1. Ia eo maroñ eo ad ñan kõnono ear itok jãne?

 MAROÑ eo ad ñan kõnono ej juon menin letok jãn Anij eo ad me el̦ap yokwe ippãn. Ãlikin wõt an kar Anij kõm̦anm̦an Adam, armej eo m̦oktata, Adam ear maroñ kõjerbal naan ko ñan kõnono ippãn eo Jemãn ilañ. Ejjab men in wõt, ak ear bar maroñ ejaak naan ko rekããl. Adam ear kõjerbal maroñ in ñan kajejjet jerbal eo kar lel̦o̦k ñane ñan n̦aetan aolep menninmour ko. (Jen. 2:19) Im ejjel̦o̦k pere emaroñ kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo iien eo jinointata ear kõnono ippãn bar juon armej​—kõrã eo pãleen elukkuun deo̦, Iv!—​Jen. 2:22, 23.

2. Ewi wãween kar kõjerbal kõnono ilo juon wãween ebõd ilo tõre ko m̦okta im ilo raan kein?

² Ejjabto tokãlik, kar kõjerbal menin letok eo ñan kõnono ilo juon wãween ebõd. Setan Tepil̦ eo ear riabe Iv, im riab in ear tõll̦o̦k armej ñan aer jerawiwi im jab weeppãn. (Jen. 3:1-4) Adam ear kõjerbal loon ilo wãween eo ebõd ke ear n̦aruon Iv​—im bar Jeova—​kõn bõd ko an make. (Jen. 3:12) Kein ear riab ñan Jeova ãlikin an kar m̦an l̦eo jatin, Ebel. (Jen. 4:9) Tokãlik, juon iaan ro ineen Kein etan Lemek ear ejaake juon ennaan me ear kwal̦o̦k kõn joñan an lãj armej ro ilo kar tõre ko an. (Jen. 4:23, 24) Ak ta kõn wãween ko ilo raan kein? Jej lo bwe elõñ ri-tõl ro an kien rejjab ãliklik in kõjerbal naan ko renana ilo̦bwilej. Im epen ñan lo pija ko me rejjab kõjerbal naan ko renana ie. Ri-jikuul̦ ro rej roñ naan ko renana ilo jikin jikuul̦, im rũtto ro rej bar roñ ilo jikin jerbal ko aer. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ad lo an ekkã an armej ro kõjerbal naan ko renana, men in ej kaalikkar joñan an lukkuun nanal̦o̦k lal̦ in kiiõ.

3. Ta men eo ekauwõtata jej aikuj in kõjparok kõj jãne, im ta ko jenaaj etali ilo katak in?

 ³ El̦aññe jejjab kõjparok, jemaroñ jino kõjerbali naan ko renana kõn ad imminene in roñ an ro jet kõjerbali. Kõj Kũrjin ro, jekõn̦aan kabuñbũruon Jeova, im men in ekitibuj el̦apl̦o̦k jãn ad baj kõjparok wõt jãn ad kõjerbal naan ko renana. Jekõn̦aan kõjerbal menin letok in ekabwilõñlõñ ñan kõnono ilo wãween eo em̦m̦an​—ñan nõbar Anij eo ad. Ilo katak in, jenaaj etale ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in (1) ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, (2) ilo iien kweilo̦k ko an eklejia, im (3) ilo wãween ad kõnono kajjojo raan. Bõtab m̦okta, jen etale etke men ko jej ba raorõk ippãn Jeova.

4. Ekkar ñan Malakai 3:16, etke men ko jej ba raorõk ippãn Jeova?

⁴ Riit Malakai 3:16. Kwõmaroñ ke l̦õmn̦ak kõn juon un etke Jeova enaaj je ilo “bokin keememej” eo an etan ro me naan ko aer rej kwal̦o̦k bwe rej mijak e im l̦õmn̦ak kõn ãt eo etan? Men ko jej ba rej kwal̦o̦k ta ko ilo bũruod. Jesus ear ba: “Men ko juon armej ej ba rej itok jãn bũruon.” (Matu 12:34) Men ko jej kããlõt ñan kõnono kaki rej kaalikkar ewi joñan ad yokwe Jeova. Im Jeova ekõn̦aan bwe ro rej yokwe e ren m̦õn̦õn̦õ kõn mour ñan indeeo ilo lal̦ eo ekããl.

