1. Mis toob meile rõõmu?

 JEHOOVA tahab, et oleksime õnnelikud. Seda võib järeldada kasvõi sellest, et rõõm on püha vaimu vilja osa. (Gal. 5:22.) Kuna andmine teeb õnnelikumaks kui saamine, toob meile suurt rõõmu see, kui teeme innukalt kuulutustööd ja aitame teisi. (Ap. t. 20:35.)

2., 3. a) Mis aitab meil teksti Galaatlastele 6:4 järgi olla Jehoova teenistuses rõõmsad? b) Mida me selles artiklis arutame?

² Tekstis Galaatlastele 6:4 (loe) mainis Paulus kahte asja, mis aitavad meil olla rõõmsad. Esiteks, me peaksime püüdma anda Jehoovale oma parima. (Matt. 22:36–38.) Teiseks, me ei tohi end teistega võrrelda. Ükskõik mida me suudame saavutada tänu oma oskustele ja teadmistele või tervisele ja võimetele, peaksime olema tänulikud Jehoovale. Oleme ju kõik selle saanud tema käest. Kui aga keegi on mingis Jehoova teenimise valdkonnas meist parem, peaks meil olema hea meel, et ta kasutab oma andeid Jehoova kiitmiseks, mitte enda esiletõstmiseks või muudel isekatel eesmärkidel. Selle asemel, et temaga võistlema hakata, tuleks meil hoopis temast eeskuju võtta.

³ Selles artiklis vaatame, mida teha, kui tunneme, et me ei tee Jehoova teenistuses piisavalt. Samuti arutame, kuidas kasutada oma andeid parimal viisil ja mida me saame teistelt õppida.

4. Mis võib meid masendada? Too näide.

⁴ Mõnel Jehoova teenijal on raske leppida sellega, et kõrge ea või kehva tervise tõttu ei saa ta Jehoova teenistuses teha enam nii palju kui varem. Nii oli see näiteks Caroli puhul. Ta kolis paika, kus oli vaja rohkem kuulutajaid. Seal oldud aja jooksul oli tal kokku 35 piibliuurimist ja ta aitas paljudel jõuda ristimiseni. Carol oli tõesti tubli kuulutaja. Siis aga jäi ta väga haigeks ja peab nüüd enamiku ajast kodus olema. Carol sõnab: „Oma kehva tervise tõttu ei suuda ma teha sama palju kui teised. Seepärast tunnen, et ma ei ole nii ustav nagu nemad. Ma küll tahaksin teha rohkem, aga mu tervis ei luba ja sellega on päris raske leppida.” Carol tahab endiselt anda Jehoovale oma parima ja see on kiiduväärt. Me võime olla kindlad, et Jehoova mõistab teda ja et tal on tema üle hea meel.

5. a) Mida meil tuleks meeles hoida, kui me ei suuda Jehoova heaks teha enam nii palju kui varem? b) Kuidas ilmneb piltidelt see, et vend on alati andnud Jehoova teenistuses oma parima?

⁵ Kui sa oled vahel masendunud, et ei suuda teha nii palju, kui soovid, siis mõtle, mida Jehoova sinult tegelikult ootab. Jehoova ootab, et sa annaksid talle praeguses olukorras oma parima. Mõtle niisugusele näitele. 80-aastane õde on kurb, et ta ei jaksa teha Jehoova teenistuses enam nii palju, kui oma 40-ndates eluaastates. Ta tunneb, et kuigi ta teeb oma parima, pole Jehooval sellest hea meel. Kuid kas see tõesti on nii? Kui see õde andis Jehoovale oma parima siis, kui ta oli 40-ndates, ja teeb seda ka nüüd, kui ta on 80-aastane, siis järelikult on ta alati andnud Jehoovale oma parima. Kui me tunneme, et meie teenistus pole Jehoova silmis piisav, siis tuleks meil meeles hoida, et Jehoova on see, kes otsustab, kui palju ta meilt ootab. Kui me teeme oma parima, siis Jehoova justkui ütleks meile: „Tubli, hästi tehtud!” (Vrd Matt. 25:20–23.)

