Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE- 15

Inga-kghani ‘Usibonelo Ekukhulumeni’?

Inga-kghani ‘Usibonelo Ekukhulumeni’?

“Yiba sibonelo sabathembekileko ekukhulumeni.”—1 THIM. 4:12.

INGOMA 90 Asikhuthazaneni

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Lavelaphi ikghono lethu lokukhuluma?

 IKGHONO lokukhuluma lisisipho esihle esivela kuZimethu olithando. Lokha umuntu wokuthoma, u-Adamu nakadalwako, bekakghona ukukhuluma noBabakhe wezulwini. Bekangathuthukisa ilimi ngokuthi ahlanganise amagama amatjha. Wasebenzisa ikghono lokukhuluma bona athiye iinlwana amagama. (Gen. 2:19) Kwamthabisa khulu ukukhuluma nomunye umuntu kokuthoma, umfazakhe u-Eva.—Gen. 2:22, 23.

2. Ukukhuluma kusetjenziswe njani kumbi esikhathini sanje nesikhathini sekadeni?

2 Isipho sokukhuluma khenge sisetjenziswe kuhle. USathana uDeveli waleya amala ku-Eva begodu amala lawo enza bona abantu babe nesono. (Gen. 3:1-4) U-Adamu akhenge alisebenzise kuhle ilimu lakhe lokha nakazakusola u-Eva kunye noJehova ngemitjhaphwakhe. (Gen. 3:12) UKayini wakhuluma amanga kuJehova ngemva kokubulala umfowabo u-Abela. (Gen. 4:9) Ngokukhamba kwesikhathi, isizukulwana esivela emndenini kaKayini, uLemeki senza ikondlo etjengisa inturhu ebegade izele ngeenkhathi ebesiphila kizo. (Gen. 4:23, 24) Bunjani ubujamo namhlanjesi? Abadosi phambili bezepolotiki bathuka ihlamba ngokutjhaphulukileko emphakathini. Akusibulula ukufumana ifilimu elinganayo ihlamba. Abantwana bezwa ihlamba esikolweni begodu nabantu abadala baqalene nayo emsebenzini. Kuyadanisa ukuthi ukusetjenziswa kumbi kwelimu sele kurhagele khulu ephasini esiphila kilweli.

3. Khuyini ekufuze siyitjheje khulu begodu sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Nasingakatjheji, singakujayela ukuzwa ikulumo embi sizifumane nathi sele siyisebenzisa. Kuliqiniso, njengombana simaKrestu, sifuna ukuthabisa uJehova begodu lokho kufaka hlangana ukubalekela ikulumo engakahlwengeki. Sifuna ukusebenzisa isipho esikarisakwesi sokukhuluma ngendlela ehle khulu, siphazimulise uZimethu. Esihlokwenesi, sizokukhuluma ngokuthi singakwenza njani lokho (1) nasitjhumayelako, (2) emihlanganweni yebandla, kunye (3) nalokha nasikhuluma nabantu qobe langa. Kokuthoma, akhesikhulume ngokuthi kubayini uJehova anendaba nendlela esikhuluma ngayo.

UJEHOVA UNENDABA NENDLELA ESIKHULUMA NGAYO

Indlela okhuluma ngayo itjengisani ngalokho okusehliziywenakho? (Funda iingaba 4-5) *

4. Ngokomtlolo kaMalaki 3:16, kubayini indlela esikhuluma ngayo iqakathekile kuJehova?

4 Funda uMalaki 3:16. Kghani uyalazi ibanga elenza uJehova atlole amabizo walabo abatjengisa ukuthi bayamhlonipha begodu bacabangisisa ngebizo lakhe ‘emtlolweni osongiweko wesikhumbuzo’? Indlela esikhuluma ngayo iveza lokho okuseenhliziyweni zethu. UJesu wathi: “Umlomo ukhuluma lokho okuphuphuma ngehliziyweni.” (Mat. 12:34) Lokho esikhetha ukukhuluma ngakho kutjengisa bona simthanda kangangani uJehova. UJehova ufuna labo abamthandako bathabele ukuphila okungapheliko ephasini elitjha.

