza ki nu ta pâpia di el ta mostra si nu ten un amor fórti pa Jeová. I Jeová krê pa kes algen ki ta ama-l vive pa tudu ténpu na mundu novu.

5. (a) Modi ki nos kapasidadi di pâpia sta ligadu ku nos adorason? (b) Sima nu sta odja na fotus, pamodi ki nu meste toma kuidadu ku nos manera di pâpia?

5 Jeová ta seta nos adorason sô si nu uza dretu nos kapasidadi di pâpia. (Tia. 1:26) Alguns algen ki ka ta ama Jeová ta pâpia di manera brutu, sen bondadi i es gosta di ngaba ses kabésa. (2 Tim. 3:1-5) Má, bu ta atxa ma Jeová ta fika kontenti ku nos si nu ta pâpia ku bondadi na runion i na pregason, má déntu kaza nu ta pâpia duru i sen bondadi ku nos família? — 1 Ped. 3:7.

6. Kuzê ki kontise pamodi Kinberli uza dretu se kapasidadi di pâpia?

6 Óras ki nu ta uza dretu nos kapasidadi di pâpia, nu ta mostra otus algen ma nu ta adora Jeová. Nu ta djuda-s odja diferénsa klaru ‘entri ken ki ta sirbi Deus i ken ki ka ta sirbi-l.’ (Mal. 3:18) É kel-li ki kontise ku un irman ki txoma Kinberli. b Kantu el staba na liseu, el dadu un trabadju di grupu djuntu ku un otu koléga di skóla. Dipôs ki es tirmina, se koléga odja ma el ka éra sima kes otu alunu. El ka ta papiaba mal di otus algen, el ta papiaba ku bondadi i el ka ta uzaba palavrons. Kel koléga di skóla di Kinberli fika dimiradu ku el i dipôs el seta studa Bíblia. Pensa na modi ki Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta pâpia di un manera ki ta poi pesoas ta krê prende sobri el!

7. Kuzê ki bu krê faze ku kapasidadi di pâpia ki Jeová da-u?

7 Nos tudu nu krê pâpia di un manera ki ta da glória pa Jeová i ki ta djuda-nu ten bon amizadi ku nos irmons ku irmans. Pur isu, nu sta ben odja alguns kuza ki ta djuda-nu kontinua ta ser ‘un izénplu na nos manera di pâpia’.

SER UN BON IZÉNPLU NA PREGASON

Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta pâpia ku bondadi na pregason. (Odja parágrafus 8 i 9.)

8. Kuzê ki nu ta prende ku Jizus na manera ki el uza se kapasidadi di pâpia na pregason?

8 Pâpia ku bondadi i ruspetu óras ki algen ta xatia-u. Kantu Jizus staba ta prega li na Téra, es fla ma el éra un ómi ki ta kumeba dimás, ta bebeba dimás, ta trabadjaba pa Satanás, ta violaba lei di sábadu i ma el ka tinha ruspetu pa Deus. (Mat. 11:19; 26:65; Luc. 11:15; João 9:16) Má, Jizus ka pâpia ku es di mésmu manera. Nos tanbê, nu debe imita izénplu di Jizus óras ki pesoas ta fla kuzas ki ta xatia-nu. (1 Ped. 2:21-23) É klaru ki é ka fásil faze kel-li. (Tia. 3:2) Má, kuzê ki pode djuda-nu?

9. Kuzê ki pode djuda-nu kontrola nos manera di pâpia na pregason?

9 Óras ki bu sta na pregason i pesoas ka pâpia dretu ku bo, ka bu fika xatiadu. Un irmon ki txoma Samuel, fla: “N ta tenta pensa ma kel algen meste prende sobri Deus i ma el pode muda.” Alvês kel algen ta fika xatiadu sô pamodi nu ka txiga na un bon óra. Si nu atxa un algen ki sta xatiadu, nu pode faze sima un irman ki txoma Lúsia ta faze. Nu pode faze un orason faxi déntu nos i pidi Jeová pa djuda-nu fika kalmu i ka fla nada mariadu.

10. Sima sta na 1 Timóteo 4:13, ki méta nu pode poi?

10 Midjora bu manera di inxina. Timótiu éra un bon instrutor, má simé el meste midjoraba se manera di inxina. (Lé 1 Timóteo 4:13.) Kuzê ki pode djuda-nu midjora nos manera di inxina? Nu meste pripara dretu. Nu ten txeu feraménta ki pode djuda-nu ser bons instrutor. Bu pode atxa informasons ki pode djuda-u na kel bruxura Midjora bu manera di lé i inxina i na kel párti “Faze bu midjór na pregason”, na Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason. Bu sta ta uza kes publikason li? Óras ki nu ta pripara dretu, nu ta konsigi fika más kalmu i pâpia ku kunfiansa.