6. Mida Maria lugu meile õpetab?

⁶ Meil on lihtsam olla rõõmsad, kui keskendume sellele, mida me saame teha, mitte sellele, mida me teha ei saa. Mõtleme ühele õele, kelle nimi on Maria. Ta ei saa oma haiguse tõttu teha enam nii palju kuulutustööd kui varem. Algul kurvastas see teda väga ja ta tundis end kasutuna. Siis aga mõtles ta ühele õele oma koguduses, kes on voodihaige, ja otsustas teda aidata. Maria ütleb: „Hakkasin koos temaga telefoni ja kirja teel kuulutustööd tegema. Iga kord, kui tema juurest koju läksin, olin nii rõõmus, et sain teda aidata.” Ka meie võime olla rõõmsad, kui keskendume sellele, mida me saame teha.

7. Millist nõu andis Peetrus?

⁷ Kuidas on aga lugu siis, kui meil on võimalik teha rohkem või kui meil tuleb miski eriliselt hästi välja? Apostel Peetrus ergutas usukaaslasi kasutama oma andeid teiste heaks. Ta kirjutas:  „Teenige üksteist selle andega, mis igaühel on, nagu Jumala mitmeti väljenduva armu tublid majapidajad.” (1. Peetr. 4:10.) Me ei peaks oma andeid vaka all hoidma, kartes, et teised võivad muutuda kadedaks või masenduda. Kui me seda teeksime, ei annaks me Jehoovale oma parimat.

8. Miks tuleks meil hoiduda oma annetega kiitlemast? (1. Korintlastele 4:6, 7.)

⁸ Kui meil on mingi anne, siis tuleks seda kasutada. Kuid tuleks ka olla ettevaatlik, et me ei hakkaks sellega kiitlema. (Loe 1. Korintlastele 4:6, 7.) Võib-olla oskad sa väga hästi piibliuurimisi alustada. Sel juhul ära hoia end tagasi. Ent üks asi on oma annet kasutada, kuid hoopis teine asi on sellega uhkeldada. Oletame, et sa alustasid hiljuti piibliuurimise ja ootad nüüd õhinal, et saaksid sellest oma kuulutustöögrupile rääkida. Aga kui sa oma grupiga kokku saad, räägib üks õde sellest, kuidas tal õnnestus anda ajakiri. Tema andis ühe ajakirja, aga sina alustasid piibliuurimise. Mida sa nüüd teed? Sa tead, et sinu lugu oleks grupile julgustuseks. Ent võib-olla otsustad seda rääkida mõni teine kord, et mitte kahandada selle õe rõõmu, kes sai anda ajakirja. Nii saaksid näidata, et hoolid temast. Kuid see ei tähenda, et sina peaksid lõpetama piibliuurimiste pakkumise. Kui sa oskad seda hästi, siis tee seda.

9. Mis eesmärgil meil tuleks oma andeid kasutada?

⁹ Meil oleks hea meeles hoida, et kõik meie võimed on kingitus Jumalalt. Me peaksime kasutama neid koguduse heaks, mitte iseenda upitamiseks. (Filipl. 2:3.) Kui kasutame oma jõudu ja võimeid Jumala tahte täitmiseks, on meil põhjust tunda heameelt. Ja mitte sellepärast, et teeme teistest rohkem või oleme neist paremad, vaid sellepärast, et saame nii kiita Jehoovat.

10. Miks pole tark end teistega võrrelda?

¹⁰ Kui me pole ettevaatlikud, võime hakata võrdlema end nendega, kes pole mingis asjas nii head kui meie. Näiteks võib mõni vend olla väga hea kõnepidaja. Kuid oma südames võib ta  vaadata ülalt alla vennale, kes pole selles nii hea. Samas on see teine vend võib-olla väga külalislahke, õpetab hästi oma lapsi või on innukas kuulutustööl. Meil on põhjust olla tänulikud, et on nii palju vendi-õdesid, kes kasutavad oma andeid Jehoova teenimiseks ja teiste aitamiseks.