5. (a) Ukulotjha kwethu kuhlobene njani nalokho esikutjhoko? (b) Njengombana kutjengiswe esithombeni, khuyini ekufuze siyitjheje malungana nendlela esikhuluma ngayo?

5 Indlela esikhuluma ngayo izokutjengisa bona uJehova uyakwamukela ukulotjha kwethu namkha awa. (Jak. 1:26) Abanye abantu abangamlotjhiko uZimu bakhuluma ngendlela enganamusa, ngokuzikhakhazisa nangokusilingeka. (2 Thim. 3:1-5) Asifuni ukufana nabantu abanjalo. Sizimisele ukukhuluma ngendlela ezokuthabisa uJehova. Kghani kuzomthabisa uJehova ukusizwa sisebenzisa amezwi anomusa nasisemihlanganweni yebandla namkha nasisemsebenzini wokutjhumayela kodwana sikhulume ngendlela enganamusa nenganathando lokha nasinamalunga wemindenethu kwaphela abanye bangasiboniko?—1 Pit. 3:7.

6. Ukukhuluma kuhle kwakaKimberly kwaba namuphi umphumela omuhle?

6 Nasisisebenzisa kuhle isipho sokukhuluma, sitjengisa ukuthi siziinceku zakaJehova. Sisiza labo abasibhodileko babone umehluko “phakathi kwabalotjha uZimu nabangamlotjhiko.” (Mal. 3:18) Lokhu kuliqiniso nasiqala lokho okwenzeka kudadwethu uKimberly. * Wabelwa bona asebenze nomuntu afunda naye benze umsebenzi wesikolo. Ngemva kokusebenza ndawonye, umfundi lo walemuka bona uKimberly bekahlukile kwabanye abafundi. Akhenge abakhulume kumbi abanye abantu, bekakhuluma izinto ezakhako begodu khenge athuke ihlamba. Umfundi lo wakarwa yindlela uKimberly ebekakhuluma ngayo begodu wamukela isifundo seBhayibheli. Kumthabisa khulu uJehova nasikhuluma ngendlela ezokudosela abantu eqinisweni!

7. Uzimisele ukwenzani ngesipho sakho sokukhuluma osiphiwe nguZimu?

7 Sifuna ukukhuluma ngendlela ezokulethela uJehova idumo nezositjhideza khulu kubafowethu. Akhesiqale ezinye iindlela esingaragela phambili ngazo siba “sibonelo . . . ekukhulumeni.”

YIBA SIBONELO NAWUTJHUMAYELAKO

Ukukhuluma nabantu ngomusa lokha nasitjhumayelako kuthabisa uJehova (Funda iingaba 8-9)

8. Ngisiphi isibonelo uJesu asibekela sona endleleni akhuluma ngayo nakatjhumayelako?

8 Khuluma ngomusa nangehlonipho lokha nabakusilingako. Lokha nakasephasini, abantu bebathi uJesu uyindoda esela khulu iwayini, edla khulu, esebenzela uDeveli, engagcini iSabatha begodu enganahlonipho ngoZimu. (Mat. 11:19; 26:65; Luk. 11:15; Jwa. 9:16) Izintwezo akhenge zimenze aphendule ngendlela enganamusa. NjengoJesu, akukafuzi sizibuyiselele ngamezwi anganamusa abanye nabakhuluma kumbi nathi. (1 Pit. 2:21-23) Iye, siyavuma ukuthi ukwenza njalo akusibulula. (Jak. 3:2) Khuyini engasisiza?