5. (1) Ewi wãween an men ko jej ba ekkejell̦o̦k ippãn wãween ad kabuñ? (2) Ãinwõt an wal̦o̦k ilo pija ko, ta eo jej aikuj keememej kõn men ko jej ba?

⁵ Wãween ad kõnono emaroñ kaalikkar el̦aññe Jeova enaaj buñbũruon kõn wãween ad kabuñ. (Jem. 1:26) Jet iaan ro me rejjab yokwe Anij rej kõnono ilo wãween kein: ilo aer illu, jab jouj, im kabbwil. (2 Tim. 3:1-5) Jejjab kõn̦aan bwe jen ãinwõt rein. Jelukkuun kõn̦aan kabuñbũruon Jeova ikijjeen men ko jej ba. Ijoke, Jeova enãj ke buñbũruon ñe jej kõjerbal naan ko rem̦m̦an im rejouj ilo iien kweilo̦k ko ad im ilo ad kwal̦o̦k naan, ak ilo m̦õko im̦õd ippãn baam̦le ko ad jej kõjerbal naan ko rejjab jouj im ejjel̦o̦k yokwe ie?​—1 Pit. 3:7.

6. Ta tokjãn ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k jãn an kar Kimberly kõnono ilo juon wãween em̦m̦an?

⁶ Ñe jej kõnono ilo juon wãween em̦m̦an, jej  kaalikkar bwe jej ri-karejar ro an Jeova. Jej jipañ ro jet ñan lo oktak eo ikõtaan “eo ej jerbal ñan Anij im eo ejjab jerbal ñan E.” (Mal. 3:18) Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan juon jeid im jatid jiroñ etan Kimberly. * Ear aikuj in kõm̦m̦ane juon bũrojããk ippãn juon iaan classmate ro an ilo jikuul̦. Ãlikin aerro jerbal ippãn doon, classmate eo an ear kile an Kimberly oktak jãn ri-jikuul̦ ro jet. Ear jab kõnanaik ro jet, em̦m̦an wãween an kõnono, im ear jab kõjerbal naan ko renana. Classmate eo an Kimberly ear l̦o̦kjenaan im tokãlik ear kõn̦aan katak Baibõl̦. El̦ap an Jeova m̦õn̦õn̦õ ñe wãween ad kõnono ej kaaltok armej ro ñan m̦ool eo!

7. Ta eo kwõj kõn̦aan kõm̦m̦ane kõn menin lewaj eo am̦ jãn Anij ikijjeen kõnono?

⁷ Kõj aolep jekõn̦aan kõnono ilo juon wãween me ej bõktok nõbar ñan Jeova im ej kõm̦m̦an bwe jen epaakel̦o̦k ro jeid im jatid. Jen kiiõ etale jet wãween ko raorõk jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “juon joñak . . . ilo [ad] kõnono.”

8. Ta joñak eo Jesus ear likũti ñan kõj ilo wãween an kar kõnono ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

⁸ Kõnono ilo jouj im ilo kautiej ñe ro jet rej kalluuk eok. Ke Jesus ear kõm̦m̦ane jerbal eo an ijin ioon lal̦, kar n̦aruon im ba bwe ej juon em̦m̦aan eo ekkadekdek, emattiia, juon ri-jerbal an Tepil̦ eo, juon ri-ko̦kkure kien Jabõt, im juon eo ej kõnono n̦ae Anij. (Matu 11:19; 26:65; Luk 11:15; Jon 9:16) Meñe ãindein, ak Jesus ear jab ukotl̦o̦k ilo illu. Ãinwõt Jesus, ñe ejjab em̦m̦an an ro jet kõnnaantok ñan kõj, jen jab ukotl̦o̦k ilo ad kõjerbal naan ko rejjab jouj. (1 Pit. 2:21-23) Ilo m̦ool, ejjab pidodo ñan kwal̦o̦k jouj ñe ejjab em̦m̦an an ro jet kõnnaantok ñan kõj. (Jem. 3:2) Ta eo emaroñ jipañ kõj?

9. Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe en em̦m̦an wõt wãween ad kõnono ñe jej bõk kun̦aad ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

⁹ Ñe kwõj iioon juon armej ilo jerbalin kwal̦o̦k naan me ejjab jouj ilo an kõnnaanwaj, kate eok bwe kwõn jab illu. Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Sam ej ba, “Ij kate eõ ñan l̦õmn̦ak wõt kõn an armej eo aikuj jel̦ã kõn m̦ool eo im bwe ewõr an maroñ ñan oktak.” Jet iien, unin an ri-m̦weo illu ej kõnke jej etal ilo juon iien me ejjab em̦m̦an ñane. Ñe jej iioon armej rot in, jemaroñ kõm̦m̦ane men eo juon jeid im jatid kõrã etan Lucia ej kõm̦m̦ane. Jemaroñ jar ilo tukadu, im kajjitõk bwe Jeova en jipañ kõj ñan ineem̦m̦an wõt im jab ba jabdewõt men me ejjab jouj ak ejjab kwal̦o̦k ad kautiej.

10. Ekkar ñan 1 Timote 4:13, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦an bwe en ad mejãnkajjik?

¹⁰ Kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ katakin. Timote ear juon ri-kwal̦o̦k naan me el̦ap jel̦ã im  imminene ippãn, bõtab e bareinwõt ear aikuj in kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween an katakin. (Riit 1 Timote 4:13.) Ewi wãween jemaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ad katakin ilo jerbalin kwal̦o̦k naan? Jej aikuj in lale bwe en lukkuun em̦m̦an ad kõppojakl̦o̦k im̦aan. El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe ewõr ippãd elõñ kain kein jerbal ko me remaroñ jipañ kõj bwe en em̦m̦anl̦o̦k wãween ad katakin. Kwõnaaj bõk el̦ap jipañ jãn am̦ etale brochure eo etan Kate Eok ñan Kal̦apl̦o̦k Am̦ Jel̦ã Kilen Riit im Katakin im m̦õttan eo etan “Kal̦apl̦o̦k Am̦ Jel̦ã Kwal̦o̦k Naan” ilo Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour​—Kein Katak. Kwõj ke kortokjãn im kõjerbal kein jipañ kein? Ñe em̦m̦an ad lukkuun kõppojakl̦o̦k im̦aan, enaaj dikl̦o̦k ad ikkũm̦kũm̦ im jenaaj peranl̦o̦k ilo ad kõnono.

11. Ta ko me jet iaan ro jeid im jatid rar kõm̦m̦ani bwe en em̦m̦anl̦o̦k wãween aer katakin?

¹¹ Jemaroñ bar kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ad katakin ikijjeen ad katak jãn ro jet ilo eklejia eo. Sam, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej kajjitõk ippãn make ta eo ej kõm̦m̦an bwe jet iaan ro jeid im jatid ren lukkuun jel̦ã katakin. Ej etale wãween aer katakin, innem tokãlik ej kajjioñ anõke er. Juon jeid im jatid kõrã etan Talia ej lukkuun lale im roñjake wãween an em̦m̦aan ro jeid im jatid me el̦ap imminene ko ippãer kõm̦m̦ani public talk ko aer. Ilo an kõm̦m̦an men in, ear maroñ katak kilen kõmel̦el̦eik im uwaaki kajjitõk ko me ekkã an armej kwal̦o̦ki ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.

12. Ta ko epen an jet kõm̦m̦ani?

¹² Kõj aolep jemaroñ bõk kun̦aad ñan kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an iien kweilo̦k ko ad ikijjeen ad kõl̦l̦aaj ainikied im al ippãn doon, im kwal̦o̦k uwaak ko me jaar lukkuun kõpoojil̦o̦k im̦aan. (Sam 22:22) Ijoke jet rej lo bwe epen aer al ak uwaak ilo iien kweilo̦k ko. Kwõj ke bar bõk eñjake in? El̦aññe aet, kwõnãj itoklimo in jel̦ã kõn ta ko me rar jipañ jet bwe en jako aer mijak in kõm̦m̦ani men kein.