11. Miks tuleks meil järgida Jeesuse eeskuju?

¹¹ Kuigi me ei tohiks end teistega võrrelda, võime ustavatelt Jehoova teenijatelt nii mõndagi õppida. Mõelgem näiteks Jeesusele. Me pole küll täiuslikud, aga on palju, milles Jeesuselt õppust võtta. (1. Peetr. 2:21.) Kui püüame järgida tema eeskuju nii hästi, kui suudame, saame paremateks Jehoova teenijateks ja oleme oskuslikumad kuulutajad.

12., 13. Mida me võime õppida Taavetilt?

¹² Piiblis on häid näiteid ustavatest meestest ja naistest, kelle eeskuju tasub järgida. (Heebr. 6:12.) Mõelgem näiteks kuningas Taavetile. Jehoova ütles tema kohta, et ta on mees, kes on talle südame järele. (Ap. t. 13:22.) Muidugi polnud Taavet täiuslik, ta tegi ränki vigu. Siiski on ta meile heaks eeskujuks. Miks võib nii öelda? Kui Jehoova teda distsiplineeris, ei hakanud ta ennast õigustama. Ta võttis manitsust kuulda, kahetses tehtut ja Jehoova andestas talle. (Laul 51:3, 4, 10–12.)

¹³ Me võime Taavetilt õppida, kui mõtleme näiteks järgmistele küsimustele. Kuidas ma reageerin, kui keegi mind manitseb? Kas olen valmis oma vigu tunnistama või kipun end õigustama? Kas kaldun teisi süüdistama? Kas ma näen kõvasti vaeva, et oma vigu mitte korrata? Samuti oleks teiste piiblitegelaste elu uurides hea mõelda näiteks selliste küsimuste peale. Kas neil oli samalaadseid raskusi nagu minul? Milliseid häid omadusi neil oli? Kuidas saan mina neist eeskuju võtta?

14. Miks oleks meil hea mõelda oma usukaaslastele?

¹⁴ Me võime ka õppida oma usukaaslastelt, nii noortelt kui vanadelt, kes on hoolimata katsumustest Jehoovale  ustavad. Võib-olla seisavad mõned neist vastu kaaslaste survele teha midagi väära, taluvad pereliikmete vastuseisu või maadlevad terviseprobleemidega. Kas neil on mõni omadus, mida sinagi sooviks endas rohkem arendada? Selliste eeskujude peale mõtlemine võib aidata sul oma raskustega toime tulla. Meil on hea meel, et meil on palju selliseid tugeva usuga vendi ja õdesid, kellelt me saame midagi õppida. (Heebr. 13:7; Jaak. 1:2, 3.)

15. Milline Pauluse nõuanne aitab meil Jehoovat rõõmuga teenida?

¹⁵ Kui igaüks meist teeb oma olukorras oma parima, on kogudus ühtne ja seal on rahulik õhkkond. Esimese sajandi kristlastel oli erinevaid oskusi ja nad täitsid erinevaid ülesandeid. (1. Kor. 12:4, 7–11.) See aga ei tekitanud neis võistlusvaimu. Nad järgisid hoopis Pauluse nõuannet teha, mis tarvis, et ehitada kogudust üles. Paulus kirjutas efeslastele: „Kui iga kehaliige täidab oma ülesannet, aitab see kaasa keha kasvamisele ja keha ehitab end üles armastuses.” (Efesl. 4:1–3, 11, 12, 16.) Need, kes nii toimisid, edendasid koguduses rahu ja ühtsust. See peab paika ka tänapäeval.

16. Mida meil tuleks teha? (Heebrealastele 6:10.)

¹⁶ Hoidu siis end teistega võrdlemast. Võta eeskuju Jeesusest ja teistest ustavatest jumalateenijatest nii minevikus kui ka tänapäeval. Tee jätkuvalt oma parim, olles kindel, et Jehoova ei unusta ära sinu tööd. (Loe Heebrealastele 6:10.) Teeni Jehoovat rõõmuga ja pea meeles, et tal on sinu üle hea meel.