9. Khuyini engasisiza silawule indlela esikhuluma ngayo nasitjhumayelako?

9 Linga ukungasilingeki lokha umuntu nakakhuluma amezwi anganamusa kuwe nawutjhumayelako. Umfowethu ibizo lakhe linguSam, uthi: “Ngilinga ukucabanga ngendlela umuntu atlhoga ngayo ukuzwa iqiniso nokuthi angakghona ukutjhuguluka.” Ngasikhathi umninimuzi usilingwa kukuthi sifike ngesikhathi esimbi. Nasikhuluma nomuntu osilingekileko, singenza lokho udadwethu uLucia akwenzako. Singatjho umthandazo omfitjhani, sibawe uJehova asisize sibe nommoya ophasi begodu sizibambe, singakhulumi into enganahlonipho.

10. Ngokweyoku-1 kaThimothi 4:13, ngimuphi umgomo ekufuze sibe nawo?

10 Yiba mfundisi onekghono. UThimothi bekamfundisi onekghono kodwana naye bekufuze athuthukise indlela ebekafundisa ngayo. (Funda yoku-1 kaThimothi 4:13.) Singaba njani bafundisi abanekghono emsebenzini wokutjhumayela? Kufuze silungiselele kuhle. Kuyathabisa ukwazi ukuthi sinamathulusi ahlukahlukeneko angasisiza sibe bafundisi abanekghono. Kuzokuzuzisa khulu ukufunda incwadi ethi, Zinikele Ekufundeni Nekufundiseni nengcenye ethi, “Ozokusebenzisa Esimini” encwajaneni ethi, Ipilo Nomsebenzi WobuKrestu. Inga-kghani uwasebenzisa kuhle amathulusi la? Nasilungiselela kuhle, asibi nevalo khulu begodu sikhuluma ngokuzithemba.

11. Amanye amaKrestu asizwe yini bona abebafundisi abaphumelelako?

11 Singaba bafundisi abaphumelelako ngokuqalisisa abanye ebandleni begodu sifunde kibo. USam ekhesakhuluma ngaye phambilini, uyazibuza bona khuyini eyenza amanye amaKrestu abebafundisi abaphumelelako. Uqalisisa iindlela zabo zokufundisa bese alinge ukubalingisa. Udadwethu ibizo lakhe linguTalia ulalelisisa indlela abafowethu abanelemuko ababeka ngayo iinkulumo zabo. Ngokwenza njalo, ufunde ukuthi angakhuluma begodu abonisane njani nabantu ngeenhloko ezijayele ukubuzwa babantu.

YIBA SIBONELO EMIHLANGANWENI YEBANDLA

Ukuvuma ngeenhliziyo zethu zoke emhlanganweni kudumisa uJehova (Funda iingaba 12-13)

12. Abanye baqalana naziphi iintjhijilo?

12 Soke singadlala indima eqakathekileko ekuphumeleleni komhlangano webandla ngokuthi sihlanganyele ngamaphimbwethu sivume iingoma nangokunikela ngeempendulo zethu ezilungiselelwe kuhle. (Rhu. 22:22) Kwabanye kubudisi ukuphendula nokubhina hlangana nabanye emihlanganweni yebandla. Kghani kunjalo nakuwe? Nangabe kunjalo, kuzokuthabisa ukufumana bona yini eyasiza abanye bona balwisane nobujamobo.

13. Yini engakusiza bona uvume ngokusuka ehliziyweni emhlanganweni webandla?

13 Bhina ngokusuka ehliziyweni. Lokha nasibhina iingoma zombuso, isifiso sethu kufuze kube kudumisa uJehova. Udade ibizo lakhe linguSara, akaziqali njengomuntu onekghono lokuvuma. Nanyana kunjalo, lokho akumkhandeli bona adumise uJehova ngokumvumela. Uthi kumzuzisa khulu ukulungiselela iingoma lokha nakasekhaya njengalokha nakalungiselela nanyana ngiyiphi ingcenye yomhlangano. Uphrakthiza ingoma bese ulinga ukubona ukuthi amezwi wengoma ahlobana njani nesihloko ekuzokucocwa ngaso. Uthi: “Lokhu kungisiza bona ngingadzimeleli khulu endleleni engibhina ngayo kodwana ngicabange khulu ngamezwi wengoma.”