13. Ta eo emaroñ jipañ eok ñan al kõn aolepen bũruom̦ ilo iien kweilo̦k ko?

¹³ Al kõn aolepen bũruom̦. Ñe jej al kõn alin kweilo̦k ko ad, men eo el̦aptata ad aikuj l̦õmn̦ak kake ej kõn kõn̦aan eo ad ñan nõbar Jeova. Juon jeid im jatid kõrã etan Sara ejjab l̦õmn̦ak bwe ej juon eo me ejel̦ã kilen al. Meñe ãindein, ak ekõn̦aan nõbar Jeova ilo al. Kõn men in, juon men ear lo bwe el̦ap an jipañ ej ñan kõppojakl̦o̦k im̦aan kõn alin kweilo̦k ko ãinwõt an kõpooje katak ko ñan iien kweilo̦k. Ej kõmmãlmeli al ko im lale ewi wãween an naan ko ie ekkejell̦o̦k ippãn men ko naaj kõnono kaki ilo iien kweilo̦k eo. Ej ba, “Men in ej jipañ eõ bwe in l̦õmn̦ak wõt kõn naan ko ilo al eo im jab kõn el̦aññe em̦m̦an aõ al ak jaab.”

14. Ñe kwõj juon eo me ejjookok, ta eo emaroñ jipañ eok ñan uwaak ilo iien kweilo̦k ko?

 ¹⁴ Keini am̦ uwaak. Men in emaroñ juon men elukkuun pen ñan jet. Talia, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ej ba, “Meñe ejjab lukkuun alikkar ilo ainikiõ, ak elukkuun l̦ap aõ ikkũm̦kũm̦ ñe ij aikuj kõnono im̦aan mejãn ro jet. Kõn men in, elukkuun pen ippa ñan uwaak.” Meñe ãindein, ak men in ejjab kabõjrak Talia jãn an uwaak. Ilo iien eo ej kõppojakl̦o̦k im̦aan ñan iien kweilo̦k, ej kakeememej e make bwe uwaak eo jinointata ej aikuj kadu im kajju uwaake kajjitõk eo. Ej ba: “Men in ej mel̦el̦ein bwe ej em̦m̦an wõt ñe uwaak eo aõ ekadu im ej kajju uwaake kajjitõk eo kõnke eñin ej kain uwaak eo me eo ej tõl ej pukote.”

15. Ta eo jej aikuj keememej kõn uwaak ko ad?

¹⁵ Meñe Kũrjin ro me rejjab ejjookok ak jet iien remaroñ bar jenliklik jãn aer bõk kun̦aaer im uwaak. Etke? Juon jeid im jatid kõrã etan Juliet ej kõmmel̦el̦e im ba, “Jet iien ij ãliklik in uwaak kõnke ikkõl ñe el̦ap an baj pidodo uwaak eo aõ ak bwe ejjab lukkuun em̦m̦an.” Bõtab, keememej bwe Jeova ekõn̦aan bwe jen uwaak ekkar ñan joñan eo jemaroñe. * El̦ap an buñbũruon ñe jej kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan uwaak ilo iien kweilo̦k ko an eklejia meñe jet iien jemijak ak jekkũm̦kũm̦.

16. Naan rot ko jej aikuj kõjparok kõj jãni?

¹⁶ Kõjparok jãn jabdewõt “naan ko reddo.” (Eps. 4:31) Ãinwõt ad kar etale m̦oktal̦o̦k, Kũrjin ro rejjab aikuj kõjerbal naan ko renana. Bõtab ewõr jet naan ko reddo me ejjab alikkar aer eddo ak jej aikuj bar kõjparok kõj jãni. Ñan waanjoñak, jej aikuj kõjparok bwe jen jab keidi im kwal̦o̦k naan ko rejjab em̦m̦an ñe jej kõnono kõn armej ro me eoktak m̦anit ko aer, bwij ko aer, im aelõñ ko aer. Bareinwõt, jeban kõn̦aan kõjerbal naan ko me remaroñ kõmetak ro jet. Juon jeid im jatid em̦m̦aan ej ba: “Ewõr iien iar kõjerbal naan ko rekõmmetak me ij l̦õmn̦ak bwe rekõjak im ejjel̦o̦k jorrããn ie ak ilo m̦ool rar kõmetak ro jet. Ium̦win iiõ ko m̦aantak, el̦ap an kõrã eo pãleõ jipañ eõ ilo an kaalikkar ilo iien ko kõm̦ro ej make iaam̦ro bwe naan ko aõ rekar eddo im rar kõmetak e im ro jet.”