11. Kuzê ki djuda alguns irmon bira bon na inxina?

11 Tanbê, nu pode midjora nos manera di inxina óras ki nu ta prende ku otus irmon na kongregason. Samuel, ki dja nu papiaba di el antis, pergunta se kabésa pamodi ki alguns irmon ku irmans é bon na inxina. El presta atenson na ses manera di inxina i dipôs el sforsa pa imita-s. Un irman ki txoma Talia ta presta txeu atenson óras ki kes irmon ki ten txeu spiriénsia ta faze diskursu. Kel-li ta djuda-l responde kes pergunta ki pesoas ta kustuma faze na pregason.

SER UN BON IZÉNPLU NA RUNION

Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta kanta di tudu korason na runion. (Odja parágrafus 12 i 13.)

12. Kuzê ki alguns algen ta xinti medu di faze?

12 Nos tudu nu pode djuda pa runion fika más sábi óras ki nu ta kanta djuntu ku tudu algen i da bons komentáriu. (Sal. 22:22) Alguns algen ta xinti medu di kanta ô di da komentárius na runion. É si ki bu ta xinti? Si bu ta xinti si, odja kuzê ki djuda alguns algen vense ses medu.

13. Kuzê ki pode djuda-u kanta di tudu korason na runion?

13 Kanta di tudu korason. Nu ta kanta na runion pamodi nu krê lova Jeová. Un irman ki txoma Sara ta atxa ma el ka ta kanta sábi. Má simé, el krê lova Jeová. Pur isu, óras ki el ta pripara pa runion, el ta trena kes kántiku i el ta djobe modi ki palavras di kes kántiku sta ligadu ku asuntu di runion. El fla: “Óras ki N ta pensa na kes palavra, N ka ta fika txeu preokupadu si N sta kanta sábi ô nau.”

14. Si bo é tímidu, kuzê ki pode djuda-u da komentáriu na runion?

14 Da komentárius na tudu runion. Alguns algen ta atxa difísil faze kel-li. Talia, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “N ta fika nervoza dimás óras ki N ten ki pâpia na frenti di otus algen, nbóra es pode ka repara kel-li pamodi nha vós ta sta sénpri kalmu. Pur isu, da komentáriu na runion é txeu difísil pa mi.” Má simé, Talia ka ta dexa di da komentáriu. Óras ki el ta pripara pa runion, el ta lenbra ma kel primeru komentáriu debe ser kurtu i dirétu. El fla: “Kel-li krê fla ma ka ten prubléma si N da un respósta kurtu, sinplis i dirétu. Afinal, é kel tipu di respósta la ki kel algen ki sta faze studu di Sentinéla krê obi.”

15. Kuzê ki nu debe lenbra sobri nos komentárius?

15 Tanbê, kes irmon ki ka é tímidu alvês ka ta da komentáriu. Pamodi? Un irman ki txoma Julieta, fla: “Alvês N ka ta krê da komentáriu pamodi N ta atxa ma nha komentáriu é sinplis dimás.” Má, lenbra ma Jeová krê pa nu da kel midjór komentáriu ki nu ta pode. c El ta fika kontenti óras ki nu ta faze nos midjór pa da komentáriu na runion, sikrê alvês nu ta fika ku medu ô nervozu.

SER UN BON IZÉNPLU NA BU DIA-DIA

16. Ki tipu di konbérsu nu debe ivita?

16 Ka bu uza ‘palavras ki ta ofende’ algen. (Efé. 4:31) Sima dja nu odjaba antis, kristons ka debe uza palavrons. Má, ten otus tipu di palavras ô konbérsus ki ta ofende algen, ki nu ka debe uza. Pur izénplu, nu meste toma kuidadu pa nu ka fla kuzas ki ta rabaxa pesoas di otus kultura, rasa ô país. Tanbê, nu debe toma kuidadu pa nu ka fla kuzas ki ta mágua otus algen. Un irmon fla: “Dja N kustuma fla kuzas pa N poi otus algen ta ri, ki N ta pensaba ma ka ta maguaba ningen. Má, N mágua otus algen. Nha mudjer ta djuda-m txeu. Sénpri ki N fla kuzas ki mágua otus algen i ki magua-l tanbê, el ta pâpia ku mi óras ki nu sta nos dôs.”