14. Nakhibe uneenhloni, khuyini engakusiza ukghone ukuphendula esifundweni?

14 Kwenze umukghwa ukuphendula. Kuyazwisiseka ukuthi lokhu kungaba sitjhijilo kwabanye. UTalia ekhesakhuluma ngaye phambilini uthi: “Ngingumuntu oneenhloni, nanyana abanye bangakutjheji lokho ngebanga lokuthi iphimbo lami lizwakala kuhle lokha nanginikela ngependulo esifundweni. Ukuphendula esifundweni kusitjhijilo kimi.” Naphezu kwesitjhijilwesi, uTalia usaragela phambili nokunikela ngeempendulo ebandleni. Njengombana alungiselela ukuphendula emihlanganweni, uhlala akhumbula ukuthi ipendulo yokuthoma kufuze ibe ngefitjhani, enqophileko nephendula umbuzo. Uthi: “KULUNGILE ukuthi ipendulwami ibe ngefitjhani, enqophileko nephendula umbuzo ngombana ngiyo umfowethu oraga umhlangano ayifunako.”

15. Khuyini ekufuze siyikhumbule ngeempendulo zethu?

15 AmaKrestu anganazo iinhloni ngezinye iinkhathi ayakusaba ukuphendula emihlanganweni. Kubayini? Udade ibizo lakhe linguJuliet uyahlathulula: “Ngezinye iinkhathi ngiyariyada ukuphendula ngombana ngisaba ukuthi ipendulwani ilula khulu namkha sekuyipendulo nje.” Khumbula, uJehova ufuna sinikele ngeempendulo ezihle ngendlela esingakghona ngayo, kuye ngamakghonwethu. * Kumthabisa khulu ukusibona sizimisela ukuphendula emihlanganweni nanyana ngezinye iinkhathi sisaba.

YIBA SIBONELO ENDLELENI OKHULUMA NGAYO

16. Yikulumo enjani ekufuze siyibalekele?

16 Balekela yoke imihlobo ‘yekulumo elimazako.’ (Efe. 4:31) Njengombana khesatjho ekuthomeni, iimbhena zomKrestu akukafuzi zikhuphe ikulumo elimazako. Kunezinye iindlela ezingabonakaliko zekulumo ehlambalazako ekufuze sizitjheje. Ngokwesibonelo, kufuze singakhulumi izinto ezimbi nasikhuluma ngabantu abavela kwezinye iinarha, amasiko namkha iinkoro. Ngaphezu kwalokho, asifuni ukulimaza abanye ngokukhuluma izinto ezizobahlambalaza. Omunye umfowethu uthi: “Ngezinye iinkhathi, bekhengikhulume izinto ebengicabanga ukuthi ziyahlekisa begodu azilimazi kodwana bezinganamusa begodu zilimaza omunye umuntu. Kiyo yoke iminyaka le, umkami ungisize khulu ngokungitjela butjhilweni lokha nangikhulume into engakhiko nezwise yena nabanye ubuhlungu.”

17. Ngokuvumelana neyekwebe-Efesu 4:29, singabakha njani abanye?

17 Khuluma ngendlela eyakhako. Yiba msinya ekubukeni abanye kunokubakhuluma kumbi namkha unghonghoyile. (Funda kwebe-Efesu 4:29.) Ama-Israyeli bekanezinto ezinengi ebekangathokoza ngazo kodwana bekanomukghwa wokunghonghoyila. Ukunghonghoyila kuyathelelana. Uzokukhumbula ukuthi umbiko weenhloli ezilitjhumi wenza “woke ama-Israyeli anghonghoyila kuMosi.” (Num. 13:31–14:4) Ngakelinye ihlangothi, lokha nasibuka abanye, lokho kungabenza bona bathabe. Singaqiniseka ngokuthi isikhuthazo indodakazi kaJafta eyasifumana ebanganini bayo sayenza yanamathela esabelweni sayo. (Khok. 11:40) USara ekhesakhuluma ngaye, uthi, “Nasibuka abanye, sibenza bazizwe bathandwa nguJehova nokuthi banendawo ehlanganwenakhe.” Yeke, funa amathuba wokubuka abanye.