17. Ekkejell̦o̦k ippãn Epesõs 4:29, ewi wãween jemaroñ kõketak ro jet?

¹⁷ Kõnono ilo juon wãween me ej kõketak ro jet. Kwõn m̦õkaj in lel̦o̦k naanin nõbar ko ijello̦kun am̦ ellotaan ak ekajete ro jet. (Riit Epesõs 4:29.) Elukkuun lõñ men ko ri-Israel ro remaroñ kar kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kaki, bõtab ekkã wõt aer kar ellotaan. Ñe el̦ap wõt ad ellotaan, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren bar ellotaan. Keememej bwe ripoot  eo enana an ri-aroñroñ ro joñoul ear kõm̦m̦an bwe “ro nejin Israel otemjej [ren] lotaan Moses.” (Bõn. 13:31–14:4) Ijoke ñe jej nõbar ro jet, men in emaroñ jipañ kõm̦m̦an bwe aolep ren m̦õn̦õn̦õ. Ejjel̦o̦k pere bwe naanin rõjañ im nõbar ko me jiroñ eo nejin Jepta ear bũki jãn lim̦aro m̦õttan rar lukkuun kõketake ñan pãdwõt ilo jerbal eo an. (Eka. 11:40, NW) Sara, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba, “Ñe jej lel̦o̦k naanin nõbar ñan ro jet, jej kõm̦m̦an bwe ren bõk eñjake eo bwe Jeova ej yokwe er im bwe rej m̦õttan doulul eo an.” Kõn men in, jen pukot wãween ko jemaroñ lel̦o̦k naanin nõbar ñan ro jeid im jatid.

18. Ekkar ñan Sam 15:1, 2, etke jej aikuj kõnono m̦ool, im ta eo men in ej kitibuj?

¹⁸ Kõnono ilo m̦ool. Jejjab maroñ kabuñbũruon Jeova ñe jejjab m̦ool ilo ad kõnono. Edike jabdewõt wãween ko me rej ekkejell̦o̦k ippãn riab. (JK. 6:16, 17) Meñe elõñ armej ilo raan kein rej l̦õmn̦ak bwe riab ej baj m̦õttan wãween kõnono im bwe ejjel̦o̦k jorrããn ie, bõtab jej l̦oore wõt wãween an Jeova watõk men in. (Riit Sam 15:1, 2.) Em̦ool bwe jej kõjparok kõj jãn ad riab ñan ro jet, bõtab jej bareinwõt kõjparok jãn ad dãpij jet mel̦el̦e jãn er bwe ren tõmak juon men me ejjab m̦ool.

19. Ta men eo juon jej aikuj in kõjparok kõj jãne?

¹⁹ Kõjparok jãn ruruwe. (JK. 25:23; 2 Tes. 3:11) Juliet, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej kõmel̦el̦e kõn wãween an kar naanin ruruwe ko jelõte. Ej ba: “Ñe ij roñjake an juon ruruwe ro jet, men in ej kabbweer eõ, im ej kõm̦m̦an bwe en jako aõ lõke armej eo. Kab ewi wãween aõ jel̦ã bwe eban ruruwe ña ñan bar juon?” Ñe kwõj lo bwe armej eo kwõj kõnnaan ippãn ej jino ruruwe, kwõmaroñ jino kõnono kõn men ko rekõketak.​—Kol. 4:6.

20. Ta eo kwõj jek ippam̦ make ñan kõm̦m̦ane ikijjeen naan ko am̦?

²⁰ Kõnke jej mour ilo juon lal̦ me elukkuun lõñ armej rej kõjerbal naan ko renana, jej aikuj in lukkuun kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe naan ko ad ren kabuñbũruon Jeova. Keememej bwe ad kõnono ej juon menin letok jãn Jeova, im eaorõk ippãn men ko jej ba. Enaaj kõjeraam̦m̦an ad lukkuun kate kõj ñan kõnono ilo wãween eo em̦m̦an ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ilo iien kweilo̦k ko, im ilo wãween ad kõnono kajjojo raan. Ilo iien eo enaaj jako jukjukun pãd in enana, enaaj pidodol̦o̦k ñan ad maroñ nõbar Jeova kõn naan ko ad. (Jud 15) Bõtab ilo tõre in, jen jek ippãd make ñan kabuñbũruon Jeova kõn “naan ko jãn [lood].”—Sam 19:14.