17. Sima sta na Efésios 4:29, modi ki nu pode anima otus?

17 Pâpia di manera ki ta anima otus algen. Ilojia envês di kritika ô reklama. (Lé Efésios 4:29.) Israelitas tinha txeu motivu pa staba kontenti, má sénpri es ta reklamaba. Óras ki nu ta reklama txeu, kel-li ta poi otus algen ta reklama tanbê. Lenbra ma un notísia mariadu di kes 10 spion poi ‘tudu israelitas ta kexa kóntra Muizés’. (Núm. 13:31–14:4) Má, óras ki nu ta ilojia otus, kel-li pode djuda-s kontinua ta faze kel ki é dretu. Kes ilojiu ki amigas di fidju-fémia di Jefté da-l, di sertéza djuda-l ten forsa pa el ka dizisti di se diziginason. (Juí. 11:40) Sara, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Óras ki nu ta ilojia otus algen, nu ta djuda-s xinti ma Jeová ku irmons na kongregason krê-s txeu.” Nton, djobe oportunidadi di ilojia otus algen di korason.

18. Sima sta na Salmo 15:1, 2, pamodi ki nu debe pâpia verdadi i kuzê ki kel-li ta inklui?

18 Pâpia verdadi. Nu ka ta pode agrada Jeová si nu ka pâpia verdadi. El ta ôdia tudu tipu di mintira. (Pro. 6:16, 17) Oji txeu algen ta atxa ma konta mintira é normal, má anos nu ta pensa sima Jeová sobri kel asuntu li. (Lé Salmo 15:1, 2.) É klaru ki nu ka debe konta mintira. Má tanbê, nu ka debe sukundi ninhun informason ki ta poi otus algen ta pensa na kuzas ki é ka verdadi.

Jeová ta fika kontenti si nu ka pâpia na vida di algen. (Odja parágrafu 19.)

19. Ku kuzê más ki nu debe toma kuidadu?

19 Ka bu pâpia na vida di algen. (Pro. 25:23; 2 Tes. 3:11) Julieta, ki dja nu papiaba di el, fla modi ki kel-li afeta-l. El fla: “Pâpia na vida di algen é ka dretu i kel-li ta pô-m ta perde kunfiansa na kel algen ki sta pâpia mal di otus. I ken ki ta fla ma el ka ta ba pâpia di nha vida tanbê?” Si na un konbérsu algen sta ta pâpia na vida di otus, pâpia di otu kuza puzitivu. — Col. 4:6.

20. Kuzê ki nu krê kontinua ta faze?

20 Dja ki nu sta vive na un mundu ki txeu algen ta pâpia kuzas mariadu, nu meste sforsa txeu pa nu pâpia di kuzas ki ta agrada Jeová. Lenbra ma kapasidadi di pâpia é un prezenti di Jeová i el krê pa nu uza-l dretu. El ta abênsua sforsu ki nu ta faze pa nu uza dretu nos kapasidadi di pâpia na pregason, na runion i na nos dia-dia. Óras ki Jeová distrui kel mundu li, ta ser mutu más fásil nu onra-l ku nos kapasidadi di pâpia. (Judas 15) Má, timenti kel dia li inda ka txiga, nu krê pa ‘palavras di nos bóka’ kontinua ta agrada Jeová. — Sal. 19:14.

KÁNTIKU 121 Nu meste kontrola nos kabésa

a Jeová da-nu un prezenti bunitu, ki é nos kapasidadi di pâpia. Má é tristi pamodi maioria di algen ka sta uza kel prezenti li sima Jeová ta krê. Na es mundu ki pesoas ta pâpia sô kuzas mariadu, kuzê ki pode djuda-nu pâpia di manera ki ta nkoraja otus i ki ta agrada Jeová? Modi ki nu pode pâpia di manera ki ta agrada Jeová na pregason, na runion i na nos dia-dia? Nu ta ben responde kes pergunta li na kel studu li.

b Mudadu alguns nómi.

c Pa más informason sobri da komentáriu, odja studu “Lova Jeová na kongregason” na Sentinéla di janeru di 2019.

d SPLIKASON DI FOTUS: Un irmon na pregason sta ta diskuti ku un ómi ki sta xatiadu ku el. Un irmon ka krê kanta na runion. I un irman sta ta pâpia na vida di algen.