18. NgokweRhubo 15:1, 2, kubayini kufuze sikhulume iqiniso begodu lokho kuhlanganisani?

18 Khuluma iqiniso. Angeze samthabisa uJehova nasingakhulumi iqiniso. Uyihloya yoke imihlobo yokuleya amala. (IzA. 6:16, 17) Nanyana abantu abanengi namhlanjesi baqala ukukhuluma amanga njengento ejayelekileko, sinamathela embonweni kaJehova endabeni le. (Funda IRhubo 15:1, 2.) Siyakubalekela ukuveza imininingwana engakapheleli kodwana asifuni abantu bafikelele eemphethweni ezingakafaneli ngathi.

Ukutjhugulula ikulumo engakhiko ibe yikulumo eyakhako kwenza uJehova asithande (Funda isigaba 19)

19. Khuyini okufuze siyitjheje?

19 Balekela ihlebo elimazako. (IzA. 25:23; 2 Thes. 3:11) UJuliet ekhesakhuluma ngaye, usitjela ngokuthi ihlebo elimazako imphatha njani. Uthi: “Ukulalela ihlebo elimazako akungakhi, kwenza ngingakghoni ukumthemba umuntu okhuluma ihlebo elimazako loyo. Ngazi njani bona umuntu loyo akahlebi ngami komunye umuntu?” Nawulemuka bona enikhuluma ngakho sele kuyihlebo, linga ukutjhugulula ingcoco, nikhulume ngezinto ezakhako.—Kol. 4:6.

20. Khuyini ozimisele ukuyenza endleleni okhuluma ngayo?

20 Siphila ephasini elizele abantu abakhuluma ikulumo engakahlwengeki. Kufuze sisebenze budisi bona indlelethu yokukhuluma ithabise uJehova. Khumbula, ukukhuluma kusisipho esivela kuJehova yeke unendaba nokuthi sisebenzisa njani isiphwesi. Uzoyibusisa imizamo nokuzimisela kwethu ukukhuluma ngendlela eyakhako lokha nasitjhumayelako, emihlanganweni yebandla nekuphileni kwethu kwaqobe. Lokha nasele kuphele ummoya omumbi wephaseli wokukhuluma kumbi, kuzokuba lula ukudumisa uJehova ngendlelethu yokukhuluma. (Jud. 15) Bekube sikhatheso, zimisele ukuthabisa uJehova ngamezwi ‘womlomakho.’—Rhu. 19:15, 19:14 NW

INGOMA 121 Asifundeni Ukulwisana Nesono

^ UJehova usiphe isipho esihle, isipho sokukhuluma. Kuyadanisa ukuthi abantu abanengi abasisebenzisi kuhle isiphwesi ngendlela uJehova afuna basisebenzise ngayo. Khuyini engasisiza bona indlelethu yokukhuluma ibe ngehlwengekileko nekhuthazako ephasini elimbeli? Singamthabisa njani uJehova ngekulumethu lokha nasitjhumayelako, sisemhlanganweni yebandla nalokha nasicoca nabanye? Isihlokwesi sizokuphendula imibuzo le.

^ Amanye amagama atjhugululiwe.

^ Bona ufumane ilwazi elingeziweko malungana nokuphendula, qala isihloko esithi, “Dumisa uJehova EbandleniesiThaleni sangoJanabari 2019.

^ IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu uphendula kumbi umninimuzi okwatileko; umfowethu akahlanganyeli ekubhineni nebandla; udadwethu uhlanganyela ekulumeni elimazako.